Eesti lõputu inflatsioon

[Külaline]

Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Tulevad jah jumala suvaliselt. Arvavad, et ainult neil on töö, aga teised passigu ja oodaku neid. Sellise töössesuhtumise ja kvaliteedi eest, mis siin ehitajatel on, ei peaks nad küll mingid kõrgepalgalised olema, veel vähem ennast Riigikogu esimeestega võrdlema.

[Külaline]

Ära sa märgi, on või. Siis tuleb muidugi ikka rohkem maksta. Teistel võtab samamoodi kohaleminek ja kojutulek aega, on seotud kuludega, mille eest eraldi ei maksta. Miks mingile ehitajale peaks, ei saa aru.

Näha on jah, et ei saa aru ega pole ise ealeski ettevõtlusega tegelenud. Kui sul on torumees, kodumasinate parandaja või õis iganes spetsialist, kes käib objektilt objektile, siis tema tööpäeva sisse arvestatakse ka selleks kuluvad tunnid. Seega ei saa võetavat tunnitasu päevas kaheksaga korrutada, vaid umbes neljaga. Näiteks. Igasuguste autoremontijate ja tegelastega on sarnaselt, sest bäga harva on sul terve päev otsast otsani täis broneeritud.

Selle kohaletuleku eest küsivad igasugused teenusepakkujad ju eraldi raha, 50-100 eur, mõnel rohkemgi, alati mainitakse seda. Ja kui su töömehel on firma, siis saab ta sulle ostetud puidu vm eest topelt käibemaksu. Ostab ära, näitab sulle tsekki, lisab selle rõõmsalt oma arvele, maksad kõik kinni, regelina enamuse sularahas ja seejärel paneb ta kõik need tsekid oma raamatupidamisse. Saab siis käibemaksu veelkord tagasi ehk siis maha arvestada ka sellest ametlikult makstud käibelt.
Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Siis nõua ometi korrektset asjaajamist - kas tšekk sulle või maksad materjali eest ametliku arvega. Mul pole küll kunagi ehitusmees mingit tšekki näidanud ja siis seda endale võtnud. Ära lase endale kotti pähe tõmmata ja vali teinekord tiba kallim firma, kes ei pea oma ellujäämise nimel petma ja vassima.

[Külaline]

Näha on jah, et ei saa aru ega pole ise ealeski ettevõtlusega tegelenud. Kui sul on torumees, kodumasinate parandaja või õis iganes spetsialist, kes käib objektilt objektile, siis tema tööpäeva sisse arvestatakse ka selleks kuluvad tunnid. Seega ei saa võetavat tunnitasu päevas kaheksaga korrutada, vaid umbes neljaga. Näiteks. Igasuguste autoremontijate ja tegelastega on sarnaselt, sest bäga harva on sul terve päev otsast otsani täis broneeritud.

Selle kohaletuleku eest küsivad igasugused teenusepakkujad ju eraldi raha, 50-100 eur, mõnel rohkemgi, alati mainitakse seda. Ja kui su töömehel on firma, siis saab ta sulle ostetud puidu vm eest topelt käibemaksu. Ostab ära, näitab sulle tsekki, lisab selle rõõmsalt oma arvele, maksad kõik kinni, regelina enamuse sularahas ja seejärel paneb ta kõik need tsekid oma raamatupidamisse. Saab siis käibemaksu veelkord tagasi ehk siis maha arvestada ka sellest ametlikult makstud käibelt.
Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Siis nõua ometi korrektset asjaajamist - kas tšekk sulle või maksad materjali eest ametliku arvega. Mul pole küll kunagi ehitusmees mingit tšekki näidanud ja siis seda endale võtnud. Ära lase endale kotti pähe tõmmata ja vali teinekord tiba kallim firma, kes ei pea oma ellujäämise nimel petma ja vassima.

