Eesti ajalugu

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 18:08 Miks vanad inimesed rääkisid, et rootsi ajal oli hea elada?
Sest Rootsi võim korraldas koolihariduse, eestikeelsed jutlused kirikus, mõisnikele reeglid ja keelud ning talupoegadele õigused.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 18:08 Miks vanad inimesed rääkisid, et rootsi ajal oli hea elada?
Sellepärast, et Rootsi ajal olid eesti talupojad isiklikult vabad nagu soomlased ja rootslased, mitte pärisorjad nagu pärast Vene võimu all. Lisaks polnud eesti talupoegadel sõjaväekohustust Rootsi riigi ees. Sellest johtuvalt toimus väga suur immigratsioon Soomest Eestisse, nii et 17. sajandil oli Harjumaal ja Virumaal 12% leibkondadest Soome päritolu. Kolmas põhjus oli see, et Rootsi riik asutas Eestis avaliku koolivõrgu (nagu Soomeski). Tänu millele oli 19. sajandi lõpuks Soome ja Eesti elanikest 97% kirjaoskajad (Venemaal oli see 67%).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 19:28
Mida sa nüüd ajad, terve 19. sajandi ja ka 20. sajandi alguses olid mõlemad Vene tsaaririigi koosseisus. Ei valitsenud eri riigid. Jah, varem, 17. sajandil küll.
[/quote]
Ma ei ütle, et eri riigid kogu aeg valitsesid. Ma ütlesin, et need piirkonnad ise olid eraldi ja neis kehtisid erinevad seadused. Isegi pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus aastaid varem kui Liivimaa kubermangus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 20:39 Ma ei ütle, et eri riigid kogu aeg valitsesid. Ma ütlesin, et need piirkonnad ise olid eraldi ja neis kehtisid erinevad seadused. Isegi pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus aastaid varem kui Liivimaa kubermangus.
Ütlesid ju sõnaselgelt, et enne 1918 olid erinevad kubermangud (mis on tõsi) ning valitsesid erinevad riigid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Mär 2026 21:51
Guest kirjutas: 21 Mär 2026 20:39 Ma ei ütle, et eri riigid kogu aeg valitsesid. Ma ütlesin, et need piirkonnad ise olid eraldi ja neis kehtisid erinevad seadused. Isegi pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus aastaid varem kui Liivimaa kubermangus.
Ütlesid ju sõnaselgelt, et enne 1918 olid erinevad kubermangud (mis on tõsi) ning valitsesid erinevad riigid.
Ma ütlesin, et tänane Põhja-Eesti ja tänane Lõuna-Eesti ei olnud üks riiklik moodustis enne aastat 1918. Isegi siis, kui nad kuulusid samal ajal mõlemad Rootsi kuningriiki või Vene impeeriumisse, kehtisid mõlema "Eesti" territooriumil erinevad seadused. Ja inimese kohta, kes oli nt Revalist, öeldi, et ta on Eestist. Inimese kohta, kes oli nt Tartust, öeldi, et ta on Liivimaalt. Isegi tänapäeval kinnitavad mõned lõuna-eestlased, et "õige pealinn" on ikka Riia.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Isegi tänapäeval kinnitavad mõned lõuna-eestlased, et "õige pealinn" on ikka Riia.
Äran'd utoopiasse ka lange. Ei ole kunagi ühtegi sellist avaldust kuulnud. Äkki mõni Valga lätlane ütleb nii.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 18:01Põhja-Eesti:
1219-1346 Eestimaa hertsogkond Taani riigi
1346-1561 Liivimaa konföderatsiooni koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1561-1721 Rootsi koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1721-1918 Vene impeeriumi kosseisus kui Eestimaa kubermang

