Eesti lõputu inflatsioon

[Külaline]

Ehk siis näide, kuid tegelikult ikkagi sõltub ka poliitilistest otsustest, mitte ainult üksikinimesest.

Kuidas on ravimifirma otsus tootmine kasumi suurendamiseks viia kolmandasse maailma, poliitiline otsus? Puhtalt ettevõtte enda valik.
Kahtlemata on olemas sektoreid, kus otsuseid teevad poliitikud, soodustades ühte või teist suunda, kuid siin teemas räägime meie siiski igapäevastest teenustest, kus küsitava hinna otsustab ettevõte ning maksmisotsuse teeb klient ning kumbagi neist ei suuna otsust tegema miski muu kui ainult isiklik parim äranägemine ja oma võimaluste ja riskide hindamine. Kui mu ettevõttel on läinud hästi, siis ma võin valida omale kliente ning selle valiku teen ma kõrgemat hinda küsides ning seeläbi endale riskikapitali kogudes. Kui mu ettevõttel on läinud halvasti, siis ma klienti valida ei saa, pean küsima odavat hinda - ja kui küsin liiga palju, siis ma klienti ei leia, sest siis klient kas teeb ise selle töö ära, jätab üldse tegemata, ostab konkurendilt, kellel on sama hind, kuid rohkem garantiid ja kogemust - või ostab konkurendilt, kellel on odavam hind. Selline on turu loogika ja nii see on igas turumajanduslikus riigis, mitte ainult Eestis.

[Külaline]

Ma saan aru, et sa siin see oskustööline, kes üritab kangekaelselt vastu vaielda, aga meil kõigil on kogemusi nende oskustöölistega.

Oskustööline ma ei ole, küll aga olen hariduselt finantsinimene ja töötanud selles valdkonnas 25 aastat. Nii rumalat juttu kui sina ja mõned teised siin, ma oma argipäeval ei kohta, täiesti hämmastav. Sa ikka nii väga igatsed taga riigikorda, kus karm käsi, mitte vaba konkurents hindu määraks. Kuulud uhkelt ühte ritta Delfi kommentaatoritega, kes mitte midagi tegelikult ei tea ega aru ei saa, aga oma arvamust propageerivad valjuhäälselt ja pretensioonikalt ning kõiges, ka iseenda rumaluses ja saamatuses on süüdi loomulikult Eesti riik, lollid poliitikud ja ahned ettevõtjad ... Kurb pilt.

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

[Külaline]

Ehk siis näide, kuid tegelikult ikkagi sõltub ka poliitilistest otsustest, mitte ainult üksikinimesest.

Kuidas on ravimifirma otsus tootmine kasumi suurendamiseks viia kolmandasse maailma, poliitiline otsus? Puhtalt ettevõtte enda valik.
Kahtlemata on olemas sektoreid, kus otsuseid teevad poliitikud, soodustades ühte või teist suunda, kuid siin teemas räägime meie siiski igapäevastest teenustest, kus küsitava hinna otsustab ettevõte ning maksmisotsuse teeb klient ning kumbagi neist ei suuna otsust tegema miski muu kui ainult isiklik parim äranägemine ja oma võimaluste ja riskide hindamine. Kui mu ettevõttel on läinud hästi, siis ma võin valida omale kliente ning selle valiku teen ma kõrgemat hinda küsides ning seeläbi endale riskikapitali kogudes. Kui mu ettevõttel on läinud halvasti, siis ma klienti valida ei saa, pean küsima odavat hinda - ja kui küsin liiga palju, siis ma klienti ei leia, sest siis klient kas teeb ise selle töö ära, jätab üldse tegemata, ostab konkurendilt, kellel on sama hind, kuid rohkem garantiid ja kogemust - või ostab konkurendilt, kellel on odavam hind. Selline on turu loogika ja nii see on igas turumajanduslikus riigis, mitte ainult Eestis.

Tegelikult saab riik poliitiliste otsustega päris palju ära teha, suunata näiteks raha teadusesse, toetada erinevatel viisidel uurimistulemuste praktilist rakendust, osaledes mingi uue ravimi valmistamiseks loodavas tehases. Selle puudumisel otsitakse selle ravimi tootmiseks investoreid kuskilt mujalt ja sinna see tootmine siis ka siirdub.