Minu jaoks on see samuti veider jutt. Minule esitataval arvel on töötunnid ja materjal eraldi ridadena, kuhu siis lisandub käibemaks. Mis sulas, milleks? Vägisi ei saa keegi sula võtta, kui eraisik tahab odavamalt, siis ta seda muidugi teeb, aga saategi ju veerandi odavamalt, milleks seetõttu ärrituda? Mingi lõputu kadedus tavalise palga peale, mille saamiseks tuleb teha kordades raskemat tööd, kui kuskil soojas kontoris istuda, nagu mina teen.

[Krissse]

Mis asjad on tomatilõksud?
Nii vaeseks ei jääks ma kunagi, et Temust jt sellistest ostma hakata. Soomlased on testinud korduvalt sealt ostetud tooteid ja ikka väga kirju nimekirja keelatud keemiat leidnud. Iltalehti, Iltasanomat otsingust leiab üles. Tuttav tellis mingeid kaableid arvutile, pärast pidi ikka Euroopast ostma, sest kvaliteet polnud ootuspärane.

Ma tahtsin sama küsida

Ja nõus, ma ei telli enam ühtegi laadija ega ka hdmi kaablit sealt. Need lihtsalt ei tööta enam peale paari kuud. Kuigi laadijatel on originaaladapterid kasutuses. Lõppkokkuvõttes on kohapealt see kallim ja kvaliteetsem osta.

tomatilõksud on suured pesupulga taolised lõksud, mis suureks kasvanud tomateid toe küljes kinni hoiavad. temust ei ole eriti nutikas elektroonikat tellida ja no riideid ma ka ei telli. aga igasugu vidinaid, mille eest kohapeal 10 x rohkem maksad, tellin mõnuga.

Sa vist ei ole näinud seda dokfilmi Temu jts rämpsust, mis on kogunenud suurte prügihunnikutena ja valmistavad peavalu, kuidas sellest lahti saada. Sageli inimene pettub või tüdineb, või avastab, et ese ei tööta ja viskab kiirelt ära. Sõltumata sellest, kas tegemist riietega või pisitehnilise vidinaga, peame raha kulutama, et nendest jäätmetest vabanema. Arvad, et see protsesse meie elukeskkonda ja õhukvaliteeti parandab?
Nendel toodetel peaks olema korralik hinnalisa, mis selle utiliseerimise kinni maksab.

Hindadest. Vaatasin üht jopet Londoni e-poes. Hind oli palju soodsam, kui meie Kaubamajas. Kui kalkuleerisin juurde maksud, tõusis selle odava toote hind 100 eur võrra. Ei tasu tellida, kui just ise kohal ei satu olema.
Tuttav tuli Lõuna-Koreast, võrdles mõningate toodete hinda, et kolm korda odavam, kui meil. Aga, tema ostis kohapealt. Kui arvestada pikk transporditee ja maksud, saamegi selle hinna, mis meil on. Ükski Eesti firma ei saa osta sisse suuri partiisid, just sinusuguste tõttu. Aga Temu jt viivadki oma rämpsu Euroopa keskladudesse suurte konteineritega, mis teeb hinna odavaks, rääkimata närusest töökeskkonnast ja odavast palgast kohapeal. Selle tulemusena sa ostadki oma vidinaid nii odavalt. Kui kõik nii teeksid, kuivaksid riigil rahad otsa. Kujutad ette, milliseks muutuksid riigilt saadavate teenuste hinnad....
Rahatarkust oleks ikka väga meie koolidesse vaja, inimesed ei saa üldse aru, kust tuleb riigile raha.

