Reaalsed kogemused raha säästmisel

[ellen47]

Ma ei tea, kas keegi reaalselt vastab ka mu küsimusele siin aga ei näe mõtet seda enam Perekoolis esitada. Äkki kolitakse siia ja saan oma vastuse.
Nimelt nagu paljudel, on ka minul rahadega keeruline. Miinimumpalk, hinnad on nii kallid jne. Mõtlesin, et peaks igaks juhuks raha kõrvale panema hädajuhtudeks, nagu räägivad kõik rahatargad. Sellega seoses ongi nüüd mu küsimus. Nimelt igasuguste rahatarkurite soovitusi saab meedias koguaeg lugeda aga ma tahaks just tavaliste inimeste reaalseid kogemusi, kes oma nappidest vahenditest raha veel kõrvale panevad. Kuidas te seda teete? Jagage palun oma häid kogemusi.
Tänud ette!

[targutaja]

Kindlasti aitab see, kui panna kõik oma ühe kuu kulutused kirja, ja see hoolikalt üle vaadata. Usun, et seal on kulutusi, mida saab ära jätta.

[ellen47]

Väga tore ja aitäh vastamast, kuid ootan natuke detailsemaid igapäevanippe.

[Huviline]

Ma ütlen ühe ebapopularse arvamuse, aga väikese palgaga ei saagi säästa. Kõik need "pane kasvõi 10€ kuus kõrvale" soovitused on jumala mõttetud arvestades inflatsiooni. No mida ma selle 120€ eest saan aastaga? Enne ostan selle 10€ eest kuus lapsele jäätist, kuna muud suurt niikuinii ei saa.

[ellen47]

Ebapopulaarne arvamus on ka arvamus. Sul võib isegi õigus olla aga ma tahaks proovida ikka.
PS! Usun, et laps on praeguse ilmaga ekstra õnnelik jäätise üle

[ElleNiiduk]

Mina alustasin aastaid tagasi nt sellega, et avasin SEB-s digikassa, kus siis kõik kaardimaksed ümardati ülespoole ja vahe kanti sinna kontole. Ise lisasin igakuiselt juurde veel 50€. See läks püsimaksena. Iga kuu proovisin seda summat seal hoida ja kasvatada, et mitte kuu lõpus välja võtta. Vahel muidugi ei õnnestunud, aga üldjoontes aitas.
Tänaseks ma muidugi enam miinimumpalka ei teeni, seega kogumiskonto summad on vähe teised, aga kogun ikka samamoodi - digikassa + automaatselt summa palgast kogumiskontole.

[Külaline]

Kirjutan mida mina oma kõige vaesemal ajal tegin.
Võtsin teise töökoha juurde. Töötasin 3x nädalas kella 8-20ni. 2x nädalas 8-17ni.
Läksin Tallinna Tehnikakõrgkooli kaugõppesse ja õppisin 4 aastat ühte inseneri eriala. See tõi olulise palgalisa ja uued võimalused.

Laias laastus raha säästmisel on 2 varianti: kulude vähendamine või sissetulukute suurendamine.

Sissetulekuid saab suurendada läbi hariduse.

[kägu]

Mind aitas kõige rohkem see, et tegin omale eraldi ilma pangakaardita konto, kuhu kannan iga kuu mingi väikse summa, ükskõik kui väikse, ja kust raha mitte iialgi tavakulutuste jaoks ei võta.

[meri22]

Toidupoodi minna ainult täis kõhuga ja nimekirjaga. Teha süüa vaid toorainetest, osta hulgi. Igasugu pahedele 8akohol, suits) kuluv raha panna hoopis kõrvale.

[Jou]

Ise ka teen lisatööd aeg-ajalt nädalavahetuseti, et saaks midagigi säästa. Toidu arvelt kokku hoida (vähem näkse), riideid ostan ainult siis, kui tõesti väga vaja on ja jälgin soodukaid, võimalusel ostan teiselt ringilt. Ilutarbeid väga ei osta. On 1 laps, mitme lapsega ilmselt keerulisem säästa. Suvel keskendun tasuta meelelahutusele, suurtes linnades neid jagub.

[TeTe]

Iga kuu panen püsimaksena 15€ ja kaardimaksete ümarduse Swedbank “Rahakoguja” all kõrvale. Iga hetk saan sealt enda arvele vajadusel väljamakse teha ilma mingi intressita. Võib koguda pikema perioodi jooksul või vajadusel välja võtta. Püsiv rahatagavara. Plaanisin ka III samba kogumise kõige äkilisema indeksfondi valida, kus tasuvusprotsent suurim, aga ei meeldi see, et raha kätte ei saa enne vanust 55. Üldse sellised pealesurutud piirangud ei meeldi.

