Teater, kus publik teeb kaasa

[Külaline]

Ma ei ole sõnagi rääkinud julgusest. Ma räägin näitleja ning lavastuse seisukohast.

Ei ole või? Sa ei "soovitanud julgelt pead raputada jne"? Vanas eas hakkavad silmad mind alt vedama ... Ikka veel justkui näen neid sõnu su postituses.
Jah, lavastaja tunnebki inimese psüühikat väga hästi ja teab, et kui mitte jätta aega keeldumiseks, siis keeldubki ainult mõni üliharv inimene.

Sulle jäi arusaamatuks minu kommentaari mõte. Mõte seisnes selles, et ei vasta tõele, et näitleja ei jäta võimalust keelduda või ei lepi keeldumisega. Kui selline suhtlemine publikuga on loosse sisse kirjutatud, siis peab näitleja leidma kellegi, kes võimalikult hästi kaasa mängiks. Sageli on selleks lausa kokku lepitud inimesed saalis, kellest publik teadlik ei ole ja arvavad, et need "ahistatud" on mingid suvalised inimesed. Uskuge, keegi ei taha teid lavale rebida, kui te ise seda ei soovi. Keerake kasvõi selg - ja teie soovi austatakse.

Aga loe nüüd selle inimese kommentaari, kes siin kirjutas selle klouni loo. Ta ju põhimõtteliselt rebiti lavale koos hõigetega. Ei ole midagi see asi alati nii mustvalge.

[Külaline]

Kord tuli Kuldne Trio meie maakultuurimajja esinema. Lavale nad õnneks kedagi ei tõmmanud, aga suhtlesid publikuga aktiivselt. Esitasid laulu "Õpetan teid suudlema", mis on üks natukene selline nilbe ja imalavõitu lauluke. Õõtsusid seda esitades laval ja Vlassovi silm hakkas publiku seast pilku otsima. Mina noore neiuna sattusin paanikasse. Täiesti pöörane hirm oli, et nüüd midagi juhtub ja otsisin juba silmadega väljapääsu. Jäin igaks juhuks siiski põrandale põrnitsema, kuid silmanurgast nägin, et Vlassov tuli lauldes ja õõtsudes publiku poole. Mul oli juba tohutu ärevushoog, sest istusin esireas.

Õnneks möödus ta minust ja läks ühe vanema, paksu proua juurde. Kes naeris kohtlase näoga. Ta ka ei saanud aru, mis nüüd juhtuma hakkab ja oli kohutavalt segaduses. Ühel hetkel rapsas igaks juhuks omal kõrgekaelusega sviitri krae mööda nägu üles, mis kõrvalt vaadates oli kohutavalt veider. Vlassovit see ei heidutanud ning tegi mammile põse peale kõva plaksuga korraliku musi.

[Külaline]

Õnneks möödus ta minust ja läks ühe vanema, paksu proua juurde. Kes naeris kohtlase näoga. Ta ka ei saanud aru, mis nüüd juhtuma hakkab ja oli kohutavalt segaduses. Ühel hetkel rapsas igaks juhuks omal kõrgekaelusega sviitri krae mööda nägu üles, mis kõrvalt vaadates oli kohutavalt veider. Vlassovit see ei heidutanud ning tegi mammile põse peale kõva plaksuga korraliku musi.

Tihti just nende häbelikega tulevadki sellised toredad hetked välja. Palju üldse eestlaste hulgas neid lavaleronijaid on. Äkki üks kümnest. Ei ole aega artistil neid selekteerrida, kui tükk näeb ette, et vaja publikust keegi kaasata. Võetakse, kes ette jääb ja tehakse spektaakel ära. Publikust valitu, jääb peale spektaaklit, ise omas mahlas marineerima ja punastama, aga ehk oligi see ta ülejäänud elu suurhetk. Meenutab heldusega aastaid

[Külaline]

Ei ole või? Sa ei "soovitanud julgelt pead raputada jne"? Vanas eas hakkavad silmad mind alt vedama ... Ikka veel justkui näen neid sõnu su postituses.
Jah, lavastaja tunnebki inimese psüühikat väga hästi ja teab, et kui mitte jätta aega keeldumiseks, siis keeldubki ainult mõni üliharv inimene.