[Külaline]

Ehitusmeeste lugudest võiks ma raamatu kirjutada.
Väikelinn, kolme aasta eest. 110m2 tänavakive vaja panna koos aluspinna ettevalmistamisega. Materjal meie poolt, neilt väike kopake nii neljaks-viieks tunniks. Masin meestel olemas. Hinannguline tööaeg umbes nädal aega tööd kahele mehele (saaks töötada kanüksi, aga paaris on ehitusel alati parem). Küsisime pakkumist. 11 000€ oli nende hind, ilma arveta muidugi.
Kaks ruutmeetrit plaate seinale, köögikappide vahele, välja lõigata kaks pistikut. Mees elab 2km kaugusel linnas. Hinnaküsimine 320 sh kõik meie materjalid ja eeltöö (kinni katta jne). Ilma arveta muidugi.
Töötasapinna kinnitamine köögikappidele, sh kaks sirget lõiget. Hinnaküsimine 500, mis sisaldas 80€ ”transporti” samas linnas.
Kui ehitusmees ”toob ise materjalid”, siis tegelikult saab ta need sõltuvalt ettevõttest ca 20-40% soodsamalt ja lisaks maha käibemaksu. Tellijale esitletakse aga nö letihinda. Lisaks on nö ”paberitega” ehk päriselt ehitust õppinud mehed ikka väga üksikud. Enamik ”ehitaja” töö tegijatest olid koolis kolmelised ja läksid lihtsalt ehitusele tööle ning on oskused-vilumuse praktilise tööga omandanud. Üldiseöt suudan ma ise panna samal tasemel plaati, teekkve, värvida, tapeetida jne. Lihtsalt minul läheb aega rohkem, aga samas olen ma hoopis enam huvitatud, et minu kodus oleks kvaliteetne ja hästi tehtud töö. Seega kui mu ihuehitaja tööd ei võta, kaalutlen alati nende ”ehitajate” ja enese töö vahel ning tihti langeb kaalukauss enese poole.

Aga tegelik hinnatõusu tekitaja tuleneb ikkagi kõikvõimalike aluskulude nagu elekter-kütus-gaas-miinimumpalk honnatallist. Minu palk on väga-väga suur (ametniku kohta), aga palgavaesusest ma ei pääse. Kui kütusele jälle aktsiis juurde tuleb või miinimumpalk tõuseb või elektriarvele rida lisandub, kajastub see ka poes ja vahet pole kas see on kaubanduskeskus, toidu- või ehituspood. Ma saan aru, et Selveri-Prisma kettide sisseostuhindu ei ole võimalik võimalik võrrelda Careefouri, Tesco, Aldo või Auchani omadega, aga ka Lidl on paljudes riikides oluliselt soodsam kui meil. Põhjused jälle erinevad - käibemaks, hinnalagi vm riiklik meede. Ma ei ole piisavalt tark, et nende toimivuse üle arutada, aga vahel tundub ikka, et riik saaks oma teenuste puhul sekkuda.

[Krissse]

Näha on jah, et ei saa aru ega pole ise ealeski ettevõtlusega tegelenud. Kui sul on torumees, kodumasinate parandaja või õis iganes spetsialist, kes käib objektilt objektile, siis tema tööpäeva sisse arvestatakse ka selleks kuluvad tunnid. Seega ei saa võetavat tunnitasu päevas kaheksaga korrutada, vaid umbes neljaga. Näiteks. Igasuguste autoremontijate ja tegelastega on sarnaselt, sest bäga harva on sul terve päev otsast otsani täis broneeritud.

Selle kohaletuleku eest küsivad igasugused teenusepakkujad ju eraldi raha, 50-100 eur, mõnel rohkemgi, alati mainitakse seda. Ja kui su töömehel on firma, siis saab ta sulle ostetud puidu vm eest topelt käibemaksu. Ostab ära, näitab sulle tsekki, lisab selle rõõmsalt oma arvele, maksad kõik kinni, regelina enamuse sularahas ja seejärel paneb ta kõik need tsekid oma raamatupidamisse. Saab siis käibemaksu veelkord tagasi ehk siis maha arvestada ka sellest ametlikult makstud käibelt.
Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Siis nõua ometi korrektset asjaajamist - kas tšekk sulle või maksad materjali eest ametliku arvega. Mul pole küll kunagi ehitusmees mingit tšekki näidanud ja siis seda endale võtnud. Ära lase endale kotti pähe tõmmata ja vali teinekord tiba kallim firma, kes ei pea oma ellujäämise nimel petma ja vassima.

