Kas eeldate, et vanavanemad peaksid teie lapsi hoidma?

[Tolmukübe]

Ja kas nad hoiavad? Kas olite eelnevalt, enne laste saamist, kokku leppinud? Või peate ise kantseldama? Kas peate ise kantseldamist normaalseks, või vastupidi, normaalseks peate, kui vanavanemad ka panustavad laste hoidmisse? Et nagu tahaks küll mõnikord puhkust, aga vanavanemad hoiavad eemale? Mul oli sugulane, selle ema ütles, et mina olen oma lapsed ise üles kasvatanud, kasvata sina ise ka, jutu peale, et kas ta ka hoidma hakkab. Eks tal on õigus, lõputult ju titemajandust ei taha. Või, kui lapsi armastab, siis muidugi hoiab hea meelega.

[Külaline]

Ei eelda. Vanemad käivad tööl veel ja elavad üsna kaugel. Kui lapsed väiksemad olid, siis vahel pika planeerimisega oli hoidmisi. Mu vanemad hoiaks rohkem ma arvan, kui teised tingimused oleksid, aga No elu on selline nagu ta on ja eks peab hakkama saama.

[Külaline]

Kui vanavanemad on huvitatud lapselastega suhtlemisest ka teismeeas ja täiskasvanuna, siis mingi regulaarne kontakt lapsest peale on vist normaalseks eelduseks. Ükski noor täiskasvanu ei hakka lambist mingi poolvõõra vanuri vastu mingeid erilisi tundeid tundma või temaga suhtlema. Sama nagu osade rongaisadega - mõni näitab kord kuus/aastas näole paariks tunniks ja lapsel on ka tulevikus sellest vanamehest üsna ükskõik.

[Külaline]

Ma olen ikka mõelnud, kui üldistav on arvamus, et vanasti (nõukaajal) said vanavanemad varakult pensile ja siis küll hoidsid lapsi, vahel lausa nädalate või kuude kaupa. Tegelikult saadi siis lapsed varakult ja vanavanemad olid tavaliselt alles 40-ndates ja täis tööinimesed, kui nende lapsed sünnitasid, ei olnud neist mingit päevade kaupa lapsehoidjat. Teine asi oli see, et elamispinnaga oli kitsas, koliti sinna, kust elamise sai ja vahel vanematest päris kaugele. Jällegi ei saanud lapsi soovi korral vanemate kantseldada viia. Ilmselt kuskil ja kellelgi olid ka vanavanemad, kelle juurde sai lapsed terveks suveks ära sokutada, aga mina selliseid ei tea. Ei olnud ma ise kunagi vanavanemate hoida ega pole ka minu lapsed olnud. Ja ise käin praegu täiskoormusega tööl veel vähemalt 10 aastat, ei ole ka minust lapsehoidjat, kui just tund-kaks hoida pole vaja.

[Külaline]

Kui vanavanemad on huvitatud lapselastega suhtlemisest ka teismeeas ja täiskasvanuna, siis mingi regulaarne kontakt lapsest peale on vist normaalseks eelduseks. Ükski noor täiskasvanu ei hakka lambist mingi poolvõõra vanuri vastu mingeid erilisi tundeid tundma või temaga suhtlema. Sama nagu osade rongaisadega - mõni näitab kord kuus/aastas näole paariks tunniks ja lapsel on ka tulevikus sellest vanamehest üsna ükskõik.

Kust see arvamus on tulnud, et vanavanemad tahavad jubedalt nipsakate teismeliste või noorte täiskasvanutega suhelda, kes neid nagunii rumalaks ja lubjakaks peavad ja selja taga silmi pööritavad. Mina küll ei taha, tänan väga!

[Külaline]

70-ndate laps, ja väga palju olin vanavanemate hoida lapsena. Üks oligi kodune vanaema, teine käis mingi aeg tööl ka.
Oma laps (90-ndatel) oli samuti tihti vanavanematega. Mitte niiväga hoida, aga reisidel kaasas ja nädalalõppudel. Töölkäivad vanavanemad.
Nüüd hoiame ise hea meelega lapselast, aga kuna on kaugtöö siis saadakse enamasti ise hakkama.

[Külaline]

Kui vanavanemad on huvitatud lapselastega suhtlemisest ka teismeeas ja täiskasvanuna, siis mingi regulaarne kontakt lapsest peale on vist normaalseks eelduseks. Ükski noor täiskasvanu ei hakka lambist mingi poolvõõra vanuri vastu mingeid erilisi tundeid tundma või temaga suhtlema. Sama nagu osade rongaisadega - mõni näitab kord kuus/aastas näole paariks tunniks ja lapsel on ka tulevikus sellest vanamehest üsna ükskõik.

Kust see arvamus on tulnud, et vanavanemad tahavad jubedalt nipsakate teismeliste või noorte täiskasvanutega suhelda, kes neid nagunii rumalaks ja lubjakaks peavad ja selja taga silmi pööritavad. Mina küll ei taha, tänan väga!

