Põhikoolist edasi - kes kuhu?

[Külaline]

Kas teie põhikooli lõpuklassides olevad lapsed juba teavad, mida nad edasi õppida tahavad? Või kas ise näete, et lapsel on mingid anded, mida võiks edasi õppida ja suunate selle poole?

[Külaline]

Selles vanuses tavaliselt vähesed teavad. Minu oma ka ei teadnud. Tegime uurimistööd ja saime aru, et on valida kolme vairandi vahel:

1. Andekad ja matemaatiliselt nutikad - nn eliitkoolidesse, kus tamp peal, aga aitab ülikooli reaalaaladele sisse saada. Eeldab muidugi, et närvid korras ja õpivõime hea. Reeglina nad ka juba ise teavad suunduda reaali suunas.
2. Ei tea mida õppida ja kuhu sisse saaks. Plaanid on, aga kindlust pole. Samas pole ka huvi ühegi sellise ameti vastu, mida oleks võimalik õppida kutsekeskharidust pakkuvates koolides. Sel juhul tasuks proovida mitmesse gümnaasiumisse, annab veel kolm aastat aega mõtelda ja valida. Kui kuhugi sisse ei saa või ei saa piisavalt heasse kooli või poole gümnaasiumi pealt selgub tulevikuhuvi, aga valitud kool piisavalt võimalusi ei paku -on E gümnaasium superhea võimalus (kui majanduslikult võimalik). Eriti tagasihoidlikule lapsele, kel kool ärevust või probleeme valmistab.
3. Kui ei ole veel ei huvi ega võimekust järjekindlalt ülikooli suunas liikuda, oleks kõige targem kohe valida kutseõppega gümnaasium. Isegi kui erihuvi pole, valida midagi, millest saab edasi liikuda. On see siis visuaalmeedia, IT lihtsamad alad (AI ei hakka kaabeldusi tegema), autondus, elekter, ehitus vm...
Peaasi, et toimub edasi liikumine, tempo pole oluline.

[Külaline]

Olen eliitkooli lõpetanud ja polnud seal mingit erilist tampi. Ülikooli sissesaamisega kah mingeid probleeme polnud. Aga eks kõigile vastavalt vajadustele ja võimetele.

[Külaline]

Olen eliitkooli lõpetanud ja polnud seal mingit erilist tampi. Ülikooli sissesaamisega kah mingeid probleeme polnud. Aga eks kõigile vastavalt vajadustele ja võimetele.

Võib küll olla ja sõltub ehk ka koolist. Mu lapse sõber õppis Reaalis, lõpetas viitega ja temal oli küll koormus suhteliselt suur. Oli muidugi ka eesmärk saada sisse erialale, kus konkurss tihe. Õpibki nüüd Tartus.

[Külaline]

Andekad ja matemaatiliselt nutikad - nn eliitkoolidesse, kus tamp peal, aga aitab ülikooli reaalaaladele sisse saada. Eeldab muidugi, et närvid korras ja õpivõime hea. Reeglina nad ka juba ise teavad suunduda reaali suunas

Andekatel pole eliitkoolides mingit tampi peal.

[Külaline]

Andekad ja matemaatiliselt nutikad - nn eliitkoolidesse, kus tamp peal, aga aitab ülikooli reaalaaladele sisse saada. Eeldab muidugi, et närvid korras ja õpivõime hea. Reeglina nad ka juba ise teavad suunduda reaali suunas

Andekatel pole eliitkoolides mingit tampi peal.

Kuidas võtta, tuttav psühhiaater ütleb, et kõige rohkem kirjutab antidepressante eliitkoolide õpilastele...

[Külaline]

Kuidas võtta, tuttav psühhiaater ütleb, et kõige rohkem kirjutab antidepressante eliitkoolide õpilastele...