Te pole vist hiljuti suuremaid töid tellinud? Katuse pealispinna vahetus: hinnapakkumised u 15000. Parim ja usaldusväärseid firma pakub, et teema osa arvega, osa sularahas. Et kui kõik arvega, siis 15000, teisel viisil 12500. Loomulikult võtad odavama summa, eraisikuna ju vahet pole. Nädalaga on katus valmis (u 6h päevas). Kas see on õige summa selle tööaja eest, ei tea. Valikut väga polnud. Hekivahetus -täpselt sama kava, ainult et isegi ei soovitud osa nii ja osa teisiti. Põhimõtteliselt on ju alati võimalik pakkuda spetsiaalselt suurem summa, et näidata, mida tellija võidab, kui nõustub optimeerimisega, aga töötegija võidab igal juhul.

[Külaline]

Selle kohaletuleku eest küsivad igasugused teenusepakkujad ju eraldi raha, 50-100 eur, mõnel rohkemgi, alati mainitakse seda. Ja kui su töömehel on firma, siis saab ta sulle ostetud puidu vm eest topelt käibemaksu. Ostab ära, näitab sulle tsekki, lisab selle rõõmsalt oma arvele, maksad kõik kinni, regelina enamuse sularahas ja seejärel paneb ta kõik need tsekid oma raamatupidamisse. Saab siis käibemaksu veelkord tagasi ehk siis maha arvestada ka sellest ametlikult makstud käibelt.
Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Siis nõua ometi korrektset asjaajamist - kas tšekk sulle või maksad materjali eest ametliku arvega. Mul pole küll kunagi ehitusmees mingit tšekki näidanud ja siis seda endale võtnud. Ära lase endale kotti pähe tõmmata ja vali teinekord tiba kallim firma, kes ei pea oma ellujäämise nimel petma ja vassima.

Te pole vist hiljuti suuremaid töid tellinud? Katuse pealispinna vahetus: hinnapakkumised u 15000. Parim ja usaldusväärseid firma pakub, et teema osa arvega, osa sularahas. Et kui kõik arvega, siis 15000, teisel viisil 12500. Loomulikult võtad odavama summa, eraisikuna ju vahet pole. Nädalaga on katus valmis (u 6h päevas). Kas see on õige summa selle tööaja eest, ei tea. Valikut väga polnud. Hekivahetus -täpselt sama kava, ainult et isegi ei soovitud osa nii ja osa teisiti. Põhimõtteliselt on ju alati võimalik pakkuda spetsiaalselt suurem summa, et näidata, mida tellija võidab, kui nõustub optimeerimisega, aga töötegija võidab igal juhul.

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

[Külaline]

Ma tahtsin sama küsida

Ja nõus, ma ei telli enam ühtegi laadija ega ka hdmi kaablit sealt. Need lihtsalt ei tööta enam peale paari kuud. Kuigi laadijatel on originaaladapterid kasutuses. Lõppkokkuvõttes on kohapealt see kallim ja kvaliteetsem osta.

tomatilõksud on suured pesupulga taolised lõksud, mis suureks kasvanud tomateid toe küljes kinni hoiavad. temust ei ole eriti nutikas elektroonikat tellida ja no riideid ma ka ei telli. aga igasugu vidinaid, mille eest kohapeal 10 x rohkem maksad, tellin mõnuga.

Sa vist ei ole näinud seda dokfilmi Temu jts rämpsust, mis on kogunenud suurte prügihunnikutena ja valmistavad peavalu, kuidas sellest lahti saada. Sageli inimene pettub või tüdineb, või avastab, et ese ei tööta ja viskab kiirelt ära. Sõltumata sellest, kas tegemist riietega või pisitehnilise vidinaga, peame raha kulutama, et nendest jäätmetest vabanema. Arvad, et see protsesse meie elukeskkonda ja õhukvaliteeti parandab?
Nendel toodetel peaks olema korralik hinnalisa, mis selle utiliseerimise kinni maksab.