Ettevõtetel pole oma klientidega enam kaugeltki nii lihtne, kui see teoreetiliselt paistab. Pikalt hästi tegutsenud ja korralikke tooteid müünud ettevõtetel ei lähe enam nii hästi, kui varem. Klient ei vali enam niivõrd kvaliteeti, vaid hinda. Ei mõtle, et ostan Eesti firmalt, raha jääb meie riigi hüvanguks, kui Hiina või Leedu toode on odavam. Sisuliselt iga e-pood võib müüa, mida tahes, riidepood tehnikat ja tehnikapood lõhnaõli. Ühel juhul on üks mees seal arvuti taga kodukontoris ja teisel juhul ladu, kontor ja mitu inimest palgal. Hinda ei saa lõpmatult alla lasta, ühel hetkel tuleb tegutsemisest loobuda. Ma kujutan ette, et kümne aasta pärast on meil täiesti erinev ärimaastik.

[Külaline]

Ma saan aru, et sa siin see oskustööline, kes üritab kangekaelselt vastu vaielda, aga meil kõigil on kogemusi nende oskustöölistega.

Oskustööline ma ei ole, küll aga olen hariduselt finantsinimene ja töötanud selles valdkonnas 25 aastat. Nii rumalat juttu kui sina ja mõned teised siin, ma oma argipäeval ei kohta, täiesti hämmastav. Sa ikka nii väga igatsed taga riigikorda, kus karm käsi, mitte vaba konkurents hindu määraks. Kuulud uhkelt ühte ritta Delfi kommentaatoritega, kes mitte midagi tegelikult ei tea ega aru ei saa, aga oma arvamust propageerivad valjuhäälselt ja pretensioonikalt ning kõiges, ka iseenda rumaluses ja saamatuses on süüdi loomulikult Eesti riik, lollid poliitikud ja ahned ettevõtjad ... Kurb pilt.

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

[Külaline]

Oskustööline ma ei ole, küll aga olen hariduselt finantsinimene ja töötanud selles valdkonnas 25 aastat. Nii rumalat juttu kui sina ja mõned teised siin, ma oma argipäeval ei kohta, täiesti hämmastav. Sa ikka nii väga igatsed taga riigikorda, kus karm käsi, mitte vaba konkurents hindu määraks. Kuulud uhkelt ühte ritta Delfi kommentaatoritega, kes mitte midagi tegelikult ei tea ega aru ei saa, aga oma arvamust propageerivad valjuhäälselt ja pretensioonikalt ning kõiges, ka iseenda rumaluses ja saamatuses on süüdi loomulikult Eesti riik, lollid poliitikud ja ahned ettevõtjad ... Kurb pilt.

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Jah, aga riigi rahakott oleks paksem, kui rohem toodetaks kohapeal, mitte ei maksaks inimesed raha ära Aasiasse. Kes võibolla relvastavad oma riiki ja kui see relvastuja riik on Euroopa suhtes vaenuliku hoiakuga, võib sellest kujuneda probleem. Muidugi võtavad riigid laenu. Nii saavad poliitikud rohkem lubada. Aga laenu tagasi maksta on riigil seda kergem, mida kiiremini raha väärtus väheneb. Nii et selles mõttes on inflatsioon riikidele hoopis meeldib. Aga inimese jaoks on "kõrvalmõju" see, et hinnad tõusevad.

Eesti (oma naabritest kõrgema energiahinnaga, mis tuleneb poliitikute eeskujulikust C02 vastu võitlemisest, millele aga paljud maailmas vilistavad) püüab siis kõige selle taustal majandada.

[Külaline]

Oskustööline ma ei ole, küll aga olen hariduselt finantsinimene ja töötanud selles valdkonnas 25 aastat. Nii rumalat juttu kui sina ja mõned teised siin, ma oma argipäeval ei kohta, täiesti hämmastav. Sa ikka nii väga igatsed taga riigikorda, kus karm käsi, mitte vaba konkurents hindu määraks. Kuulud uhkelt ühte ritta Delfi kommentaatoritega, kes mitte midagi tegelikult ei tea ega aru ei saa, aga oma arvamust propageerivad valjuhäälselt ja pretensioonikalt ning kõiges, ka iseenda rumaluses ja saamatuses on süüdi loomulikult Eesti riik, lollid poliitikud ja ahned ettevõtjad ... Kurb pilt.

