Taimede ettekasvatus

[Külaline]

Väikse edumaa saavad ikka. Ei pea minema mulda, seemneid ja potte ostma ega ootama, kas ja mis tärkab, see eeltöö on nende eest tehtud. Kui pakutakse, ju neid ostjaid ka leidub.

Ma arvan ka, et väikse edumaa ju ikkagi saab, sest päris iga seeme ei idane, aga kui osta neid hästi pisikesi taimi, siis on see ootamine/vaatamine, kas idaneb või ei idane, kellegi teise poolt juba tehtud.

Maitse asi, ühesõnaga. Kes ei taha, ei pea ju ostma, aga kes tahab, see ostab - ja pakkuja ei pea ei pea oma ülejääki (mille jaoks tal suuremaks kasvatamiseks ruumi pole) komposti viskama - ja mõlemad on rahul.

Ära ei tasu muidugi visata. Aga siis oleks normaalne see ülejääk tasuta ära jagada või sümboolse hinnaga, mitte terve seemnepaki hinnaga.

[Andy]

Ära ei tasu muidugi visata. Aga siis oleks normaalne see ülejääk tasuta ära jagada või sümboolse hinnaga, mitte terve seemnepaki hinnaga.

Selle kohta öeldakse, et turg dikteerib hinna. Kui müüakse seemnepaki hinnaga, ju siis läheb kaubaks. Sina võid oma asjad muidugi tasuta ära anda, keegi ei keela.

[Külaline]

analüüsi seda kirjutist: facebookis paljud müüvad väikseid tomatitaimi. no mitte ei mõista, mis mõte on selliseid asju osta, mitte ise maha panna ja kasvatada? ühe taime-idukese eest küsis keegi 1,70 eurot. tomatiseemne pakk, kus sees palju seemneid, maksab ise nii palju.
See tekst peegeldab tüüpilist "ise tegemise" (DIY) mentaliteeti, kus väärtustatakse säästlikkust ja protsessi kontrollimist. Siin on lühike analüüs kirjutaja vaatenurgast ja sellest, mis jääb "kaadri taha":
Kirjutaja loogika:
Majanduslik ratsionaalsus: Seemnepakk vs. üks taim on rahaliselt suur vahe. 1,70 € ühe taime eest tundub talle ebamõistlik kulu, kui sama raha eest saaks terve peenratäie.
Arusaamatus mugavusteenuse osas: Autor ei näe väärtust teise inimese ajas ja vaevas (külvamine, pikeerimine, valgustus, kütmine), vaid vaatleb ainult tooret (seeme).
Mida kirjutaja ei arvesta (miks inimesed ikkagi ostavad?):
Aja ja riski kokkuhoid: Seemnest kasvatamine võtab 2–3 kuud aega ja nõuab pidevat hoolt. Alati ei lähe kõik seemned kasvama. Ostes taime, ostetakse "garanteeritud tulemust".
Ressursside puudus: Paljudel pole kodus piisavalt valgust (fütolampe) või ruumi aknalaudadel, et taimi ette kasvatada.
Sordirikkus: Kui soovid kasvatada viit erinevat sorti tomatit, peaksid ostma viis pakki seemneid (u 7–10 €). Facebookist viis erinevat taime osta võib tulla kokkuvõttes soodsam ja jääb ära "üleliigsete" taimede mure.
Kokkuvõtteks: Tekst on klassikaline näide sellest, kuidas inimene hindab asju läbi omatootmise hinna, jättes kõrvale mugavuse ja ajakulu väärtuse, mis on tänapäeva turul peamine müügiargument.
Kas soovid, et aitaksin sul koostada argumenteeritud vastuse sellele postitusele või vajad abi tomatitaimede omahinda arvutamisel?

[Külaline]

arvuta omahind
Ühe tomatitaime omahinda ei saa võrrelda lihtsalt seemne hinnaga, sest sinna lisanduvad kulud mullale, tarvikutele, energiale ja riskidele.
Siin on ligikaudne kalkulatsioon ühe taime kohta (eeldusel, et kasvatad kodus u 20–30 taime):
Seeme: 0,05 € – 0,15 €. Tavalise sordi seemnepakk maksab u 1,50 € – 2,50 € (sees 20–50 seemet). Eksklusiivsemad sordid on kallimad.
Muld ja väetis: 0,15 € – 0,25 €. Kvaliteetne külvi- ja pikeerimismuld koos hilisema väetamisega on vajalik tugeva taime jaoks.
Pott/kassett: 0,10 € – 0,20 €. Isegi odavamad plastpotid või kassetid maksavad, kui neid just aastast aastasse taaskasutada ei õnnestu.
Elekter (lisavalgus ja soojus): 0,30 € – 0,50 €. Eesti kevadel (märts-aprill) vajavad taimed tihti 10–12 tundi fütolampi päevas, et nad välja ei veniks. Lisaks peab ruum olema soe (18–20 °C).
Riskifaktor (praak): +15%. Kõik seemned ei idane ja kõik taimed ei ela pikeerimist üle.

