Silvial uus kallim

[Külaline]

Mul on kaks lähedast 55+ naist, kes on aborti teinud. Ja nad mõlemad tegid seda abielus olles ja juba eelnevate laste olemasolul. Ja mõlemal oli nõme mees, kes kodus "nõudis" seksi ja arvas, et see on üleüldse naise mure. Vaadaku ise kuidas ei jää. Minu jaoks tundus see õuduste elu, mida nad mõlemad kirjeldasid. Ja mõistan, miks abort tehti ja veel üht õnnetut hinge ilma ei sünnitatud.

Üks oli mu oma ema ja teine eksämm. Ema mul 63 sündinud ja exämm mõned aastad vanem.

[Külaline]

Ole kena ja poeta siia ka mõne sellise uuringu link.
Tegelikult muidugi näitab selline väide hoopis kurvemat asja - et inimesed ei suuda teha uuringutest õigeid järeldusi. Ma tean küll, kust selle legend on levima hakanud - oli uuring, mis väitis, et noorte hulgas, kes on enne 18. eluaastat seksiga alustanud, on keskmine vanus 15 aastat. See pole aga sugugi seesama, mis väita, et keskmine seksiga alustamise vanus on 15. Seksiga alustamise vanus üle kõigi noorte on ikka oluliselt kõrgem, sest väga suur osa noori alustab seksiga peale 18-aastaseks saamist.

https://www.tai.ee/et/uudised/ulevaade- ... ulemustest

Kas üks kord seletamine oli vähe? Teeme siis uuesti:
"Noortest 22% on olnud seksuaalvahekorras. Vanusega suureneb seksuaalvahekorra kogemusega noorte osatähtsus: kui 14-aastastest on seksuaalvahekorras olnud 7%, siis 18-aastastest 53%. Uuringus osalenud seksuaalvahekorra kogemusega valdavalt 14–18-aastased noored on alustanud seksuaaleluga keskmiselt 15-aastaselt."

Noortest 22% (ainult!!!!) on olnud seksuaalvahekorras. Seksuaalvahekorra kogemusega noored ehk siis need 22% alustasid seksuaaleluga 15-aastaselt. Ülejäänud 78% (!!!!!!) alustasid peale 18-aastaseks saamist ja nende seksuaalelu alustamise keskmine vanus ei ole 15, eks ole (pole vist liiga keeruline siiamaani?). Mismoodi see mõjutab kõigi noorte keskmiste seksuaaleluga alustamise vanust? Tõstab, eks ole. Kas natuke või palju tõstab? Palju tõstab. Arvutada ei viitsi, aga üle 18. eluaasta piiri viib selle keskmise esimese vahekorra vanuse kindlasti.

Ärge levitage infot, mida sõbranna valesti netist aru sai. Veel vähem ärge levitage infot, mida te ise netist valesti aru saite.

Olgu, tõlgendasin valesti! See aga ei tähenda, et 14-17-aastased seksijad on harv nähtus. Minu eakaaslaste sõbrannade seas olid seksuaalselt aktiivsed peaaegu kõik juba vanuses 15-17. Tean vaid kahte klassiõde (olime lähedased ja rääkisime nendel teemadel), kes alustasid 18+ vanuses.

[Külaline]

Olgu, tõlgendasin valesti! See aga ei tähenda, et 14-17-aastased seksijad on harv nähtus. Minu eakaaslaste sõbrannade seas olid seksuaalselt aktiivsed peaaegu kõik juba vanuses 15-17. Tean vaid kahte klassiõde (olime lähedased ja rääkisime nendel teemadel), kes alustasid 18+ vanuses.

Et olgu, statistikast said valesti aru, sellega nõustud, aga tegelikkus oli ikka nii nagu sina ütlesid ehk kõik seksisid 15-aastaselt? No hea loogika ikka. Või siis pigem selle puudumine. Kui tänapäeval on ainult 22% alla 18-aastastest seksimisega alustanud, siis järelikult 30-40 aastat tagasi oli see number veel hulga madalam.
Sa rääkisid kõigi oma sõbrannade ja klassikaaslastega sellest, kas nad seksivad??? Ma ei usu sind. Statistika on loogilisem.

[Külaline]

Mul on kaks lähedast 55+ naist, kes on aborti teinud. Ja nad mõlemad tegid seda abielus olles ja juba eelnevate laste olemasolul. Ja mõlemal oli nõme mees, kes kodus "nõudis" seksi ja arvas, et see on üleüldse naise mure. Vaadaku ise kuidas ei jää. Minu jaoks tundus see õuduste elu, mida nad mõlemad kirjeldasid. Ja mõistan, miks abort tehti ja veel üht õnnetut hinge ilma ei sünnitatud.

