Millega töötuna päevi sisustada?

[Külaline]

Ma ka nii imestan, et palgatööl käimist nii põlastatakse. Minu arust on tööl käia üsna tore. Palju kolleege, lahe seltskond, töö iseenesest on huvitav ja arendav. Saan klientide, ehk väga erinevate inimestega suhelda. Toimuvad firmaüritused. Palju omatöötaja soodustusi ja boonuseid (vabad päevad, puuviljapäevad, toetused teatud elusündmuste puhul, aastapreemia) jne.

Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin kodune proua, kes käib päevast päeva šoppamas, sõbrannadega lobamas või huviringides.

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita. Ja kui siis mitu kuud oled tulemused täis saanud, siis aina suurendatakse neid, et sa, jumala eest, mugavustsooni ei vajuks. Arenguvestlusel räägitakse paatosliku häälega, et ettevõttel on praegu rasked ajad (vältides juba eos palgatõusu küsimist), aga hiljem loed Äripäevast, mitu miljonit firma möödunud aastal kasumit teenis. Ja mida suuremad ja edukamad ettevõtted, seda suuremad koonrid, töötajad on ainult numbrid tabelis, et kus sa oma tulemustega skaalal asud ja kuhu pead selle aasta jooksul jõudma. Kui ei jõua - head aega.

[Külaline]

Ma ka nii imestan, et palgatööl käimist nii põlastatakse. Minu arust on tööl käia üsna tore. Palju kolleege, lahe seltskond, töö iseenesest on huvitav ja arendav. Saan klientide, ehk väga erinevate inimestega suhelda. Toimuvad firmaüritused. Palju omatöötaja soodustusi ja boonuseid (vabad päevad, puuviljapäevad, toetused teatud elusündmuste puhul, aastapreemia) jne.

Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin kodune proua, kes käib päevast päeva šoppamas, sõbrannadega lobamas või huviringides.

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita. Ja kui siis mitu kuud oled tulemused täis saanud, siis aina suurendatakse neid, et sa, jumala eest, mugavustsooni ei vajuks. Arenguvestlusel räägitakse paatosliku häälega, et ettevõttel on praegu rasked ajad (vältides juba eos palgatõusu küsimist), aga hiljem loed Äripäevast, mitu miljonit firma möödunud aastal kasumit teenis. Ja mida suuremad ja edukamad ettevõtted, seda suuremad koonrid, töötajad on ainult numbrid tabelis, et kus sa oma tulemustega skaalal asud ja kuhu pead selle aasta jooksul jõudma. Kui ei jõua - head aega.

Sellepärast ma olengi valinud omale lihttöö, mis ei eelda koguaeg mingit ilget punnitamist ja eesmärkide täitmist. Ei pea tööd koju kaasa vedama ja kodus olles aju puhkab tööst.
Mulle jälle sobib kellast kellani tööl käia. Palganumber võiks küll muidugi suurem olla aga elab ära. Ma olen lihtlabane koristaja ja mulle väga meeldib see töö. Siin, kus ma elan ja töötan saab ka sellel ametikohal natuke tõusta. Ja ma ei pelga öelda, et koristaja olen.

[Külaline]

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita.

Minul on erialane töö. Keegi ei eelda kellast kellani kohal käimist, sest see ei ole ametikoha eesmärkidega kuidagi seotud. Keegi ei lao ka ülesandeid juurde, sest vajadusel võtan ma neid ühekordselt ise juurde, kui leian midagi, mis on põnev ja mida tahaks teha.

[Külaline]

Ma ka nii imestan, et palgatööl käimist nii põlastatakse. Minu arust on tööl käia üsna tore. Palju kolleege, lahe seltskond, töö iseenesest on huvitav ja arendav. Saan klientide, ehk väga erinevate inimestega suhelda. Toimuvad firmaüritused. Palju omatöötaja soodustusi ja boonuseid (vabad päevad, puuviljapäevad, toetused teatud elusündmuste puhul, aastapreemia) jne.

Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin kodune proua, kes käib päevast päeva šoppamas, sõbrannadega lobamas või huviringides.

