Grupitöö kui sundlaager

[Külaline]

Viimastel aastatel on õppimises tekkinud uus trend - grupitööd. Minu enda õpingute ajal seda polnud, aga lapsel hakkas juba põhikoolis tekkima suund sellele (5a tagasi). Tänaseks on ta jõudnud ülikooli ja seal on see pigem tugev reegel (võimalik, et on erialasid, kus vähem), sest selliseid kursuseid, milles poleks keskne suund grupitöödele ehk mõni üksik. Kõikidest gruppidest on ainult üks olnud selline, mis talle meeldis, ülejäänud olevat tõeline kannatus ja suur stressiallikas, et mitte öelda ärevust tekitav. Keegi pole rahul ja üritatakse kuidagi lõpuni vedada.

Mis on selle trendi taust? Eestlane on oma loomult individualist, saame meeskonnas hakkama küll, aga see pole esimene eelistus enamusele. Uuringud on ka näidanud, et ideed ei teki mite grupina, vaid keegi saab idee ja siis grupp reageerib sellele, ehk siis algne geniaalne idee on ikkagi ühe isiku looming. Ma nüüd mõtlengi, et kas eesmärgiks on lasta nõrgemad kursusest läbi, et keegi grupist ikka midagi oskab või mingi lootus, et kõik kasvaksid kuidagi ümber sujuvalt suhtlevateks ektravertideks. Ma ise arvan, et inimeloomus ei muutu, harjuta teda palju soovid, halvimal juhul kannatab ära, aga niipea, kui valida saab, valib ikka endale meeldivama töökeskkonna.

Enda või laste kogemusi, arvamusi?

[Külaline]

Eestlane võib ju introvert olla ja ongi, aga töökeskkond on meil siiski grupitöö keskne, seega minu arust on ainuõige seda juba koolist peale harjutada. Veetakse seal keegi läbi või mitte, vahet pole, aga tugevamad saavad väärtuslikku juhtimiskogemust, samuti esimesed vitsad selles, et kellegi peale loota ei või. Nii õpitaksegi. Jah, see on eestlasele raske, aga see tähendabki, et tulebki just harjutada. Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

[Külaline]

Läksin ka uuesti ülikooli ja tõesti ajab see grupitööde asi närvi. Eesmärk on õpetada koostööoskusi. See tähendab seda, et need, kes ei viitsi õppida, saavad teiste najal sõites kursused läbi ja need, kellele on hinded tähtsad, tahavad stipendiumi näiteks saada, need siis punnitavad rohkem, kui nad individuaalselt peaks panustama. Isegi lõputööd on juba mitme peale, see on lihtsalt niivõrd kurnav. Ma saan aru, kui on üks grupitöö aines, aga nüüd on nii, et lausa aine ainuke hindamisviis ongi grupitöö. Alles eile vihastasin ennast seaks, kui pidi tegema ära mingi grupitöö, mille ma siis ära tegin. Ja mulle kleepis ennast gruppi mingi isik, kes kukkus seda tööd siis enda arust kõvasti parandama. Mitte ei parandanud kirjavigu, vaid tegi vigu kõvasti juurde. Lisaks sõnastas niimoodi ümber, et jutu mõte muutus kardinaalselt. Väga raske on neid töid ka kuidagi õiglaselt jagada, sest kui igaüks hakkab mingit osa kirjutama, siis läheb tervik täiesti kaduma. 20 aastat tagasi oli õpe kõvasti raskem, aga stressi vähem, sest selliseid rumalaid grupitöid ei olnud.

[Külaline]

Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Seda tuleb harjutada küll, aga sellega on ilmselgelt liiale mindud. Enam üldse mingit individuaaltööd ei ole. Ja üliõpilased hakkavadki oma sõpradega koos neid töid tegema, jagavad lihtsalt tööd omavahel ära, tegelikult ei tee koos ja eesmärk jääb saavutamata. Ühtki kursust enam ilma grupitööta pole. Hiljuti läbisin kursuse, kus oli viis grupitööd. Me siis viiekesi tegime igaüks ühe töö.