[hingelt maakas]

Kõigepealt maksad endale = raha laekub, läheb teatud % sealt säästukontole. % võib olla ka väike, täpselt nii suur kui arvad, et hakkama saad.

Järgmine samm on III samba ja meelerahufondi loomine. III sammas on hea selles mõttes, et saab tulumaksutagastust, kui endal vähegi sissetulekuid on. Meelerahufond aitab ettenägematute kulude korral - ei pea uue pesumasina-külmiku jaoks laenu võtma näiteks, saab ebameeldivalt töökohalt lahkuda. Meelerahufond võiks olla vähemalt kuu 3-6 elamisraha (=miinimum, millega saad kuus hakkama, igasuguste tilu-liludeta) suurune.

Kui sissetulekud kannatavad, võib proovida 50-30-20 süsteemi. 50% sissetulekust vajalikele kuludele, 30% soovidele ja 20% säästudeks.

Säästmiseks on palju variante, olenevalt iseenda distsipliinist. Ise kaalun tähtajalisi hoiuseid kose meetodil. Panen nt iga kuu 3ks kuuks summa tähtajalisele hoiusele, kui see hoius lõppeb, lisan juurde ja läheb uuesti hoiusele. Eeldab teatud summat nö vaba raha, mille kättesaamisega ei tohiks olla kiire (kaotad teenitud intressid) ehk meelerahufond ideaalis võiks olla eraldi ja kergelt ligipääsetav.

[Kägu]

Ma olen hetkel töötu ja kõik kulud alla tõmmanud, meelelahutusele praktiliselt ei kuluta, toit ainult allahinnatud asjadest, maiustusi, alkoholi üldse mitte jne, jne. Ja praegu mõtlen, et kuigi ka enne ei laristanud, oleks pool sellest enne teinud, oleks säästud palju suuremaks kujunenud. Nüüd tundub, et raiskasin ikka päris palju raha varem.

[Tõutäkk]

Tuleb panna iga kuu raha kõrvale näiteks nii:
150eur kokkuhoitud raha suitsetamise arvelt.
siis 300eur kokkuhoitud raha igaõhtuse õlle pealt.
Siis mingi osa kokkuhoitud raha nädalavahetuste pidutsemiste pealt.
Siis raha mis jäi alles tänu sellele, et ei käinud reisidel
Jne palju tegemata tegevuste pealt kokkuhoitud raha. Ja nii tulebki märkamatult kokku üsna kopsakas sääst.

[Kris]

Ma soovitaksin alustada viimase paari kuu analüüsiga, et kuhu reaalselt kui palju raha läheb ja kui suu osa see protsentuaalselt igakuisest sissetulekust moodustab. Kui toidule läheb nt 400 euri kuus (ütlen lihtsalt mingi suvalise summa) siis ilmselt poleks realistslik sealt nt 25% säästa. Ja nagu keegi mainis- võib olla ei olegi ka parima tahtmise juures võimalik antud olukorras säästa ja pikemas perspektiivis võiks jäarsku uut töökohta hakata vaatama?
Ja soovin edu, hetkel rasked ajad ja paremaks ei tundu olukord minevat.

[Roosad tulbid]

Tuleb panna iga kuu raha kõrvale näiteks nii:
150eur kokkuhoitud raha suitsetamise arvelt.
siis 300eur kokkuhoitud raha igaõhtuse õlle pealt.
Siis mingi osa kokkuhoitud raha nädalavahetuste pidutsemiste pealt.
Siis raha mis jäi alles tänu sellele, et ei käinud reisidel
Jne palju tegemata tegevuste pealt kokkuhoitud raha. Ja nii tulebki märkamatult kokku üsna kopsakas sääst.

Hahahaa
Kõik õige peale reiside, nende pealt kokku hoida ei ole mentaalselt mõttekas.

[kats]

Pakun välja järgmised nipid:
1) ületöötamine - kui sa oled pidevalt tööasjadega rakkes, siis lihtsalt ei jää aega poodi minna ja raha kulutada
2) tuleb suurendada oma sissetulekuid. ma ei tea, kuidas teistel, aga minu puhul töötab see väga hästi: kui olen pidanud mingil perioodil (nt ise või abikaasa töötu) pidanud suutma ära majandada väga väikeste kuludega, siis sissetulekute olulisel suurenemisel ei teki küll erilist soovi väljaminekuid suurendada
3) kulud peavad olema alati väiksemad kui tulud
4) kui perekonnas on ka täisealisi lapsi, kes vanematekodus veel elavad, kuid juba ise tööl käivad, siis tasuks koos nendega maha istuda ja kokku leppida, mis moel nemad pere eelarvesse panustavad. nt see et laps ise tasub korra kuus e-poe tellitava nädalase ostukorvi eest, aitab vanematel kulusid paremini kontrolli all hoida.