Kokku otsesed kulud: u 0,70 € – 1,20 € taime kohta.
Miks siis müüakse 1,70 euroga?
See 0,50 € – 1,00 € vahe on tasu kasvataja töö ja aja eest. See sisaldab:
2–3 kuud igapäevast hoolt: Kastmine, ventileerimine, pottide keeramine valguse poole, pikeerimine.
Logistika ja riskid: Taimede ettevalmistamine müügiks ja karastamine.
Kasum: Müüja soovib oma vaeva eest ka sümboolset tulu saada.

Seega on 1,70 € turuhind üsna aus, arvestades, et poest või laadalt ostes algavad tugevate potitaimede hinnad sageli 3,00 eurost.

Kas soovid, et aitaksin sul leida nimekirja soodsamatest eesti tomatiseemnete pakkujatest või vajad nõu, kuidas koduste vahenditega kulusid optimeerida?

[Külaline]

analüüsi seda kirjutist: facebookis paljud müüvad väikseid tomatitaimi. no mitte ei mõista, mis mõte on selliseid asju osta, mitte ise maha panna ja kasvatada? ühe taime-idukese eest küsis keegi 1,70 eurot. tomatiseemne pakk, kus sees palju seemneid, maksab ise nii palju.
See tekst peegeldab tüüpilist "ise tegemise" (DIY) mentaliteeti, kus väärtustatakse säästlikkust ja protsessi kontrollimist. Siin on lühike analüüs kirjutaja vaatenurgast ja sellest, mis jääb "kaadri taha":
Kirjutaja loogika:
Majanduslik ratsionaalsus: Seemnepakk vs. üks taim on rahaliselt suur vahe. 1,70 € ühe taime eest tundub talle ebamõistlik kulu, kui sama raha eest saaks terve peenratäie.
Arusaamatus mugavusteenuse osas: Autor ei näe väärtust teise inimese ajas ja vaevas (külvamine, pikeerimine, valgustus, kütmine), vaid vaatleb ainult tooret (seeme).
Mida kirjutaja ei arvesta (miks inimesed ikkagi ostavad?):
Aja ja riski kokkuhoid: Seemnest kasvatamine võtab 2–3 kuud aega ja nõuab pidevat hoolt. Alati ei lähe kõik seemned kasvama. Ostes taime, ostetakse "garanteeritud tulemust".
Ressursside puudus: Paljudel pole kodus piisavalt valgust (fütolampe) või ruumi aknalaudadel, et taimi ette kasvatada.
Sordirikkus: Kui soovid kasvatada viit erinevat sorti tomatit, peaksid ostma viis pakki seemneid (u 7–10 €). Facebookist viis erinevat taime osta võib tulla kokkuvõttes soodsam ja jääb ära "üleliigsete" taimede mure.
Kokkuvõtteks: Tekst on klassikaline näide sellest, kuidas inimene hindab asju läbi omatootmise hinna, jättes kõrvale mugavuse ja ajakulu väärtuse, mis on tänapäeva turul peamine müügiargument.
Kas soovid, et aitaksin sul koostada argumenteeritud vastuse sellele postitusele või vajad abi tomatitaimede omahinda arvutamisel?

Küll see AI on ikka loll! Tomatiseeme tuleb üles kolme päevaga, mitte kolme kuuga. Selline taimealge, mida fb-s müüdi kasvab maksimaalselt nädalaga. Ja taime ost ei anna mitte kuidagi garanteeritud tulemust, sest taim võib vabalt hukkuda ükskõik, millises elufaasis.

Mis argument see on, et kõik seemned ei lähe kasvama? Olen aastaid tomateid kasvatanud ja igal aastal on vaid 1-2 seemet külvatud 80-st mitte ülestõusnud. Kui on ikka suur hirm, et seeme ei lähe kasvama, siis panegi igaks juhuks rohkem maha. Ehkki, tegelikult ei ole see üldse vajalik.

