Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 10:30
Kas nii vastab lapsevanem, isa oma lapsele esimesest suhtest? Kas lapsevanem, isa jätab esimesele lapsele ütlemata, kui reisile sõidab ülejäänud kahe lapsega? Isegi teavitamata jätab kuigi on lapsega päev enne varjatud reisile minekut telefonikõnes? Kui laps teada saab, ütleb isa, kas ta peab talle kõigest aru andma.
Tegemist on Eesti rikkamas vallas elava inimesega, kel seltskonnas tubli positsioon, sõprade seas Hannes Võrnogi pildil. Presenteeritakse end kõvade relvavendadena ja poseeritakse suurte kaladega. Esimesele lapsele kantakse jäigalt alla miinimumi elatist aastaid. Lapse tähtpäevadel tullakse pildile ja jagatakse sotsiaalmeedias uhkeid fotosid. Tegelikkuses pole sel lapsel mähetki vahetanud ega aidanud haiguste ajal last vaadata. Kus laps saaks elada kõrgkooli esimesel aastal ei huvita samuti.
TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Kui foorumis pole sobiv, siis mis soovitad lapse kaitsmiseks teha, kirjutada institutsioonidele otse, kus isend end tähtsaks peab?
Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 10:30
Kas nii vastab lapsevanem, isa oma lapsele esimesest suhtest? Kas lapsevanem, isa jätab esimesele lapsele ütlemata, kui reisile sõidab ülejäänud kahe lapsega? Isegi teavitamata jätab kuigi on lapsega päev enne varjatud reisile minekut telefonikõnes? Kui laps teada saab, ütleb isa, kas ta peab talle kõigest aru andma.
Tegemist on Eesti rikkamas vallas elava inimesega, kel seltskonnas tubli positsioon, sõprade seas Hannes Võrnogi pildil. Presenteeritakse end kõvade relvavendadena ja poseeritakse suurte kaladega. Esimesele lapsele kantakse jäigalt alla miinimumi elatist aastaid. Lapse tähtpäevadel tullakse pildile ja jagatakse sotsiaalmeedias uhkeid fotosid. Tegelikkuses pole sel lapsel mähetki vahetanud ega aidanud haiguste ajal last vaadata. Kus laps saaks elada kõrgkooli esimesel aastal ei huvita samuti.
TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Kas nii ei või olla, et emale võis haiget teha, kui kannatama hakkab sellise ilmselgelt nartsust mehe käe all juba oma laps? Jah, muidugi on see solvumine, mis siis? On see häbiasi. Jah, ongi solvunud. See ei tähenda ju, et ema poleks oma eluga edasi läinud, äkki on hoopis soov last edaspidi kaitsta selliste inimeste eest.
Miks see mees narts on? Et elab oma elu peale lahukuminekut? Kui elatises on küsimus, siis saab ju kohtusse pöördud, et kulud on suuremad ja nõuda juurde.
Muidugi on eksnaine solvunud, et maha jäeti. Aga kas poleks kergem sellest solvumisest lahti lasta.
Miks see mees narts on? Et elab oma elu peale lahukuminekut? Kui elatises on küsimus, siis saab ju kohtusse pöördud, et kulud on suuremad ja nõuda juurde.
Muidugi on eksnaine solvunud, et maha jäeti. Aga kas poleks kergem sellest solvumisest lahti lasta.
Kas oma elu elamine tähendab seda, et oma lapsi ei pea enam üldse tähele panema ja peab nad unustama? Sina oled vist mingi uus naine, kes sellist suhtumist soodustab. Mina ei oska küll lugu pidada meestest, kes oma lastest ei hooli, vahet pole, kes nende ema on. Mis see eksnaise solvumine siia puutub. Selline isa teeb oma lapsele haiget ja on tropp.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 08:46TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Millest sa loed välja selle, et TA pole eluga edasi liikunud? Ta ei ole ka kommenteerinud mehe uut perekonda. Kogu jutt keerleb selle ümber, kuidas isa loob ilusa fassaadi, nagu ta oleks esimese lapse kasvatamisse jubedalt kaasatatud ja isa missugune (pildid sotsiaalmeedias), reaalsus on see, et maksab alla miinimumi elatist (TA jutt annab mõista, et mehel võiks raha olla enamaks) ja teeb lastel vahet, viies ühed reisile ja jättes esimese lapse taaskord välja. Täiesti õigustatud on sellel emal oma lapse eest seista JA olla pahane, et isa lapsest ei hooli. Kes lõpuks selle lapse tunnetega peab tegelema, kes end tõrjutuna ja mahajäetuna tunneb? Ikka ema. Keegi siin veel kirjutas, et ema peaks olukorda pehmendama ja isa käitumist õigustama - no mida lollust.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 08:46TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Millest sa loed välja selle, et TA pole eluga edasi liikunud? Ta ei ole ka kommenteerinud mehe uut perekonda. Kogu jutt keerleb selle ümber, kuidas isa loob ilusa fassaadi, nagu ta oleks esimese lapse kasvatamisse jubedalt kaasatatud ja isa missugune (pildid sotsiaalmeedias), reaalsus on see, et maksab alla miinimumi elatist (TA jutt annab mõista, et mehel võiks raha olla enamaks) ja teeb lastel vahet, viies ühed reisile ja jättes esimese lapse taaskord välja. Täiesti õigustatud on sellel emal oma lapse eest seista JA olla pahane, et isa lapsest ei hooli. Kes lõpuks selle lapse tunnetega peab tegelema, kes end tõrjutuna ja mahajäetuna tunneb? Ikka ema. Keegi siin veel kirjutas, et ema peaks olukorda pehmendama ja isa käitumist õigustama - no mida lollust.
Aga siin võib olla ka variant, et see isa on oma eksnaise susimisest ja pidevast pärimisest surmani tüdinud. Ja nüüd jätabki asjad pigem rääkimata.
Eks muidugi võib TA solvunud olla. Aga ma arvan, et kui laps nüüd juba ülikooliealine on, võiks lõpuks rahu anda. Ega mineviku muuta ei saa.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 09:52Aga siin võib olla ka variant, et see isa on oma eksnaise susimisest ja pidevast pärimisest surmani tüdinud. Ja nüüd jätabki asjad pigem rääkimata.
Eks muidugi võib TA solvunud olla. Aga ma arvan, et kui laps nüüd juba ülikooliealine on, võiks lõpuks rahu anda. Ega mineviku muuta ei saa.
Selgelt on ju kirjas, et omavahel suhtlesid ISA ja LAPS. Seda ema topid sa siia meelevaldselt ise vahele ja kujutad ette, et too muudkui käib ja torgib. Sellest pole kuskil juttugi olnud.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 10:12Selgelt on ju kirjas, et omavahel suhtlesid ISA ja LAPS. Seda ema topid sa siia meelevaldselt ise vahele ja kujutad ette, et too muudkui käib ja torgib. Sellest pole kuskil juttugi olnud.
Ju siis neid kõnesid, kus laps isalt aruandmist nõuab, sai selleks korraks liiga palju. Ja ei pea isa teemalgataja last kaasa võtma iga kord, kui oma lapsed praeguse elukaaslasega välja või reisile viib.
Siin ei klapi nüüd see, et muudkui aga afmastavad ja muudkui aga lähevad lahku või kuidas.
Mis sul ei klapi? Sinu arust ei lähe teineteist armastavad inimesed lahku või mis sul valesti on?
Ise sa ei saa aru, kirjutad nii vastuolulist juttu, kui lapse ema armastas, siis suhted peale lahkuminekut head. Mils siis üldse lahku mindi, kui nii väga armastas? Pigem tundub elus, et lahkuminekujärgset viha saavad tunda just naised, kelle vastu suured tunded olid. Vaadake või Aigrote lugu. Suur pettumus, valu, viha, mille saab kaela just ema, kes üritas eluga edasi liikuda.