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Riigil ei paista olevat rahaga väga kitsas käes, kui raha jätkub õuepidudele, 13.palgale, lühikestele reedetele ja lisapuhkusele, tingimused, mida minu riigiametnikest sugulased rõõmsalt naudivad. Iga aasta lõpuks üritavad ametkonnad leiutada, kuhu raha kulutada, sest kui järgi jääb, siis järgmisel aastal võetakse vähemaks. Ma küll ei tea, et need privileegid oleksid eraettevõtluses väga laialt kasutusel. Siit saaks aja jooksul kokkuhoidu küll, mida õpetajatele, hooldajatel, päästeametnikele suunata. Sotsiaaltöötajate palk pole tõesti suurem asi, aga ministeeriumite ja ametkondade, vallavalitsuste jne töötajatel väga normaalsed palgad. Rääkimata sellest, et kogu seda suurearvulist ametkonda pole kuigi oluliselt kärpida suudetud. Need poliitilised jõud ei julge keegi reformima hakata, sest äkki ei meeldi valijatele. Isegi apteegireform vussiti ära, näidates täielikku ettenägelikkuse puudumist jne.

[käguan]

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Riigil ei paista olevat rahaga väga kitsas käes, kui raha jätkub õuepidudele, 13.palgale, lühikestele reedetele ja lisapuhkusele, tingimused, mida minu riigiametnikest sugulased rõõmsalt naudivad. Iga aasta lõpuks üritavad ametkonnad leiutada, kuhu raha kulutada, sest kui järgi jääb, siis järgmisel aastal võetakse vähemaks. Ma küll ei tea, et need privileegid oleksid eraettevõtluses väga laialt kasutusel. Siit saaks aja jooksul kokkuhoidu küll, mida õpetajatele, hooldajatel, päästeametnikele suunata. Sotsiaaltöötajate palk pole tõesti suurem asi, aga ministeeriumite ja ametkondade, vallavalitsuste jne töötajatel väga normaalsed palgad. Rääkimata sellest, et kogu seda suurearvulist ametkonda pole kuigi oluliselt kärpida suudetud. Need poliitilised jõud ei julge keegi reformima hakata, sest äkki ei meeldi valijatele. Isegi apteegireform vussiti ära, näidates täielikku ettenägelikkuse puudumist jne.

Sellised raha pidudele jms. raiskamised võiks muidugi lõpetada.

Samas, kas ainult sealt kokku hoitud raha suurt pilti muudaks? Energia hinnapoliitika on kordi olulisem ilmselt.

[Külaline]

Oled tõest väga kaugel, sama kaugel kui mina Delfi kommentaatoritest. Ma ei ole finantsinimene, kõigest ettevõtja, ka 25 aastat. Üsna edukas sealjuures, alati ausalt makse maksnu ja mõistlikku hinnataset hoidnud, ka rasketel aegadel.
Minu sotsiaalne närv ütleb finantshariduse puudumisele vaatamata, et siin mainitud hooldaja töö on palju raskem, kui maalril või suvalisel töömehel, aga palka saab kordades vähem. Kahjuks sõltub see ka poliitilisest tahtest, milliseid töid väärtustatakse ja milliseid mitte. See probleem tuleb kiirelt nähtavaks, kui suur rühm eakaid, aga dementseid vanureid hakkab vajama hooldekodusid.

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Riigil ei paista olevat rahaga väga kitsas käes, kui raha jätkub õuepidudele, 13.palgale, lühikestele reedetele ja lisapuhkusele, tingimused, mida minu riigiametnikest sugulased rõõmsalt naudivad. Iga aasta lõpuks üritavad ametkonnad leiutada, kuhu raha kulutada, sest kui järgi jääb, siis järgmisel aastal võetakse vähemaks. Ma küll ei tea, et need privileegid oleksid eraettevõtluses väga laialt kasutusel. Siit saaks aja jooksul kokkuhoidu küll, mida õpetajatele, hooldajatel, päästeametnikele suunata. Sotsiaaltöötajate palk pole tõesti suurem asi, aga ministeeriumite ja ametkondade, vallavalitsuste jne töötajatel väga normaalsed palgad. Rääkimata sellest, et kogu seda suurearvulist ametkonda pole kuigi oluliselt kärpida suudetud. Need poliitilised jõud ei julge keegi reformima hakata, sest äkki ei meeldi valijatele. Isegi apteegireform vussiti ära, näidates täielikku ettenägelikkuse puudumist jne.