Selles suuruses taimed, mida müüdi, vajavad nagunii väga head valgust või fütolampe. Ja ruumiga on täpselt sama - selles suuruses taimi ei ole võimalik nagunii kasvuhoonesse panna ja neile tuleb aknalaual või rõdul vajalik koht leida.

Mingit mugavust või ajakulu kokkuhoidu siin ka ei ole, sest neid taimi peab veel nagunii kaks korda pikeerima.

Mugavuse ja ajakulu kokkuhoid on juhul, kui inimene läheb maikuus turule ja ostab sealt taimed, mille saab kohe kasvuhoonesse istutada.

AI-ga on muidugi see lugu, et see ajab vahepeal ikka täielikku kelbast. Küsisin ühe Maksimarketis müüdava toote kohta, mille peale ta vastas, et Maksimarket kuulub Maxima kontserni. Kui ütlesin, et see ei ole tõsi, siis vaidles veel tükk aega mulle vastu.

[Külaline]

tegid ta targaks:
kuhu kontserni kuulub maksimarket
Maksimarket kuulub Coop Eesti (endise nimega ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu) koosseisu.
Tegemist on ühistulise organisatsiooniga, mis koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust. See tähendab, et konkreetsed Maksimarketid kuuluvad kohalikele ühistutele, näiteks:

Lasnamäe Maksimarket kuulub Harju Tarbijate Ühistule.
Eedeni ja Kvartali Maksimarketid Tartus kuuluvad Coop Tartule.

Maksimarket on Coopi kauplusekettidest kõige suurema müügipinnaga formaat ehk hüpermarket. Kogu grupp kuulub ligi 70 000 klientomanikule ehk ühistute liikmetele, kes on Coopi tegelikud omanikud.

[Külaline]

tegid ta targaks:
kuhu kontserni kuulub maksimarket
Maksimarket kuulub Coop Eesti (endise nimega ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu) koosseisu.
Tegemist on ühistulise organisatsiooniga, mis koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust. See tähendab, et konkreetsed Maksimarketid kuuluvad kohalikele ühistutele, näiteks:

Lasnamäe Maksimarket kuulub Harju Tarbijate Ühistule.
Eedeni ja Kvartali Maksimarketid Tartus kuuluvad Coop Tartule.

Maksimarket on Coopi kauplusekettidest kõige suurema müügipinnaga formaat ehk hüpermarket. Kogu grupp kuulub ligi 70 000 klientomanikule ehk ühistute liikmetele, kes on Coopi tegelikud omanikud.

Huvitav on see, et kui lõpuks aru sai, et eksis, siis vabandas tükk aega

[Külaline]

AI kirjutab uue (õige) teksti ja ei vabanda. Ta ei ole inimene.

[Külaline]

AI kirjutab uue (õige) teksti ja ei vabanda. Ta ei ole inimene.

No minu kogemus oli selline, et vabandas.

[Külaline]

AI kirjutab uue (õige) teksti ja ei vabanda. Ta ei ole inimene.

Vabandamise jaoks ei pea olema inimene. AI teeb täpselt seda, kuidas ta on programmeeritud.

[Külaline]

Kummaline on see võistlus - kes saab kiiremini taimed kasvuhoonesse. Juba rohkem kui nädal tagasi nägin fb-s, et keegi oli tomatitaimed kütteta kasvuhoonesse juba istutanud. Meie kandis oli paar ööd tagasi -4 kraadi. Usun, et üle eesti oli öökülma. Kommentaarid olid all kahtlevad. Keegi jagas kogemust, et on proovinud ka väga vara maha istutada, aga kiiremat tulemust see ei andnud, sest taimed võtavad hoo sisse ikka alles siis, kui juba paras temperatuur on.

Seda, kas selle inimese taimed ellu jäid, ei tea.

Eile nägin fb-s pilti, kus keegi oli kurb, sest oli viinud taimed kütteta kasvuhoonesse, maha ei olnud veel istutanud, vaid need olid pottides - katteloor peal. Külm oli taimed ära võtnud.

Võiks meeles pidada, et tark ei torma. Praegu ööseks kasvuhoonesse jättes ei karasta sa mitte kuidagi taimi. Ja mingit kiiremat saaki ka ei saa, mida ilmselt osad loodavad.

[Külaline]

Vabandamise jaoks ei pea olema inimene. AI teeb täpselt seda, kuidas ta on programmeeritud.

Seepärast ei vabandagi.