Kas eeldate, et vanavanemad peaksid teie lapsi hoidma?

[Külaline]

Kuidas see armastav suhtlemine siis väikelaste puhul välja näeb? Käisid korraks külas või helistasid mudilasele, kes õieti veel rääkidagi ei oska?

Me käime pea igal nädalavahetusel neil külas. Samuti veedame kõik suvepuhkused ja pühad koos. Vanavanemad hoolivad väga lastest ja vastupidi - minu lapsed hoolivad neist samuti väga.

Aga vat seda asja ei olnud, et nad oleksid lapsed kas või mõneks päevaks hoida võtnud, et meile hõlpu anda. Selline asi, et viin lapsed suveks maale vanaema-vanaisa juurde oleks olnud mõeldamatu. Tänaseks on meie lapsed suured ja neid ei ole enam vaja hoida.

See on täiesti uus info ja see on ikka kõvasti enam kui “kokkusaamine oli jõululauas, kus keegi ei kurjustanud ja kingi tegid ka” lubaks eeldada. Kui iga nädalavahetus ja lisaks kõik peod olid koos, siis suhtlust oli kõvasti rohkem kui enamikul.

Jah, me oleme pidevas suhtluses ja kohtume pidevalt. Ma ei tea, mis "kokkusaamisest jõululauas ja kurjustamisest" siin kirjutatakse. Mu vanemad ei kurjusta mitte kunagi mu lastega.

[Külaline]

Kuidas see armastav suhtlemine siis väikelaste puhul välja näeb? Käisid korraks külas või helistasid mudilasele, kes õieti veel rääkidagi ei oska?

Kui kokku said jõululauas, siis ei kurjustanud ja kingi tegid ka

Vau, see on tõesti asi, mida igavesti tulevikus meenutada Ja lapsed ise ka suhtlevad nendega armastavalt ja tunnevad huvi kuidas armsal vanaemal-vanaisal ka läheb?

Otsi abi kuni veel saad.

[Külaline]

Minu meelest ei saa seda kuidagi eeldada, on tore, kui õnnestub. aga tänapäeval pigem haruldus. Vanavanemad regelina käivad ise tööl ja puhkusel tahavad puhata, mis on ka normaalne.
Meil polnud kedagi piisavalt lähedal ja vanaema suri ka siis, kui laps oli paari aastane. Seega otsisime lapsehoidja, kes õppis ühtlasi kunstiteraapiat. Oli väga tore ja tegid lapsega palju arendavaid tegevusi. Vahel kutsusin ühe tädi, aga maksin talle ekstra.
Kui laps nüüd peaks ise lapsed saama, oleme mehega arutanud, et võime vaadata mõned tunnid või õhtu, kui vaja teatrisse vm minna, aga mingeid nädalaid küll ei plaani lapsehoidjaks hakata. Ei taha enam vastutust ja magamata öid. Kui lapsed juba suuremad st koolilapsed, siis on iseasi.

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

Väga rumal märkus! Siin pole mitte midagi tegemist sellega, et meil vanematest lapsehoidjaid polnud. Me isegi ei eeldanud seda. Asi on vastutuses, mis on teatavasti väga väsitav just esimestel aastatel. Ma pole seda tüüpi, kes istub telefonis ja laps mängigu, kuidas oskab, vaid võtan vastutust väga tõsiselt.
Meil oli vahepeal üks lapsehoidja, kes töötas lastehaigla EMOs ja rääkis ikka fataalsetest õnnetusjuhtumitest, mis lastega juhtusid. See omakorda mõjutas meidki veel suuremale hoolsusele. On ikka uskumatuid juhtumeid, mis saavad alguse pisiasjast, aga millele mõelda ei oska.

Eestist ju ka juhtum, mil vanaema sai infarkti ja kukkus ca aastasele lapsele peale, laps paraku lämbus.

[Külaline]

Me käime pea igal nädalavahetusel neil külas. Samuti veedame kõik suvepuhkused ja pühad koos. Vanavanemad hoolivad väga lastest ja vastupidi - minu lapsed hoolivad neist samuti väga.

Aga vat seda asja ei olnud, et nad oleksid lapsed kas või mõneks päevaks hoida võtnud, et meile hõlpu anda. Selline asi, et viin lapsed suveks maale vanaema-vanaisa juurde oleks olnud mõeldamatu. Tänaseks on meie lapsed suured ja neid ei ole enam vaja hoida.

