Põhikoolist edasi - kes kuhu?

sh teismelised
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 19:03
Guest kirjutas: 20 Mär 2026 18:11
Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 17:39 Need, kes siin kirjutasid, et gümnaasiumis pole midagi rasket ja pingutust nõudvat, võiksid lugeda tänast LP, seal pikk artikkel sellest.
Jutt siis praegusest kooliprogrammist, mitte sellest, mis oli 30 aastat tagasi...
Seda artiklit pidasid silmas? https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... urul-hatta
Siin teeb proua oma firmale reklaami. Ei ole kunagi kõik ettevõtjateks hakanud ja noored leiavad tööd paremini kui vanad, mingi õppekava ei huvita kedagi. Inimene peab pigem õppima, kuidas õppida, probleeme lahendada, olema sotsiaalselt küps, siis saab ta iga asjaga hakkama.
Jah, täiesti nõus. Ettevõtjaks peab sündima, hakata võib igaüks, aga õnnestumine on täiesti iseasi. Reeglina pole noorel inimesel mingit ettekujutust ettevõtja tegelikust elust (kui just vanemad ees pole) ja kaasnevatest probleemidest. Pole isegi oluline, mis haridus seal taustal on.
Ma ise ettevõtjana ei julge ka kinnitada, et see kandidaadi kraad on kõige tähtsam, küll aga näitab õpivõimet. Eelkõige ikka vaadatakse iseloomu ja suhtumist. Kõike muud saab õpetada. Kuidas see oligi, et inimene võetakse tööle oskuste pärast, aga vallandatakse iseloomu tõttu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 19:27
Ei, see: https://www.delfi.ee/artikkel/120443071 ... eguleerima
Ju siis on neid, kelle jaoks kool on raske ja peab tundide kaupa õppima. Mul on üks laps ülikoolis tugevaid reaalaineid nõudval alal ja teine siis see matemaatikahuviline. Meie pole seni erilist raskust täheldanud. Jõutakse veel ülikooli kõrvalt tööd teha ja palju aega nõudva hobiga tegeleda. Teine jõuab ka lisaks teaduskooli koduülesannetele verl hobidega tegeleda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 20:51
Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 19:27
Ei, see: https://www.delfi.ee/artikkel/120443071 ... eguleerima
Ju siis on neid, kelle jaoks kool on raske ja peab tundide kaupa õppima. Mul on üks laps ülikoolis tugevaid reaalaineid nõudval alal ja teine siis see matemaatikahuviline. Meie pole seni erilist raskust täheldanud. Jõutakse veel ülikooli kõrvalt tööd teha ja palju aega nõudva hobiga tegeleda. Teine jõuab ka lisaks teaduskooli koduülesannetele verl hobidega tegeleda.
Kindlasti on neid, see, et siin üks või teine väidab, et tema lastel probleeme polnud, ei tähenda statistiliselt mitte midagi. Keegi ei ütlegi, et kõigil on probleeme, aga paistab, et neid on tänapäeval siiski paljudel. See on nagu jalaluu murruga, minul pole seda juhtunud, aga ma olen valmis uskuma, et neid, kel juhtub, on piisavalt, ilma et see tekitaks minus tungi hakata sellele vastu vaidlema. :)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Mär 2026 22:32Kindlasti on neid, see, et siin üks või teine väidab, et tema lastel probleeme polnud, ei tähenda statistiliselt mitte midagi. Keegi ei ütlegi, et kõigil on probleeme, aga paistab, et neid on tänapäeval siiski paljudel. See on nagu jalaluu murruga, minul pole seda juhtunud, aga ma olen valmis uskuma, et neid, kel juhtub, on piisavalt, ilma et see tekitaks minus tungi hakata sellele vastu vaidlema. :)
No aga usugi siis, et probleeme on kõikides koolides käivatel lastel ja mitte spetsiifiliselt just nn. eliitkoolides. Ja et on hulk probleeme, milles koolid/õpetajad kohe mitte kuidagi süüdi pole. Ja on ka terve hulk lapsi, kellele kooliskäimine ei valmista mingit probleeme ja nad jõuavad kooli kõrvalt veel saja muu asjaga tegeleda, teevad riigieksamid kõrgele tulemusele ja saavad mängleva kergusega sisse ülikooli oma soovitud erialale. Oluline on, et laps satuks just temale sobivasse kooli. Aga koole valida polegi ju tihtipeale üldse võimalik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Miks teie lapsed kooli kõrvalt tööl peavad käima? Kirjutate nagu see oleks tohutu lapse tubliduse/adekuse näitaja. Aga kas te ise ei saanud õppimisega hakkama, et nüüd piisavalt teenida ei suuda?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:51Miks teie lapsed kooli kõrvalt tööl peavad käima? Kirjutate nagu see oleks tohutu lapse tubliduse/adekuse näitaja. Aga kas te ise ei saanud õppimisega hakkama, et nüüd piisavalt teenida ei suuda?