[Külaline]

Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Seda tuleb harjutada küll, aga sellega on ilmselgelt liiale mindud. Enam üldse mingit individuaaltööd ei ole. Ja üliõpilased hakkavadki oma sõpradega koos neid töid tegema, jagavad lihtsalt tööd omavahel ära, tegelikult ei tee koos ja eesmärk jääb saavutamata. Ühtki kursust enam ilma grupitööta pole. Hiljuti läbisin kursuse, kus oli viis grupitööd. Me siis viiekesi tegime igaüks ühe töö.

Aga see on ka grupitöö ju, kui suudetakse töö ära jaotada. Mis mõttes ei saavuta eesmärki?

[Külaline]

Käisin lapsevanemana koolis üldkoosolekul ja isegi seal pandi meid gruppidesse ja anti ülesanded. Paar aktivisti siis tegid need ära, teised noogutasid kaasa.

[Külaline]

Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Seda tuleb harjutada küll, aga sellega on ilmselgelt liiale mindud. Enam üldse mingit individuaaltööd ei ole. Ja üliõpilased hakkavadki oma sõpradega koos neid töid tegema, jagavad lihtsalt tööd omavahel ära, tegelikult ei tee koos ja eesmärk jääb saavutamata. Ühtki kursust enam ilma grupitööta pole. Hiljuti läbisin kursuse, kus oli viis grupitööd. Me siis viiekesi tegime igaüks ühe töö.

Aga see on ka grupitöö ju, kui suudetakse töö ära jaotada. Mis mõttes ei saavuta eesmärki?

Sest eesmärk on, et kõik saavad kõiki asju harjutada, õpiväljundid olid ju nii seatud, et kõik teevad koos kõiki töid. Kui igaüks teeb vaid ühe töö, siis teisi tööde tegemisega seotud õpiväljundeid ei saavutata. Grupitöödega on see pidevalt ka nii, et üks aktivist teeb ja teised ei tee midagi, samamoodi pooled jäävad lolliks. Grupitöö võiks olla üks osa kursusest ja see oleks piisav koostööoskuste edendamiseks. Aga see, et kogu kursus on ainult grupitööd, ei ole õige, sest peale koostööoskuste on seal kursusel ikkagi muid asju ka, mida võiks õppida.

[Mittekeegi]

Nende grupitööde tegemisel peab olema võrdse võimekusega seltskond, kes teab olukorda ja kellel on sarnane eesmärk. Vastasel korral andekad ja tagasihoidlikud annavad hea idee ja rumalad aferistid kaaperdavad selle ning läbisurudes võtavad kogu au (ja vahel ka raha) endale. Introvertidel tasub seega alati ettevaatlik olla, kas ja millal oma suu lahti teha!
Tegelikult on selline olukord nt. üldhariduskoolides valitsenud juba aastakümneid, et kui klassis ikka grupitööks läheb, siis põlatud nohikud on väga hinnas ja neid kasutatakse räigelt ära, sest nad ei oska/julge enda ega oma teadmiste eest seista. Kahetsusväärselt jõuavad need aferistid ka elus kaugemale just oma oskuste tõttu teisi ära kasutada. Kogu probleemi tuum ongi enesehinnangus, mis tuleb kasvukeskkonnast...kahjuks lapsed seda ise mõjutada ei saa.

[Külaline]

Mu vanem laps ka väga kirus neid grupitöid gümnaasiumi ajal. Tema oli kohusetundlik ja enamasti vedas siis teised ka läbi, kes seanahka vedasid.

[Külaline]

Mu vanem laps ka väga kirus neid grupitöid gümnaasiumi ajal. Tema oli kohusetundlik ja enamasti vedas siis teised ka läbi, kes seanahka vedasid.

Aga siis pole ju vahet, kas teed üksi või grupiga. Niikuinii pead tegema. Siit tuleb välja, et ei taheta oma tehtut grupiga jagada. Väga eestlaslik.