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita. Ja kui siis mitu kuud oled tulemused täis saanud, siis aina suurendatakse neid, et sa, jumala eest, mugavustsooni ei vajuks. Arenguvestlusel räägitakse paatosliku häälega, et ettevõttel on praegu rasked ajad (vältides juba eos palgatõusu küsimist), aga hiljem loed Äripäevast, mitu miljonit firma möödunud aastal kasumit teenis. Ja mida suuremad ja edukamad ettevõtted, seda suuremad koonrid, töötajad on ainult numbrid tabelis, et kus sa oma tulemustega skaalal asud ja kuhu pead selle aasta jooksul jõudma. Kui ei jõua - head aega.

Ju saad selle töö eest ka kõrgema palga.
Mina töötan viiel päeval nädalas kontoris 6 tundi, kütus kompenseeritakse, toiduained saan osta omahinnaga(toidukaupade jae-ja hulgimüügiettevõte), töö tempo valin ise, kolleegid ja juhtkond nagu head sõbrad, netopalk 2400. Olen väga rahul.

[Külaline]

Ma ka nii imestan, et palgatööl käimist nii põlastatakse. Minu arust on tööl käia üsna tore. Palju kolleege, lahe seltskond, töö iseenesest on huvitav ja arendav. Saan klientide, ehk väga erinevate inimestega suhelda. Toimuvad firmaüritused. Palju omatöötaja soodustusi ja boonuseid (vabad päevad, puuviljapäevad, toetused teatud elusündmuste puhul, aastapreemia) jne.

Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin kodune proua, kes käib päevast päeva šoppamas, sõbrannadega lobamas või huviringides.

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita. Ja kui siis mitu kuud oled tulemused täis saanud, siis aina suurendatakse neid, et sa, jumala eest, mugavustsooni ei vajuks. Arenguvestlusel räägitakse paatosliku häälega, et ettevõttel on praegu rasked ajad (vältides juba eos palgatõusu küsimist), aga hiljem loed Äripäevast, mitu miljonit firma möödunud aastal kasumit teenis. Ja mida suuremad ja edukamad ettevõtted, seda suuremad koonrid, töötajad on ainult numbrid tabelis, et kus sa oma tulemustega skaalal asud ja kuhu pead selle aasta jooksul jõudma. Kui ei jõua - head aega.

Miks see siis mingi imetöö peaks olema? Tsiteerid mind. Mina käin ka kellast kellani tööl. Ja töö on väga raske ja stressirohke. Ja eesmärgid on meil sellised, et... Aga see ongi minu jaoks väljakutse ja mugavustsoonist. Tõsi, kui saaks valida, siis valiksin nelja-päevase töönädala. Ja suuremat palka tahaks ka.

[Külaline]

Ma ka nii imestan, et palgatööl käimist nii põlastatakse. Minu arust on tööl käia üsna tore. Palju kolleege, lahe seltskond, töö iseenesest on huvitav ja arendav. Saan klientide, ehk väga erinevate inimestega suhelda. Toimuvad firmaüritused. Palju omatöötaja soodustusi ja boonuseid (vabad päevad, puuviljapäevad, toetused teatud elusündmuste puhul, aastapreemia) jne.

Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin kodune proua, kes käib päevast päeva šoppamas, sõbrannadega lobamas või huviringides.

Mis imetööd teil kõigil siis on, kus on nii tore käia? Enamusel töökohtadel on kohustus kellast kellani kohal olla ja eesmärgid ära täita. Ja kui siis mitu kuud oled tulemused täis saanud, siis aina suurendatakse neid, et sa, jumala eest, mugavustsooni ei vajuks. Arenguvestlusel räägitakse paatosliku häälega, et ettevõttel on praegu rasked ajad (vältides juba eos palgatõusu küsimist), aga hiljem loed Äripäevast, mitu miljonit firma möödunud aastal kasumit teenis. Ja mida suuremad ja edukamad ettevõtted, seda suuremad koonrid, töötajad on ainult numbrid tabelis, et kus sa oma tulemustega skaalal asud ja kuhu pead selle aasta jooksul jõudma. Kui ei jõua - head aega.

Sa räägid mingist müügitööst.