Terviseuudised

[Külaline]

Kui ise hakkan meisterdama, siis õgin ennast vaalaks. Ostaksin ühe.

[Külaline]

Ma võin nüüd eksida aga ma kudagilt mäketan, et E-ained 200+ on kõik kunstlikud. Alla 200 on looduslikud.
Ok nüüd leidsin selle. Alla 200 on toiduvärvid. Alates 200 on säilitisained juba.
https://tervislikkus.ee/2020/04/14/e-ained-toidus/

[Külaline]

Ma võin nüüd eksida aga ma kudagilt mäketan, et E-ained 200+ on kõik kunstlikud. Alla 200 on looduslikud.
Ok nüüd leidsin selle. Alla 200 on toiduvärvid. Alates 200 on säilitisained juba.
https://tervislikkus.ee/2020/04/14/e-ained-toidus/

Ehk siis tegelikult mida suurem E on seda kahjulikum

[Krissse]

Ma võin nüüd eksida aga ma kudagilt mäketan, et E-ained 200+ on kõik kunstlikud. Alla 200 on looduslikud.
Ok nüüd leidsin selle. Alla 200 on toiduvärvid. Alates 200 on säilitisained juba.
https://tervislikkus.ee/2020/04/14/e-ained-toidus/

Ehk siis tegelikult mida suurem E on seda kahjulikum

Ei, päris nii see pole, igas grupis võib olla ka kahjutuid - näiteks E440, mis on pektiin, puu- ja kööögiviljades.
Aga, kui ikka on mingi küpsetis või maiustus, mille koostiosasid on 4cm ja 7-8 erinevat E-ainet, siis mina isiklikult küll ei viitsi mõtlema hakatagi, jätan kohe heaga kõrvale.

[Külaline]

Huvitav, kas selle supermarketi leiva all mõeldakse seda leiba, mis leivariiulis müüakse või seda, mis nad ise küpsetavad. Mina olen suur leivasõber, ostan Lidlis valmistatud seemnetega leiba, aga nüüd juba paar kuud hirmsasti hädas kõhugaaside ja röhitsustega. Olen küll vahetanud leivasorte ja vahepeal sellest üldse loobunud, aga vaevused kaovad ainult mõneks päevaks. Ei saa aru, mis neid tekitab.

Väga suure tõenäosusega tekitavad gaase hoopis selles seemneleivas esinevad täiesti looduslikud (ja põhimõtteliselt mitte kahjulikud) kiudained.

Inimeste taluvus kiudainete suhtes on lihtsalt erinev. Kui kiudaineid saab (konkreetse inimese jaoks) liiga palju - siis tekivadki gaasid. Nii et ära söö seda leivasorti või siis püüa hoolega paika timmida endale paras (piisavalt väike) leivakogus, millele seedimine peab vastu. Võis siis süüa pisut "vana" leiba - see on ammu teada, et värske leib (kuigi see on maistev) on suurem gaasitekitaja, kui vanem leib. .

Kahtlustasin endal ka kunagi gluteenitalumatust. Ja mis selgus? Gluteenitalumatust pole, küll aga tekitab gaase täisteranisu - nii küpsetistes kui ka helveste koostises täistaranisu ei sobi. Teine asi, mis kõhuvaevusi tekitab, on toortatar. Seda "tavalist valget" nisujahu ja tavalist tatart saan süüa.

Kordan veelkord: kiudained on tervislikud küll, aga inimeste taluvus kiudainete suhtes on erinev.

[Krissse]

Uues uuringus seostavad teadlased kraanivees ja töödeldud lihas leiduvaid nitraate suurenenud dementsuse riskiga.

Nitraate, mis on paljude kehafunktsioonide jaoks hädavajalikud, leidub looduslikult taimedes ja köögiviljades ning neid kasutatakse ka mõnede toiduainete, nimelt peekoni ja singi tootmisel ja säilitamisel. Mõned kõige nitraadirikkamad köögiviljad on spinat, brokkoli, kapsas, lehtkapsas, salat ja peet. Mineraale leidub ka kraanivees, sest nitraadirikkad kemikaalid – mida kasutatakse põllumajanduses väetisena – imbuvad pinnasesse ja mõjutavad põhjavett, jõudes lõpuks veehoidlatesse.
Nitraatidega töödeldud liharikas dieet on pikka aega seostatud vähiga , kuid nüüd on Austraalia Edith Cowani ülikooli (ECU) ja Taani vähiuuringute instituudi (DCRI) meeskonna uus uuring seostanud neid ka dementsuse tekke suurenenud riskiga. Taimsed nitraadid ei paistnud kahju tegevat, aga inimestel, kes tarbisid suurema osa oma nitraatidest töödeldud toitudest ja kraaniveest, oli suurem dementsuse risk. Suuremat riski täheldati joogivee puhul, mis sisaldas vaid 5 mg nitraati liitri kohta.
https://www.ecu.edu.au/newsroom/article ... chers-find