See on täiesti uus info ja see on ikka kõvasti enam kui “kokkusaamine oli jõululauas, kus keegi ei kurjustanud ja kingi tegid ka” lubaks eeldada. Kui iga nädalavahetus ja lisaks kõik peod olid koos, siis suhtlust oli kõvasti rohkem kui enamikul.

Jah, me oleme pidevas suhtluses ja kohtume pidevalt. Ma ei tea, mis "kokkusaamisest jõululauas ja kurjustamisest" siin kirjutatakse. Mu vanemad ei kurjusta mitte kunagi mu lastega.

Üks sinu tekstile viitav küsimuse vastus oli sellest jõululauast. Kellegi kolmanda poolt kirjutatud siis ilmselt.

[Külaline]

Eestist ju ka juhtum, mil vanaema sai infarkti ja kukkus ca aastasele lapsele peale, laps paraku lämbus

Eestis on ka juhtum, kus laps lämbus lasteaias liivakastis, lapsi valvavad õpetajad ja ka teised lapsed sealsamas.

[Külaline]

Igasuguseis hulle õnnetusi juhtub ikka. Tänases Poatimehes:
https://maailm.postimees.ee/8446012/soo ... -vaikelaps

[Külaline]

Kui minust peaks ühel päeval vanaema saama, siis tahaks ma kindlasti lapselapsega väga lähedasi suhteid ja kahtlemata võtaks ta ka pikemaks ajaks enda juurde. Ma ei ootaks, kuni laps abi küsib, vaid pakuks ise, et võtan lapse. Mul on raske mõista, kuidas üldse teisiti saaks.

[Külaline]

Igasuguseis hulle õnnetusi juhtub ikka. Tänases Poatimehes:
https://maailm.postimees.ee/8446012/soo ... -vaikelaps

Ma ka tahttsin sellele uudisele viidata. Täna hpmmikul lugesin, et too laps suri.
Tõesti väga veidraid õnnetusi juhtub. Soomes on ka liiva alla jäänud lapsi.

[Külaline]

Reede õhtust pühapäeva õhtuni on iganädalaselt vaba. Kas teil võtaks tüki küljest, kui laps või lapsed oleks 24h järjest teiega? Novott, ei hoitud teie lapsi, ei hoia teie ka. Nõme.

Väga rumal märkus! Siin pole mitte midagi tegemist sellega, et meil vanematest lapsehoidjaid polnud. Me isegi ei eeldanud seda. Asi on vastutuses, mis on teatavasti väga väsitav just esimestel aastatel. Ma pole seda tüüpi, kes istub telefonis ja laps mängigu, kuidas oskab, vaid võtan vastutust väga tõsiselt.
Meil oli vahepeal üks lapsehoidja, kes töötas lastehaigla EMOs ja rääkis ikka fataalsetest õnnetusjuhtumitest, mis lastega juhtusid. See omakorda mõjutas meidki veel suuremale hoolsusele. On ikka uskumatuid juhtumeid, mis saavad alguse pisiasjast, aga millele mõelda ei oska.

Eestist ju ka juhtum, mil vanaema sai infarkti ja kukkus ca aastasele lapsele peale, laps paraku lämbus.

Jah ja see juhtum, kus vanaema läks tuppa kampsunit tooma, jättes lapse madala tiigikese lähedale (vett ainult 20-30 cm), selle lühikese aja jooksul kukkus laps näoli tiiki ja....
Ja see, kui laps hüppas toas ja mängis aktiivselt teise lapsega, ise samal ajal apelsini süües, tõmbas selle kurku ja ....
Arvake ära, kas ma iial andsin lapsele apelsini muidu, kui laua ääres ja õue üksi jätsin (meil ka väike aiatiik).

[Külaline]

Väga rumal märkus! Siin pole mitte midagi tegemist sellega, et meil vanematest lapsehoidjaid polnud. Me isegi ei eeldanud seda. Asi on vastutuses, mis on teatavasti väga väsitav just esimestel aastatel. Ma pole seda tüüpi, kes istub telefonis ja laps mängigu, kuidas oskab, vaid võtan vastutust väga tõsiselt.
Meil oli vahepeal üks lapsehoidja, kes töötas lastehaigla EMOs ja rääkis ikka fataalsetest õnnetusjuhtumitest, mis lastega juhtusid. See omakorda mõjutas meidki veel suuremale hoolsusele. On ikka uskumatuid juhtumeid, mis saavad alguse pisiasjast, aga millele mõelda ei oska.

Eestist ju ka juhtum, mil vanaema sai infarkti ja kukkus ca aastasele lapsele peale, laps paraku lämbus.