Ära esita kuulujutte faktidena. Absoluutselt kõigis valdkondades on riigitöötajate palgad 10-20 % madalamad kui nad vastaval ametikohal erasektoris teeniks. Kantsler, kes saab 6000€ palka saabki seda õiges suurusjärgus - erasektoris töötaks sama inimene ettevõtte juhina. Jne. Ja see 13.palga ja pidude jutt on ka täielik jama. Sina saad jõulupeo ja vahel preemiat, aga riigitööraja ei tohi? Kui sina ei saa, siis vali (või tee) ometi ettevõte, kus need olemas on. Ma ei tea küll ühtegi ettevõtet, kus vähemalt korralikku pidu poleks aasta lõpus töötajate motiveerimiseks. Aga riigitöötaja ei tohi, nemad peavad oma madalama palga ja ilma preemiateta olema, onju?

[Külaline]

Kristel Vilbaste:
/Issand, millise une ma enne kella helisemist nägin. Kogu Eestist kostis hirmsat ulgumist, sellist inimeste hala. Kui lähemalt vaatama läksin, siis selgus, et meeletu hulk inimesi halas. Küsisin, et mis juhtunud on? Öeldi: "Kliimaministeerium peksti laiali!" See oli töötute hala. Mingi jõud oli ministeriumi kaheks peksnud ja Indrekud ministriteks pannud - keskkonnaministriks oli Indrek Tarand ja energeetikaministriks Indrek Neivelt. Keskkonnaministeerium oli toodud Tartu ja energeetikaministeerium jäi Tallinna. Esimese asjana koondasid ministrid kõik erihariduseta ja kaugtööd tegevad inimesed nii ministeeriumist kui allasutustest ja need siis halasidki./

/Tallinna otsuseid ma ei näinud, aga räägiti, et tuule- ja päikeseenergia toetamine lõpetati. Et Eesti hakkavat energiat välja müüma, põlevkivijaamad pandi tööle. Et EL trahvi maksmine olevat odavam, kui pidev energia sisseostmine. Pealegi minevat EL enne lõhki, kui trahvi maksma peab hakkama. Mingi oluline avaldus pidavat rahvale tulema, aga siis helises kell. Huvitav mis see oli?/

[Külaline]

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Riigil ei paista olevat rahaga väga kitsas käes, kui raha jätkub õuepidudele, 13.palgale, lühikestele reedetele ja lisapuhkusele, tingimused, mida minu riigiametnikest sugulased rõõmsalt naudivad. Iga aasta lõpuks üritavad ametkonnad leiutada, kuhu raha kulutada, sest kui järgi jääb, siis järgmisel aastal võetakse vähemaks. Ma küll ei tea, et need privileegid oleksid eraettevõtluses väga laialt kasutusel. Siit saaks aja jooksul kokkuhoidu küll, mida õpetajatele, hooldajatel, päästeametnikele suunata. Sotsiaaltöötajate palk pole tõesti suurem asi, aga ministeeriumite ja ametkondade, vallavalitsuste jne töötajatel väga normaalsed palgad. Rääkimata sellest, et kogu seda suurearvulist ametkonda pole kuigi oluliselt kärpida suudetud. Need poliitilised jõud ei julge keegi reformima hakata, sest äkki ei meeldi valijatele. Isegi apteegireform vussiti ära, näidates täielikku ettenägelikkuse puudumist jne.