Ma saan aru, et sinu jaoks on antidepressante võtvad lapsed naljakad. Sellepärast sa ilmselt ei suuda ka mõista, et andekas laps võib küll õppida eliitkoolis ilma mingi tambita, aga kõik eliitkoolidesse sisse saanud lapsed ei kvalifitseeru andekaks ja kõik depressioonid ei ole seotud õppimisega.
Ja sellele võiksid ka oma statistika tegemise juures mõelda, et äkki eliitkoolidesse sisse saanutel lastel on olemas pere toetus ja nende probleeme märgatakse ja nii nad jõuavadki su tuttava psühhiaatri juurde, kes neile siis lõbusalt naerdes antidepressante välja kirjutab. Ja et on terve hulk lapsi,kes arstile ei jõua ja vajalikke ravimeid ei saa.

[Külaline]

Kuidas võtta, tuttav psühhiaater ütleb, et kõige rohkem kirjutab antidepressante eliitkoolide õpilastele...

Ma saan aru, et sinu jaoks on antidepressante võtvad lapsed naljakad. Sellepärast sa ilmselt ei suuda ka mõista, et andekas laps võib küll õppida eliitkoolis ilma mingi tambita, aga kõik eliitkoolidesse sisse saanud lapsed ei kvalifitseeru andekaks ja kõik depressioonid ei ole seotud õppimisega.
Ja sellele võiksid ka oma statistika tegemise juures mõelda, et äkki eliitkoolidesse sisse saanutel lastel on olemas pere toetus ja nende probleeme märgatakse ja nii nad jõuavadki su tuttava psühhiaatri juurde, kes neile siis lõbusalt naerdes antidepressante välja kirjutab. Ja et on terve hulk lapsi,kes arstile ei jõua ja vajalikke ravimeid ei saa.

Sa eksid, naerunägu oli selle peale, et keegi võib enda näite varal - minul oli eliitkoolis kerge - arvata, et see on kõigil nii. Kahjuks pole ja neid näiteid on kordades rohkem. Vanemate toetusega kaasnevad sageli ka kõrgendatud ootused, isegi kui seda ei öelda. Aga loomulikult pole nii kõigil.

Antidepressante kirjutatakse tänapäeval vahel siiski liiga kergesti ja süvenemata. Oli konkreetne kogemus sugulasega. Noormees vahetas kooli gümna teisel aastal ja see tekitas muretsemist ning ärevust. Psühhiaatriga kohtumise 20 min jooksul, millest kolmveerand kulus küsimustiku täitmisele, tehti diagnoos, et depressioon ja kohe kirjutatigi välja. Küsimusele, et kaua neid siis võtta tuleks - vastati, et kuni õpib. Kuna tegemist gümnaasiumiga, siis aastaid ja aastaid. Pere õnneks haritud inimesed ja ei pidanud õigeks seda teed minna, terapeudi, füüsilise koormuse ja looduslike vahenditega saadi hirmudest üle ja kahe nädala pärast hakkas elu normaliseeruma. Nüüd juba õpib edukalt edasi ilma igasuguste ravimiteta.See pole ainus taoline näide, aga ma ei väida ka, et neid vaja poleks. Ma eelistaksin põhjalikku analüüsi ja kõikide võimaluste kaardistamist, mitte kiiret retsepti kirjutamist.

Siin tegelikult ongi erinevad kogemused ja sellest lähtuvad arvamused, vale pole üks ega teine. Üks uuring, milles koostamises osalesin, tõi küll välja, et lastel on palju ärevust juba põhikoolis ja just seotud hakkama saamisega. Sealt kandub see edasi ja mõjutab ka järgmiseid otsuseid.

[Külaline]

Andekad ja matemaatiliselt nutikad - nn eliitkoolidesse, kus tamp peal, aga aitab ülikooli reaalaaladele sisse saada.

Reaalaladele on palju lihtsam sisse saada kui humanitaaraladele. Teine asi on muidugi seal õppimine.

[Külaline]

Pere õnneks haritud inimesed ja ei pidanud õigeks seda teed minna, terapeudi, füüsilise koormuse ja looduslike vahenditega saadi hirmudest üle ja kahe nädala pärast hakkas elu normaliseeruma.

Miks seda varianti siis kõigepealt ei proovitud, enne kui sinna psühhiaatri juurde üldse mindi. Psühhiaater kirjutabki ravimeid, psühhiaatreid on väga vähe ja tema eeldab, et oled kõike muud juba proovinud, mitte ei lähe sinna esimese asjana. Kui asi paranes spordiga kahe nädalaga, siis ilmselgelt polnud eriti midagi viga ja psühhiaatri juurde poleks pidanud üldse minemagi.

[Külaline]

Sa eksid, naerunägu oli selle peale, et keegi võib enda näite varal - minul oli eliitkoolis kerge - arvata, et see on kõigil nii. Kahjuks pole ja neid näiteid on kordades rohkem. Vanemate toetusega kaasnevad sageli ka kõrgendatud ootused, isegi kui seda ei öelda. Aga loomulikult pole nii kõigil.

Ja mitte-eliitkoolides on sinu naerunäo arvates kõigil kerge? Kellelgi pole tampi peal ja keegi psühhiaatri juurde ei jõua? Vat kui lihtne lahendus laste vaimse tervise probleemidele. Keelame eliitkoolid ära ja korras.

[Külaline]

Minu laps õpib 8. klassis ja tal on suur huvi keemia vastu, osales olümpiaadil jne. Soovib gümnaasiumis keskenduda reaalainetele ja minna ülikooli keemiat õppima.

Igapäevased koolitööd lähevad ludinal, enamasti on kodused tööd tehtud enne, kui koju jõuab. Ma kahtlustan, et tal on fotograafiline mälu, kuigi ma pole otseselt seda testinud. Klassijuhataja rääkis ükskord arenguvestlusel, et laps ei kirjuta tunnis midagi vihikusse üles, mida õpetaja tahvlile kirjutab, alguses olla õpetaja arvanud, et laps laiskleb, aga järgmises tunnis selgus, et ta teadis kõike, mis tahvlil oli olnud ja nüüd ta enam ei sunni teda midagi üles kirjutama. Hinded on viied. Mingit koolistressi vmt pole kunagi olnud.

[Külaline]

Mul on kaheksandik, kes on matemaatikafänn. Käib juba reaalkallakuga koolis, kus neile õpetatakse oluliselt rohkem ja mitmekesisema programmi järgi, kui riiklik õppekava. Samuti võtab lisaks TÜ Teaduskooli matemaatikakursust.

Mingit koolis pingutamist ega erilist õppimist pole märganud. Loodetavasti saab aasta pärast samasse gümnaasiumisse sisse. Või siis läheb riigigümnaasiumisse, kust on hea kogemus vanema lapsega.

Nii et üks asi on jah need, kel koolis keeruline ja keda nüüd üritatakse vägisi gümnaasiumist läbi vedada. Aga mida siis edaspidi teha andekatega, kui n.ö. eliitkoolid tahetakse ka ära kaotada, et kõikides koolides ikka võrdselt neid järgilohisejaid ja muidu käitumisraskustega tegelasi oleks?

[Külaline]

Meil on terve suguvõsa vaid eliitkoolides õppinud (läbi 4 erineva põlvkonna), kõik reaalvaldkonna inimesed ja pole kuulnud eriti kedagi kurtmas, et need õpingud rasked võiksid olla.
Ok, vanaisa kunagi küll rääkis, et sai Reaalkooli (tollal küll vahepeal teise nimega) 2.klassis 1950ndate algul korra vene keeles 2, aga see on ka ainus kurtmine
Hoopis vastupidi, kooli kõrvalt on jõutud nii tööl käia, tippsporti teha, huviringides või autokoolis käia.

[Külaline]

Andekad ja matemaatiliselt nutikad - nn eliitkoolidesse, kus tamp peal, aga aitab ülikooli reaalaaladele sisse saada. Eeldab muidugi, et närvid korras ja õpivõime hea. Reeglina nad ka juba ise teavad suunduda reaali suunas

Andekatel pole eliitkoolides mingit tampi peal.