Hindadest. Vaatasin üht jopet Londoni e-poes. Hind oli palju soodsam, kui meie Kaubamajas. Kui kalkuleerisin juurde maksud, tõusis selle odava toote hind 100 eur võrra. Ei tasu tellida, kui just ise kohal ei satu olema.
Tuttav tuli Lõuna-Koreast, võrdles mõningate toodete hinda, et kolm korda odavam, kui meil. Aga, tema ostis kohapealt. Kui arvestada pikk transporditee ja maksud, saamegi selle hinna, mis meil on. Ükski Eesti firma ei saa osta sisse suuri partiisid, just sinusuguste tõttu. Aga Temu jt viivadki oma rämpsu Euroopa keskladudesse suurte konteineritega, mis teeb hinna odavaks, rääkimata närusest töökeskkonnast ja odavast palgast kohapeal. Selle tulemusena sa ostadki oma vidinaid nii odavalt. Kui kõik nii teeksid, kuivaksid riigil rahad otsa. Kujutad ette, milliseks muutuksid riigilt saadavate teenuste hinnad....
Rahatarkust oleks ikka väga meie koolidesse vaja, inimesed ei saa üldse aru, kust tuleb riigile raha.

Ja millest sa sonid täpsemalt? Temust sellepärast tellitaksegi, et seal ei lisandu mingid maksud ja transporditasud. Mina tellin kõiki asju välismaalt, Temust küll ainult mingeid pisividinaid, mitte suva rämpsu, aga korralikud asjad on ka ju igal pool mujal odavamad koos selle transpordi ja maksudega.

[Külaline]

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

[Külaline]

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

[Külaline]

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Ehitajad ja ehitusettevõtted on kogu aeg riiki petnud, kunagi pole oma kasumiga rahul. Ja muudkui lajatavad ja lajatavad oma hindu kõrgemaks, kui nende arust väheks hakkab jääma. Ise tuututad siin silmad krõllis, et kas 2600 neto on siis suur palk? Jah, on küll lihttöö eest. Sul on endal reaalsustaju nihkes, sellest ongi jutt.

[Külaline]

Selle kohaletuleku eest küsivad igasugused teenusepakkujad ju eraldi raha, 50-100 eur, mõnel rohkemgi, alati mainitakse seda. Ja kui su töömehel on firma, siis saab ta sulle ostetud puidu vm eest topelt käibemaksu. Ostab ära, näitab sulle tsekki, lisab selle rõõmsalt oma arvele, maksad kõik kinni, regelina enamuse sularahas ja seejärel paneb ta kõik need tsekid oma raamatupidamisse. Saab siis käibemaksu veelkord tagasi ehk siis maha arvestada ka sellest ametlikult makstud käibelt.
Ma ei ütleks, et neil palju auke oleks, sageli hilinevad ja kiirelt ei saa kedagi.

Siis nõua ometi korrektset asjaajamist - kas tšekk sulle või maksad materjali eest ametliku arvega. Mul pole küll kunagi ehitusmees mingit tšekki näidanud ja siis seda endale võtnud. Ära lase endale kotti pähe tõmmata ja vali teinekord tiba kallim firma, kes ei pea oma ellujäämise nimel petma ja vassima.

Te pole vist hiljuti suuremaid töid tellinud? Katuse pealispinna vahetus: hinnapakkumised u 15000. Parim ja usaldusväärseid firma pakub, et teema osa arvega, osa sularahas. Et kui kõik arvega, siis 15000, teisel viisil 12500. Loomulikult võtad odavama summa, eraisikuna ju vahet pole. Nädalaga on katus valmis (u 6h päevas). Kas see on õige summa selle tööaja eest, ei tea. Valikut väga polnud. Hekivahetus -täpselt sama kava, ainult et isegi ei soovitud osa nii ja osa teisiti. Põhimõtteliselt on ju alati võimalik pakkuda spetsiaalselt suurem summa, et näidata, mida tellija võidab, kui nõustub optimeerimisega, aga töötegija võidab igal juhul.