[Mesimagus]

Sama positsioon, sekundeerin seda, et toidupoodi minna ainult täis kõhuga ja nimekirjaga.

Palga laekudes tavaliselt läheb kohe SAVINGS/kogumishoiusele kindel summa. Näiteks kui tegeled mõne hobi või huvialaga, mille jaoks pead mõni kord aastas suurema summa välja käima. Ongi kujunenud paar hoiust, üldine nn meelerahufond (pole eesmärgiga, lihtsalt good to have), siis fond hobide jaoks ja reisifond. Palju sinna iga kuu panna ei saa, aga midagi ikka. Selle võlu on, et see raha on üldise konto kogusummast eraldi ja ei kibele seda kuhugi kulutama ka. Hetkel pole isegi selgeks teinud kuidas see kogumishoiuselt tagasikandmine käib .

Väga hästi töötab. Muus osas jah lisatööd teha kõvasti ja mitu töökohta aitab natuke nn veepeal hoida.

[Vaenukägu]

1. Toit
Suuremate linnade toidupoodides on sageli -50% lihatooteid, neid korraga ostes ja sügavkülmutades säästab kõvasti.
Vahel juhtub allahinnatud / ülihea kampaaniahinnaga juustude peale, ka neid võib peotäie suuruste tükkidena sügavkülma panna, kuumtöötluseks (ahjuvormid, pasta hulka segada, omletile jms) sobivad ka peale külmutamist; veidi peale sulama võtmist on tükijuustud riivitavad.
Toidu kaasa võtmine tööle.

Googlda toidu osas "Sille toidublogi" - vana ja tänuväärne allikas odavate, tervislike ja maitsvate söökide osas.

2. Riideid
... saab teiselt ringilt (sh Paavli e-pood), jalatseid, pesu ja sokke Sheinist või Temust. Jah, viimased on ebaeetilised keskkonnavaenulikud orjavabrikud, kuid 42 senti maksvad sokipaarid ja alla 1.50 maksvad trussikud on täiesti kandmiskõlbulikud.
Eestis tasub talveriideid / jalatseid osta kevade lõpus ja suveriideid sügisel, lõpumüükidest. See muidugi eeldab, et kaal väga ei kõigu.

3. Sularahaga tasumine e piiratud summa kaasas kandmine, pangakaart võib kodus olla kui on kalduvus impulsiivseid ostusid teha.

4. Kulude arvestust e arusaama, kuhu raha kaob, on siin piisavalt mainitud.

5. Youtube on ammendamatu "living on a budget tips" osas.

[iiR]

Mu meelest on see iseloomuga kaasa antud, kes suudab säästa ja kes mitte.
Mina kahjuks olen nõme laristaja. Seejuures ma ei ole asjadefänn, st ma ei vaheta välja töökorras tehnikat (nt telefon, arvuti või auto) lihtsalt seepärast, et oleks ägedam, ja mulle pole üldjuhul tähtis asjade mark, prestiižsus vms.
Aga ma ei oska kokku hoida, suhtun rahasse hooletult, ei jälgi allahindlusi, ei suuda kinni pidada kindlast menüüst jne. Kui mulle meeldib mingi jalanõu või kleit, siis ma ei vaata selle hinda, ja kui tahan välja sööma minna, siis lähengi, ja teen vabalt sõbrannale või sugulasele välja ka. Palk on seejuures üsna Eesti keskmise kanti (ehk siis nii laia elustiili tegelikult välja ei kanna), aga kuna ma pole peres ainus rahateenija, siis miinustesse me ka ei jää ja ju siis elulist vajadust vähem kulutada pole tekkinud.

Seega minuga need nipid pole kunagi töötanud, et mine poodi täis kõhuga ja tee nädalamenüü jne. Täis kõhuga poodi minnes ma ostan igaks juhuks palju erinevaid sööke, sest ma ei tea, mida järgmisel päeval süüa tahan teha või mille isu olla võiks, või ei osta pooli asju, mida tegelikult oleks vaja, ja lähen seepärast juba järgmisel päeval jälle poodi ja kokkuhoidu njeetu.