Ongi tubliduse ja andekuse näitaja. See, kui tudeng teeb ülikooli kõrvalt juba erialast tööd, tuleb kasuks talle endale nii õpingutes kui edaspidi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:53. See, kui tudeng teeb ülikooli kõrvalt juba erialast tööd,
Teema ei ole ülikoolist.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Selline teema vajab nimeliselt kirjutamist või ajatempleid, et midagi uskuda saaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:54
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:53. See, kui tudeng teeb ülikooli kõrvalt juba erialast tööd,
Teema ei ole ülikoolist.
❓ Oli ju.
Jõutakse veel ülikooli kõrvalt tööd teha ja palju aega nõudva hobiga tegeleda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:53
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 12:51Miks teie lapsed kooli kõrvalt tööl peavad käima? Kirjutate nagu see oleks tohutu lapse tubliduse/adekuse näitaja. Aga kas te ise ei saanud õppimisega hakkama, et nüüd piisavalt teenida ei suuda?
Ongi tubliduse ja andekuse näitaja. See, kui tudeng teeb ülikooli kõrvalt juba erialast tööd, tuleb kasuks talle endale nii õpingutes kui edaspidi.
Sõltub jällegi inimesest, aga kipub ikka sagedamini olema igal elualal, et kui korraga teha kahte olulist ja pingutamist nõudvat tegevust, ei õnnestu kumbki loodetud efektiivsusega. Meil on tööl olnud üliõpilased ja ma ei ütleks, et neil kerge oli. Käisid korduvalt eksameid/kontrolltöid tegemas, sest olid liiga väsinud intensiivseks õppimiseks. Vahel pidid tööaegagi kasutama, sest tähtaeg jooksis peale.
Minu oma laps ainult õpib, me peame teda üleval, kuni õppimised lõpetab, sseejärel on tal terve elu ees keskenduda ainult tööle. Ja ta ei õpi ainult kitsalt oma eriala, vaid võtab ka lisakursuseid väljaspool ülikooli, mida arvab vaja minevat. Saan siiski aru, et kui perel võimalused kitsad, siis see noor on sunnitud tööle minema ja hakkama saama. Tsükliõppel see võib õnnestudagi, päevaõppes kindlasti ainult millegi muu arvelt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 14:43 Tsükliõppel see võib õnnestudagi, päevaõppes kindlasti ainult millegi muu arvelt.
Ka konkreetsel noorel on olemas kõik võimalused lihtsalt õppida. Aga ise tahetakse enamat.

Ise käisin ka ülikooli kõrvalt 3/4 koormusega tööl ja polnud midagi eriliselt rasket. Sai veel nominaalajast kiiremini lõpetatud ka. Nii et jällegi - kõik oleneb inimesest ja kõigile peaks võimalusi olema.

Mind häirib väga, et riiklikul tasemel keskendutakse ainult järgilohisejatele.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mind häirib väga, et riiklikul tasemel keskendutakse ainult järgilohisejatele.