Ilmselt oleks igaks juhuks põhjust töödeldud lihatoodetest hoiduda, singid ja vorstid pole hädavajalikud. Võib ju ka toorest liha ise maitsestada, küpsetada ja viilutada leivale, kui just teisiti ei saa. Või hommikpudrule üle minna.

[Külaline]

Ilmselt oleks igaks juhuks põhjust töödeldud lihatoodetest hoiduda, singid ja vorstid pole hädavajalikud. Võib ju ka toorest liha ise maitsestada, küpsetada ja viilutada leivale, kui just teisiti ei saa. Või hommikpudrule üle minna.

Kas lõpuks sööme veel viletsamalt kui nõukaajal, mil midagi ei olnud saada, aga mida oli saada, sellel puhul polnud vähemalt hirmu, et see vähki tekitab? Nüüd on toidupoed puupüsti kraami täis, aga suur enamus sellest on tervisele kahjulik

[Krissse]

Ilmselt oleks igaks juhuks põhjust töödeldud lihatoodetest hoiduda, singid ja vorstid pole hädavajalikud. Võib ju ka toorest liha ise maitsestada, küpsetada ja viilutada leivale, kui just teisiti ei saa. Või hommikpudrule üle minna.

Kas lõpuks sööme veel viletsamalt kui nõukaajal, mil midagi ei olnud saada, aga mida oli saada, sellel puhul polnud vähemalt hirmu, et see vähki tekitab? Nüüd on toidupoed puupüsti kraami täis, aga suur enamus sellest on tervisele kahjulik

Nojah, paistab küll nii. Minu lapsepõlves vanaema juures kasvatati suur osa toidust ise, nüüd on kõik poes ja lisaainetega, et lisada maitset, pikendada säiluvust ja varjata kehvemat kvaliteeti. Osad inimesed teevad teadlikke valikuid, teised mitte ja kuidas see kõik mõjub, näeme vast 20 aasta pärast. Britid kirjutavad, et kui praegu on 900 000 dementset, siis aastaks 2040 olevat neid kuni 2 miljonit. Tegelikult on see päris õudne. Ok, reeglina diagnoosist on max eluiga 5-10 aastat, aga kuskil tuleb see ju elada...

[Tolmukübe]

Kirjutad, et taimsed nitraadid ei paistnud kahju tegevat. Kas siis rõõmsalt kapsast jm vitsutada? Oma teemas ma tõstatasin küsimuse, et köögiviljad sisaldavad pestitsiide ja nitraate, kui tervislikud nad õige on. Tegelikult mõtlesin, kummasse teemasse seda küsimust panna.

[Külaline]

Kirjutad, et taimsed nitraadid ei paistnud kahju tegevat. Kas siis rõõmsalt kapsast jm vitsutada? Oma teemas ma tõstatasin küsimuse, et köögiviljad sisaldavad pestitsiide ja nitraate, kui tervislikud nad õige on. Tegelikult mõtlesin, kummasse teemasse seda küsimust panna.

Eks ikka võtmeaõna on kõike mõistlikult. Iga päev peeti/kapsas näost sisse ajada ei tasu suures koguses. Vaheldusrikas peab toitumine olema. Ega seda loodulikku nitraati neist välja ei pigista aga kui on teada, et on suurema sisaldusega, siis teadlikult vähendad tarbimist. Nõukajal sisaldasid need samamoodi nitraati. Ega see muutunud ei ole.

[Krissse]

Kirjutad, et taimsed nitraadid ei paistnud kahju tegevat. Kas siis rõõmsalt kapsast jm vitsutada? Oma teemas ma tõstatasin küsimuse, et köögiviljad sisaldavad pestitsiide ja nitraate, kui tervislikud nad õige on. Tegelikult mõtlesin, kummasse teemasse seda küsimust panna.