Jah ja see juhtum, kus vanaema läks tuppa kampsunit tooma, jättes lapse madala tiigikese lähedale (vett ainult 20-30 cm), selle lühikese aja jooksul kukkus laps näoli tiiki ja....
Ja see, kui laps hüppas toas ja mängis aktiivselt teise lapsega, ise samal ajal apelsini süües, tõmbas selle kurku ja ....
Arvake ära, kas ma iial andsin lapsele apelsini muidu, kui laua ääres ja õue üksi jätsin (meil ka väike aiatiik).

Lisan veel, et mu ema pole parem. Laps oli kuskil 9 kuune, kui tahtime mehega minna paariks päevaks messile ja ema nõustus lapsehoidjaks tulema. Nädal enne seda, tegi ta ahju tuld, rebis vanast ajalehest lehti ja avastas seal artikli hällisurma kohta. Ta varem ei teadnud, sest sel ajal kui tema lapsed sai, sellest ei räägitud. Ema ehmatas siis selles nii, et keeldus lapsehoidjaks tulema enne, kui see kriitiline aeg möödas.

[Külaline]

See on täiesti uus info ja see on ikka kõvasti enam kui “kokkusaamine oli jõululauas, kus keegi ei kurjustanud ja kingi tegid ka” lubaks eeldada. Kui iga nädalavahetus ja lisaks kõik peod olid koos, siis suhtlust oli kõvasti rohkem kui enamikul.

Jah, me oleme pidevas suhtluses ja kohtume pidevalt. Ma ei tea, mis "kokkusaamisest jõululauas ja kurjustamisest" siin kirjutatakse. Mu vanemad ei kurjusta mitte kunagi mu lastega.

Üks sinu tekstile viitav küsimuse vastus oli sellest jõululauast. Kellegi kolmanda poolt kirjutatud siis ilmselt.

Loe nüüd uuesti seda jõululaua kommentaari ja siis mõtle, kas ma kirjutaksin oma vanematest nii nõmedalt?

[Külaline]

Kui minust peaks ühel päeval vanaema saama, siis tahaks ma kindlasti lapselapsega väga lähedasi suhteid ja kahtlemata võtaks ta ka pikemaks ajaks enda juurde. Ma ei ootaks, kuni laps abi küsib, vaid pakuks ise, et võtan lapse. Mul on raske mõista, kuidas üldse teisiti saaks.

Need, kes ise vanaemad ei ole ega ole kordagi last hoidma pidanud, on oma jutu järgi alati kõige suuremad lapsehoidjad.

[Külaline]

Kui minust peaks ühel päeval vanaema saama, siis tahaks ma kindlasti lapselapsega väga lähedasi suhteid ja kahtlemata võtaks ta ka pikemaks ajaks enda juurde. Ma ei ootaks, kuni laps abi küsib, vaid pakuks ise, et võtan lapse. Mul on raske mõista, kuidas üldse teisiti saaks.

Need, kes ise vanaemad ei ole ega ole kordagi last hoidma pidanud, on oma jutu järgi alati kõige suuremad lapsehoidjad.

Ei, see ei ole ainult jutt. Kui peres on olnud komme, et vanaemad võtavad lastelaste elust aktiivselt osa, siis enamasti kandub see ka edasi.
Ma ka hoian oma lapselast. Ka öösiti hoian kui vaja. Minu vanaema hoidis meid ja minu ema hoidis minu lapsi. Meil on see loomulik elu osa.

[Külaline]

Kui minust peaks ühel päeval vanaema saama, siis tahaks ma kindlasti lapselapsega väga lähedasi suhteid ja kahtlemata võtaks ta ka pikemaks ajaks enda juurde. Ma ei ootaks, kuni laps abi küsib, vaid pakuks ise, et võtan lapse. Mul on raske mõista, kuidas üldse teisiti saaks.

Need, kes ise vanaemad ei ole ega ole kordagi last hoidma pidanud, on oma jutu järgi alati kõige suuremad lapsehoidjad.

Ma olen tädi 12 lapsele, nii et hoidnud olen küll ja veel.

[Külaline]

Kui minust peaks ühel päeval vanaema saama, siis tahaks ma kindlasti lapselapsega väga lähedasi suhteid ja kahtlemata võtaks ta ka pikemaks ajaks enda juurde. Ma ei ootaks, kuni laps abi küsib, vaid pakuks ise, et võtan lapse. Mul on raske mõista, kuidas üldse teisiti saaks.

Need, kes ise vanaemad ei ole ega ole kordagi last hoidma pidanud, on oma jutu järgi alati kõige suuremad lapsehoidjad.