[Külaline]

Mu vanem laps ka väga kirus neid grupitöid gümnaasiumi ajal. Tema oli kohusetundlik ja enamasti vedas siis teised ka läbi, kes seanahka vedasid.

Aga siis pole ju vahet, kas teed üksi või grupiga. Niikuinii pead tegema. Siit tuleb välja, et ei taheta oma tehtut grupiga jagada. Väga eestlaslik.

Grupitöö on ju suurema mahuga kui oleks individuaaltöö. Seega kui üks selle ära teeb, siis ta ju peab rohkem pingutama kui üksi tehes. Samas teised ei tee midagi. Loomulikult pole see kuidagi õiglane. Ma ka ei teeks teiste eest ära ega laseks enda seljas sõita.

[Külaline]

Mu vanem laps ka väga kirus neid grupitöid gümnaasiumi ajal. Tema oli kohusetundlik ja enamasti vedas siis teised ka läbi, kes seanahka vedasid.

Aga siis pole ju vahet, kas teed üksi või grupiga. Niikuinii pead tegema. Siit tuleb välja, et ei taheta oma tehtut grupiga jagada. Väga eestlaslik.

Grupitöö on ju suurema mahuga kui oleks individuaaltöö. Seega kui üks selle ära teeb, siis ta ju peab rohkem pingutama kui üksi tehes. Samas teised ei tee midagi. Loomulikult pole see kuidagi õiglane. Ma ka ei teeks teiste eest ära ega laseks enda seljas sõita.

Üldjuhul (või vähemalt minu kogemuse järgi) saavad õpetajad väga hästi aru, kes on tööst kui palju teinud ja diferentseerivad ka hindeid.
Ja isegi kui ei diferentseeri, siis ... no tõesti, saage nüüd normaalseks. Sinu laps sai oskuse JA hea hinde, lorud selles grupis said ainult hinde, kuid ei saanud grammigi targemaks, no jummel, las said. Kui just pole tegu kiusamisteemaga, et keegi klassi kiusatu vägisi ja teiste narrimise saatel kõigile töö ära teeb, aga see on juba omaette teema.
Üks variant on veel ka see, et su laps õpib end kehtestama ja jagab töö laiali. Jälle tarvilik oskus, tulevase juhi jaoks hädavajalik.
Ühesõnaga, ära vingu. Õpeta laps oma eeskujuga grupitööst maksimaalset kasu enda jaoks võtma ja nägema, mitte vinguma.

[Külaline]

Aga siis pole ju vahet, kas teed üksi või grupiga. Niikuinii pead tegema. Siit tuleb välja, et ei taheta oma tehtut grupiga jagada. Väga eestlaslik.

Grupitöö on ju suurema mahuga kui oleks individuaaltöö. Seega kui üks selle ära teeb, siis ta ju peab rohkem pingutama kui üksi tehes. Samas teised ei tee midagi. Loomulikult pole see kuidagi õiglane. Ma ka ei teeks teiste eest ära ega laseks enda seljas sõita.

Üldjuhul (või vähemalt minu kogemuse järgi) saavad õpetajad väga hästi aru, kes on tööst kui palju teinud ja diferentseerivad ka hindeid.
Ja isegi kui ei diferentseeri, siis ... no tõesti, saage nüüd normaalseks. Sinu laps sai oskuse JA hea hinde, lorud selles grupis said ainult hinde, kuid ei saanud grammigi targemaks, no jummel, las said. Kui just pole tegu kiusamisteemaga, et keegi klassi kiusatu vägisi ja teiste narrimise saatel kõigile töö ära teeb, aga see on juba omaette teema.
Üks variant on veel ka see, et su laps õpib end kehtestama ja jagab töö laiali. Jälle tarvilik oskus, tulevase juhi jaoks hädavajalik.
Ühesõnaga, ära vingu. Õpeta laps oma eeskujuga grupitööst maksimaalset kasu enda jaoks võtma ja nägema, mitte vinguma.