Enda vanavanematesse suhtusid selliselt? Kahju kuulda, aga pigem olen palju teistsuguseid kogemusi kuulnud. Ega muidugi pole mingit kohustust noortega suhelda tõesti, aga ainult omavanustega suheldes mingid teemad jäävad üsna vanusepõhiseks ning tekib ikkagi mingi stagneerumine lõpuks.

[Külaline]

Minu ema hoodis hea meelega suuremat last. Aga nüüdseks om mõlemad vanemad mul surnud. Olen 37 alles. Teine laps sündis siis, kui mõlemad juba lahkunud olid. Esimese lapse isa poolt vanaema ka hea meelega hoiab. Tal selline töö, et saab lapse kaasa vedada tööle. Kui lasteaiaealine oli suurem laps, siis ta ikka võttis suveka pikemaks ajaks. Siis sai laps lasteaiast puhata ka, kui aed kinni kuu aega oli.

[Külaline]

Mina olin vanaema hoida laps. Kui ma ise lapse sain, olid minu vanaema ja ema surnud juba. Mehe ema elab.. mina arvasin et elu käibki nii, et vanaemad on ka lastelaste jaoks, nagu mul oli.
Aga ei olnud nii. Ämm ütles et ikka ise tuleb oma lapsed suureks kasvatada. Ok siis. Kuni ta tütar sai lapse. Vot siis oli küll vanaema.
Aga ta on osanud laveerida nii et ka meie lapsed peavad teda oluliseks.

[Külaline]

Ma olen ikka mõelnud, kui üldistav on arvamus, et vanasti (nõukaajal) said vanavanemad varakult pensile ja siis küll hoidsid lapsi, vahel lausa nädalate või kuude kaupa. Tegelikult saadi siis lapsed varakult ja vanavanemad olid tavaliselt alles 40-ndates ja täis tööinimesed, kui nende lapsed sünnitasid, ei olnud neist mingit päevade kaupa lapsehoidjat. Teine asi oli see, et elamispinnaga oli kitsas, koliti sinna, kust elamise sai ja vahel vanematest päris kaugele. Jällegi ei saanud lapsi soovi korral vanemate kantseldada viia. Ilmselt kuskil ja kellelgi olid ka vanavanemad, kelle juurde sai lapsed terveks suveks ära sokutada, aga mina selliseid ei tea. Ei olnud ma ise kunagi vanavanemate hoida ega pole ka minu lapsed olnud. Ja ise käin praegu täiskoormusega tööl veel vähemalt 10 aastat, ei ole ka minust lapsehoidjat, kui just tund-kaks hoida pole vaja.

Üldistav seepärast, et enamasti ikkagi nii oligi paljudel - pensioniiga algas 50+ aastaselt ja puhkust ei saanud töötavad vanemad terve suvevaheaja jagu, seega meie peres nii oligi- meie olime suved maal vanavanemate juures. Enamasti suunamised jms sundasumised olid laste saamise ajaks läbi, niiet ei pidanud vägisi kuskile teise eesti otsa kolima. Tõsi, minu vanemad olid laste väiksed olled veel tööinimesed ja hoidsid minu lapsi kordades vähem kui minu vanaema meid hoidis.

Ma siiski eeldan, et vanavaenmad lastelastega aega veedavad koos, sest ainult koos tegutsedes saadakse üksteist tundma ja tekivad lähedased suhted. Kuipalju ja kuidas, eks see oleneb kõikide asjakorraldustest, aga ei tasu loota, et kod aastas sünnipäevalauas kohtudes mingit püsivat peresuhet hoida saab.

[Pille]

Minu vanemad maksid mu vanaemale minu hoidmise eest. Kuna vanaema elas teises linnas, siis niisama tunniks või õhtuks mind ei viidud. Suvel paariks nädalaks, muudel koolivaheaegadel teinekord lühemalt. Summat ei tea, aga minu meelest väga normaalne, et vanaema ei pidanud oma pensionist mind toitma ja lõbustama.

[Külaline]

Jah, pean seda normaalseks ning eeldan, et vanavanemad hoiavad oma lapselapsi. Ma ei näe ühtki põhjust peale invaliidsuse või sõltuvustes inimese, miks nad seda tegema ei peaks. Käib nii vanaema kui vanaisa kohta. Ma ei pea silmad nädalate kaupa hoidmist vaid aeg-ajalt mõne tunni või päeva kaupa.

[Külaline]

Minu meelest ei saa seda kuidagi eeldada, on tore, kui õnnestub. aga tänapäeval pigem haruldus. Vanavanemad regelina käivad ise tööl ja puhkusel tahavad puhata, mis on ka normaalne.
Meil polnud kedagi piisavalt lähedal ja vanaema suri ka siis, kui laps oli paari aastane. Seega otsisime lapsehoidja, kes õppis ühtlasi kunstiteraapiat. Oli väga tore ja tegid lapsega palju arendavaid tegevusi. Vahel kutsusin ühe tädi, aga maksin talle ekstra.
Kui laps nüüd peaks ise lapsed saama, oleme mehega arutanud, et võime vaadata mõned tunnid või õhtu, kui vaja teatrisse vm minna, aga mingeid nädalaid küll ei plaani lapsehoidjaks hakata. Ei taha enam vastutust ja magamata öid. Kui lapsed juba suuremad st koolilapsed, siis on iseasi.

[Külaline]

Minu meelest ei saa seda kuidagi eeldada, on tore, kui õnnestub. aga tänapäeval pigem haruldus. Vanavanemad regelina käivad ise tööl ja puhkusel tahavad puhata, mis on ka normaalne.
Meil polnud kedagi piisavalt lähedal ja vanaema suri ka siis, kui laps oli paari aastane. Seega otsisime lapsehoidja, kes õppis ühtlasi kunstiteraapiat. Oli väga tore ja tegid lapsega palju arendavaid tegevusi. Vahel kutsusin ühe tädi, aga maksin talle ekstra.
Kui laps nüüd peaks ise lapsed saama, oleme mehega arutanud, et võime vaadata mõned tunnid või õhtu, kui vaja teatrisse vm minna, aga mingeid nädalaid küll ei plaani lapsehoidjaks hakata. Ei taha enam vastutust ja magamata öid. Kui lapsed juba suuremad st koolilapsed, siis on iseasi.

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

[Külaline]

Sõltub inimesest.

Laste vanaisa näiteks (vanema ja vanaisa on lahutatud), on kogu elu olnud tööle orienteeritud inimene, ta ei kantseldanud omi lapsigi. No imelik oleks vist arvata, et sellist tüüpi inimene hakkab lapselapsi hoidma? Üks kord aastas jõululauas kokku saavad, on hästi.

Vanaemaga on teine lugu. Tema on algusest peale ennast ise lapsi hoidma pakkunud. Kui lapsed koolis käima hakkasid, on tema veendumus, et lapse peavad ju peale kooli süüa saama ja silma peab peal hoidma, et ikka õpiks. Käibki iga päev meil.

Samas, selline asi, et suveks lihtsalt saadad lapsed suvilasse vanaema juurde, pole meie peres kombeks olnud, kuna vanaemale ei meeldiks ainsa täiskasvanuna kõige eest vastutada. Ta on valmis küll aitama alati. Aga nii, et saadetakse lapsed ja tal teist täiskasvanut lähedal pole, talle ei meeldi. Laste kuhugi saatmise asemel suvitame koos vanemaga hoopis.

Teist paari vanavanemaid meie lastel pole.

[Külaline]

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

Aga kas laste vanematelt võtab see tüki küljest või miks just vanavanemad oma vabad päevad ohverdama peavad?!

[Külaline]

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

Aga kas laste vanematelt võtab see tüki küljest või miks just vanavanemad oma vabad päevad ohverdama peavad?!

Mina ei ohverda ennast sugugi. Iga reede õhtul võtame vanima lapselapse enda juurde juba aastaid. Käime temaga ka paar korda aastas reisimas, küll suvel autotrippidel, küll talvel soojal maal. Kohe imelik on olla, kui ta mõnokord tulla ei saa.
Teised on veel liiga pisikesed, et pikemalt emata olla. Vahel on neljane päeva meiega, mõnikord jääb ka ööseks, aga siis hakkab emmet igatsema. Aastast hoiame 3-4 tunni kaupa.
Tahan just, et meil oleks soojad suhted ja palju ühiseid mälestusi ka siis, kui nad juba teismelised on.
Kui lapsena koos nendega ei ole, pole ka hiljem neid suhteid kuskilt võtta.

[Külaline]

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

Aga kas laste vanematelt võtab see tüki küljest või miks just vanavanemad oma vabad päevad ohverdama peavad?!

Lapsevanemad on lastega 52 nädalat aastas. Kas sul võtab tüki küljest anda neile näiteks 12 ööpäeva aastas puhkust? Kas see on ohverdamine, kui oled oma kallite väikestega koos? Mis inimene sa selline oled?

[Külaline]

See, mis inimene elu ajal tegi või tegemata jättis on võrdelises seoses matuse külastajate arvuga ning ka sellega, kas kadunukese soovi matustest üldse arvesse võetakse. Korduvalt nähtud elus.

[Külaline]

See, mis inimene elu ajal tegi või tegemata jättis on võrdelises seoses matuse külastajate arvuga ning ka sellega, kas kadunukese soovi matustest üldse arvesse võetakse. Korduvalt nähtud elus.

Selle pärast tasub tõesti elada, et ikka matustel palju rahvast oleks.