Miks lahku mindi? Näiteks üks pooltest pettis. Näiteks kellestki sai kasiinosõltlane, tubakasõltlane, ainete tegija, joodik. Põhjuseid on palju. Ega siis seetõttu armastus ei pea kadunud olema, kui teed ratsionaalseid otsuseid.
Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 10:30
Kas nii vastab lapsevanem, isa oma lapsele esimesest suhtest? Kas lapsevanem, isa jätab esimesele lapsele ütlemata, kui reisile sõidab ülejäänud kahe lapsega? Isegi teavitamata jätab kuigi on lapsega päev enne varjatud reisile minekut telefonikõnes? Kui laps teada saab, ütleb isa, kas ta peab talle kõigest aru andma.
Tegemist on Eesti rikkamas vallas elava inimesega, kel seltskonnas tubli positsioon, sõprade seas Hannes Võrnogi pildil. Presenteeritakse end kõvade relvavendadena ja poseeritakse suurte kaladega. Esimesele lapsele kantakse jäigalt alla miinimumi elatist aastaid. Lapse tähtpäevadel tullakse pildile ja jagatakse sotsiaalmeedias uhkeid fotosid. Tegelikkuses pole sel lapsel mähetki vahetanud ega aidanud haiguste ajal last vaadata. Kus laps saaks elada kõrgkooli esimesel aastal ei huvita samuti.
TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Ja, miks see siis nii imelik või halvustamistvääriv on, et TA on solvunud ja kibestunud? Mina oleksin ka tema asemel. Täiesti inimlik tunne ju!
Millegipärast need uued naised ja mehed unustavad ära, et kõik lapsed on mehele oma perekond. Sa ei saa neid kuskile minema visata jutuga, et aga mul on nüüd uus naine ja uued lapsed. Ega vanad lapsed sellest kuskile ära ei kao. Nõme mõtteviis on selline, nagu sul on.
Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 10:30
Kas nii vastab lapsevanem, isa oma lapsele esimesest suhtest? Kas lapsevanem, isa jätab esimesele lapsele ütlemata, kui reisile sõidab ülejäänud kahe lapsega? Isegi teavitamata jätab kuigi on lapsega päev enne varjatud reisile minekut telefonikõnes? Kui laps teada saab, ütleb isa, kas ta peab talle kõigest aru andma.
Tegemist on Eesti rikkamas vallas elava inimesega, kel seltskonnas tubli positsioon, sõprade seas Hannes Võrnogi pildil. Presenteeritakse end kõvade relvavendadena ja poseeritakse suurte kaladega. Esimesele lapsele kantakse jäigalt alla miinimumi elatist aastaid. Lapse tähtpäevadel tullakse pildile ja jagatakse sotsiaalmeedias uhkeid fotosid. Tegelikkuses pole sel lapsel mähetki vahetanud ega aidanud haiguste ajal last vaadata. Kus laps saaks elada kõrgkooli esimesel aastal ei huvita samuti.
TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Ja, miks see siis nii imelik või halvustamistvääriv on, et TA on solvunud ja kibestunud? Mina oleksin ka tema asemel. Täiesti inimlik tunne ju!
Solvumine ja kibestumine on oma valik. Milleks endale midagi sellist teha? Mingitlaadi masohhism? Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Mis jura see peaks olema. Ikka mõni arvab, et lapsed on ema asi ja isa ei puutu üldse asjasse. Kõik lapsed peaksid olema vanematele sama tähtsad. Kasuisaga reisimine ei ole imelik, aga isa uue perekonnaga reisimine on väga imelik. Isa võib ka individuaalselt lapsega koos reisida, minu eks teeb seda.
TA jutust kumab läbi isiklik solvumine ja kibestumus. Mees on läinud oma eluga edasi, aga tundub, et TA ei ole. Muidugi on emale oma laps kõige tähtsam. Aga see uus pere on mehele oma perekond ja pole eksnaise asi seda kommenteerida. Eriti pistab välja see teises lõigus kirjeldatud elukoha ja tuttavate kirjelduses.