Jah, köögiviljad sisaldavad küll nii nitraate kui taimekaitsemürke, aga "ECU dotsent Catherine Bondonno ütles, et köögiviljadest saadav nitraadisisaldus on seostatud väiksema dementsuse riskiga, kuna need on loomulikult antioksüdantiderikkad – erinevalt töödeldud toitudest ja kraaniveest. Kui me sööme nitraadirikkaid köögivilju, sööme ka vitamiine ja antioksüdante, mis arvatavasti aitavad nitraadil moodustada kasulikku ühendit lämmastikoksiidi, samal ajal blokeerides sellel N-nitrosamiinide moodustumist, mis on kantserogeensed ja potentsiaalselt ajule kahjulikud.“

Taimekaitsemürke on võimalik vältida eelistade mahetooteid. Alati pole see muidugi võimalik, aga ei pea ju sööma hooajaväliseid vilju. Näiteks teed toorhoidised maasikatest suvel külmiku täis ja talvel sööd neid, ei osta enne suve ühtki imporditud maasikat. Maheporgandeid on hästi saadaval, tomateid ka, kurki mõnikord, meie kapsad on tõenäoliselt suht ok, peedid keedetakse läbi, kartulitega sama lugu, koorid ja keedad. Suvekõrvitsat kasvatad ise või ostad turult mutikeselt. Paprika kasvab kasvuhoones kenasti, olen proovinud. Ühel aastal katsetasin füüsaliga, kasvas kasvuhoone lakke, rohkem pole proovinud. Aga näiteks aktiniidia kannab vilju igal aastal ja on täiesti maasika-kiivi maitsega ning väga vitamiinirikas.

[Tolmukübe]

Ega seda tea, kuidas turumutike oma tooteid on kasvatanud. Tuttav sattus ükskord marsas pealt kuulma, kuidas keegi naine tuttavale rääkis, kuidas ta kõvasti ma maasikaid väetab ja siis turul maha müüb ja ütles oma tuttavale, et ta ise neid ei söö muidugi. Siis parem ikka ökopoodidest või mõõdukalt, nagu siin keegi juba kirjutas.

[Krissse]

Ega seda tea, kuidas turumutike oma tooteid on kasvatanud. Tuttav sattus ükskord marsas pealt kuulma, kuidas keegi naine tuttavale rääkis, kuidas ta kõvasti ma maasikaid väetab ja siis turul maha müüb ja ütles oma tuttavale, et ta ise neid ei söö muidugi. Siis parem ikka ökopoodidest või mõõdukalt, nagu siin keegi juba kirjutas.

Võib küll olla õige, ega tegelikult ei teagi. Mulle meenus, et üks tuttav käis mõned aastad tagasi Soomes tööl suvel, olid maasikapõlde väetanud ja mürgitanud suve jooksul korduvalt. Tööl olnud poolakad jms ei jaganud nendest vahekordadest midagi, tegid lahuseid, nagu jumal juhatas ja muudkui põllule.
Seega siis tõesti mõõdukalt või veel parem ise kasvatada.

[Külaline]

Ei olnud minu lapsepõlves see isekasvatamine ka alati 100% väetisevaba. Ma mäletan küll, kuidas maasikatele ikka ka väestist pandi. Tol ajal(25a tagasi) ilmselt need nii kanged ka muidugi vist polnud. Ja kartuleid ka minu mäletamist mööda pritsiti mingi lahusega.

[Krissse]

Uus uuring kolesterooli kohta kohta:
üllatav uus uuring näitab, et kui kahe päeva jooksul süüa ainult kaerahelvetest putru, võib see aidata vähendada „halva” kolesterooli taset ja kaitsta südant nädalateks. Kaera on juba ammu seostatud tervislikuma kolesteroolitasemega – kuid teadlased ütlevad nüüd, et mõju võib avalduda palju kiiremini kui varem arvati.

Bonni ülikooli eksperdid leidsid, et kõrge südamehaiguste riskiga inimestel langes kahjuliku LDL-kolesterooli tase, mis on seotud suurema südameataki ja insuldi riskiga, 10 protsenti pärast seda, kui nad olid kahe päeva jooksul järginud kaloreid piiravat dieeti, mis koosnes peaaegu täielikult pudrust.
Kaer sisaldab beetaglükaani, mis on teatud tüüpi lahustuv kiudaine, mis teadaolevalt aitab alandada kolesterooli. Mõju püsis stabiilsena kuus nädalat pärast dieediga seotud sekkumist.

Ehk siis iga kuue nädala järel süüa kaks päeva ainult kaerahelvestest putru, täiesti mõeldav, isegi kui ei armasta kaera.