Üks oli mu oma ema ja teine eksämm. Ema mul 63 sündinud ja exämm mõned aastad vanem.

Miks see hing õnnetu pidi olema?

[Külaline]

Olgu, tõlgendasin valesti! See aga ei tähenda, et 14-17-aastased seksijad on harv nähtus. Minu eakaaslaste sõbrannade seas olid seksuaalselt aktiivsed peaaegu kõik juba vanuses 15-17. Tean vaid kahte klassiõde (olime lähedased ja rääkisime nendel teemadel), kes alustasid 18+ vanuses.

Et olgu, statistikast said valesti aru, sellega nõustud, aga tegelikkus oli ikka nii nagu sina ütlesid ehk kõik seksisid 15-aastaselt? No hea loogika ikka. Või siis pigem selle puudumine. Kui tänapäeval on ainult 22% alla 18-aastastest seksimisega alustanud, siis järelikult 30-40 aastat tagasi oli see number veel hulga madalam.
Sa rääkisid kõigi oma sõbrannade ja klassikaaslastega sellest, kas nad seksivad??? Ma ei usu sind. Statistika on loogilisem.

Mis sa trollid? Mina ei öelnud sugugi, et KÕIK seksisid 15-aastaselt. Mina iga ka ei alustanud nii vara.

Juba võtsin omaks, et tõlgendasin kiiruga lugedes juttu valesti. See ei muuda aga asjaolu, et paljud noored juba seksivad vanuses 15-17. Seda nii tänapäeval kui ka 80ndate lõpus.

Meil oli suhteliselt väike ja kokkuhoidev klass ja klassiõdedega olime kõik omavahel sõbrannad. Ja tõepoolest rääkisime nendest asjadest. Teadsime, kellel, millal päevad algasid. Teadsime, kes kellega käib ja kas juba tegelevad "nende" asjadega jne.

[Külaline]

Mul on kaks lähedast 55+ naist, kes on aborti teinud. Ja nad mõlemad tegid seda abielus olles ja juba eelnevate laste olemasolul. Ja mõlemal oli nõme mees, kes kodus "nõudis" seksi ja arvas, et see on üleüldse naise mure. Vaadaku ise kuidas ei jää. Minu jaoks tundus see õuduste elu, mida nad mõlemad kirjeldasid. Ja mõistan, miks abort tehti ja veel üht õnnetut hinge ilma ei sünnitatud.

Üks oli mu oma ema ja teine eksämm. Ema mul 63 sündinud ja exämm mõned aastad vanem.

Miks see hing õnnetu pidi olema?

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

[Külaline]

Mul on kaks lähedast 55+ naist, kes on aborti teinud. Ja nad mõlemad tegid seda abielus olles ja juba eelnevate laste olemasolul. Ja mõlemal oli nõme mees, kes kodus "nõudis" seksi ja arvas, et see on üleüldse naise mure. Vaadaku ise kuidas ei jää. Minu jaoks tundus see õuduste elu, mida nad mõlemad kirjeldasid. Ja mõistan, miks abort tehti ja veel üht õnnetut hinge ilma ei sünnitatud.

Üks oli mu oma ema ja teine eksämm. Ema mul 63 sündinud ja exämm mõned aastad vanem.

Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.

Miks see hing õnnetu pidi olema?

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

[Külaline]

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?
[/quote]


Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.

[Külaline]

Mul on kaks lähedast 55+ naist, kes on aborti teinud. Ja nad mõlemad tegid seda abielus olles ja juba eelnevate laste olemasolul. Ja mõlemal oli nõme mees, kes kodus "nõudis" seksi ja arvas, et see on üleüldse naise mure. Vaadaku ise kuidas ei jää. Minu jaoks tundus see õuduste elu, mida nad mõlemad kirjeldasid. Ja mõistan, miks abort tehti ja veel üht õnnetut hinge ilma ei sünnitatud.

Üks oli mu oma ema ja teine eksämm. Ema mul 63 sündinud ja exämm mõned aastad vanem.

Miks see hing õnnetu pidi olema?

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Jah seda mõtlengi. Nii mina(ja mu õde) kui ka lapse isa pere lapsed, me kõik oleme üsna katkised. St hingehaavadega ja mitte heas õhkkonnas kasvanud. Ei olnud meie pereelu tore.

[Külaline]

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.
[/quote]

See nelja lapse ema pole vist peast päris ok.

[Külaline]

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.

See nelja lapse ema pole vist peast päris ok.
[/quote]
Kust sa välja loed, mitu last sinu tsiteeritaval on?

[Külaline]

Miks see hing õnnetu pidi olema?

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Jah seda mõtlengi. Nii mina(ja mu õde) kui ka lapse isa pere lapsed, me kõik oleme üsna katkised. St hingehaavadega ja mitte heas õhkkonnas kasvanud. Ei olnud meie pereelu tore.

No, aga see on ikkagi ju parem kui üleüldse mitte olemas olla? Või, sa oleksid tahtnud sündimata jätta selle pärast, et sul nõme isa oli?

[Külaline]

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Jah seda mõtlengi. Nii mina(ja mu õde) kui ka lapse isa pere lapsed, me kõik oleme üsna katkised. St hingehaavadega ja mitte heas õhkkonnas kasvanud. Ei olnud meie pereelu tore.

No, aga see on ikkagi ju parem kui üleüldse mitte olemas olla? Või, sa oleksid tahtnud sündimata jätta selle pärast, et sul nõme isa oli?

Einoh mitte sündimise koha pealt ma ei oska kommenteerida. Ma siiski ikka niivõrd funktsioneerin, et on enamvähem okei elu ja oma olemasolu ma päris mõttetuks ei pea. Aga ma olsks ehk soovinud kellegi teise vanemate lapsena sündida. See raskus vahel rõhub. Oma lastele ma üritan sellist valu vältida.
Ei olnud vaid isa süüdlane(küll suuremas osas) aga ema ka pööras uhuuks ilmselt isa käitumise tagajärjel.
Nad lihtsalt ei sobinud kokku aga ikka punnitasid midagi.

[Külaline]

Jäin sama mõtlema. Kas too kommenteerija peab siis ennast ka õnnetuks hingeks ja sooviks pigem mitte olemas olla?

Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.

See nelja lapse ema pole vist peast päris ok.

Kust sa välja loed, mitu last sinu tsiteeritaval on?
[/quote]

Tema on ainus, kes siin teemas lõugab ja teisi rumalateks peab.

[Külaline]

Abordi ajal kistakse areneval inimesel käed, jalad ja pea küljest juppidena. Ju seda peab mõni siis õnnelikumaks juhuseks kui elu ennast.

See nelja lapse ema pole vist peast päris ok.

Kust sa välja loed, mitu last sinu tsiteeritaval on?

Tema on ainus, kes siin teemas lõugab ja teisi rumalateks peab.
[/quote]

Ainus, kes siin oma laste arvust (4 last) on kirjutanud, olen mina. Aga mina ei ole sinu tsiteeritu. Samuti ei ole mina siin teemas mitte ühtegi abordikirjeldust (jäsemete ükshaaval välja kiskumisest) siia kirjutanud.

Kahtlustan, et siin on rohkem sinu vaadetele vastu astuvaid inimesi kui ainult mina.

[Külaline]

Jah seda mõtlengi. Nii mina(ja mu õde) kui ka lapse isa pere lapsed, me kõik oleme üsna katkised. St hingehaavadega ja mitte heas õhkkonnas kasvanud. Ei olnud meie pereelu tore.

No, aga see on ikkagi ju parem kui üleüldse mitte olemas olla? Või, sa oleksid tahtnud sündimata jätta selle pärast, et sul nõme isa oli?

Einoh mitte sündimise koha pealt ma ei oska kommenteerida. Ma siiski ikka niivõrd funktsioneerin, et on enamvähem okei elu ja oma olemasolu ma päris mõttetuks ei pea. Aga ma olsks ehk soovinud kellegi teise vanemate lapsena sündida. See raskus vahel rõhub. Oma lastele ma üritan sellist valu vältida.
Ei olnud vaid isa süüdlane(küll suuremas osas) aga ema ka pööras uhuuks ilmselt isa käitumise tagajärjel.
Nad lihtsalt ei sobinud kokku aga ikka punnitasid midagi.

Pea meil kõigil on mingi oma elu isiklik tragöödia. Kellel olid nõmedad vanemad, kellel olid joodikud. Kes kasvas üles üldse vanemateta. Kes kaotas õe või venna. Mõnel on lapsena mõni raske haigus. Teisel on noorukieas keeruline elu. Paljudel on omaenda täiskasvanu elu raskeid katsumusi täis.

No, mis me peaks siis kõik terve elu selle pärast ahastama ja oigama? Võta nii, et selline lapsepõlv oligi see sinu eluraskus. Aga hea on ju ikka, et sa olemas oled. Ja oma täiskasvanuelu saad sa ise paremaks kujundada.

[Külaline]

No, aga see on ikkagi ju parem kui üleüldse mitte olemas olla? Või, sa oleksid tahtnud sündimata jätta selle pärast, et sul nõme isa oli?

Einoh mitte sündimise koha pealt ma ei oska kommenteerida. Ma siiski ikka niivõrd funktsioneerin, et on enamvähem okei elu ja oma olemasolu ma päris mõttetuks ei pea. Aga ma olsks ehk soovinud kellegi teise vanemate lapsena sündida. See raskus vahel rõhub. Oma lastele ma üritan sellist valu vältida.
Ei olnud vaid isa süüdlane(küll suuremas osas) aga ema ka pööras uhuuks ilmselt isa käitumise tagajärjel.
Nad lihtsalt ei sobinud kokku aga ikka punnitasid midagi.

Pea meil kõigil on mingi oma elu isiklik tragöödia. Kellel olid nõmedad vanemad, kellel olid joodikud. Kes kasvas üles üldse vanemateta. Kes kaotas õe või venna. Mõnel on lapsena mõni raske haigus. Teisel on noorukieas keeruline elu. Paljudel on omaenda täiskasvanu elu raskeid katsumusi täis.

No, mis me peaks siis kõik terve elu selle pärast ahastama ja oigama? Võta nii, et selline lapsepõlv oligi see sinu eluraskus. Aga hea on ju ikka, et sa olemas oled. Ja oma täiskasvanuelu saad sa ise paremaks kujundada.

Seda ma teengi. Eksisteerima ju peab, kui juba olemas oled.
Aga siin oli ju küsimus abordist. Miks ma kiitsin kaasa oma ema ja eksämma aborti, et selliseid "eksisteerivaid" õnnetuid hingi ei peaks juurde saama.

[Külaline]

Einoh mitte sündimise koha pealt ma ei oska kommenteerida. Ma siiski ikka niivõrd funktsioneerin, et on enamvähem okei elu ja oma olemasolu ma päris mõttetuks ei pea. Aga ma olsks ehk soovinud kellegi teise vanemate lapsena sündida. See raskus vahel rõhub. Oma lastele ma üritan sellist valu vältida.
Ei olnud vaid isa süüdlane(küll suuremas osas) aga ema ka pööras uhuuks ilmselt isa käitumise tagajärjel.
Nad lihtsalt ei sobinud kokku aga ikka punnitasid midagi.

Pea meil kõigil on mingi oma elu isiklik tragöödia. Kellel olid nõmedad vanemad, kellel olid joodikud. Kes kasvas üles üldse vanemateta. Kes kaotas õe või venna. Mõnel on lapsena mõni raske haigus. Teisel on noorukieas keeruline elu. Paljudel on omaenda täiskasvanu elu raskeid katsumusi täis.

No, mis me peaks siis kõik terve elu selle pärast ahastama ja oigama? Võta nii, et selline lapsepõlv oligi see sinu eluraskus. Aga hea on ju ikka, et sa olemas oled. Ja oma täiskasvanuelu saad sa ise paremaks kujundada.

Seda ma teengi. Eksisteerima ju peab, kui juba olemas oled.
Aga siin oli ju küsimus abordist. Miks ma kiitsin kaasa oma ema ja eksämma aborti, et selliseid "eksisteerivaid" õnnetuid hingi ei peaks juurde saama.

Võib-olla su õde või vend oleks tahtnud vaatamata sellele olemas olla?

[Külaline]

Pea meil kõigil on mingi oma elu isiklik tragöödia. Kellel olid nõmedad vanemad, kellel olid joodikud. Kes kasvas üles üldse vanemateta. Kes kaotas õe või venna. Mõnel on lapsena mõni raske haigus. Teisel on noorukieas keeruline elu. Paljudel on omaenda täiskasvanu elu raskeid katsumusi täis.

No, mis me peaks siis kõik terve elu selle pärast ahastama ja oigama? Võta nii, et selline lapsepõlv oligi see sinu eluraskus. Aga hea on ju ikka, et sa olemas oled. Ja oma täiskasvanuelu saad sa ise paremaks kujundada.

Seda ma teengi. Eksisteerima ju peab, kui juba olemas oled.
Aga siin oli ju küsimus abordist. Miks ma kiitsin kaasa oma ema ja eksämma aborti, et selliseid "eksisteerivaid" õnnetuid hingi ei peaks juurde saama.

Võib-olla su õde või vend oleks tahtnud vaatamata sellele olemas olla?

On sul peas korras?

[Külaline]

Seda ma teengi. Eksisteerima ju peab, kui juba olemas oled.
Aga siin oli ju küsimus abordist. Miks ma kiitsin kaasa oma ema ja eksämma aborti, et selliseid "eksisteerivaid" õnnetuid hingi ei peaks juurde saama.

Võib-olla su õde või vend oleks tahtnud vaatamata sellele olemas olla?

On sul peas korras?

A sul?