See esimene laps on küll tema oma, aga ta ei pea kõiki oma praeguse pere siseasju jagama. Kuidagi kummaline suhtumine, et jättis rääkimata oma pere plaanid ja nüüd eksnaine solvunud.
Ja, miks see siis nii imelik või halvustamistvääriv on, et TA on solvunud ja kibestunud? Mina oleksin ka tema asemel. Täiesti inimlik tunne ju!
Solvumine ja kibestumine on oma valik. Milleks endale midagi sellist teha? Mingitlaadi masohhism? Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Sina ei tunne ennast kunagi riivatuna või solvununa, kui keegi sinuga ülekohtuselt käitub? Eriti, kui see asi puudutab sinu elu kõige armsamat inimest - sinu last! Naljakas küsimus - milleks endale midagi sellist teha nagu solvumine... Sellised tunded alati ei ole nii väga iseenda valida. Eks selle võib ju enda jaoks ilusaks või normaalseks mõelda, tegelikkus on see, et päris tunne jääb kuhugile taustale või alateadvusse ikka tiksuma, kuniks aeg seda tunnet vaikselt leevendab.
Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Mis jura see peaks olema. Ikka mõni arvab, et lapsed on ema asi ja isa ei puutu üldse asjasse. Kõik lapsed peaksid olema vanematele sama tähtsad. Kasuisaga reisimine ei ole imelik, aga isa uue perekonnaga reisimine on väga imelik. Isa võib ka individuaalselt lapsega koos reisida, minu eks teeb seda.
Ei, mina arvan, et lapsed on mõlema asi. Individuaalselt reisida on okei. Kasuisaga reisida on ka okei, sest ollakse sama perekond. Isa uus naine ja nende lapsed ei ole sama perekond.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 12:28
Ja, miks see siis nii imelik või halvustamistvääriv on, et TA on solvunud ja kibestunud? Mina oleksin ka tema asemel. Täiesti inimlik tunne ju!
Solvumine ja kibestumine on oma valik. Milleks endale midagi sellist teha? Mingitlaadi masohhism? Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Sina ei tunne ennast kunagi riivatuna või solvununa, kui keegi sinuga ülekohtuselt käitub? Eriti, kui see asi puudutab sinu elu kõige armsamat inimest - sinu last! Naljakas küsimus - milleks endale midagi sellist teha nagu solvumine... Sellised tunded alati ei ole nii väga iseenda valida. Eks selle võib ju enda jaoks ilusaks või normaalseks mõelda, tegelikkus on see, et päris tunne jääb kuhugile taustale või alateadvusse ikka tiksuma, kuniks aeg seda tunnet vaikselt leevendab.
Mul peaks olema peas ikka väga korrast ära, et solvuda selle peale, et lapse isa ei rääkinud lapsele, et ta läheb reisile. Püha taevas, kas teil millegi muuga tegemist ei ole?
Ei, mina arvan, et lapsed on mõlema asi. Individuaalselt reisida on okei. Kasuisaga reisida on ka okei, sest ollakse sama perekond. Isa uus naine ja nende lapsed ei ole sama perekond.
Minu arust on sinu mõtlemine väga imelik. Mehed peavad võtma naise võõrad lapsed ja nendega igal pool käima ja koos olema, aga uued naised tõrjuvad mehe teisest perekonnast lapsi nii kuidas saavad. Endal häbi ei ole või.
Teemaalgataja laps saab reisida oma emaga või emaga ja kasuisaga. Isa uue perekonnaga oleks mu arust üsna imelik reisida.
Mis jura see peaks olema. Ikka mõni arvab, et lapsed on ema asi ja isa ei puutu üldse asjasse. Kõik lapsed peaksid olema vanematele sama tähtsad. Kasuisaga reisimine ei ole imelik, aga isa uue perekonnaga reisimine on väga imelik. Isa võib ka individuaalselt lapsega koos reisida, minu eks teeb seda.