Ära esita kuulujutte faktidena. Absoluutselt kõigis valdkondades on riigitöötajate palgad 10-20 % madalamad kui nad vastaval ametikohal erasektoris teeniks. Kantsler, kes saab 6000€ palka saabki seda õiges suurusjärgus - erasektoris töötaks sama inimene ettevõtte juhina. Jne. Ja see 13.palga ja pidude jutt on ka täielik jama. Sina saad jõulupeo ja vahel preemiat, aga riigitööraja ei tohi? Kui sina ei saa, siis vali (või tee) ometi ettevõte, kus need olemas on. Ma ei tea küll ühtegi ettevõtet, kus vähemalt korralikku pidu poleks aasta lõpus töötajate motiveerimiseks. Aga riigitöötaja ei tohi, nemad peavad oma madalama palga ja ilma preemiateta olema, onju?

kui erafirma töötaja saab jõulupeo ja preemia, siis see tuleb firmaomaniku rahakotist. Maksud laekuvad riigile. Riigiametniku peo ja preemia maksame meie ühiselt kinni, +maksud ka. Nii et on väga suur vahe.

[Külaline]

Sa ei kõla küll ettevõtja moodi, loogika tundub puuduvat. Mis mõttes sa võrdled riigipalgalist ja ettevõtluselt palka saavat töötajat ja kuidas saaks riik takistada maalrite palgatõusu ning soodustada hooldajate oma? Selge ju, et sotsiaalsfääri töötaja, kes saab palka riigilt, saab alati vähem palka kui eraettevõtluse töötaja, see on igal pool maailmas nii. Ja ei, ei sõltu hooldaja palk ainult poliitilisest tahtest - see ikka peamiselt sõltub riigi rahakoti paksusest. Iga poliitiline jõud annaks rõõmuga sellistele paljukõneletud ning massilistele riigipalgalistele kui õpetajad, hooldaja ja päästjad palka juurde - ossaaa, milline poliitiline edu sellist erakonda saadaks - kurb osa on aga see, et pole seda ressurssi, millest palka juurde anda. Ja olukorda, kus riigi töötaja saab sama palju palka kui eraettevõtluse töötaja, esineb ka ainult unenäos. Miks? Sest kui riik tõstab oma kulusid, peavad tõusma ka riigi tulud (loe: maksud) või vähenema kulud (mis on üleüldise praeguse maailmakorra puhul üsna võimatu), samuti tõuseb riigi üldine keskmine palk, mistõttu omakorda tekib ettevõtjal sund palku tõsta ja nii läheb eraettevõtluse palk jälle eest ära. See on lõputu protsess. Minnes tööle sotsiaalsfääri ei saa mitte keegi mitte kunagi loota, et ta hakkab saama head palka. Mingu siis maalriks kohe, kui seal on lust ja lillepidu ees ootamas.

Riigil ei paista olevat rahaga väga kitsas käes, kui raha jätkub õuepidudele, 13.palgale, lühikestele reedetele ja lisapuhkusele, tingimused, mida minu riigiametnikest sugulased rõõmsalt naudivad. Iga aasta lõpuks üritavad ametkonnad leiutada, kuhu raha kulutada, sest kui järgi jääb, siis järgmisel aastal võetakse vähemaks. Ma küll ei tea, et need privileegid oleksid eraettevõtluses väga laialt kasutusel. Siit saaks aja jooksul kokkuhoidu küll, mida õpetajatele, hooldajatel, päästeametnikele suunata. Sotsiaaltöötajate palk pole tõesti suurem asi, aga ministeeriumite ja ametkondade, vallavalitsuste jne töötajatel väga normaalsed palgad. Rääkimata sellest, et kogu seda suurearvulist ametkonda pole kuigi oluliselt kärpida suudetud. Need poliitilised jõud ei julge keegi reformima hakata, sest äkki ei meeldi valijatele. Isegi apteegireform vussiti ära, näidates täielikku ettenägelikkuse puudumist jne.

Ära esita kuulujutte faktidena. Absoluutselt kõigis valdkondades on riigitöötajate palgad 10-20 % madalamad kui nad vastaval ametikohal erasektoris teeniks. Kantsler, kes saab 6000€ palka saabki seda õiges suurusjärgus - erasektoris töötaks sama inimene ettevõtte juhina. Jne. Ja see 13.palga ja pidude jutt on ka täielik jama. Sina saad jõulupeo ja vahel preemiat, aga riigitööraja ei tohi? Kui sina ei saa, siis vali (või tee) ometi ettevõte, kus need olemas on. Ma ei tea küll ühtegi ettevõtet, kus vähemalt korralikku pidu poleks aasta lõpus töötajate motiveerimiseks. Aga riigitöötaja ei tohi, nemad peavad oma madalama palga ja ilma preemiateta olema, onju?

