Mul on maja, mis on 100 aastat vana. Seal on elanud tõesti palju vanu inimesi, kes tänaseks kõik surnud, aga mitte keegi ei ole seal majas surnud.Guest kirjutas: ↑16 Veebr 2026 18:52Kusiganes inimesed elavad - seal ka neid ka sureb.
Ma arvan, et päris paljudes täiesti harilikes kortermaja korterites ja ka mitme põlvkonna koduks olnud eramajades on inimesi surnud. Kas kõigis neis on siis halb aura ja kummitused? Näiteks minu vanaema. Vanaisa korteri kohata ma ei tea (sugulased müüsid selle maha, küllap mingis uued inimesed seal), aga seal, kus ema koos vanaemaga elas, elasin pärast aastaid ise. Väga mõnus oli elada, mingit halba aurat ega kummitusi kummitusi kohe kindlasti tundunud. Praegu tuttav inimene üürib sama korterit - pole ka midagi kurtnud.
Samas tean maja, kuhu mitu korda välk sisse lõi - lõi ükskord, põles, taastati ära, lõi teine kord, põles... Nüüd jälle korras ja inimesed elavad sees.
Et aga elamispinnal, kus on põlvede kaupa inimesi elanud, on inimesi ka surnud - no see ei ole selle kõrval küll midagi erilist.
Kodu endises haiglas, vanglas, matusebüroos
-
Külaline
-
Külaline
Minu maamaja on üle saja aasta vana ja seal on surnud minu teada nii kaheksa inimest. Ma arvan, et enne minu teadmist on seal ka inimesi surnud. Maja on mulle väga armas ja ma tunnen ennast seal hästi. Olen seal suvitanud ja enne ka vanaema juures olnud juba üle 50aasta. Eks ikka vahest mõtlen selle maja ajaloo peale, aga pigem tundub mulle see põnev.
-
Külaline
See, et majas inimesi on surnud, on ju teatud mõttes isegi pluss. Surm on elu osa ja kui majas sureb selle pikaajaline elanik, siis näitab see järjepidevust. Inimesed on tulnud ja jäänud ning oma eluõhtulgi seal elanud, selle asemel, et kusagil hooldekodus konutada. Teine asi on muidugi vägivaldne surm, see pole just meeldiv teadmine, aga muus osas pole surmaajalooga maja mingi miinus.
-
Külaline
Jah, see on hea mõte.Külaline kirjutas: ↑19 Veebr 2026 12:06Surm on elu osa ja kui majas sureb selle pikaajaline elanik, siis näitab see järjepidevust. Inimesed on tulnud ja jäänud ning oma eluõhtulgi seal elanud,
Seal küll elada ei tahaks, kus inimesi on tapetud/mõrvatud. Vanas vangla majas ka ei tahaks elada. Liiga palju valu on selles majas kannatatud. Vanas hullumajas ka mitte.
-
Külaline
mul on paksus metsas saja aastane maamaja. lähim asustus ca 7 km. ilmselt on seal palju inimesi elanud ja surnud, mõtlesin, et kui üldse kusagil peaks kummitama, siis vast seal. aga ei - ära loodagi 
Pärnus müüakse praegu uhkeid kortereid majas, mida kasutati II Maailmasõja ajal vanglana ... seal hoiti väikseid lapsi ka ning surmamõistetuid.. ja kinnitatud andmetel lasti mõned vangid maha seal majas sees.
Tartu endine arestimaja on ka praegu uhke korterelamu. Seal oli varem pikka aega vangla ning 1941. aasta suvel lasti vangla territooriumil ühe ööga maha 192 inimest (sealhulgas kirjanik Jüri Parijõgi).
Kuressaares tean lausa kolme eramaja, kus olid sõja ajal kinnipidamisasutused. Ühes majas tegutses sõjatribunal ja seal mõisteti umbes 100 inimest surma, mõned olevat ka samas keldris hukatud. See maja on vahel booking.com lehel saadaval kui majutusasutus, turistid käivad ja ei tea midagi. Samal tänaval on endine KGB kontor, kus keldris oli vangla ja inimesi piinati ning tapeti mis kole. Selles majas oli ka külaliskorter vahepeal, turistid ei teadnud maja minevikku ning kirjutasid häid arvustusi.
Ning kolmas eramaja Kuressaares, mida kasutati vanglana ja keldris hukati ühe ööga 31 (või oli 29?) inimest. Tavaliselt on tühi, aga seal käiakse vahel pidutsemas, eriti jõulude ja aastavahetuse paiku.
Meenus praegu, et ühes Kuressaare hotellis oli ka sõja ajal "eriosakond", mis tegeles piinamiste ja tapmistega, hoone aiast ning puukuurist leiti mitu surnukeha. Seal hotellis olen ise ööbinud. Ma ei karda ja ei tunne eriti midagi, olen tuim tükk. Aga kas kodu soetaks sellise minevikuga majja, igaks juhuks vist mitte.
Tartu endine arestimaja on ka praegu uhke korterelamu. Seal oli varem pikka aega vangla ning 1941. aasta suvel lasti vangla territooriumil ühe ööga maha 192 inimest (sealhulgas kirjanik Jüri Parijõgi).
Kuressaares tean lausa kolme eramaja, kus olid sõja ajal kinnipidamisasutused. Ühes majas tegutses sõjatribunal ja seal mõisteti umbes 100 inimest surma, mõned olevat ka samas keldris hukatud. See maja on vahel booking.com lehel saadaval kui majutusasutus, turistid käivad ja ei tea midagi. Samal tänaval on endine KGB kontor, kus keldris oli vangla ja inimesi piinati ning tapeti mis kole. Selles majas oli ka külaliskorter vahepeal, turistid ei teadnud maja minevikku ning kirjutasid häid arvustusi.
Ning kolmas eramaja Kuressaares, mida kasutati vanglana ja keldris hukati ühe ööga 31 (või oli 29?) inimest. Tavaliselt on tühi, aga seal käiakse vahel pidutsemas, eriti jõulude ja aastavahetuse paiku.
Meenus praegu, et ühes Kuressaare hotellis oli ka sõja ajal "eriosakond", mis tegeles piinamiste ja tapmistega, hoone aiast ning puukuurist leiti mitu surnukeha. Seal hotellis olen ise ööbinud. Ma ei karda ja ei tunne eriti midagi, olen tuim tükk. Aga kas kodu soetaks sellise minevikuga majja, igaks juhuks vist mitte.
-
Külaline
Palun täpsusta, Ottotriin, mis külalismajadega on tegu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist