Beebiiga raske

Vasta
Külaline

Beebiiga raske

Postitus Postitas Külaline »

Kas teie beebiiga oli raske?
Arutleja
Teerajaja
Postitusi: 236
Liitunud: 05 Juun 2024 19:56
Kontakt:

Postitus Postitas Arutleja »

Ei mäleta sest midagi. Esimesed mälestused on kuskil 5-ndast eluaastast.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Enda laste beebiiga
lugeja

Postitus Postitas lugeja »

Jah, ise hindan, et oli raske. Elasin uues kohas, laps tahtis palju lähedust, praktiliselt elas tissi otsas, päeval tegi lühiuinakuid. Samas, kui teisi emasid kuulata selgub, et alati saab raskem olla- nt. minu tita magas öösiti väga hästi (paar rinnaandmist ainult öö jooksul). Tagantjärgi mõeldes oli probleem vist selles, et laps ja minu piim polnud parima sobivusega, tita seedinud lõpuni ära ja ma kindla järjekindlusega pudelist rpa-d ka ei pakkunud (ehk- laps vist oli näljas). Nüüd mõeldes täitsa kahju kohe. Aga laps, praegu kolmene, väga tubli.
lugeja

Postitus Postitas lugeja »

* tita ei seedinud
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Esimesega oli raske. Magas nii päeval kui öösel halvasti ja vähe, koolikud, atoopiline dermatiit, pidevad kõrvapõletikud. Lisaks pinged ja tülid lapse isaga. Ta ei aidanud mind grammigi ja eeldas, et ma pean jõudma söögi ja kodu eest ka hoolitseda, nagu enne last. Läksime lahku kui laps oli 7. Läbisaamine on siiamaani väga halb.

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Aga temaga olen ma teadlikult üksikema. Teise lapse isaga suhtleme, käime külas ja saadame sõnumeid aga koos ei ela. Saame sõbralikult läbi. Isana paberites on kirjas, elatist maksab aga hooldus on 100% minul.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 12:11
Külaline kirjutas: 30 Juun 2024 21:11 Esimesega oli raske. Magas nii päeval kui öösel halvasti ja vähe, koolikud, atoopiline dermatiit, pidevad kõrvapõletikud. Lisaks pinged ja tülid lapse isaga. Ta ei aidanud mind grammigi ja eeldas, et ma pean jõudma söögi ja kodu eest ka hoolitseda, nagu enne last. Läksime lahku kui laps oli 7. Läbisaamine on siiamaani väga halb.

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Aga temaga olen ma teadlikult üksikema. Teise lapse isaga suhtleme, käime külas ja saadame sõnumeid aga koos ei ela. Saame sõbralikult läbi. Isana paberites on kirjas, elatist maksab aga hooldus on 100% minul.
Huvitav mis sul viga on, et mitte ükski suhe püsima ei jää. Ja veel oma laste isadega. Need vahepealsed mida sa hulgim pidanud oled. Ok sellest saab veel aru, aga, et ka kõik laste isad on kohe nii pahad, et võib lapse isata jätta sellest ma aru ei saa. Milline eeskuju lastele tervest peremudelist, isa-ema suhetest. Tase tõesti.
Enda mees saatis pikalt et nii südant valutama peab teiste suhetega?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 12:44 Ei saatnud. Minul on normaalne peremudel kus väärtused paigas. Isa, ema, 2 last. Ema ja isa julgevad lastele näidata õrnuseid ja kallistusi ja kallistavad ka ise lapsi. Lapsed kallitavad vastu. See on hea tunne. Proovi ka.
Aga ma ei mõista neid kes kisavad, et nad hoiavad planeeti ja ei taha lapsi. Või neid kes karjuvad, et kõik mehed halvad ja eriti eesati omad. Nendega ei saa lapsi teha ja siis kasutavad mingi Taani sugumürsu kes raha eesto on spermat müünud enda rasestumiseks. Olge siis juba üksikud. Kuna te ei saa aru miks lapsele on vaja ema ja isa ehk tervet perekonda siis pole vaja ka lapsi õnnetuks teha. Tõenäolsielot veavad sellised koju oma sekspartnereid ka hulgim.
Reaalne elu on see, et meie ümber on enamus perekondasid koos ja õnnelikult kasvatavad oma lapsi. Ja ohh üllatus ei ole needmhed on peret, naist ja lapsi hüljanud. Neid kes on hüljanud ei ole enamik nagu siin räägitakse. Ikka vähemus. Ja neid on ka naiste hulgas.
Wow kui imetlusväärne. Annaks küpsise sulle kui oleks.

tavapärases isa emaga peres võib isa ära minna, hukkuda, 3 armukest pidada, juua, narkotsi teha, ema ja lapsi peksta. Kui sellist ideaalperekonda taga ajada oleks meil lastega peresid alla 10%?
olen kuulnud inimesi rääkimas kelle isa on vangis, joodik, kriminaal, kes on nende elust imikuaeast alates kadunud olnud ja teeb neile häbi. Nad oleks väga õnnelikud kui oleksid spermadoonori laps olnud.
“Laps on õnnetu kui ameerika 3 last valge aed retriiver elu ei ela niuniu” p*llik**A
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 12:11
Külaline kirjutas: 30 Juun 2024 21:11 Esimesega oli raske. Magas nii päeval kui öösel halvasti ja vähe, koolikud, atoopiline dermatiit, pidevad kõrvapõletikud. Lisaks pinged ja tülid lapse isaga. Ta ei aidanud mind grammigi ja eeldas, et ma pean jõudma söögi ja kodu eest ka hoolitseda, nagu enne last. Läksime lahku kui laps oli 7. Läbisaamine on siiamaani väga halb.

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Aga temaga olen ma teadlikult üksikema. Teise lapse isaga suhtleme, käime külas ja saadame sõnumeid aga koos ei ela. Saame sõbralikult läbi. Isana paberites on kirjas, elatist maksab aga hooldus on 100% minul.
Huvitav mis sul viga on, et mitte ükski suhe püsima ei jää. Ja veel oma laste isadega. Need vahepealsed mida sa hulgim pidanud oled. Ok sellest saab veel aru, aga, et ka kõik laste isad on kohe nii pahad, et võib lapse isata jätta sellest ma aru ei saa. Milline eeskuju lastele tervest peremudelist, isa-ema suhetest. Tase tõesti.
Mitte, et ma midagi selgitama peaksin... aga esimese lapse isaga olin 11a koos. Noor ja rumal. Esimene suhe. Ohumärke ei näinud ja roosad prillid olid ees. Armastus oli suur ja laps tuli üsna kiirelt.
Lapse isa aga osutus manipulaatoriks ja oli ekstreemselt armukade(seda muidugi mainida ei tohi, sest naised ise ju süüdi eksole). Hirm oli see, mis hoidis nii kaua seal.
Tülid olid juba nii suured, et laps ise palus asi ära lõpetada.

Vahepeal suhteid ei ole olnud. Va põgus suhe teise lapse isaga.
Kaks last ongi vaid. 10a vahega.
Ei ole kumbki ilma isata. Suurem ka kohtub isaga jätkuvalt. Hoolimata sellest, et meie kui vanemate suhted on halvad.

Ära muretse, rohkem lapsi ma ei kavatse saada 8-)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 15:41
Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 13:20
Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 12:44 Ei saatnud. Minul on normaalne peremudel kus väärtused paigas. Isa, ema, 2 last. Ema ja isa julgevad lastele näidata õrnuseid ja kallistusi ja kallistavad ka ise lapsi. Lapsed kallitavad vastu. See on hea tunne. Proovi ka.
Aga ma ei mõista neid kes kisavad, et nad hoiavad planeeti ja ei taha lapsi. Või neid kes karjuvad, et kõik mehed halvad ja eriti eesati omad. Nendega ei saa lapsi teha ja siis kasutavad mingi Taani sugumürsu kes raha eesto on spermat müünud enda rasestumiseks. Olge siis juba üksikud. Kuna te ei saa aru miks lapsele on vaja ema ja isa ehk tervet perekonda siis pole vaja ka lapsi õnnetuks teha. Tõenäolsielot veavad sellised koju oma sekspartnereid ka hulgim.
Reaalne elu on see, et meie ümber on enamus perekondasid koos ja õnnelikult kasvatavad oma lapsi. Ja ohh üllatus ei ole needmhed on peret, naist ja lapsi hüljanud. Neid kes on hüljanud ei ole enamik nagu siin räägitakse. Ikka vähemus. Ja neid on ka naiste hulgas.
Wow kui imetlusväärne. Annaks küpsise sulle kui oleks.

tavapärases isa emaga peres võib isa ära minna, hukkuda, 3 armukest pidada, juua, narkotsi teha, ema ja lapsi peksta. Kui sellist ideaalperekonda taga ajada oleks meil lastega peresid alla 10%?
olen kuulnud inimesi rääkimas kelle isa on vangis, joodik, kriminaal, kes on nende elust imikuaeast alates kadunud olnud ja teeb neile häbi. Nad oleks väga õnnelikud kui oleksid spermadoonori laps olnud.
“Laps on õnnetu kui ameerika 3 last valge aed retriiver elu ei ela niuniu” p*llik**A
Vastik demagoog ja nartsissist. Ära halvusta. Sellised suhted nagu sina kirjeldad on vähemuses. Ja vähemus ei peaks enamuse elu dikteerima. Millegipärast on siingi nii, et üritavad dikteerida ja rääkida kui normaalsed nad on oma katkiste ja vildakate maailmavaadetga.
Irw kus on vähemuses? Kas sinu 20 pealises tutvusringkonnas? Vaata ümber ringi, eesti üksikvanemluse statistikat ja märkad, et sinu ideaalperekonda (nb! Kus elavad lapsed on alati õnnelikud, terved ja tublid) on vähemuses.
Sry normaalsus ei joondu sinu isiklike vaadete ja arvamuste põhjal vaid ikka suurema valimi põhjal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 30 Juun 2024 21:11

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Kuidas saab sündinud laps terve öö magada, teda tuleb ju 3 tunniste vahedega toita?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See iga mingi teatud tundide tagant toitmine, muidu laps näljas, on minumeelest üks igavene müüt. Esimese lapsega 70-aastane ämmakas luges haiglas sõnad peale ja ärkasingi äratuskellaga iga paari tunni tagant, et beebit unest äratada ja püüda teda toita, tihti laps ka ei võtnud rinda, kuna oli sügavas unes. Lõpuks olin sellest magamatusest nii stressis, et õudne, ikka väga halvad mõtted olid peas. Teise lapsega aastaid hiljem lähtusin mõttest, et küll teeb häält kui kõht tühi ja beebi magaski juba kuu-kaheselt 8-9 tundi järjest. Mina puhanud ja rõõmus ning beebi samuti, kusjuures kaalu tuli oluliselt rohkem ja kiiremini kui esimese lapse stress-söötmistega (esimese kuuga +1.8kg, teisega üle 1kg ja ka sealt edasi väga hästi). Sama kogemust olen ma ka teistelt emadelt kuulnud. Muidugi on ka beebisi, kes ilmselt tahavadki iga paari h tagant süüa öösel aga küll nad siis sellest märku annavad ja ärkavad ise loomulikult, mitte ei pea olema mingi jäik nõukaaja graafik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Juul 2024 00:32
Külaline kirjutas: 30 Juun 2024 21:11

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Kuidas saab sündinud laps terve öö magada, teda tuleb ju 3 tunniste vahedega toita?

Mul sõi siis kui nälg oli. Kõige pikem vahe oli 5h. Esimene kuu aega ma pidin tõesti tihedamini söötma, kuna sünnikaal oli väike. Kui kaalutõusu korda sai, siis arst arvas, et vägisi pile vaja toppida ja las magab nii kaua kui tahab ja ise küsib kui nälg on.

Aga ta sõi läbi une. Sellesmõttes, et üles ei ärganud ega virgunud. Tankis kere täis ja magas edasi. Praegu ka sama. On jäänud 1 söögikord öösel 4 paikku.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Õige, beebit peaks ikka toitma siis kui ta ise märku annab, erand on väikse sünnikaaluga beebid ja ~esimene nädal peaks ka maksimaalselt tihti imetama, et tagada piima tootlikkus. Edaspidi las magab nii kaua kui tahab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 15:34
Külaline kirjutas: 01 Juul 2024 12:11
Külaline kirjutas: 30 Juun 2024 21:11 Esimesega oli raske. Magas nii päeval kui öösel halvasti ja vähe, koolikud, atoopiline dermatiit, pidevad kõrvapõletikud. Lisaks pinged ja tülid lapse isaga. Ta ei aidanud mind grammigi ja eeldas, et ma pean jõudma söögi ja kodu eest ka hoolitseda, nagu enne last. Läksime lahku kui laps oli 7. Läbisaamine on siiamaani väga halb.

Teine on(hetkel 8.5 kuune) lihtne. Võrreldes esimesega. Mega chill. Kiire arenguga. Magab algusest peale. Terve öö- milline luksus, ka juba kohe sündides.
Aga temaga olen ma teadlikult üksikema. Teise lapse isaga suhtleme, käime külas ja saadame sõnumeid aga koos ei ela. Saame sõbralikult läbi. Isana paberites on kirjas, elatist maksab aga hooldus on 100% minul.
Huvitav mis sul viga on, et mitte ükski suhe püsima ei jää. Ja veel oma laste isadega. Need vahepealsed mida sa hulgim pidanud oled. Ok sellest saab veel aru, aga, et ka kõik laste isad on kohe nii pahad, et võib lapse isata jätta sellest ma aru ei saa. Milline eeskuju lastele tervest peremudelist, isa-ema suhetest. Tase tõesti.
Mitte, et ma midagi selgitama peaksin... aga esimese lapse isaga olin 11a koos. Noor ja rumal. Esimene suhe. Ohumärke ei näinud ja roosad prillid olid ees. Armastus oli suur ja laps tuli üsna kiirelt.
Lapse isa aga osutus manipulaatoriks ja oli ekstreemselt armukade(seda muidugi mainida ei tohi, sest naised ise ju süüdi eksole). Hirm oli see, mis hoidis nii kaua seal.
Tülid olid juba nii suured, et laps ise palus asi ära lõpetada.

Vahepeal suhteid ei ole olnud. Va põgus suhe teise lapse isaga.
Kaks last ongi vaid. 10a vahega.
Ei ole kumbki ilma isata. Suurem ka kohtub isaga jätkuvalt. Hoolimata sellest, et meie kui vanemate suhted on halvad.

Ära muretse, rohkem lapsi ma ei kavatse saada 8-)
Päris paljud on armukadedad. Vahega, et üks lõpetab ise asja ära ja läheb suhtesse naisega, kus pole armukadust, teine elab armukadedalt ja piinleb usalduskriisis. Laps ühendab ja suhted on muidugi halvad, sest mehel on tunded alles. Kahjuks selle vastu aitabki vaid partneri vahetus. Mitte, et naisena süüdi oleksid, kindlasti mitte ja endise armunud naisena ühendab teid ilus ajalugu, mida mees ei saa unustada, sest teil on laps ja suhtlete tihedalt. Osa naisi paneb mehe ümber sõrme tantsima läbi mehe tunnete, teine nii ei tee.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Beebiiga oli väga väga raske. Imetamisprobleemid, toidutalumatus, gaasid, koolikud, laps magas 30 minuti kaupa ja mina kõige rohkem 15 minuti kaupa. Mees oli ka paras titt seal kõrval, tuge tast imiku kasvatamises ei olnud. Lõpuks ütlesingi mehele, et kui ta arvab, et tema midagi kodus ega lapsega tegema ei pea, toetama ei pea, minu vastu hea olema ei pea siis tõesti- lähme lahku, ei pea. Ainult elatist peab maksma. Kui tahab normaalset peret enda ümber, peab ka mees tegema igasuguseid asju. Aga see polnud ähvardus vaid rohkem lubadus. Mul oli korter välja vaadatud kuhu kolida ja lahutisadvokaadi juures konsultatsioonis käidud. Ja mees võttis ennast käsile selle peale! Küll jäime ühelapseliseks pereks. Kui Eesti mehed on iibe pärast mures, peaks nad ise tegema rohkem selle nimel. Rasedust kanda ja imetada saavad ainult naised, mehed peavad selle võrra muid asju rohkem tegema. Kahjuks keskmine mees ei tee.

8-9h imetamisvahe paarikuuse imiku kõrvalt kõlab nagu rpa. Nii pikkade vahedega kaob keskmisel naisel piim rinnast. Eriti just öised imetamised on piima tekkeks olulised.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Lause algab suure tähega!

Nõme oled.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Juul 2024 13:19 Beebiiga oli väga väga raske. Imetamisprobleemid, toidutalumatus, gaasid, koolikud, laps magas 30 minuti kaupa ja mina kõige rohkem 15 minuti kaupa. Mees oli ka paras titt seal kõrval, tuge tast imiku kasvatamises ei olnud. Lõpuks ütlesingi mehele, et kui ta arvab, et tema midagi kodus ega lapsega tegema ei pea, toetama ei pea, minu vastu hea olema ei pea siis tõesti- lähme lahku, ei pea. Ainult elatist peab maksma. Kui tahab normaalset peret enda ümber, peab ka mees tegema igasuguseid asju. Aga see polnud ähvardus vaid rohkem lubadus. Mul oli korter välja vaadatud kuhu kolida ja lahutisadvokaadi juures konsultatsioonis käidud. Ja mees võttis ennast käsile selle peale! Küll jäime ühelapseliseks pereks. Kui Eesti mehed on iibe pärast mures, peaks nad ise tegema rohkem selle nimel. Rasedust kanda ja imetada saavad ainult naised, mehed peavad selle võrra muid asju rohkem tegema. Kahjuks keskmine mees ei tee.

8-9h imetamisvahe paarikuuse imiku kõrvalt kõlab nagu rpa. Nii pikkade vahedega kaob keskmisel naisel piim rinnast. Eriti just öised imetamised on piima tekkeks olulised.
Sai ainult rp, lõpetasin imetamise kui laps oli pisut üle 2a ja järk-järgult aga mäletan, et ikkagi tekkis väike põletik lõpuks ja pidin välja sõõrutama. Kui öised toitmisvahed olid pikad, siis vastu hommikut olid rinnad väga ebamugavalt täis küll aga nii minu kui ka beebi uni oli sellest tähtsam. Päeval panin lihtsalt rohkem rinnale.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist