Kas te ka mõtlete mõnikord, et tahaks sellises ajas

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

[Külaline]

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Rääkisin kohvikutest. Nt praegused ekleerid ja kreemitorud on hale vari nendest, mida vanasti kohvikus söömas sai käidud.

Siis oli see sinu kreemitoru nädala nael, nüüd õgid hommikust õhtuni head ja paremat sisse. Ka praegu on võimalik osta väga hea kvaliteediga pagaritooteid, lihtsalt sa ei hinda neid enam nii kõrgelt.

Arvan sama, et ka praegu saab osta "puhtaid" tooteid. Lihtsalt, lapsepõlvel on teine mekk. Mäletan isegi, kuidas emaga Lõuna-Eestist Tallinnasse tulime ja Pika jala tänaval, Pärli kohvikus koogikesi käisime söömas. See "suur elamus" on mul veel täna, 50 aastat hiljem veel meeles. Alati käib magus-valus jõks südame alt läbi, kui praegu sellest majast möödun.

[Külaline]

Minu arvates on tänapäeval ikka palju paremaid toiduelamusi võimalik saada. Kas või oma koduköögis võid kokata ja teha endale toite toorainetest, mille olemasolust 70-80ndatel aimugi ei olnud. Üks minu arvates tänapäeval täiesti tavaline köögivili nagu paprika... Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

See on huvitav jah, miks see nii tundmatu oli? Kas lõuna vabariikides ka seda ei kasvatatud?

Ma vist isegi ei teadnud selle vilja olemasolust, kuni ükskord 90ndate alguses sain ämma marineeritud või ma ei tea kuidas hoidistatud paprikaid maitsta. Kust tema need võttis, seda ei märganud küsida.

Aga noh, tollal olid ju veel nii mitmedki teised viljad meil tundmatud. Vähemalt meie peres. Kui ma praegu söön mitu korda nädalas sparglit ja brokolit, siis vene ajal oli teada vaid lillkapsas.

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

Just! Ennekuulmatu, eks? Hiljaaegu suutsin ka üht enda tuttavat väga kõvasti üllatada, kui tegin talle täidetu paprikaid. Ta ei olnud sellisest toidust kuulnudki. Tõesti delikatess! Ja väga maitsev delikatess

[Külaline]

Arvan sama, et ka praegu saab osta "puhtaid" tooteid. Lihtsalt, lapsepõlvel on teine mekk. Mäletan isegi, kuidas emaga Lõuna-Eestist Tallinnasse tulime ja Pika jala tänaval, Pärli kohvikus koogikesi käisime söömas. See "suur elamus" on mul veel täna, 50 aastat hiljem veel meeles. Alati käib magus-valus jõks südame alt läbi, kui praegu sellest majast möödun.

Mul samuti ligi 50 aastat möödas, aga ikka mäletan, kuidas ostsime emaga kohvikust lehetaigna lihapirukaid ja muretaigna põhja peal õunakooke ja kui hirmsasti need mulle maitsesid. Huvitav, kas tänapäeva lastel ka toiduga seoses mingeid meeldivaid mälestusi jääb või on nad sünnist saati hea-paremaga harjunud ja mingi toit ei tekita neis selliseid emotsioone? Minu lastel vist küll ei ole.

[Külaline]

Viinamarju nõuka ajal Eestis nö nalja pärast enda tarbeks igaüks ei kasvatanud, täna aga võib seda vabalt teha.

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

80ndatel kasvatasid paprikat paljud, kel oli kasvuhoone. Kurkide-tomatite kõrvale pandi ikka ka mõni paprikataim.

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

80ndatel kasvatasid paprikat paljud, kel oli kasvuhoone. Kurkide-tomatite kõrvale pandi ikka ka mõni paprikataim.

Aga poes vist paprikaid siiski ei müüdud.

Minu ema pidas kasvuhoonet. Kasvatas nii kurke kui ka tomateid, ja veel paljusid köögivilju, aga paprika oli meie peres 70-80ndatel täiesti tundmatu. Ei mäleta, et seda oleks ka poes olnud.

[Külaline]

80ndatel kasvatasid paprikat paljud, kel oli kasvuhoone. Kurkide-tomatite kõrvale pandi ikka ka mõni paprikataim.

Ega sa kabatšokiga sassi aja? Kui paprikas oleks tuntud olnud, oleks seda ka turul müüdud, aga ei olnud ju.

[Külaline]

Viinamarju nõuka ajal Eestis nö nalja pärast enda tarbeks igaüks ei kasvatanud, täna aga võib seda vabalt teha.

Ei olnud külmakindlaid sorte ja ega tea kas nüüdsedki tõelist talve üle elaksid.

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

80ndatel kasvatasid paprikat paljud, kel oli kasvuhoone. Kurkide-tomatite kõrvale pandi ikka ka mõni paprikataim.

"Paljud" küll kindlasti õige sõna ei ole. Meil oli suvila aianduskooperatiivis, kõigil kasvuhooned ja kõik elasid kõigi saakidele kaasa, paprikat küll keegi ei kasvatanud.

[Külaline]

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

80ndatel kasvatasid paprikat paljud, kel oli kasvuhoone. Kurkide-tomatite kõrvale pandi ikka ka mõni paprikataim.

"Paljud" küll kindlasti õige sõna ei ole. Meil oli suvila aianduskooperatiivis, kõigil kasvuhooned ja kõik elasid kõigi saakidele kaasa, paprikat küll keegi ei kasvatanud.

Isegi tomati ise kasvatamine polnud nii elementaarne kui täna, enamasti kasvatati kasvuhoones kurki, tomatini jõudsime meie alles 80-ndate lõpus.

[Külaline]

Sõja-eelset Eestit tahaks küll näha. Tartut, Narvat, Narva-Jõesuud, Tallinnat. Siis, kui Eesti oli veel tõeline Eesti.

Kindlasti ei sooviks tagasi vaesesse, porisesse, diskrimineerivasse ENSVsse.

[Külaline]

Sõja-eelset Eestit tahaks küll näha. Tartut, Narvat, Narva-Jõesuud, Tallinnat. Siis, kui Eesti oli veel tõeline Eesti.

Kindlasti ei sooviks tagasi vaesesse, porisesse, diskrimineerivasse ENSVsse.

Jaa, vot Narvasse tahaks küll. Ja oma vanavanemaid tahaks salaja noorena toimetamas näha.

[Külaline]

Mina mäletan, et kuskilt igaljuhul sai osta selliseid heledat värvi piklikke paprikaid (mu arust nimetati neid Ungari paprikateks, pilt võetud nami-nami lehelt):



Aga muidu ma arvan, et ise paprika kasvatamisel polnud vist suurt mõtet, kuna lõunavabariikidest toodi ju sisse kogustes igasugu paprikahoidiseid ja letšosid, mis olid poes saadaval ja ei maksnud palju. Ja viinamarja kasvatamiseks polnud ka põhjust, pea igas poes olid ju need mahlakoonused, kust sai viinamarjamahla klaasiga osta ja lisaks müüdi suurtes 3-liitristes purkides ka igasugu mahlu, et puudus vajadus ise kodus võimelda mingi viinamarja kasvatamise või mahlastamisega, liiatigi siis ilmselt ei tuntud selliseid sorte, mis Eestis vastu peaks ja kannaks.

[Külaline]

Kenad vormis inimesed, praegu on pilt tunduvalt hullem. Nii musklis mehi näeb väga harva, kui siis oli tavaline Vasja.

Kui süüa ei ole ja vanaema maalt sealiha ja juurikaid ei saada, siis oledki sale. 1980 oli ilmeline aeg, Tallinn külvati söögiga üle. Muidu rändas Võhma jaa Tartu lihakombinaatide toodang ju Leningradi oblastisse. Teine asi, kas viieliikmelisele perele kaht leiba müüdi. Olin 1979 selles EÕMis, mis puhastas Pirita tee ümbrust. Vikatiga. 6.-7. klassi õpilasetle anti vikat pihku ja tööle. Luiskama pidime ka ise. Hommikul enne tööd oli puder, keefir ja leib juustuga või vorstiga. Võis ka olla üks magus saiake. Tööle toodi kanistritega kuuma suppi, leiba ja kompotti. Õhtupoolikul sai küpsist ja teed. Õhtul maksakastet või makarone hakklihaga ja muidugi tee. Pühapäeviti ei töötanud, siis sai saiakesi ja rohkem kompotti. Keeduvorst võileivale oli täis lillasid kiudusid, kutter vorstivabrikus oli nüri, eks siis see solk mis sinna sisse pandi, oli pehmelt öeldes purustamata. Lihakonserv makaronidele oli osaliselt suurte tükkidena pekk. Kamar, mida sisaldavad konservid-vorsstid ka täna, oli aga liistakutena. Haruldus polnud tikutoosi suurune pekk koos kamara ja seatissiga taldrikus. Lisaks kohustuslik töö. Koolides karulivõtt., Töölt linnas maale šefluse korras sovhoosis lisapäevad. Perele söögi ostmiseks käisid linnas 4-5 poodi läbi, et leiaks midagi. Tallinn ja aasta 1980 eriti olid erandid. Ma väga ei rõõmustaks, et inimesed olid saledad ja siredad. Nutikraami puudumine aitas, aga kitsas toiduvalik, kohustuslik põllul füüsilisele tööle sundimine ja paljudes kodudes ka lihtsalt vajadus oma põllulapil midagigi kasvatada või metsast lapsekestele marju korjata. Mitte moe, ikka vajaduse pärast.

Olen ka selle aja laps. Algklassegi veeti juba kolhoosi porgandeid korjama ja kartuleid võtma. Lubati teatud arvu kastide eest nii ja nii palju rublasid, aga midagi ei antud, peteti lapsed tööle ja ÜKT-tunde vaid, samuti tuli enne suvepuhkusele minekut kooliaias rohida. Koolimaja seest koristada, vana värvi akendelt maha kraapida.
Inimesed olid rakkes oma eluga, oma kodude, aedade, aiamaade eest hoolitsemisega, nädalavahetuse tehtu sauna. Sellist asja ei olnud, et muudkui oleks otsitud lõbustusi mööda ilma taga nagu pidevad kontserdid, reisid, spaad jms. Kodused tegevused võtsid palju kauem aega inimestel. Pesu pesemisele Riga pesumasinaga arvestati pool päeva, mul siis lubati läbi väänaja riideid kuivaks väänata. Vannipäevadel köeti vannitoaahju ehk seda soojaveepaaki ja pere käis tiburadapidi vannis. Tänapäeval paljugi teistmoodi, aga igavam ja mugavam.

[Külaline]

Mis need head toidud olid, mida tänapäeval ena kuskilt ei saa?

Rääkisin kohvikutest. Nt praegused ekleerid ja kreemitorud on hale vari nendest, mida vanasti kohvikus söömas sai käidud.

Ei nad ole. Need ekleerid, mida sa igast marketist täna osta saad, pole ehk võrreldavad, aga kohvikute omad ei ole küll viletsamad. Inimese ajul on komme ammused mälestused kaunimaks maalida.

Miks nad enam vahukoore-kohupiimaseguga ekleere ei tee? Vahukoore omi ka pole, ainult kohupiim või keedukreem vms. Ekleer on maitsev just vahukoorega.

[Külaline]

Sõja-eelset Eestit tahaks küll näha. Tartut, Narvat, Narva-Jõesuud, Tallinnat. Siis, kui Eesti oli veel tõeline Eesti.

Kindlasti ei sooviks tagasi vaesesse, porisesse, diskrimineerivasse ENSVsse.

Jaa, vot Narvasse tahaks küll. Ja oma vanavanemaid tahaks salaja noorena toimetamas näha.

Tahad näha oma vanavanemaid noorena salaja toimetamas? Ei saa lausest aru.

[Külaline]

Kas keegi mäletab, et sõi või vanemad kasvatasid 70ndatel oma kasvuhoones paprikaid? Minu toidulauale jõudis see vili alles 90ndate alguses.

Mina tean peret, kus paprikat kasvatati 80-ndatel, see tundus nii müstiline ja eksootiline vili. Nad olid üldse ka väga aiandusteadlik pere. Nendel külas olles täidetud paprikat süüa oli ikka täielik delikatess

Meie peres tehti ka seda imetoitu 80ndate alguses. Ema ja vanaema panid täidetud paprikatele veel puupulkadega mütsid pähe kinni hautamise ajaks. Ja vähke keedeti suure paja sees, see oli hirmus.

[Külaline]

Sõja-eelset Eestit tahaks küll näha. Tartut, Narvat, Narva-Jõesuud, Tallinnat. Siis, kui Eesti oli veel tõeline Eesti.

Kindlasti ei sooviks tagasi vaesesse, porisesse, diskrimineerivasse ENSVsse.

Jaa, vot Narvasse tahaks küll. Ja oma vanavanemaid tahaks salaja noorena toimetamas näha.

Tahad näha oma vanavanemaid noorena salaja toimetamas? Ei saa lausest aru.

Mõtle siis veel.