Mina ei rääkinud oma lapsest, aga mingit kasu ei saa inimene, kes enda seljas laseb sõita ja mingeid seanahavedajaid järel lohistab. Sina vist oled ise selline ärakasutaja, kes midagi teha ei viitsi ja siis ennast kuskile kellelegi kaela sokutab, ega sa muidu selliseid nii ei kaitseks. Kui minu laps oleks sellise asjaga hädas, loomulikult ütleksin talle, et õpi esimesest kogemusest ja selliste tüüpidega ära enam grupitööd tee. Ise ülikoolis olengi jaganud ülesanded laiali ja kui keegi midagi ei tee, olengi öelnud, et ei pane tema nime töö autorite hulka, kogu lugu. Kahjuks on mõni grupikaaslane olnud nii nõrk, et isegi kui soovib teha, ta tõmbab töö taseme lihtsalt niivõrd alla, et peabki tema eest ära tegema. Sellist järgmine kord ei võta siis gruppi.

[Külaline]

lorud selles grupis said ainult hinde, kuid ei saanud grammigi targemaks, no jummel, las said.

Ja mida loru siis õpib sellest? Sokuta ennast kellelegi kaela, kasuta ära ja saad hinde niisama. Mina seda küll õigeks ei pea, et selline asi läbi läheb ja loru saab sellise tagasiside, et tee järgmine kordki nii.

[Külaline]

Grupitöö on ju suurema mahuga kui oleks individuaaltöö. Seega kui üks selle ära teeb, siis ta ju peab rohkem pingutama kui üksi tehes. Samas teised ei tee midagi. Loomulikult pole see kuidagi õiglane. Ma ka ei teeks teiste eest ära ega laseks enda seljas sõita.

Üldjuhul (või vähemalt minu kogemuse järgi) saavad õpetajad väga hästi aru, kes on tööst kui palju teinud ja diferentseerivad ka hindeid.
Ja isegi kui ei diferentseeri, siis ... no tõesti, saage nüüd normaalseks. Sinu laps sai oskuse JA hea hinde, lorud selles grupis said ainult hinde, kuid ei saanud grammigi targemaks, no jummel, las said. Kui just pole tegu kiusamisteemaga, et keegi klassi kiusatu vägisi ja teiste narrimise saatel kõigile töö ära teeb, aga see on juba omaette teema.
Üks variant on veel ka see, et su laps õpib end kehtestama ja jagab töö laiali. Jälle tarvilik oskus, tulevase juhi jaoks hädavajalik.
Ühesõnaga, ära vingu. Õpeta laps oma eeskujuga grupitööst maksimaalset kasu enda jaoks võtma ja nägema, mitte vinguma.

Mina ei rääkinud oma lapsest, aga mingit kasu ei saa inimene, kes enda seljas laseb sõita ja mingeid seanahavedajaid järel lohistab. Sina vist oled ise selline ärakasutaja, kes midagi teha ei viitsi ja siis ennast kuskile kellelegi kaela sokutab, ega sa muidu selliseid nii ei kaitseks. Kui minu laps oleks sellise asjaga hädas, loomulikult ütleksin talle, et õpi esimesest kogemusest ja selliste tüüpidega ära enam grupitööd tee. Ise ülikoolis olengi jaganud ülesanded laiali ja kui keegi midagi ei tee, olengi öelnud, et ei pane tema nime töö autorite hulka, kogu lugu. Kahjuks on mõni grupikaaslane olnud nii nõrk, et isegi kui soovib teha, ta tõmbab töö taseme lihtsalt niivõrd alla, et peabki tema eest ära tegema. Sellist järgmine kord ei võta siis gruppi.