Samas peab ka nendega tegelema, sest kui sa ei tegele, kannatavad kõik. Mul on mitu näidet oma elust tuua, kui minu kooliajal oli inimesel praeguse mõiste järgi ATH, teda tehti maha, abi ei saanud, ravimeid polnud. Mõlemad sellised poisid on praeguseks surnud, sest üks läks ära kriminaaliks, teine sõltlaseks. Seda me siiski ei taha. Andekas ja tubli saab isegi hakkama, need järgilohisejad ei saa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 15:56Andekas ja tubli saab isegi hakkama, need järgilohisejad ei saa.
See on nii vale mõtlemine kui veel võimalik. Andekus on muide täpselt samasugune erivajadus. Andkad ja tublid vajavad täpselt samamoodi tähelepanu ja tegelemist. Andekal lapsel on täpselt samamoodi vaja omandada harjumus pingutada ja vaeva näha. Andekas ja tubli võib täpselt samamoodi tunnis igavusest lollusi tegema hakata või üldse sellest mõttetust koolist puuduma hakata ja valesse seltskonda sattuda. Andekus ja tublidus pole mingid võluomadused, mille abil elust vaeva nägemata läbi purjetada. Kui meie koolisüsteemis ei oleks valdav mõtteviis, et "andekas ja tubli saab isegi hakkama", siis ei oleks meil ka sellist tungi eliitkoolidesse. Sest andkad ja tublid EI SAA ISE HAKKAMA.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 16:25
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 15:56Andekas ja tubli saab isegi hakkama, need järgilohisejad ei saa.
See on nii vale mõtlemine kui veel võimalik. Andekus on muide täpselt samasugune erivajadus. Andkad ja tublid vajavad täpselt samamoodi tähelepanu ja tegelemist. Andekal lapsel on täpselt samamoodi vaja omandada harjumus pingutada ja vaeva näha. Andekas ja tubli võib täpselt samamoodi tunnis igavusest lollusi tegema hakata või üldse sellest mõttetust koolist puuduma hakata ja valesse seltskonda sattuda. Andekus ja tublidus pole mingid võluomadused, mille abil elust vaeva nägemata läbi purjetada. Kui meie koolisüsteemis ei oleks valdav mõtteviis, et "andekas ja tubli saab isegi hakkama", siis ei oleks meil ka sellist tungi eliitkoolidesse. Sest andkad ja tublid EI SAA ISE HAKKAMA.
Neile ongi ju eliitkoolid olemas. Järgilohisejatel on tavakoolid. Tegelikult ongi kõige rohkem hädas keskmised, kes ei suuda ise õppida, aga piisavat tähelepanu neile pole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 17:00Neile ongi ju eliitkoolid olemas. Järgilohisejatel on tavakoolid. Tegelikult ongi kõige rohkem hädas keskmised, kes ei suuda ise õppida, aga piisavat tähelepanu neile pole.
Ja üldse ei räägita pidevalt, et eliitkoolid on saatanast ja katseid ei tohi teha. Ja eliitkoolid on ikka ainult suuremates linnades. Väikses kohas pole sul mingit eliitkooli. Ning no muidugi peavad alustuseks olema lapsel vanemad, kes taipavad ta üldse eliitkooli suunata. Palju mõistlikum oleks kui laps saaks oma vajadustele ja võimetele vastavat õpet kodulähedases koolis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 17:29Palju mõistlikum oleks kui laps saaks oma vajadustele ja võimetele vastavat õpet kodulähedases koolis.
Jah, ainult kuidas seda reaalselt korraldada? Ühes klassis on igavlejad, kuna neil juba ammu kõik selge ja tavaprogrsmmi järgijad ja siis veel kamp tegelasi, kes igavleb, kuna nad millestki aru ei saa. Ja vaene õpetaja peab nagu mingi imeloom olema, kes kogu selle kompotiga hakkama saab.

Olgu siis vähemalt andekamatele nn eliitkoolid, kus nad natuke rohkem kui riiklik õppekava saavad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 17:35
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 17:29Palju mõistlikum oleks kui laps saaks oma vajadustele ja võimetele vastavat õpet kodulähedases koolis.