Sulle jäi arusaamatuks minu kommentaari mõte. Mõte seisnes selles, et ei vasta tõele, et näitleja ei jäta võimalust keelduda või ei lepi keeldumisega. Kui selline suhtlemine publikuga on loosse sisse kirjutatud, siis peab näitleja leidma kellegi, kes võimalikult hästi kaasa mängiks. Sageli on selleks lausa kokku lepitud inimesed saalis, kellest publik teadlik ei ole ja arvavad, et need "ahistatud" on mingid suvalised inimesed. Uskuge, keegi ei taha teid lavale rebida, kui te ise seda ei soovi. Keerake kasvõi selg - ja teie soovi austatakse.

Aga loe nüüd selle inimese kommentaari, kes siin kirjutas selle klouni loo. Ta ju põhimõtteliselt rebiti lavale koos hõigetega. Ei ole midagi see asi alati nii mustvalge.

Loe nüüd sina uuesti seda kommentaari, kus juba öeldi, et teater ja tsirkus on kaks täiesti erinevat asja.

[Külaline]

Sulle jäi arusaamatuks minu kommentaari mõte. Mõte seisnes selles, et ei vasta tõele, et näitleja ei jäta võimalust keelduda või ei lepi keeldumisega. Kui selline suhtlemine publikuga on loosse sisse kirjutatud, siis peab näitleja leidma kellegi, kes võimalikult hästi kaasa mängiks. Sageli on selleks lausa kokku lepitud inimesed saalis, kellest publik teadlik ei ole ja arvavad, et need "ahistatud" on mingid suvalised inimesed. Uskuge, keegi ei taha teid lavale rebida, kui te ise seda ei soovi. Keerake kasvõi selg - ja teie soovi austatakse.

Aga loe nüüd selle inimese kommentaari, kes siin kirjutas selle klouni loo. Ta ju põhimõtteliselt rebiti lavale koos hõigetega. Ei ole midagi see asi alati nii mustvalge.

Loe nüüd sina uuesti seda kommentaari, kus juba öeldi, et teater ja tsirkus on kaks täiesti erinevat asja.

Mis mõttes. Kui etenduses on näitlejal ette nähtud käituda nagu klounil tsirkuses, siis on nad üks ja sama. Tsirkus on teatri alaliik, mitte mingi täiesti erinev nähtus.

[Külaline]

Õnneks möödus ta minust ja läks ühe vanema, paksu proua juurde. Kes naeris kohtlase näoga. Ta ka ei saanud aru, mis nüüd juhtuma hakkab ja oli kohutavalt segaduses. Ühel hetkel rapsas igaks juhuks omal kõrgekaelusega sviitri krae mööda nägu üles, mis kõrvalt vaadates oli kohutavalt veider. Vlassovit see ei heidutanud ning tegi mammile põse peale kõva plaksuga korraliku musi.

Tihti just nende häbelikega tulevadki sellised toredad hetked välja. Palju üldse eestlaste hulgas neid lavaleronijaid on. Äkki üks kümnest. Ei ole aega artistil neid selekteerrida, kui tükk näeb ette, et vaja publikust keegi kaasata. Võetakse, kes ette jääb ja tehakse spektaakel ära. Publikust valitu, jääb peale spektaaklit, ise omas mahlas marineerima ja punastama, aga ehk oligi see ta ülejäänud elu suurhetk. Meenutab heldusega aastaid

Tõesti tore, kui inimene saab oma hirmudele toitu ja keeldub edaspidi avalikele üritustele minemast, sest äkki tuleb jälle mõni selline "tore hetk", mida "heldusega" (??) meenutada.

[Külaline]

Kuna on teada, et selliseid etendusi tehakse, siis teen alati enne eeltööd. Mulle ei meeldi seltskonnamängud või koolitusmängud samuti.

[Külaline]

Aga loe nüüd selle inimese kommentaari, kes siin kirjutas selle klouni loo. Ta ju põhimõtteliselt rebiti lavale koos hõigetega. Ei ole midagi see asi alati nii mustvalge.

Loe nüüd sina uuesti seda kommentaari, kus juba öeldi, et teater ja tsirkus on kaks täiesti erinevat asja.

Mis mõttes. Kui etenduses on näitlejal ette nähtud käituda nagu klounil tsirkuses, siis on nad üks ja sama. Tsirkus on teatri alaliik, mitte mingi täiesti erinev nähtus.

Huvitav, kes on tsirkuses lavastaja rollis? Karabass Barabass?