[Külaline]

Ei olnud minu lapsepõlves see isekasvatamine ka alati 100% väetisevaba. Ma mäletan küll, kuidas maasikatele ikka ka väestist pandi. Tol ajal(25a tagasi) ilmselt need nii kanged ka muidugi vist polnud. Ja kartuleid ka minu mäletamist mööda pritsiti mingi lahusega.

Meil seevastu ei pandud. Ainus väetis oli loomasõnnik. Mäletan, et naabrid laotasid oma aiamaale ka lampkasti sisu, aga see mood läks neil üle, kui selle kohta teavitustööd tegema hakati.

[Külaline]

Mäletan, et naabrid laotasid oma aiamaale ka lampkasti sisu, aga see mood läks neil üle, kui selle kohta teavitustööd tegema hakati.

Aga nüüd just on paljudki populariseerinud sama asja - ka on otse inimsõnnikus kasvanud köögiviljadele analüüse teinud ja on leitud, et neis pole tervisele mingit ohtu.
Mu üks vanaema puistas 70ndatel kogu kasvatatavale kraamile väetist ikka hulgim, kuskil ei kirjutatud ju tol ajal, et see kuidagi kahjulik oleks. Peaasi, et suurt saaki saaks! Aina soositi kemikaalide kasutamist.
Lennukid lendasid ja väetasid õhust põlde ka veel 80ndatel.
Teine vanaema vedas lampkasti oma linnaaeda tühjaks ca 70ndate poole peal, suur peretüli oli, aga miskit kellegagi ei juhtunud kõiki neid vilju süües.

[Külaline]

Mäletan, et naabrid laotasid oma aiamaale ka lampkasti sisu, aga see mood läks neil üle, kui selle kohta teavitustööd tegema hakati.

Aga nüüd just on paljudki populariseerinud sama asja - ka on otse inimsõnnikus kasvanud köögiviljadele analüüse teinud ja on leitud, et neis pole tervisele mingit ohtu.
Mu üks vanaema puistas 70ndatel kogu kasvatatavale kraamile väetist ikka hulgim, kuskil ei kirjutatud ju tol ajal, et see kuidagi kahjulik oleks. Peaasi, et suurt saaki saaks! Aina soositi kemikaalide kasutamist.
Lennukid lendasid ja väetasid õhust põlde ka veel 80ndatel.
Teine vanaema vedas lampkasti oma linnaaeda tühjaks ca 70ndate poole peal, suur peretüli oli, aga miskit kellegagi ei juhtunud kõiki neid vilju süües.

-
Tehniliselt võttes on sarnased keemilised ained nii sõnnikus kui ka väetises, erinevus on tõenäoliselt vahekorras. Võib-olla tõesti ei olegi alati vahet, kana kakat näiteks ju kuivatatakse graanuliteks, millega paljud väetavad. Jama on siis, kui seal sõnnikus satub olema ohtlikke pisikuid.

[Külaline]

Ega seda tea, kuidas turumutike oma tooteid on kasvatanud. Tuttav sattus ükskord marsas pealt kuulma, kuidas keegi naine tuttavale rääkis, kuidas ta kõvasti ma maasikaid väetab ja siis turul maha müüb ja ütles oma tuttavale, et ta ise neid ei söö muidugi. Siis parem ikka ökopoodidest või mõõdukalt, nagu siin keegi juba kirjutas.

Täpselt iga turumutikese osas ehk ei tea, aga kui mõni maasikakasvatuse raamat/internetiallikas lahti lüüa, siis üldjoontes saab teada. No näiteks väetamise põhimõtted ja et mis kahjurid ja haigused maasikal on ja millega nende vastu pritsitakse.

Marjakasvatajate üritustel (infopäevad, koolitused) saab muidugi veel parema info kõigest. Aiandushuvilisemad inimesed ilmselt käivad.

[Külaline]

Mäletan, et naabrid laotasid oma aiamaale ka lampkasti sisu, aga see mood läks neil üle, kui selle kohta teavitustööd tegema hakati.

Aga nüüd just on paljudki populariseerinud sama asja - ka on otse inimsõnnikus kasvanud köögiviljadele analüüse teinud ja on leitud, et neis pole tervisele mingit ohtu.
Mu üks vanaema puistas 70ndatel kogu kasvatatavale kraamile väetist ikka hulgim, kuskil ei kirjutatud ju tol ajal, et see kuidagi kahjulik oleks. Peaasi, et suurt saaki saaks! Aina soositi kemikaalide kasutamist.
Lennukid lendasid ja väetasid õhust põlde ka veel 80ndatel.
Teine vanaema vedas lampkasti oma linnaaeda tühjaks ca 70ndate poole peal, suur peretüli oli, aga miskit kellegagi ei juhtunud kõiki neid vilju süües.

-
Tehniliselt võttes on sarnased keemilised ained nii sõnnikus kui ka väetises, erinevus on tõenäoliselt vahekorras. Võib-olla tõesti ei olegi alati vahet, kana kakat näiteks ju kuivatatakse graanuliteks, millega paljud väetavad. Jama on siis, kui seal sõnnikus satub olema ohtlikke pisikuid.

Jah, sõnnik sisaldab taimetoitaineid (sõltuvalt looma liigist ja sõnniku tüübist natuke erineb).

Vaatame, mis ütleb selle kohta Väetamise ABC:

VÄETAMISE MAJANDUSLIK TASUVUS
Väetamise tasuvus sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on väetise efektiivsus, toodangu (saagi) kokkuostuhind ja väetamisega kaasnevad kulud. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse väetiste kasutamisel saadud enamsaaki.
Enamsaaki saab leida väetuskatsete tulemustest ja seda saab väljendada nii kogu enamsaagina, keskmise enamsaagina
kui ka piirefektiivsusena. Väetisannuse suurendamisel ei suurene enamsaak lõpmatult ja optimaalsest suuremate väetisnormide puhul saagikasv pidurdub või toimub isegi saagi vähenemine. Kasutatud väetisannuse ja enamsaagi vahelist
seost iseloomustab enamike põllukultuuride puhul piisavalt hästi ruutfunktsioon, mille alusel on võimalik leida agronoomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetisnormid. Esimene neist tagab suurima saagikuse ja teine maksimaalse
tasuvuse. Väetiste efektiivsus ja agronoomiliselt efektiivne väetisnorm sõltub kasvatatavast kultuurist, sordist, kasvuaasta
ilmast, eelviljast, rakendatud agrotehnoloogiast ja mullast. Väetise efektiivsus on seda suurem, mida väiksem on mullas
vastava toiteelemendi sisaldus. Lämmastikväetiste efektiivsus ja tarve on suurem huumusvaestel muldadel (joonis 5).
Orgaaniliste ja mineraalväetiste kooskasutamisel ja orgaaniliste väetiste järelmõju foonil jäävad optimaalsed mineraalväetisnormid väiksemaks (joonis 6). Majanduslikult efektiivse väetisnormi leidmisel võetakse täiendavalt arvesse väetise
maksumus, väetise käitlemise ja laotamise kulud, enamsaagi käitlemisega kaasnevad kulud (koristus, kuivatus) ja saagi
realiseerimishind. Sõltuvalt hinnatasemest jäävad majanduslikult efektiivsed väetisnormid tavaliselt 10–30% väiksemaks
kui see on vajalik maksimaalse saagi saamiseks (joonis 5 ja 6).

SÕNNIK

Vastavalt kehtivale Veeseadusele tohib sõnnikuga anda 170 kg lämmastikku või 25 kg fosforit hektarile. Maksimaalse
sõnnikunormi leidmiseks tuleb vastava toiteelemendi piirnorm jagada tabelist 25 saadud vastava sõnnikutüübi toiteelemendi sisaldusega.

Näide: Kui suur on piimalehma poolvedela sõnniku laotusnorm? Selleks jagame sõnnikuga lubatud lämmastikunormi 170 kg/
ha tabelist leitud lämmastikusisaldusega – 4,89.
170:4,89=35 t
Kontrollime, milline on laotusnorm fosfori piirangu puhul.
25:1,26=20 t

Seega piiravaks toiteelemendiks on fosfor ja maksimaalseks laotusnormiks 20 t/ha, millega antakse 20×4,89=98 kg lämmastikku ja 20×4,22=84 kg kaaliumi. [/i]

On võimalik kombineerida ka sõnnikut ja mineraalväetist, st. sõnnikuga (ni palju, kui seda sõnnikut parasjagu võtta on) kaetakse osa taime toitainetete vajadusest ja ülejäänu antakse mineraalväetistega juurde.

Aiandus/ehituspoes müügil maheväetise kuivad segud, mille üheks komponendiks on mingi sõnnik (näit. kanasõnniku graanul) ja pandud muid taimetoitainete allikaid juurde, et väetise toitainete sisaldus oleks paremini tasakaalus.