Miks sa võrdled katsleriga, suurem osa inimesi ei ole ju ometi ettevõtete juhid ega saa ka sinna tööle. Minu üks sõbranna läks riigitöötajaks, tavaliseks väikeseks mutriks, konkreetse ala kogemusi ega oskuseid polnud. Sai palgaks kohe 1600.- plus kõik hüved. Teine läks kaupluse juhatajaks, palk 1400.- plus preemia, kui müüki õnnestuks tõsta. Ja suurem osa meie eraettevõtetest ongi väikesed firmad, kus juht mitte iial ei saa lubada endale 6000.- palka. Väikestes firmades on sageli omanik ise juht ja maksab palka vastavalt võimalustele, kantsleri palka kindlasti mitte, ja julupidu tähendab õhtusööki pubis või vastavas.
Statistika ütleb 2024a kohta:

Mikroettevõtted (<10 töötajat): üle 95% kõigist ettevõtetest.

Väikesed ettevõtted (10–49): ~4%

Keskmised ettevõtted (50–249): umbes 0,7%

Suured ettevõtted (≥250): vähem kui 0,2% kõigist ettevõtetest.

[Külaline]

Esimese asjana koondasid ministrid kõik erihariduseta ja kaugtööd tegevad inimesed nii ministeeriumist kui allasutustest ja need siis halasidki.

Midagi rumalamat annaks välja mõelda. Eriti see kaugtöö osa. Aga üldse kogu mõte on rumal. Koondada tuleb ikka need, kellest kasu pole, mitte silmavärvi või hariduskraadi järgi. Riigi efektiivsuse tõstmiseks tuleb hoopis riigitöötajate palku (ja koos sellega nõudmisi) tõsta ning maksta kommunikatsioonile, millega lõpetatakse ametnike kottimine meedias ja tuuakse proportsionaalselt samas välja ka ametnike tehtud raske töö.

[Külaline]

kui erafirma töötaja saab jõulupeo ja preemia, siis see tuleb firmaomaniku rahakotist. Maksud laekuvad riigile. Riigiametniku peo ja preemia maksame meie ühiselt kinni, +maksud ka. Nii et on väga suur vahe.

See, et sina koos teistega midagi kinni maksad, ei anna sulle õigust otsustada, kas seda kulu on vaja teha või mitte. Sina valid otsustajad, kes otsustavad. Loomulikult on vaja ka riigitöölisi motiveerida samamoodi kui eraettevõtluses.

[Külaline]

Miks sa võrdled katsleriga, suurem osa inimesi ei ole ju ometi ettevõtete juhid ega saa ka sinna tööle. Minu üks sõbranna läks riigitöötajaks, tavaliseks väikeseks mutriks, konkreetse ala kogemusi ega oskuseid polnud. Sai palgaks kohe 1600.- plus kõik hüved. Teine läks kaupluse juhatajaks, palk 1400.- plus preemia, kui müüki õnnestuks tõsta. Ja suurem osa meie eraettevõtetest ongi väikesed firmad, kus juht mitte iial ei saa lubada endale 6000.- palka. Väikestes firmades on sageli omanik ise juht ja maksab palka vastavalt võimalustele, kantsleri palka kindlasti mitte, ja julupidu tähendab õhtusööki pubis või vastavas.

Ükskõik, kellega ma võrdlen, sisu on sama. Kantsler oli ju lihtsalt üks näide. 1600 ongi väga väike palk. 1400 - näita mulle see pood, kus juhataja saab sama palka, mis hooldaja hooldekodus? See on poole koha palk või ongi palgamudel selline, et 1400 on baaspalk ja edasi saab vastavalt müügile iga kuu 400-600-800 lisaks.

[Külaline]

Miks sa võrdled katsleriga, suurem osa inimesi ei ole ju ometi ettevõtete juhid ega saa ka sinna tööle. Minu üks sõbranna läks riigitöötajaks, tavaliseks väikeseks mutriks, konkreetse ala kogemusi ega oskuseid polnud. Sai palgaks kohe 1600.- plus kõik hüved. Teine läks kaupluse juhatajaks, palk 1400.- plus preemia, kui müüki õnnestuks tõsta. Ja suurem osa meie eraettevõtetest ongi väikesed firmad, kus juht mitte iial ei saa lubada endale 6000.- palka. Väikestes firmades on sageli omanik ise juht ja maksab palka vastavalt võimalustele, kantsleri palka kindlasti mitte, ja julupidu tähendab õhtusööki pubis või vastavas.