[Külaline]

Loe nüüd sina uuesti seda kommentaari, kus juba öeldi, et teater ja tsirkus on kaks täiesti erinevat asja.

Mis mõttes. Kui etenduses on näitlejal ette nähtud käituda nagu klounil tsirkuses, siis on nad üks ja sama. Tsirkus on teatri alaliik, mitte mingi täiesti erinev nähtus.

Huvitav, kes on tsirkuses lavastaja rollis? Karabass Barabass?

Huvitav tõesti. Eriti huvitav on, et mis loogika su vastuses oli? Et tsirkuses pole lavastajat? Või et tsirkuse lavastajatel on mingid muud eesmärgid kui teatri lavastajatel? Mõtle veelkord. Mõtelda on mõnus!

[Külaline]

Mis mõttes. Kui etenduses on näitlejal ette nähtud käituda nagu klounil tsirkuses, siis on nad üks ja sama. Tsirkus on teatri alaliik, mitte mingi täiesti erinev nähtus.

Huvitav, kes on tsirkuses lavastaja rollis? Karabass Barabass?

Huvitav tõesti. Eriti huvitav on, et mis loogika su vastuses oli? Et tsirkuses pole lavastajat? Või et tsirkuse lavastajatel on mingid muud eesmärgid kui teatri lavastajatel? Mõtle veelkord. Mõtelda on mõnus!

Ei, tsirkuses ei ole lavastajat samasuguses mõistes nagu teatris, kuna tsirkus on olemuslikult midagi muud. Tsirkuses on numbrite jada, seal ei ole lugu.

[Külaline]

Sulle jäi arusaamatuks minu kommentaari mõte. Mõte seisnes selles, et ei vasta tõele, et näitleja ei jäta võimalust keelduda või ei lepi keeldumisega. Kui selline suhtlemine publikuga on loosse sisse kirjutatud, siis peab näitleja leidma kellegi, kes võimalikult hästi kaasa mängiks. Sageli on selleks lausa kokku lepitud inimesed saalis, kellest publik teadlik ei ole ja arvavad, et need "ahistatud" on mingid suvalised inimesed. Uskuge, keegi ei taha teid lavale rebida, kui te ise seda ei soovi. Keerake kasvõi selg - ja teie soovi austatakse.

Aga loe nüüd selle inimese kommentaari, kes siin kirjutas selle klouni loo. Ta ju põhimõtteliselt rebiti lavale koos hõigetega. Ei ole midagi see asi alati nii mustvalge.

Loe nüüd sina uuesti seda kommentaari, kus juba öeldi, et teater ja tsirkus on kaks täiesti erinevat asja.

Muidugi on teater ja tsirkus oma sisult kaks erinevat asja. Küll aga ei ole erinevad niisugused hetked, kus inimene tõmmatakse etenduse ajal tähelepanu keskpunkti. Ei ole absoluutselt mitte mingit vahet, kas seisad seal laval valgusvihus koos klouniga või näitlejaga. Häbelikule ja tähelepanu mittesooviva inimese jaoks on need täpselt sama ebamugavad olukorrad.

[Külaline]

Tihti just nende häbelikega tulevadki sellised toredad hetked välja. Palju üldse eestlaste hulgas neid lavaleronijaid on. Äkki üks kümnest. Ei ole aega artistil neid selekteerrida, kui tükk näeb ette, et vaja publikust keegi kaasata. Võetakse, kes ette jääb ja tehakse spektaakel ära. Publikust valitu, jääb peale spektaaklit, ise omas mahlas marineerima ja punastama, aga ehk oligi see ta ülejäänud elu suurhetk. Meenutab heldusega aastaid

Jah, toredad hetked on need ehk publiku jaoks, mitte selle jaoks, kes on vastutahtmist lavale veetud.

[Külaline]

Huvitav, kes on tsirkuses lavastaja rollis? Karabass Barabass?

Huvitav tõesti. Eriti huvitav on, et mis loogika su vastuses oli? Et tsirkuses pole lavastajat? Või et tsirkuse lavastajatel on mingid muud eesmärgid kui teatri lavastajatel? Mõtle veelkord. Mõtelda on mõnus!

Ei, tsirkuses ei ole lavastajat samasuguses mõistes nagu teatris, kuna tsirkus on olemuslikult midagi muud. Tsirkuses on numbrite jada, seal ei ole lugu.