Katust ei ole vahetanud, aga otsustasin suvel, et vahetan kodus pruuni männist trepi musta tammetrepi vastu, see maksis 15000, loomulikult võtsin käibekata 12500, kuna eraisikuna ma seda kuludesse panna ei saa. Ettevõttesse võtan kõik muidugi ametlike arvetega, kuigi käibemaksu ma tagasi ei saa, seoses minu tegevusest tuleneva mittekäibekakohuslase olemisega, olgu käive kui suur tahes.

[Külaline]

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Ehitajad ja ehitusettevõtted on kogu aeg riiki petnud, kunagi pole oma kasumiga rahul. Ja muudkui lajatavad ja lajatavad oma hindu kõrgemaks, kui nende arust väheks hakkab jääma. Ise tuututad siin silmad krõllis, et kas 2600 neto on siis suur palk? Jah, on küll lihttöö eest. Sul on endal reaalsustaju nihkes, sellest ongi jutt.

Kui ma oleksin ehitaja, siis mina nii väikse palgaga ei lepiks.

[Külaline]

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Ehitajad ja ehitusettevõtted on kogu aeg riiki petnud, kunagi pole oma kasumiga rahul. Ja muudkui lajatavad ja lajatavad oma hindu kõrgemaks, kui nende arust väheks hakkab jääma. Ise tuututad siin silmad krõllis, et kas 2600 neto on siis suur palk? Jah, on küll lihttöö eest. Sul on endal reaalsustaju nihkes, sellest ongi jutt.

Kui ma oleksin ehitaja, siis mina nii väikse palgaga ei lepiks.

Siin on jah selline arusaam kuskilt tekkinud, et ehitaja peab saama sama palju kui minister, arst või jumal teab kes. Sellepärast ongi siin kinnisvara meeletult kallis ja kõik teised hinnad samamoodi.

[Krissse]

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Vaata see ongi vaba turg. Ühelt poolt peaks riik igati soodustama ettevõtlust, sest see on peaaegu ainus võimalus raha saada (plus siis mõned riigifirmad, mis veel on jäänud riigi omandusse), rohkearvuline ametkond ju mida ei tooda. Teiselt poolt peab iga ettevõtja arvestama ärilise riskiga ja olema piisavalt paindlik. Kui tavaviisil hakkama ei saa ja midagi teisiti teha ei oska, siis tulekski firma ära lõpetada ja ise kellelegi tööle minna. Ei saa olla ka põhjendus, et petan maksudega, et toime tulla. Järelikult tuleks midagi teisiti teha. See tekitab ka ebaõiglase konkurentsi, ühed petavad maksudega (võimalus on kõigil, kes tegelevad teenustega) ja teised mitte. Pigem siis on riigile kasulikum, et on vähem firmasid, kelle käive pankrotti läinud firmade tõttu suureneb ja kes ei peta maksudega. Nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Ja mis sa kurdad siis, kui kokkulepe sobib? Aru ma ei saa, mis su probleem on. Tee ise või maksa teistele summa, mida nad küsivad. Milleks see hala?

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Teoreetiliselt peaks ”sinikrae” teenima ”valgekraest” vähem. Ka ei ole ”vanas Euroopas” ega ka Skandinaavias ettevõtete kasumid (väikeettevõtetel siis kulud) Eestiga võrreldavad. Mujal teenib väikeettevõtjast ehitusala mees välja oma palga ja maksab maksud. Väikeettevõtja ei sõida Porche viimase mudeliga ega puhka ultrakallistes sihtkohtades. Eestis on need asjad nihkes ja kauboikapitalism ruulib ning teisalt öeldakse, et õpetajate, päästjate, maapoodide, tee-ehituse ja jumal teab mille jaoks maksuraha ei jagu. Maksuamet väidab, et vabatahtlik maksude tasumine on meil Euroopa kõrgemaid, aga tegelikkuses makstakse vabatahtlikult skeemitamise tulemusel möödapääsmatu ära. Kas just seee aitaks Eesti elu õitsele, aga paremaks teeks ikka.