Kuidas võtta, tuttav psühhiaater ütleb, et kõige rohkem kirjutab antidepressante eliitkoolide õpilastele...

Mina töötan väga kehvade tulemustega koolis ja siin on ka ravimite tarvitajatest õpilasi väga palju. Mingit tampi siin pole, pigem pannakse 3 igaühele välja, kes üldse kohale suvatseb ilmuda. Pooled ei ilmu muidugi ka. Nii et see pole mingi eliitkoolide teema, vaid tänapäeva noortel ongi mingid häired kõigil. Täna rääkis sellest Terevisioonis Raimo Ülavere, kes ütles samuti, et tänapäeval on iga pingutus, õppimine, eksam, kõik on trauma.

[Külaline]

Andekatel pole eliitkoolides mingit tampi peal.

Kuidas võtta, tuttav psühhiaater ütleb, et kõige rohkem kirjutab antidepressante eliitkoolide õpilastele...

Mina töötan väga kehvade tulemustega koolis ja siin on ka ravimite tarvitajatest õpilasi väga palju. Mingit tampi siin pole, pigem pannakse 3 igaühele välja, kes üldse kohale suvatseb ilmuda. Pooled ei ilmu muidugi ka. Nii et see pole mingi eliitkoolide teema, vaid tänapäeva noortel ongi mingid häired kõigil. Täna rääkis sellest Terevisioonis Raimo Ülavere, kes ütles samuti, et tänapäeval on iga pingutus, õppimine, eksam, kõik on trauma.

Sul on täiesti õigus, minugi tuttavad õpetajad (suguvõsas neid jätkub), ütlevad, et nende hinnangul on viimaste 10 aastaga tekkinud klassidesse u 40% juurde erinevate probleemidega lapsi. Ma ise õppisin küll aastakümneid tagasi, aga mäletan omagi kooliaega üsna ebameeldivana, kuigi sain hästi hakkama, aga see pinge ja faktide pähetuupimise vajadus oli vägagi stressi tekitav. Hingasin kergendatult kui keskkool lõppes ja linna õppima pääsesin. Edasi läks juba palju toredamaks.

[Külaline]

Need, kes siin kirjutasid, et gümnaasiumis pole midagi rasket ja pingutust nõudvat, võiksid lugeda tänast LP, seal pikk artikkel sellest.
Jutt siis praegusest kooliprogrammist, mitte sellest, mis oli 30 aastat tagasi...

[Külaline]

Need, kes siin kirjutasid, et gümnaasiumis pole midagi rasket ja pingutust nõudvat, võiksid lugeda tänast LP, seal pikk artikkel sellest.
Jutt siis praegusest kooliprogrammist, mitte sellest, mis oli 30 aastat tagasi...

Seda artiklit pidasid silmas? https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... urul-hatta

[Külaline]

Need, kes siin kirjutasid, et gümnaasiumis pole midagi rasket ja pingutust nõudvat, võiksid lugeda tänast LP, seal pikk artikkel sellest.
Jutt siis praegusest kooliprogrammist, mitte sellest, mis oli 30 aastat tagasi...

Seda artiklit pidasid silmas? https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... urul-hatta

Siin teeb proua oma firmale reklaami. Ei ole kunagi kõik ettevõtjateks hakanud ja noored leiavad tööd paremini kui vanad, mingi õppekava ei huvita kedagi. Inimene peab pigem õppima, kuidas õppida, probleeme lahendada, olema sotsiaalselt küps, siis saab ta iga asjaga hakkama.

[Külaline]

Need, kes siin kirjutasid, et gümnaasiumis pole midagi rasket ja pingutust nõudvat, võiksid lugeda tänast LP, seal pikk artikkel sellest.
Jutt siis praegusest kooliprogrammist, mitte sellest, mis oli 30 aastat tagasi...

Seda artiklit pidasid silmas? https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... urul-hatta

Ei, see: https://www.delfi.ee/artikkel/120443071 ... eguleerima