Loomulikult on ka tsirkuses lugu - mingi etteastete järjekord, loogika, omad reeglid, keegi, kes kogu kava ühtlustab ja juhib. Mingit vahet pole, kuidas teda nimetatakse, kas lavastajaks, tsirkusedirektoriks või kunstiliseks juhiks. Ükski kloun ega elevanditaltsutaja ei tee oma kava otsast lõpuni ainult ise, loomulikult on kõik kokku lepitud ja osa ühest suuremast plaanist.

[Külaline]

Tsirkusesse ostetakse numbrid sisse. Iga number eraldi.
Mis omanikule meeldib, selle tegija etteaste ka ostetakse. Räägin just neist meil käivatest rändtsirkustest. Pole mingit lavastajat tõesti. Omanik vaatab, mis rahvale peale läheb ja millises riigis.
Kui rahvas pileteid ostab ja neile meeldib, tore, laseb samas vaimus edasi, number püsib programmis.
Rändtsirkus pole kunagi olnud läbimõeldud hea lavastus.
Statsionaarne tsirkus on absoluutselt teine teema, aga vaevalt et siin ootamatult lavale rebitud inimene rääkis mõnest kuulsast Pariisi või NY tsirkusest, pigem ikka poolakate rändajatest, keda meie parklates tihti näha saab.

[Külaline]

Ükski kloun ega elevanditaltsutaja ei tee oma kava otsast lõpuni ainult ise, loomulikult on kõik kokku lepitud ja osa ühest suuremast plaanist.

Muidugi töötavad artistid kogu oma etteaste ise välja. Kui kava omanikule meeldib, ostab selle sisse.

[Külaline]

Ükski kloun ega elevanditaltsutaja ei tee oma kava otsast lõpuni ainult ise, loomulikult on kõik kokku lepitud ja osa ühest suuremast plaanist.

Muidugi töötavad artistid kogu oma etteaste ise välja. Kui kava omanikule meeldib, ostab selle sisse.

Jeerum, ja see omanik ongi see ühendav lüli. Omanik ütleb - nüüd võtad publikust kellegi, muidu ma ei osta su kava - ja nii on.

[Külaline]

Ükski kloun ega elevanditaltsutaja ei tee oma kava otsast lõpuni ainult ise, loomulikult on kõik kokku lepitud ja osa ühest suuremast plaanist.

Muidugi töötavad artistid kogu oma etteaste ise välja. Kui kava omanikule meeldib, ostab selle sisse.

Jeerum, ja see omanik ongi see ühendav lüli. Omanik ütleb - nüüd võtad publikust kellegi, muidu ma ei osta su kava - ja nii on.

Just nii ongi. Aga keegi rääkis siin mingist lavastajast... ja eriti heast programmi kokkupanekust. No seda ei ole.

[Külaline]

Muidugi töötavad artistid kogu oma etteaste ise välja. Kui kava omanikule meeldib, ostab selle sisse.

Jeerum, ja see omanik ongi see ühendav lüli. Omanik ütleb - nüüd võtad publikust kellegi, muidu ma ei osta su kava - ja nii on.

Just nii ongi. Aga keegi rääkis siin mingist lavastajast... ja eriti heast programmi kokkupanekust. No seda ei ole.

Mina olingi see, kes rääkis lavastajast või sellest inimesest, keda mis iganes moel nimetatakse ja kelle roll on siiski mitmeti sarnane lavastaja omaga - olla isik, kes ütleb, millal ja mida tehakse. Ma ei saa aru, mille üle me vaidleme siin praegu. Õige, ma ei vaidlegi rohkem.

[Külaline]

Aga tsirkuses ongi ju eesmärk nimme need osalejad võimalikult naljakalt ja suure jauramisega lavale tirida, et rahvast naerma ajada.
Teatris ei. Eriti, kui on mingi draama žanriga tegu näiteks.
See see vahe ongi.

[Külaline]

Aga tsirkuses ongi ju eesmärk nimme need osalejad võimalikult naljakalt ja suure jauramisega lavale tirida, et rahvast naerma ajada.
Teatris ei. Eriti, kui on mingi draama žanriga tegu näiteks.
See see vahe ongi.

Millest küll see arvamus, et teatris ei või olla eesmärgiks osalejad naljakalt lavale ajada? Teatri eesmärgid ja meetodid on täiesti ettearvamatud.