Kas olete oma eluga rahul?

vana hea klassika
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Kas olete oma eluga rahul?

Postitus Postitas Tolmukübe »

No nii üldiselt? Kui rahul pole, mis siis puudu jääb? Kui olete rahul, miks olete? Mina üldiselt olen rahul, ainult et peika võiks olla. Samas ma mõtlen, mis siis muutub. On, kellega isiklikult suhelda. Aga palju, või mis teemadel sa ikka lõpuks nii väga suhtled? Vead on tal küljes, konfliktid pidid suhtes loomulikud olema - ega mingit roosamannat ju selle peikaga ei saabu, tavaline inimene, nagu me kõik. Nii vaatad, et suhe on ülehinnatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei ole. Tervise tõttu ei peaks töötama, aga ellujäämiseks peab töötama, isegi kui see tervisele halvasti mõjub. Kuidas ma saan siis rahul olla?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Muidu olen väga rahul, aga rohkem raha võiks olla.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei ole rahul. Vahetasin 3 aastat tagasi töökohta, aga see ei meeldi mulle enam üldse, lausa nutt tuleb peale pühapäeva õhtuti. Vanuse poolest liginen 60-le ja eriti tööalast valikut mul enam pole, raha on aga endiselt vaja teenida. Hea meelega jääksin juba pensionile ja tuterdaksin koeraga maja ümbruses ringi, aga ei saa ju veel nii peagi. Sel aastal on tervis ka igalt poolt logisema hakanud, ei teagi, kas vanadusest või stressist. Suure tõenäosusega ma pensionini ei ela.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Jaan 2026 19:10 Ei ole rahul. Vahetasin 3 aastat tagasi töökohta, aga see ei meeldi mulle enam üldse, lausa nutt tuleb peale pühapäeva õhtuti. Vanuse poolest liginen 60-le ja eriti tööalast valikut mul enam pole, raha on aga endiselt vaja teenida. Hea meelega jääksin juba pensionile ja tuterdaksin koeraga maja ümbruses ringi, aga ei saa ju veel nii peagi. Sel aastal on tervis ka igalt poolt logisema hakanud, ei teagi, kas vanadusest või stressist. Suure tõenäosusega ma pensionini ei ela.
Ma mõtlesin ka, et tore oleks kodus olla, stressi poleks ja saaks oma hobidega tegeleda. Nüüd, kui see võimalus mul tekkis, pensionini on veel veidi aega, rahamuresid pole, võiks rahus kodus istuda, olen sellest juba poole aastaga lõputult tüdinenud. Hea meelega läheksin teiste hulka, olen loomult aktiivne ja meeldib suhelda, aga, paistab, et see pole lihtne, noorigi palju töötuid. Personalijuhid ka eeldavad, et meievanused on mingid õpivõimetud ja igihaiged hädavaresed. Eks igasuguseid ole, aga vastupidist keeruline CV-ga tõestada. :)
Seega ole oma soovidega ettevaatlik, kõigest võib tüdineda. Inimesel ikka peaks mingi mõtestatud tegevus olema.

Et kas siis olen eluga rahul? Üldises plaanis küll, aga nüansse lihviksin suunda ja teise. Ootan kevadet, et asi käsile võtta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Jaan 2026 19:27

Ma mõtlesin ka, et tore oleks kodus olla, stressi poleks ja saaks oma hobidega tegeleda. Nüüd, kui see võimalus mul tekkis, pensionini on veel veidi aega, rahamuresid pole, võiks rahus kodus istuda, olen sellest juba poole aastaga lõputult tüdinenud.
Äkki sellepärast, et on talv, pime ja külm, väljas pole midagi teha ja seal ei tahagi eriti olla? Tuleb kevad, saad ringi liikuda, aias toimetada, koeraga rahulikus tempos jalutada (kui sul on) ja läheb tüdimus üle. Kas talveks soojale maale ei kannata minna? Praegusest aprillini näiteks? Oleks kindlasti tüdimusele abiks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Olen rahul, pere on terve, rahulik ja hea, abielu õnnelik. Maja on korras, lapsed tublid, varsti saab aeda - valisin just aeda seemneid. Töö on kindel ja hästi tasustatud, kuigi vahel stressirikas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Jaan 2026 19:27
Külaline kirjutas: 19 Jaan 2026 19:10 Ei ole rahul. Vahetasin 3 aastat tagasi töökohta, aga see ei meeldi mulle enam üldse, lausa nutt tuleb peale pühapäeva õhtuti. Vanuse poolest liginen 60-le ja eriti tööalast valikut mul enam pole, raha on aga endiselt vaja teenida. Hea meelega jääksin juba pensionile ja tuterdaksin koeraga maja ümbruses ringi, aga ei saa ju veel nii peagi. Sel aastal on tervis ka igalt poolt logisema hakanud, ei teagi, kas vanadusest või stressist. Suure tõenäosusega ma pensionini ei ela.
Ma mõtlesin ka, et tore oleks kodus olla, stressi poleks ja saaks oma hobidega tegeleda. Nüüd, kui see võimalus mul tekkis, pensionini on veel veidi aega, rahamuresid pole, võiks rahus kodus istuda, olen sellest juba poole aastaga lõputult tüdinenud. Hea meelega läheksin teiste hulka, olen loomult aktiivne ja meeldib suhelda, aga, paistab, et see pole lihtne, noorigi palju töötuid. Personalijuhid ka eeldavad, et meievanused on mingid õpivõimetud ja igihaiged hädavaresed. Eks igasuguseid ole, aga vastupidist keeruline CV-ga tõestada. :)
Seega ole oma soovidega ettevaatlik, kõigest võib tüdineda. Inimesel ikka peaks mingi mõtestatud tegevus olema.

Et kas siis olen eluga rahul? Üldises plaanis küll, aga nüansse lihviksin suunda ja teise. Ootan kevadet, et asi käsile võtta.
Aga kui rahaga probleemi pole, siis äkki mingi vabatahtliku töö?
Kui loomad meeldivad: just pool tundi tagasi nägin fb, et ostitakse kassituppa vabatahtliku paitajat ja sotsialiseerijat.

Päris vanurid kindlasti otsivad ka seltsi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kõik on ok. 35 aastat abielus, ikka ok.
Lastel kõik kenasti, lapselapsed tihti meie juures, tore.
Ja nii ilus talv on!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 19 Jaan 2026 16:37 No nii üldiselt? Kui rahul pole, mis siis puudu jääb? Kui olete rahul, miks olete? Mina üldiselt olen rahul, ainult et peika võiks olla. Samas ma mõtlen, mis siis muutub. On, kellega isiklikult suhelda. Aga palju, või mis teemadel sa ikka lõpuks nii väga suhtled? Vead on tal küljes, konfliktid pidid suhtes loomulikud olema - ega mingit roosamannat ju selle peikaga ei saabu, tavaline inimene, nagu me kõik. Nii vaatad, et suhe on ülehinnatud.
Miks sa siis tutvumiskuulutust ei pane? Üldiselt mehed jooksevad naistele tormi ka 50+ vanuses.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2026 01:04
Tolmukübe kirjutas: 19 Jaan 2026 16:37 No nii üldiselt? Kui rahul pole, mis siis puudu jääb? Kui olete rahul, miks olete? Mina üldiselt olen rahul, ainult et peika võiks olla. Samas ma mõtlen, mis siis muutub. On, kellega isiklikult suhelda. Aga palju, või mis teemadel sa ikka lõpuks nii väga suhtled? Vead on tal küljes, konfliktid pidid suhtes loomulikud olema - ega mingit roosamannat ju selle peikaga ei saabu, tavaline inimene, nagu me kõik. Nii vaatad, et suhe on ülehinnatud.
Miks sa siis tutvumiskuulutust ei pane? Üldiselt mehed jooksevad naistele tormi ka 50+ vanuses.
Mul on tutvumiskuulutus, aga ma ise pole seal aktiivne. Öeldakse, et ise peab aktiivne olema, peakski selliseks muutuma. Mehed, kes on ühendust võtnud, tahavad seksi, või kirjutavad paar rida ja kui siis vastu kirjutad, vestlus ei lähe käima, ei tea, mis nad seal siis niisama passivad. Mina ei taha tasuta prostituut olla, seega seksivennad jäävad ära. Muidu on nooremad huvilised, üks oli ka 67a. Kunagi ma nägin dokfilmi, kus oli üks vanur, võttis mehi vastu, ja ütles, et tema tahab suhelda, ja kui see toimub ainult sedapidi, siis olgu pealegi. Minul poleks ka isikliku tuttava vastu midagi, aga sedapidi ma suhelda ei taha. Kuigi, see on ka üks suhtlemisvorm ju.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 19 Jaan 2026 19:10 Ei ole rahul. Vahetasin 3 aastat tagasi töökohta, aga see ei meeldi mulle enam üldse, lausa nutt tuleb peale pühapäeva õhtuti. Vanuse poolest liginen 60-le ja eriti tööalast valikut mul enam pole, raha on aga endiselt vaja teenida. Hea meelega jääksin juba pensionile ja tuterdaksin koeraga maja ümbruses ringi, aga ei saa ju veel nii peagi. Sel aastal on tervis ka igalt poolt logisema hakanud, ei teagi, kas vanadusest või stressist. Suure tõenäosusega ma pensionini ei ela.
Tunnen kaasa. Saab ju ka eelpensionile minna, kaotad natuke rahas, aga see-eest on puhkus ja rahu ja tervis läheb paremaks ehk, on ka aega seda ravida. Eelpensionile saab vist 62-e aastaselt?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 20 Jaan 2026 08:35
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2026 01:04
Tolmukübe kirjutas: 19 Jaan 2026 16:37 No nii üldiselt? Kui rahul pole, mis siis puudu jääb? Kui olete rahul, miks olete? Mina üldiselt olen rahul, ainult et peika võiks olla. Samas ma mõtlen, mis siis muutub. On, kellega isiklikult suhelda. Aga palju, või mis teemadel sa ikka lõpuks nii väga suhtled? Vead on tal küljes, konfliktid pidid suhtes loomulikud olema - ega mingit roosamannat ju selle peikaga ei saabu, tavaline inimene, nagu me kõik. Nii vaatad, et suhe on ülehinnatud.
Miks sa siis tutvumiskuulutust ei pane? Üldiselt mehed jooksevad naistele tormi ka 50+ vanuses.
Mul on tutvumiskuulutus, aga ma ise pole seal aktiivne. Öeldakse, et ise peab aktiivne olema, peakski selliseks muutuma. Mehed, kes on ühendust võtnud, tahavad seksi, või kirjutavad paar rida ja kui siis vastu kirjutad, vestlus ei lähe käima, ei tea, mis nad seal siis niisama passivad. Mina ei taha tasuta prostituut olla, seega seksivennad jäävad ära. Muidu on nooremad huvilised, üks oli ka 67a. Kunagi ma nägin dokfilmi, kus oli üks vanur, võttis mehi vastu, ja ütles, et tema tahab suhelda, ja kui see toimub ainult sedapidi, siis olgu pealegi. Minul poleks ka isikliku tuttava vastu midagi, aga sedapidi ma suhelda ei taha. Kuigi, see on ka üks suhtlemisvorm ju.
Mis sul hea seksi vastu on😀 Tervis parem ja õnnehormoonid laes.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Jaan 2026 19:27 Ma mõtlesin ka, et tore oleks kodus olla, stressi poleks ja saaks oma hobidega tegeleda. Nüüd, kui see võimalus mul tekkis, pensionini on veel veidi aega, rahamuresid pole, võiks rahus kodus istuda, olen sellest juba poole aastaga lõputult tüdinenud. Hea meelega läheksin teiste hulka
Ma ei saa aru, mis sind siis takistab teiste hulka minemast? Kas raha saabus koos vangi minekuga või? Reisi, tee rahvatantsu, mine koori laulma, reisi, mine keeltekooli, korralda mingeid lauamänguõhtuid - võimalusi on ju piiramatult, kui rahamuret ei ole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eluga olen rahul. Iseendaga ei ole lõpuni rahul, aga see on ilmselt normaalne.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 20 Jaan 2026 08:37
Tunnen kaasa. Saab ju ka eelpensionile minna, kaotad natuke rahas, aga see-eest on puhkus ja rahu ja tervis läheb paremaks ehk, on ka aega seda ravida. Eelpensionile saab vist 62-e aastaselt?
Eelpensionile (nüüd paindlik pension) saab kuni 5 aastat varem minna, mina peaksin veel mitu aastat tööl käima. Ja hakkaksin 30% väiksemat pensioni saama, mis polegi nii natuke.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2026 09:18
Guest kirjutas: 19 Jaan 2026 19:27 Ma mõtlesin ka, et tore oleks kodus olla, stressi poleks ja saaks oma hobidega tegeleda. Nüüd, kui see võimalus mul tekkis, pensionini on veel veidi aega, rahamuresid pole, võiks rahus kodus istuda, olen sellest juba poole aastaga lõputult tüdinenud. Hea meelega läheksin teiste hulka
Ma ei saa aru, mis sind siis takistab teiste hulka minemast? Kas raha saabus koos vangi minekuga või? Reisi, tee rahvatantsu, mine koori laulma, reisi, mine keeltekooli, korralda mingeid lauamänguõhtuid - võimalusi on ju piiramatult, kui rahamuret ei ole.
Ei vangis küll pole. :lol: Ma ei väljendanud ennast ilmselt piisavalt täpselt. Loomulikult käis ma väljas, teatris ja kinos ja külas ja reisil jne. Ma pidasin silmas mõtestatud tegevust tiimis, ehk siis tööd, mis annaks võimalusi loovalt probleeme lahendada, väljakutseid, nõuaks pingutust. Enamust neist tegevustest, mida sa mainid, olen ma kogu aeg teinud vabal ajal (va rahvatantsu ja koorilaulu, mis jäävad kaugesse noorusesse ja mis ei sütita kohe sugugi). See on ilmselt ilming, mis on tuttav paljudele ettevõtjatele. Üks Soome rikkamaid inimesi on 70+ ja juhib mitut firmat, sest ei kujuta oma elu teisiti ette. :D
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Imelik mõelda, et on inimesi, kes tahavad probleeme lahendada, enda ellu väljakutseid, pingutada kuskil millegi kallal... Mul on just risti vastupidi, õnneks eelkirjeldatu puudub, olen eluga selles mõttes väga rahul, meeldibki rahulik tiksumine. Mulle näiteks probleemid ei meeldi, ei suhetes, ei töö alaselt, ei olmeküsimustes. Milleks probleeme? Selleks, et neid lahendada? Parem on ju, kui üldse probleeme pole, kõik sujub, nagu õlitatult...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 20 Jaan 2026 15:07 Imelik mõelda, et on inimesi, kes tahavad probleeme lahendada, enda ellu väljakutseid, pingutada kuskil millegi kallal... Mul on just risti vastupidi, õnneks eelkirjeldatu puudub, olen eluga selles mõttes väga rahul, meeldibki rahulik tiksumine. Mulle näiteks probleemid ei meeldi, ei suhetes, ei töö alaselt, ei olmeküsimustes. Milleks probleeme? Selleks, et neid lahendada? Parem on ju, kui üldse probleeme pole, kõik sujub, nagu õlitatult...
Inimesed on jah erinevad, mu ema sai varakult pensionile ja siiani naudib kodust elu ja aiatöid. Päris tiksuja ta küll pole, armastab seltsielu ja reisimist. Aga ma ise olen teisest puust. Juba noorena sain aru, et mulle meeldivad väljakutsed, tiksumine oleks ehtne karistus.... :)
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Jah, näe kuidas, erinev. See vist sõltub temperamenditüübist. Elavamale meeldib kogu aeg millegiga rakkes olla, rahulikum tiksub rahulikult kuskil nurgas, tal sellega probleeme pole..
Vasta