Ei, mina arvan, et lapsed on mõlema asi. Individuaalselt reisida on okei. Kasuisaga reisida on ka okei, sest ollakse sama perekond. Isa uus naine ja nende lapsed ei ole sama perekond.
Isa uus naine peaks arvestama, et tema mehel on "ajalugu". On igati normaalne võtta mehe laps eelmisest kooselust oma perre ning kaasata ta ühistesse tegemistesse.
Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 12:36
Mis jura see peaks olema. Ikka mõni arvab, et lapsed on ema asi ja isa ei puutu üldse asjasse. Kõik lapsed peaksid olema vanematele sama tähtsad. Kasuisaga reisimine ei ole imelik, aga isa uue perekonnaga reisimine on väga imelik. Isa võib ka individuaalselt lapsega koos reisida, minu eks teeb seda.
Ei, mina arvan, et lapsed on mõlema asi. Individuaalselt reisida on okei. Kasuisaga reisida on ka okei, sest ollakse sama perekond. Isa uus naine ja nende lapsed ei ole sama perekond.
Isa uus naine peaks arvestama, et tema mehel on "ajalugu". On igati normaalne võtta mehe laps eelmisest kooselust oma perre ning kaasata ta ühistesse tegemistesse.
Täpselt. Kui ei meeldi need mehe lapsed, võta pagasita mees. Aga selline suhtumine, et minu lapsi peab mees jumaldama ja võtma kui oma lapsi, samas mina ei soovi üldse mehe lastega koos olla, see on äärmiselt egoistlik ja nõme. Kui naisel on lapsed, siis ta ei unusta neid ära, aga sinu arust on väga normaalne, et mees oma lastega enam ei tegele.
Ei, mina arvan, et lapsed on mõlema asi. Individuaalselt reisida on okei. Kasuisaga reisida on ka okei, sest ollakse sama perekond. Isa uus naine ja nende lapsed ei ole sama perekond.
Minu arust on sinu mõtlemine väga imelik. Mehed peavad võtma naise võõrad lapsed ja nendega igal pool käima ja koos olema, aga uued naised tõrjuvad mehe teisest perekonnast lapsi nii kuidas saavad. Endal häbi ei ole või.
Siin on ju erinev situatsioon. Kui laps elaks isaga, siis ei tõrjuks see naine mitte kuidagi. Elavad igapäevaselt koos ja teevad kõike koos. Kui laps elab emaga ja kasuisaga, reisib oma perekonnaga. Muu risti-rästi on okei, aga ei saa nõuda, et teise perekonna kõik asjad kantakse ette ja kaasatakse igale poole. Ise te need kärgpered loote. Meie läksime lapse isaga lahku ja leppisime kokku, et meie laps jääb ainsaks. Nii ka on, ka 25 aastat hiljem.
Siinsete viimaste kommentaaride peale jäin mõtlema, et huvitav, kuidas mõni naine suudab mehe eelmised lapsed omaks võtta. Ja teine peab seda täiesti ebanormaalseks.
Toon ilmselt väga ebapopulaarse näite, aga näiteks Mallukas... Ma saan aru, et tema on oma teise poole lapsed kõik perre vastu võtnud. Need lapsed osalevad ühistes tegemistes ja neil on M majja isegi omad toad tehtud. Minu arvates on see nii normaalne!
Samas, oma tutvusringkonnast tean üht naisterahvast, kes hakkas kokku endast tunduvalt vanema mehega, kellel olid eelmisest kooselust lapsed. Naine keelas mehel kategooriliselt oma lastega suhelda. Seadis lausa fakti ette - vali, kas mina või nemad. Lapsed olid vanuses 7-10. Ehk kindlasti mitte sellises vanuses, kes oleksid naise elu kuidagi oluliselt saanud häirida või põrguks teha.
ei klapi nüüd see, et muudkui aga afmastavad ja muudkui aga lähevad lahku või kuidas.