Esimeses lauses väidad, et inimene ei saa midagi kasu grupitöödest ja teises lauses ütled, et tuleb õppida ja mitte koostööd sellistega teha kas sa tõesti ei saa aru, et see ongi õppimine ja see ongi see kasu, mida laps saab? Õpib elama, õpib toime tulema, õpib end kehtestama - kui muidugi emme kõrvalt kõike pekki ei keera oma vingumise ja kooli süüdistamisega, vaid hoopis asjalikku nõu annab. Just täpselt, järgmine kord vali omale asjalikum grupp, ära tee selle klassi kõige popima poisiga koos seepärast, et ta ilusti naeratab.
Mind ära solvama tule, ole nii kena. Ma ei ole suss, panen vastu.

[Külaline]

Esimeses lauses väidad, et inimene ei saa midagi kasu grupitöödest ja teises lauses ütled, et tuleb õppida ja mitte koostööd sellistega teha kas sa tõesti ei saa aru, et see ongi õppimine ja see ongi see kasu, mida laps saab? Õpib elama, õpib toime tulema, õpib end kehtestama - kui muidugi emme kõrvalt kõike pekki ei keera oma vingumise ja kooli süüdistamisega, vaid hoopis asjalikku nõu annab. Just täpselt, järgmine kord vali omale asjalikum grupp, ära tee selle klassi kõige popima poisiga koos seepärast, et ta ilusti naeratab.
Mind ära solvama tule, ole nii kena. Ma ei ole suss, panen vastu.

Teist korda ütlen, mina ei rääkinud siin oma lapsest. Ja mida näiteks annaks sinusugustega koostöö? Õudne ja vastik kogemus mingi ärakasutajaga grupis olla ja ongi kõik. Milleks selline stress õppimise juures vajalik on.

[Külaline]

Esimeses lauses väidad, et inimene ei saa midagi kasu grupitöödest ja teises lauses ütled, et tuleb õppida ja mitte koostööd sellistega teha kas sa tõesti ei saa aru, et see ongi õppimine ja see ongi see kasu, mida laps saab? Õpib elama, õpib toime tulema, õpib end kehtestama - kui muidugi emme kõrvalt kõike pekki ei keera oma vingumise ja kooli süüdistamisega, vaid hoopis asjalikku nõu annab. Just täpselt, järgmine kord vali omale asjalikum grupp, ära tee selle klassi kõige popima poisiga koos seepärast, et ta ilusti naeratab.
Mind ära solvama tule, ole nii kena. Ma ei ole suss, panen vastu.

Teist korda ütlen, mina ei rääkinud siin oma lapsest. Ja mida näiteks annaks sinusugustega koostöö? Õudne ja vastik kogemus mingi ärakasutajaga grupis olla ja ongi kõik. Milleks selline stress õppimise juures vajalik on.

Ütle veel paar korda, kui soovid, aga mina vastasin sinu postitusele - rääkisid sa lapsest või endast, mingit vahet pole ja sisu see ei muuda.
Solvamata sa ikka ei suuda, nagu aru saan. No sel juhul oledki muidugi mõne ära kasutaja omale grupikaaslaseks auga välja teeninud. Sobite hästi.

[Külaline]

Eestlane võib ju introvert olla ja ongi, aga töökeskkond on meil siiski grupitöö keskne, seega minu arust on ainuõige seda juba koolist peale harjutada. Veetakse seal keegi läbi või mitte, vahet pole, aga tugevamad saavad väärtuslikku juhtimiskogemust, samuti esimesed vitsad selles, et kellegi peale loota ei või. Nii õpitaksegi. Jah, see on eestlasele raske, aga see tähendabki, et tulebki just harjutada. Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Ettevõtjana võin kindlalt väita, et juhiks ei anna harjutada, juhiks ehk siis liidriks sünnitakse. Sul peavad need omadused olemas olema st mitte teadmised, vaid suhtumine ja vastutuse talumine. Kui üritad senist tublit töötajat tõsta juhatajaks, võid kiirelt avastada, et asi kisub metsa, ise on väga tubli, aga teiste tööd juhtida või organiseerida ei suuda. Inimestega kipub ka olema see probleem, et sotsiaalsus avaldub ainult teatud seltskonnas, ehk kui kollektiiv/tiim sobib, siis kõik laabub, aga piisab ühest kriitilisest/auahnest/neurootilisest jne inimesest, kui sotsiaalsus muutub kõrvatvaatamiseks.
Tänapäeval noored vahetavad tööd suhteliselt kiiresti, nad ei taha kuidagi taluda ebamugavusi ehk nad ei hakka end harjutamagi, vaid pigem otsivad edasi. Võimalik, et see ongi loogiline, milleks taluda tööl stressi ja pingeid, kui võid leida endale sobiva töökeskkonna või või koguni meetodi.