Ükskõik, kellega ma võrdlen, sisu on sama. Kantsler oli ju lihtsalt üks näide. 1600 ongi väga väike palk. 1400 - näita mulle see pood, kus juhataja saab sama palka, mis hooldaja hooldekodus? See on poole koha palk või ongi palgamudel selline, et 1400 on baaspalk ja edasi saab vastavalt müügile iga kuu 400-600-800 lisaks.

Kaubanduses on praktiliselt kõik palgad sellised, tavaline klienditeenindaja saab põhipalgaks 9000-1000, lisaks saad siis, kui teed müügieesmärgid täis. Sama lugu ka mainitud kaupluse juhatajaga. Kust sa võtad ettekujutuse, et see on pool palka ja automaatselt saab juurde? Mitte midagi ei tule automaatselt, ainult kontoris istuvatel riigitöötajatel on sellised privileegid. Müügieesmärgid on sellised, et neid on suht keeruline täis saada, eriti viimasel ajal. Ühel kuul võib olla parem, teisel jälle üldse müüki pole ja pole ka mingit lisatasu. Need ülalpoolmainitud micro ja väikeettevõtted ei hiilga käibekasvuga. Kui oled lugenud uudiseid, peaksid teadma, mitu % pidevalt käibed languses on, võrreldes eelnevate perioodidega. Isegi toidukaubaga sama lugu.

[Külaline]

Kaubanduses on praktiliselt kõik palgad sellised, tavaline klienditeenindaja saab põhipalgaks 9000-1000, lisaks saad siis, kui teed müügieesmärgid täis. Sama lugu ka mainitud kaupluse juhatajaga. Kust sa võtad ettekujutuse, et see on pool palka ja automaatselt saab juurde? Mitte midagi ei tule automaatselt, ainult kontoris istuvatel riigitöötajatel on sellised privileegid. Müügieesmärgid on sellised, et neid on suht keeruline täis saada, eriti viimasel ajal. Ühel kuul võib olla parem, teisel jälle üldse müüki pole ja pole ka mingit lisatasu. Need ülalpoolmainitud micro ja väikeettevõtted ei hiilga käibekasvuga. Kui oled lugenud uudiseid, peaksid teadma, mitu % pidevalt käibed languses on, võrreldes eelnevate perioodidega. Isegi toidukaubaga sama lugu.

Jäta juba see pidev "kontoris istuvatest riigitöötajatest" jauramine. Mine ja istu ka ja kühvelda taskud raha täis. Sa ei lähe, sest tead, et see jutt pole poolt ka tõsi.
Olen kaubanduses töötanud, jah, müügieesmärgid muidugi teed täis, aga need on seatud nii, et pigem on nad mingis ulatuses kogu aeg täidetud, ainult jama korral ei saa täis ja siis saadki vähem palka. Tegelik igakuine palk on aga kõrgem kui see kokku lepitud baas. Just täpselt sellest rääkisingi. Küsi sellelt sõbrannalt tema reaalset töötasu, mida ta iga kuu saab. Kindel see, et see pole mitte 1400€ bruto, vaid iga kuu on eesmärgid mingi 70-80% täidetud ja palk kõrgem. Kui tal nii ei ole, siis on kas selle konkreetse poega mingi probleem (asub 2 km Vene piirist keset metsi ning poes käib iga kuu 10 klienti) või ei saa sõbranna tööga hakkama.

[Külaline]

Kunagi ennemuistsel aal kui loomad veel rääkisid koondas Tartus raamatukogu tõesti haritumaid, sest neile pidi kõrgemat palka maksma.

[Külaline]

Kaubanduses on praktiliselt kõik palgad sellised, tavaline klienditeenindaja saab põhipalgaks 9000-1000, lisaks saad siis, kui teed müügieesmärgid täis. Sama lugu ka mainitud kaupluse juhatajaga. Kust sa võtad ettekujutuse, et see on pool palka ja automaatselt saab juurde? Mitte midagi ei tule automaatselt, ainult kontoris istuvatel riigitöötajatel on sellised privileegid. Müügieesmärgid on sellised, et neid on suht keeruline täis saada, eriti viimasel ajal. Ühel kuul võib olla parem, teisel jälle üldse müüki pole ja pole ka mingit lisatasu. Need ülalpoolmainitud micro ja väikeettevõtted ei hiilga käibekasvuga. Kui oled lugenud uudiseid, peaksid teadma, mitu % pidevalt käibed languses on, võrreldes eelnevate perioodidega. Isegi toidukaubaga sama lugu.

Jäta juba see pidev "kontoris istuvatest riigitöötajatest" jauramine. Mine ja istu ka ja kühvelda taskud raha täis. Sa ei lähe, sest tead, et see jutt pole poolt ka tõsi.
Olen kaubanduses töötanud, jah, müügieesmärgid muidugi teed täis, aga need on seatud nii, et pigem on nad mingis ulatuses kogu aeg täidetud, ainult jama korral ei saa täis ja siis saadki vähem palka. Tegelik igakuine palk on aga kõrgem kui see kokku lepitud baas. Just täpselt sellest rääkisingi. Küsi sellelt sõbrannalt tema reaalset töötasu, mida ta iga kuu saab. Kindel see, et see pole mitte 1400€ bruto, vaid iga kuu on eesmärgid mingi 70-80% täidetud ja palk kõrgem. Kui tal nii ei ole, siis on kas selle konkreetse poega mingi probleem (asub 2 km Vene piirist keset metsi ning poes käib iga kuu 10 klienti) või ei saa sõbranna tööga hakkama.

Mõttetu vaidlus, mina räägin oma reaalsetest kogemustest, omades kogemusi nii riigitööst, ettevõtlusest, kui ka kaubandusest muuhulgas. Miks sa arvad, miks kaubanduses näiteks on suht raske töötajaid leida ja liikuvus on suur. Pole pannud tähele? Miks nurisetakse viletsa keeleoskuse pärast jne. Lihtne on ette kujutada ja arvata, et kindlasti lisaraha tuleb kergesti, käibed aga kasvavad ja kõik on ilus. No arva edasi.

[Külaline]

Mõttetu vaidlus, mina räägin oma reaalsetest kogemustest, omades kogemusi nii riigitööst, ettevõtlusest, kui ka kaubandusest muuhulgas. Miks sa arvad, miks kaubanduses näiteks on suht raske töötajaid leida ja liikuvus on suur. Pole pannud tähele? Miks nurisetakse viletsa keeleoskuse pärast jne. Lihtne on ette kujutada ja arvata, et kindlasti lisaraha tuleb kergesti, käibed aga kasvavad ja kõik on ilus. No arva edasi.

Ei, ilus pole elu ka kaubandustöötajatel, vähemalt neil lihtsamatel. Mina pole kuskil rääkinud lisarahast, mis kergesti tulevat. Mina räägin, et kaubanduse palgamudel ongi selline, et on madal baaspalk, siis on igakuine kättesaadaval tasemel lisatasu (teed oma hariliku tulemuse ära ja saad selle palgale juurde) ning on kõrgel tasemel tulemustasu, mille saad tugevate tulemuste eest. Siin pole mõtet võtta seda madalat baastasu ning võrrelda kellegi teise maksimaalse võimaliku kuutasuga, vaid võrrelda tuleb ikka reaalset igakuist tasu. Kaubandustöötajal koosnebk see baastasust + lisatasust (ainult erakordsetel juhtudel ju jääb see lisatasu saamata), ametnikul aga pole mingeid lisatasusid, mida iga kuu juurde makstakse, tema saabki oma põhipalga. Kord aastas preemiat saavad heal juhul mõlemad (ja ei saa sugugi ka need kirutud ametnikud seda igal aastal).
Kaubanduses on raske leida müüjaid, kuid kaupluse juhatajaid ega spetsialiste pole sugugi keerulisem leida kui muudel ametikohtadel keskastme spetsialiste. Miks on müüjaid raske leida, on loomulikult selge - ja samamoodi raske on leida madalapalgalisi riigitöötajaid.

[Külaline]

Kaubanduses ja toitlustuses on klienditeenindajate palk netos nii 1000.