Ei, see ei ole ainult jutt. Kui peres on olnud komme, et vanaemad võtavad lastelaste elust aktiivselt osa, siis enamasti kandub see ka edasi.
Ma ka hoian oma lapselast. Ka öösiti hoian kui vaja. Minu vanaema hoidis meid ja minu ema hoidis minu lapsi. Meil on see loomulik elu osa.

Mina olin samuti lapsena igapäevaselt vanaema juures, ta elas meiat mõni maja edasi. Esiteks mulle meeldis seal ja teiseks sai vanaema seltsi ning abi. Veetsin seal suurema osa oma ajast, otse peale kooli läksin tema juurde. Lasteaias ma ei käinud, selle aja olin ka külas. Saan aru, et paljud pole sellist asja kogenud, siis võib-olla tundubki võõras, et lapselaps ja vanaema nii palju koos on.

[Külaline]

Igasuguseis hulle õnnetusi juhtub ikka. Tänases Poatimehes:
https://maailm.postimees.ee/8446012/soo ... -vaikelaps

Imelik õnnetus, kuidas see laps häält ei teinud

[Külaline]

Väga rumal märkus! Siin pole mitte midagi tegemist sellega, et meil vanematest lapsehoidjaid polnud. Me isegi ei eeldanud seda. Asi on vastutuses, mis on teatavasti väga väsitav just esimestel aastatel. Ma pole seda tüüpi, kes istub telefonis ja laps mängigu, kuidas oskab, vaid võtan vastutust väga tõsiselt.
Meil oli vahepeal üks lapsehoidja, kes töötas lastehaigla EMOs ja rääkis ikka fataalsetest õnnetusjuhtumitest, mis lastega juhtusid. See omakorda mõjutas meidki veel suuremale hoolsusele. On ikka uskumatuid juhtumeid, mis saavad alguse pisiasjast, aga millele mõelda ei oska.

Eestist ju ka juhtum, mil vanaema sai infarkti ja kukkus ca aastasele lapsele peale, laps paraku lämbus.

Jah ja see juhtum, kus vanaema läks tuppa kampsunit tooma, jättes lapse madala tiigikese lähedale (vett ainult 20-30 cm), selle lühikese aja jooksul kukkus laps näoli tiiki ja....
Ja see, kui laps hüppas toas ja mängis aktiivselt teise lapsega, ise samal ajal apelsini süües, tõmbas selle kurku ja ....
Arvake ära, kas ma iial andsin lapsele apelsini muidu, kui laua ääres ja õue üksi jätsin (meil ka väike aiatiik).

Koorimata viinamari veel ohtlikum, läks ka nii üks väikene, et vanaema andis koorimata viinamarja ja tõmbas kurku. Oma ema intuitsiooni vastu ei saa mitte keegi, ka vanavanem mitte, kui just igapäevaselt ühes peres ei elata.
Need on kohutavad õnnetused, millele polegi selgitust va selle lasteaia juhtumi puhul ju olid kasvatajad jutustanud koos nagu seda tihti tehakse. Ja siis öeldakse, et viige kõik lapsed lasteaeda, aga laste vahel lokkab kius ja vägivald. Need lapsed olid ju vaatamata, kui teised said sellele lapsele liiva suhu toppida ja ta kurku tõmbas.
Soome loo puhul ma ei saa aru, kas tõesti on seal veel need nõukatüüpi kappi tõstetavad voodid nagu vanasti Eesti lasteaedades olid?

[Külaline]

Igasuguseis hulle õnnetusi juhtub ikka. Tänases Poatimehes:
https://maailm.postimees.ee/8446012/soo ... -vaikelaps

Imelik õnnetus, kuidas see laps häält ei teinud

Vot ei tea, uuritakse tapmisena. Ei taha spekuleerida, aga äkki sai see kappvoodi siis liiga kiiresti kunni löödud. Eesti liivakasti juhtumi juures töötasid kriminalistid õhtusse välja. See siiski pidanuks lōpema karistusega hoiatuseks nii vastutavad tööd tegevatele inimestele.

[Külaline]

Kas miinustajad on nõus, et teie oma 2-3.aastasi ei vaadataks nii nagu ette nähtud? Liivakastilaps on tänaseks invaliid, kelle kogu elu on rikutud ja keda peavad vanemad üle ōla panduna Tervisekeskusse tassima? Sobib?

[Külaline]

Mis kõikide nende uudiste siia panemise point on, kuidas see teemaga haakub? Et ei hakka igaks juhuks kellegi teise last hoidma, äkki tapan kogemata ära? Täiesti arusaamatu.