Lõuna-Eesti:
1207-1561 Erinevate piiskopkondadena Liivimaa konföderatsiooni koosseisus
1561-1629 Liivimaa hertsogkond Leedu-Poola riigi koosseisus
1629-1721 Liivimaa hertsogkond Rootsi koosseisus
1721-1918 Liivimaa kubermang Vene impeeriumi koosseisus
Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuulunud hertsogkond).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 15:53Põhja-Eesti:
1219-1346 Eestimaa hertsogkond Taani riigi
1346-1561 Liivimaa konföderatsiooni koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1561-1721 Rootsi koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1721-1918 Vene impeeriumi kosseisus kui Eestimaa kubermang

Lõuna-Eesti:
1207-1561 Erinevate piiskopkondadena Liivimaa konföderatsiooni koosseisus
1561-1629 Liivimaa hertsogkond Leedu-Poola riigi koosseisus
1629-1721 Liivimaa hertsogkond Rootsi koosseisus
1721-1918 Liivimaa kubermang Vene impeeriumi koosseisus
Kas muidu tead seda peast või AI käest?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 16:11
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 15:53Põhja-Eesti:
1219-1346 Eestimaa hertsogkond Taani riigi
1346-1561 Liivimaa konföderatsiooni koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1561-1721 Rootsi koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1721-1918 Vene impeeriumi kosseisus kui Eestimaa kubermang

Lõuna-Eesti:
1207-1561 Erinevate piiskopkondadena Liivimaa konföderatsiooni koosseisus
1561-1629 Liivimaa hertsogkond Leedu-Poola riigi koosseisus
1629-1721 Liivimaa hertsogkond Rootsi koosseisus
1721-1918 Liivimaa kubermang Vene impeeriumi koosseisus
Kas muidu tead seda peast või AI käest?
Sa saad sellele küsimusele vastuse, kui esitad AI-le sama küsimuse ja näed tema vastust. Võrdle neid kaht ja tee oma järeldus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 15:53
Külaline kirjutas: 21 Mär 2026 18:01Põhja-Eesti:
1219-1346 Eestimaa hertsogkond Taani riigi
1346-1561 Liivimaa konföderatsiooni koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1561-1721 Rootsi koosseisus kui Eestimaa hertsogkond
1721-1918 Vene impeeriumi kosseisus kui Eestimaa kubermang