[Külaline]

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Ehitajad ja ehitusettevõtted on kogu aeg riiki petnud, kunagi pole oma kasumiga rahul. Ja muudkui lajatavad ja lajatavad oma hindu kõrgemaks, kui nende arust väheks hakkab jääma. Ise tuututad siin silmad krõllis, et kas 2600 neto on siis suur palk? Jah, on küll lihttöö eest. Sul on endal reaalsustaju nihkes, sellest ongi jutt.

Ehitaja pole lihttööline vaid oskustööline.

[Külaline]

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Ehitajad ja ehitusettevõtted on kogu aeg riiki petnud, kunagi pole oma kasumiga rahul. Ja muudkui lajatavad ja lajatavad oma hindu kõrgemaks, kui nende arust väheks hakkab jääma. Ise tuututad siin silmad krõllis, et kas 2600 neto on siis suur palk? Jah, on küll lihttöö eest. Sul on endal reaalsustaju nihkes, sellest ongi jutt.

Ma nüüd täpselt ei tea, millisest 2600€ sa räägid. Kust see tuli? Püsiva kuupalgana 2600€ neto on muidugi normaalne palk, kuid sina tellijana ei maksa mitte püsivat kuupalka otse töötajale, vaid sina maksad firmale arve alusel, millest moodustub firma käive, ja siis on selles summas sees ka kõigi muude ettevõtte kulude kate, alates transpordist, millest siin jutt oli, kuni maksude, töövahendite, raamatupidamiskulude ja juhi töötasuni. Ja muidugi ka kasum. Maksab see ettevõtja makse vähem või rohkem, aga midagi ta kindlasti maksab, tänapäeval on kontroll nii tõsine, et päris ilma ei riski ikka keegi töötajat tööl hoida, nn. täiesti mustalt. Ainult ääretult pisikesed ja algajad firmad ehk nii teevad, aga sa ära võta sellist firmat.

[Külaline]

tomatilõksud on suured pesupulga taolised lõksud, mis suureks kasvanud tomateid toe küljes kinni hoiavad. temust ei ole eriti nutikas elektroonikat tellida ja no riideid ma ka ei telli. aga igasugu vidinaid, mille eest kohapeal 10 x rohkem maksad, tellin mõnuga.

Sa vist ei ole näinud seda dokfilmi Temu jts rämpsust, mis on kogunenud suurte prügihunnikutena ja valmistavad peavalu, kuidas sellest lahti saada. Sageli inimene pettub või tüdineb, või avastab, et ese ei tööta ja viskab kiirelt ära. Sõltumata sellest, kas tegemist riietega või pisitehnilise vidinaga, peame raha kulutama, et nendest jäätmetest vabanema. Arvad, et see protsesse meie elukeskkonda ja õhukvaliteeti parandab?
Nendel toodetel peaks olema korralik hinnalisa, mis selle utiliseerimise kinni maksab.

Hindadest. Vaatasin üht jopet Londoni e-poes. Hind oli palju soodsam, kui meie Kaubamajas. Kui kalkuleerisin juurde maksud, tõusis selle odava toote hind 100 eur võrra. Ei tasu tellida, kui just ise kohal ei satu olema.
Tuttav tuli Lõuna-Koreast, võrdles mõningate toodete hinda, et kolm korda odavam, kui meil. Aga, tema ostis kohapealt. Kui arvestada pikk transporditee ja maksud, saamegi selle hinna, mis meil on. Ükski Eesti firma ei saa osta sisse suuri partiisid, just sinusuguste tõttu. Aga Temu jt viivadki oma rämpsu Euroopa keskladudesse suurte konteineritega, mis teeb hinna odavaks, rääkimata närusest töökeskkonnast ja odavast palgast kohapeal. Selle tulemusena sa ostadki oma vidinaid nii odavalt. Kui kõik nii teeksid, kuivaksid riigil rahad otsa. Kujutad ette, milliseks muutuksid riigilt saadavate teenuste hinnad....
Rahatarkust oleks ikka väga meie koolidesse vaja, inimesed ei saa üldse aru, kust tuleb riigile raha.

Ja millest sa sonid täpsemalt? Temust sellepärast tellitaksegi, et seal ei lisandu mingid maksud ja transporditasud. Mina tellin kõiki asju välismaalt, Temust küll ainult mingeid pisividinaid, mitte suva rämpsu, aga korralikud asjad on ka ju igal pool mujal odavamad koos selle transpordi ja maksudega.

Ma näen, et sa ei saa aru, ma ei viitsi hakata puust ja punaseks tegema.

[Külaline]

Teema nimi on ”Eesti lõputu inflatsioon” ehk räägitakse justkui lõputult kõrgenevatest hindadest. Ehitushinnad on üks, mis põhjendamatult kiiresti suurenevad. Ja usu, need absurdsete hindade küsijad maksavad nii endale kui oma töömeestele kui keid on miinumumi + ümbrikupalka ja nii saab ka riik tünga - kui pole makse, ei saa riik pakkuda ka teenuseid. Pereliige müüb ettevõtjana ülipopulaarseid vabaaja seadmeid, igas ridaelamu-eramajaga peres olemas, hind keskmiselt nii 1000-3000. Umbes iga teine ostja soovib vormistada arve ettevõtte nimele ja kirjutada toote nime asemel seadme mudeli numbri, sest ”siis saab käibeka tagasi ja ettevõtte kuludesse arvata”. Kaubandusprogramm pettusi siiski ei võimalda.

Sina omakorda usu - praegu ei ela ükski ettevõtja nii priskelt, et kasum ripub taskutest välja ja ei mahu ära. Et mingitki kasumit saada, selleks petetaksegi riiki. Mitte et ma heaks kiidaks petmist, aga ettekujutus, kuidas paksud kapitalistid ehitusettevõtetes miljoneid teenivad on äärmiselt naiivne.

Vaata see ongi vaba turg. Ühelt poolt peaks riik igati soodustama ettevõtlust, sest see on peaaegu ainus võimalus raha saada (plus siis mõned riigifirmad, mis veel on jäänud riigi omandusse), rohkearvuline ametkond ju mida ei tooda. Teiselt poolt peab iga ettevõtja arvestama ärilise riskiga ja olema piisavalt paindlik. Kui tavaviisil hakkama ei saa ja midagi teisiti teha ei oska, siis tulekski firma ära lõpetada ja ise kellelegi tööle minna. Ei saa olla ka põhjendus, et petan maksudega, et toime tulla. Järelikult tuleks midagi teisiti teha. See tekitab ka ebaõiglase konkurentsi, ühed petavad maksudega (võimalus on kõigil, kes tegelevad teenustega) ja teised mitte. Pigem siis on riigile kasulikum, et on vähem firmasid, kelle käive pankrotti läinud firmade tõttu suureneb ja kes ei peta maksudega. Nii lihtne see ongi.

Peaks ja oleks - aga reaalsus on, et kuni sellised firmad leiavad tellijaid, seni nad on ka turul edasi, miks nad lahkuma peaks? Just täpselt - see ongi vaba turg, sina ära telli odavamat firmat, kes skeemitab ja Porschetab, telli tõsisem ettevõte oma tööd tegema, kus tasutakse makse proportsionaalselt päris töötasuga (seda saad kontrollida netist), töömees tuleb Berlingoga ja ülemus sõidab Toyotaga. Meie enda tellijad soodustavad seda, et petised ligi saavad. Kahtlusta odavat - kuldne reegel.