Issand, kui ilus lapsepõlv sul oli. Ma oleks ka nii tahtnud olla kodus ja rahulikult mängida nukkudega. Aga mind tassiti titest peale hommikul seitsmest õhtul seitsmeni lasteaeda. Tatisena ja pooltõbisena tassiti ikka aeda. Mäletan, et mul oli väga kehv olla, aga ega nõukaajal ei saanud ju emad haigetele lastele järele tulla. Anti aspiriin sisse ja pandi voodisse. Või lasti vetsus ära oksendada ja pandi pikali. Kedagi ei kottinud, kui halb lapsel oli. Nõukogudenaisel oli vaja tööd teha.Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 12:52 Lasteaias ma suurt ei käinud, päevad veetsin vanaemaga lauamänge mängides, jalutases või vanaema ja tema sõbrannadega külas ja kohvikutes. Ma olin oodatud ja hoitud laps, kasvasin täiskasvanulikus keskkonnas
Sinu lapsepõlve elu lugedes hakkab mul endast nii kahju. Aga tegelikult on siiani selliseid vanemaid, kes panevad lapsed aeda "seitsmest-seitsmeni". Aga tänapäeval on mobiilid ja saab kohe vanemad järele kutsuda, kui laps on haigeks jäänud. Minu ajal nii ei olnud ja piikusime seal oma 39 palavikuga ja nii oligi.