[Külaline]

Eestlane võib ju introvert olla ja ongi, aga töökeskkond on meil siiski grupitöö keskne, seega minu arust on ainuõige seda juba koolist peale harjutada. Veetakse seal keegi läbi või mitte, vahet pole, aga tugevamad saavad väärtuslikku juhtimiskogemust, samuti esimesed vitsad selles, et kellegi peale loota ei või. Nii õpitaksegi. Jah, see on eestlasele raske, aga see tähendabki, et tulebki just harjutada. Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Ettevõtjana võin kindlalt väita, et juhiks ei anna harjutada, juhiks ehk siis liidriks sünnitakse. Sul peavad need omadused olemas olema st mitte teadmised, vaid suhtumine ja vastutuse talumine. Kui üritad senist tublit töötajat tõsta juhatajaks, võid kiirelt avastada, et asi kisub metsa, ise on väga tubli, aga teiste tööd juhtida või organiseerida ei suuda. Inimestega kipub ka olema see probleem, et sotsiaalsus avaldub ainult teatud seltskonnas, ehk kui kollektiiv/tiim sobib, siis kõik laabub, aga piisab ühest kriitilisest/auahnest/neurootilisest jne inimesest, kui sotsiaalsus muutub kõrvatvaatamiseks.
Tänapäeval noored vahetavad tööd suhteliselt kiiresti, nad ei taha kuidagi taluda ebamugavusi ehk nad ei hakka end harjutamagi, vaid pigem otsivad edasi. Võimalik, et see ongi loogiline, milleks taluda tööl stressi ja pingeid, kui võid leida endale sobiva töökeskkonna või või koguni meetodi.

Kahtlemata sünnitakse kõikvõimalike eeldustega, aga mina siiski väidan, et ilma harjutamata ei tule ka kaasasündinud juhiomadustega noorest korralikku juhti. Kui eeldusi üldse pole, siis muidugi pole võimalik end juhiks treenida - enesekehtestamise oskusi on aga vaja küll igaühel, nii juhil kui alluval. Sellised ühistööd treenivad ka seda. Justnimelt tuleb õppida piire seadma, läbi rääkima ja kui mõni grupikaaslane ikka üldse end ei liiguta, siis tema nime jah ei panegi tööle. See kõik on ääretult vajalik tööelus.

[Külaline]

TA jätkab. On veel üks vaatenurk: minu laps sõnul tekitab ärevust eelkõige kontrolli puudumine, kardab juba ette, et mis siis kui ei suuda teha piisavalt täiuslikult ja see mõjutab kogu grupi hinnet. Ja teiselt poolt ka see, et kui teised ei tee piisava hoolsusega ja tema saab seetõttu kehvema hinde. Kui ise teed, siis ise vastutad, seega neil pingutajatel on muret topelt.
Kahe aastaga pole ta mitte mingil viisil sellega harjunud ega harjugi, väidetavalt rikub grupiõpe kogu kogemuse (ise gruppi ka valida ei saa, enamasti valmis määratud).
Ühel kursusel (osalejaid vähem) õpetas õppejõud kõiki individuaalselt (oli tehniline ala), kõik olid õnnelikud ja kursusega rahul, sest sai süveneda, rahulikult ise mõelda ja kõike küsida, ei mingit grupitööd. Ja- kõik said ka väga hea tulemuse.