Lõuna-Eesti:
1207-1561 Erinevate piiskopkondadena Liivimaa konföderatsiooni koosseisus
1561-1629 Liivimaa hertsogkond Leedu-Poola riigi koosseisus
1629-1721 Liivimaa hertsogkond Rootsi koosseisus
1721-1918 Liivimaa kubermang Vene impeeriumi koosseisus
Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuulunud hertsogkond).
Ma ei rääkinud Vana-Liivimaast (mis on konkreetne mõiste), vaid eestlaste asualast, mis jäi Eestimaaks nimetatud alast väljapoole kuni 1918.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 17:14Ma ei rääkinud Vana-Liivimaast (mis on konkreetne mõiste), vaid eestlaste asualast, mis jäi Eestimaaks nimetatud alast väljapoole kuni 1918.
Ma arvan, et keegi siin ei saa aru, millest sa õigupoolest räägid või rääkida üritad. Peale selle, et üritad öelda, et su tuttav on loll ja sina oled hirmus tark.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 18:08
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 17:14Ma ei rääkinud Vana-Liivimaast (mis on konkreetne mõiste), vaid eestlaste asualast, mis jäi Eestimaaks nimetatud alast väljapoole kuni 1918.
Ma arvan, et keegi siin ei saa aru, millest sa õigupoolest räägid või rääkida üritad. Peale selle, et üritad öelda, et su tuttav on loll ja sina oled hirmus tark.
Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 17:13
Kas muidu tead seda peast või AI käest?
Sa saad sellele küsimusele vastuse, kui esitad AI-le sama küsimuse ja näed tema vastust. Võrdle neid kaht ja tee oma järeldus.
Ei viitsi ai käest küsida. Niisama sellist jura peast teadma ei peaks keegi. Kui vaja saab googeldada või ai käest.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina ka ei teadnud ja ei tundnud ka sellest puudust, samuti ei oska ma selle teadmisega midagi peale hakata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 20:01Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Mina jälle imestan, kuidas inimesed ennast väljendada ei oska. Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mille põhjal piir veeti nii, et Valga (mingil kujul vast ikka siis ka juba olemas oli) lausa pooleks tehti?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 11:17
Guest kirjutas: 21 Mär 2026 21:51
Guest kirjutas: 21 Mär 2026 20:39 Ma ei ütle, et eri riigid kogu aeg valitsesid. Ma ütlesin, et need piirkonnad ise olid eraldi ja neis kehtisid erinevad seadused. Isegi pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus aastaid varem kui Liivimaa kubermangus.
Ütlesid ju sõnaselgelt, et enne 1918 olid erinevad kubermangud (mis on tõsi) ning valitsesid erinevad riigid.
Ma ütlesin, et tänane Põhja-Eesti ja tänane Lõuna-Eesti ei olnud üks riiklik moodustis enne aastat 1918. Isegi siis, kui nad kuulusid samal ajal mõlemad Rootsi kuningriiki või Vene impeeriumisse, kehtisid mõlema "Eesti" territooriumil erinevad seadused. Ja inimese kohta, kes oli nt Revalist, öeldi, et ta on Eestist. Inimese kohta, kes oli nt Tartust, öeldi, et ta on Liivimaalt. Isegi tänapäeval kinnitavad mõned lõuna-eestlased, et "õige pealinn" on ikka Riia.
Selgita palun enda öeldu valguses, miks siis Jaan Tõnisson seda erinevust sama tugevalt ei tajunud ja Tartus Eesti Postimehe asutas, mitte Liivi Postimeest?
Mida ma öelda tahan - jah, kubermangud olid erinevad, aga mingit nii suurt lõhet küll Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ei olnud, nagu sa kirjeldad - erinevus oli puhtalt ametkondlik-bürokraatlik, eestlastena tajusid end ikka nii tartlased kui tallinlased.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 21:18
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 20:01Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Mina jälle imestan, kuidas inimesed ennast väljendada ei oska. Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?

Kuhu kadus aastast 2011 viimased paarsada liivlast on küsimus, regisid end lätlasteks?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 23 Mär 2026 09:28
Guest kirjutas: 22 Mär 2026 21:18
Külaline kirjutas: 22 Mär 2026 20:01Mina sain küll aru. Jutt on sellest, et tänane Lõuna-Eesti enne 1918 Eestimaa nime ei kandnud ja Eestimaa osa ei olnud. Ma ka imestan, kuidas inimesed sellist asja ei tea.
Mina jälle imestan, kuidas inimesed ennast väljendada ei oska. Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?

Kuhu kadus aastast 2011 viimased paarsada liivlast on küsimus, regisid end lätlasteks?
Ei kadunudki. Umbes tol ajal suri lihtsalt viimane liivlane, kes oli kasvanud liivikeelses perekonnas, st. kelle emakeel oli liivi keel. End liivlastena identifitseerivaid inimesi on tõepoolest veel alles mingi hulk.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 22 Mär 2026 21:18 Kui tänane Lõuna-Eesti Eestimaa osa ei olnud, siis mis õigusega see põhja Eestis asuv Eestimaa ta enda külge haakis ja ei lasknud Lõuna-Eestil lätlastega koos Liivimaa nimelist riiki asutada?
Lätlastel ei olnud soovi Liivimaa nimelist riiki asutada, nad tahtsid Läti nimelist riiki. Eesti ja Läti piirid määrati eestlaste ja lätlaste etniliste asualade järgi ja sellest tulenevalt liideti väljaspool Eestimaad elanud eestlastega asualad Eestimaaga. Eks seal muidugi oli vaidlusi ka, Eesti oleks tahtnud saada ka teist poolt Valgast, samuti Heinastet (Ainaži) ja Võnnut (Cesis).
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Ahrefs [Bot], Google [Bot], මම වැටෙන කුරුල්ලෙක් ja 8 külalist