Jah, ainult kuidas seda reaalselt korraldada? Ühes klassis on igavlejad, kuna neil juba ammu kõik selge ja tavaprogrsmmi järgijad ja siis veel kamp tegelasi, kes igavleb, kuna nad millestki aru ei saa. Ja vaene õpetaja peab nagu mingi imeloom olema, kes kogu selle kompotiga hakkama saab.

Olgu siis vähemalt andekamatele nn eliitkoolid, kus nad natuke rohkem kui riiklik õppekava saavad.
Ja kes keelab neil andekamatel endale lisaõppimist leida, kui kord nii igav on? Meil on palju keeltekoole, võib kasvõi mitut lisakeelt õppida, meil kõikvõimalikke robootika, looduse, füüsika jm ringe, kursuseid, tehniliste oskuste lisõpet, ainult mine ja õpi. Kui kodus õppida pole vajagi, nagu siin mõned ütlevad, siis seda rohkem jääb ju aega. Need pole muidugi tasuta, aga kui kord väidetakse, et pole endal olnud probleemi korraga õppida ja töötada, siis võib ju mõnda aega lisatööd isegi teha, et laps saaks arendavatel kursustel käia. :)

Ma ei tea, millal käisid koolis siinsed arutlejad, aga minu oma lõpetas 3 aastat tagasi ja enne seda sugulaste lapsed mõningate intervallidega. Keegi polnud eriti andekas ega andetu, kõik said kenasti hakkama. Ütleksin ikkagi, et näiteks minu (olgugi subjektiivsel) hinnangul on viimase 10 aastaga programm märgatavalt tihedamaks pakitud ja aega süvenemiseks palju vähemaks jäänud. Eriti matemaatikas. Selle taustal ilmselt soov IT oskamist tõsta massidesse, aga nii lihtsalt see ei lähe. Minul lapsel oli matemaatika eraõpetaja, põhikooli lõpust alates, sõbranna lapsel oli eraõpetaja. Ja meie eraõpetaja, kes oli väga andekas noor naine ja ise juba IT alal magistritki lõpetas, ütles õpikuid vaadates ise ka, et programmi ülesehitus ja maht on muutunud viletsamaks. Lisas, et ta postkast on ummistunud kirjadest, kes kõik eraõpet otsivad, sealhulgas ka eliitkoolide õpilased.
Et siis tõde on kuskil meie vahel. Kõik pole tingimata nii, kui mäletame oma kooliajast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 18:44Meil on palju keeltekoole, võib kasvõi mitut lisakeelt õppida, meil kõikvõimalikke robootika, looduse, füüsika jm ringe, kursuseid, tehniliste oskuste lisõpet, ainult mine ja õpi. Kui kodus õppida pole vajagi, nagu siin mõned ütlevad, siis seda rohkem jääb ju aega.
Aga mida teha lastega, kes seda kõike juba teevad? Ning lisaks teenivad raha teistele eraõpetajaks olemisega?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 19:05
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 18:44Meil on palju keeltekoole, võib kasvõi mitut lisakeelt õppida, meil kõikvõimalikke robootika, looduse, füüsika jm ringe, kursuseid, tehniliste oskuste lisõpet, ainult mine ja õpi. Kui kodus õppida pole vajagi, nagu siin mõned ütlevad, siis seda rohkem jääb ju aega.
Aga mida teha lastega, kes seda kõike juba teevad? Ning lisaks teenivad raha teistele eraõpetajaks olemisega?
Nii lihtsale küsimusele peaksid ju ise ka vastata oskama! Ehk siis teevad seda, mida teisedki andekad mujal maailmas - lõpetavad kaks klassi korraga ja suunduvad varakult Harvardi, Stanfordi, Cambridge jne ülikoolidesse, vastavalt oma eelistusele.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui lapsed siin kõigil puhta geeniused, miks siis siinse foorumi tase nii mudamadal on?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline