Grupitöö kui sundlaager

[Külaline]

Eestlane võib ju introvert olla ja ongi, aga töökeskkond on meil siiski grupitöö keskne, seega minu arust on ainuõige seda juba koolist peale harjutada. Veetakse seal keegi läbi või mitte, vahet pole, aga tugevamad saavad väärtuslikku juhtimiskogemust, samuti esimesed vitsad selles, et kellegi peale loota ei või. Nii õpitaksegi. Jah, see on eestlasele raske, aga see tähendabki, et tulebki just harjutada. Sotsiaalsus, koostöö, kommunikatsioon ja hiljem töötulemuste presenteerimine on osa iga eriala tulevasest argipäevast ja kui sind jõuga sellesse ei topita, siis vabatahtlikult sa ei lähe ja pärast oled tööl hädas.

Ettevõtjana võin kindlalt väita, et juhiks ei anna harjutada, juhiks ehk siis liidriks sünnitakse. Sul peavad need omadused olemas olema st mitte teadmised, vaid suhtumine ja vastutuse talumine. Kui üritad senist tublit töötajat tõsta juhatajaks, võid kiirelt avastada, et asi kisub metsa, ise on väga tubli, aga teiste tööd juhtida või organiseerida ei suuda. Inimestega kipub ka olema see probleem, et sotsiaalsus avaldub ainult teatud seltskonnas, ehk kui kollektiiv/tiim sobib, siis kõik laabub, aga piisab ühest kriitilisest/auahnest/neurootilisest jne inimesest, kui sotsiaalsus muutub kõrvatvaatamiseks.
Tänapäeval noored vahetavad tööd suhteliselt kiiresti, nad ei taha kuidagi taluda ebamugavusi ehk nad ei hakka end harjutamagi, vaid pigem otsivad edasi. Võimalik, et see ongi loogiline, milleks taluda tööl stressi ja pingeid, kui võid leida endale sobiva töökeskkonna või või koguni meetodi.

Kahtlemata sünnitakse kõikvõimalike eeldustega, aga mina siiski väidan, et ilma harjutamata ei tule ka kaasasündinud juhiomadustega noorest korralikku juhti. Kui eeldusi üldse pole, siis muidugi pole võimalik end juhiks treenida - enesekehtestamise oskusi on aga vaja küll igaühel, nii juhil kui alluval. Sellised ühistööd treenivad ka seda. Justnimelt tuleb õppida piire seadma, läbi rääkima ja kui mõni grupikaaslane ikka üldse end ei liiguta, siis tema nime jah ei panegi tööle. See kõik on ääretult vajalik tööelus.

Sul võib õigus olla, aga minu töökogemus seda ei kinnita. Kolm eri ülikoolides õppivat noort räägivad kõik sama juttu, kui tahad paremat hinnet, teed logardite eest ära, ei hakka keegi seal ennast kehtestama. Igaüks saab aru, et selle kolme aasta pärast pole mõtet tüli üles kiskuda. Päris tööl on jälle teine olukord, seal on küll võimalik õppida ennast kehtestama, aga paljudel on see väga vaevalin ka pikk protsess. Kõik need mainitud läbirääkimise jm oskused, jah, absoluutselt vajalikud, aga selleks pole vaja grupitöid, vaid pigem arendada endas emotsionaalset intelligentsust.

[Külaline]

Sul võib õigus olla, aga minu töökogemus seda ei kinnita. Kolm eri ülikoolides õppivat noort räägivad kõik sama juttu, kui tahad paremat hinnet, teed logardite eest ära, ei hakka keegi seal ennast kehtestama. Igaüks saab aru, et selle kolme aasta pärast pole mõtet tüli üles kiskuda. Päris tööl on jälle teine olukord, seal on küll võimalik õppida ennast kehtestama, aga paljudel on see väga vaevalin ka pikk protsess. Kõik need mainitud läbirääkimise jm oskused, jah, absoluutselt vajalikud, aga selleks pole vaja grupitöid, vaid pigem arendada endas emotsionaalset intelligentsust.

Ei tea, minu tütar küll sai poole ülikooli pealt selgeks, kuidas mitte teiste eest tööd teha, gümnaasiumis ja esimestel kursustel oli ta küll see ülikorralik, kes kõik ära tegi. Ega seda keegi tea, mis teid pidi ta seda õppis, kuid ma arvan, et kui poleks stiimulit grupitööde näol olnud, siis poleks see küll veel ülikoolis tulnud. Vajadus ju õpetab ja kuni vajadust pole, seni ajadki niisama läbi.

TA jätkab. On veel üks vaatenurk: minu laps sõnul tekitab ärevust eelkõige kontrolli puudumine, kardab juba ette, et mis siis kui ei suuda teha piisavalt täiuslikult ja see mõjutab kogu grupi hinnet. Ja teiselt poolt ka see, et kui teised ei tee piisava hoolsusega ja tema saab seetõttu kehvema hinde. Kui ise teed, siis ise vastutad, seega neil pingutajatel on muret topelt.
Kahe aastaga pole ta mitte mingil viisil sellega harjunud ega harjugi, väidetavalt rikub grupiõpe kogu kogemuse (ise gruppi ka valida ei saa, enamasti valmis määratud).

Ma arvan, et su lapsel on just vaja selle probleemi sees olla, et lõpuks ära harjuda. Kaks aastat on väga lühike aeg. Ülikooli lõpuks saab selgeks. Ka psühholoogidel on ärevuse raviks just see meetod, et tuleb teha seda, mis ärevust tekitab. Ainult nii harjud, ainult nii läheb kergemaks. Ka minu tütrel on olnud pikk ärevuse ajalugu, sellega on võimalik toime tulla, kui ei väldi seda, mis ärevust tekitab.

[Külaline]

Ei mõista ka grupitöö kasu.
Mulle tundub et kui on grupitöö, on jagatud vastutus tulemuse eest ja saab kergemalt läbi. Ei pea nii palju ise mõtlema ja tegema ja küll keegi ikka ära teeb. Mina igatahes pole kuigi kiire ja taibukas. Grupitööga saan ma ikka rohkem viilida, kui tehes enda eest.

[Külaline]

Grupitööl on omad plussid ja miinused. Kunagi oleks ma iga kell eelistanud individuaalset tööd, aga täiskasvanuna olen rohkem ka rühmas tegutsemist tolereerima hakanud.

Gümnaasiumi ajal meeldis mulle grupitöödes nagunii alati juhtroll võtta, sest mulle tundus, et ma ise tean kõige paremini. Ülikooli ajal suutsin sellest kontrollist lahti lasta, sest nägin, et teised õpilased on ka võimekad.

Ülikoolis on mul ainult ühe korra ette tulnud seda, et üks liige oli passiivne. Küll käskis endale meeldetuletuseks saata meile ja helistada. Kirjutasin talle ja saatsin telefoninumbrile sõnumeid, millele ta ei reageerinud. Ootasin ja ootasin kuni viimase päevani ning siis pidin mitme tunniga ära tegema projekti, milleks oli aega antud mitu kuud. Pärast üritas ta õppejõule selgeks teha, et mina ei lasknud tal tööd teha ja tegin tema ideed maha. Kahjuks selline inimene on koolis kellegi õpetaja, nii et tunnen eos kaasa lastele ja vanematele.

Grupitööd tuleks harjutada maast madalast, nii et see oleks õpilastele tavapärane õppimise vorm. Reaalsus on pigem selline, et kõik tegutsevad suurema osa ajast iseseisvalt ning siis järsku lajatatakse mingi grupitööga, mida õpetaja aktiivselt ei juhi ka. Selline kogemus võibki kujunebki ebameeldivaks ja tüütuks, kui just rühmaliikmetega ei vea.

[Külaline]

Peamine põhjus, miks neid grupitöid nii palju tehakse, on see, et ülikool soovib raha kokku hoida. Kõigi erialade grupid on kokku pandud nii palju kui vähegi võimalik, seega on kursused suured. Kui annad kodutöö nelja peale, on vaja hinnata vaid üks töö. Töö maht väheneb neli korda. Kui lased lõputöö teha kahe peale, vähendab see õppejõu töömahtu kaks korda. Sinna ongi see koer maetud, mitte kuskile mujale.

[Külaline]

Mul sugulane õpib ka hetkel ja kurtis, et grupitöös peaaegu pooled üldse osaleda ei taha. Koguaeg muudkui nina vingus ja kätte ei saa ja sada häda, et saaks vaid kõrvale hiilida.

[Külaline]

Hiljuti kuulsin raadiost ka seda grupitöö juttu. Seal räägiti nii, et peab seda õppima juba lasteaiast peale, sest ühiskond on üles ehitatud sellele - koostööle. Et polevatki ühtegi ametit, kus poleks koostööd vaja teha. Et pead ikka suhtlema, avaldama arvamust, end selgeks tegema. See olevat see mida peab õppima.

[Külaline]

Hiljuti kuulsin raadiost ka seda grupitöö juttu. Seal räägiti nii, et peab seda õppima juba lasteaiast peale, sest ühiskond on üles ehitatud sellele - koostööle. Et polevatki ühtegi ametit, kus poleks koostööd vaja teha. Et pead ikka suhtlema, avaldama arvamust, end selgeks tegema. See olevat see mida peab õppima.

See on õige, aga nüüd on sellega natuke üle pingutatud. Oleks täiesti piisav, kui igas aines oleks üks grupitöö ja on ka muud hindamisviisid olemas, mida teed individuaalselt. Üldhariduskoolis polegi neid grupitöid nii palju, küll aga ülikoolis. Aga nagu ütlesin, see vähendab õppejõudude töömahtu mitmeid kordi.

[Külaline]

Kui grupitöö on hindeline....kas gruputöö eest saab üldse panna hindeid? Teed küll töö grupina, aga hinde saad ikka endale ja see kajastub su hindelistes tulemustes?

[Külaline]

Kui grupitöö on hindeline....kas gruputöö eest saab üldse panna hindeid? Teed küll töö grupina, aga hinde saad ikka endale ja see kajastub su hindelistes tulemustes?

Jah, mul ülikoolis on mitu kursust sellised olnud. Pannaksegi hinne neljale ühine ja mingeid muid hindamisviise polegi.

[Külaline]

Kui grupitöö on hindeline....kas gruputöö eest saab üldse panna hindeid? Teed küll töö grupina, aga hinde saad ikka endale ja see kajastub su hindelistes tulemustes?

Lõputöödki nüüd sellised. Sama on ka üldhariduskoolis. Mu poeg tegi loovtöö kahe peale ja tema partner magas kaitsmisel sisse, hilines viis minutit ja rohkem enam ei lastud kaitsma. Jäid suvetööle mõlemad. Üksi ka ära kaitsta ei lubatud.

[Külaline]

Kui grupitöö on hindeline....kas gruputöö eest saab üldse panna hindeid? Teed küll töö grupina, aga hinde saad ikka endale ja see kajastub su hindelistes tulemustes?

Jah, mul ülikoolis on mitu kursust sellised olnud. Pannaksegi hinne neljale ühine ja mingeid muid hindamisviise polegi.

See on nii ebaõiglane. Kui grupis on need kes arvavad et hinded pole olulised ja need kes tahavad saada häid hindeid.
Kelle suhtumine grupis siis on vale? Kui tunnistusest või diplomist sõltub su edasine sissesaamine kooli?

[Külaline]

Saan teemaalgatajast aru.

Samal ajal, päris elus tulebki ette nn. raskeid inimesi, kes lasevad teiste kulul liugu, kes valetavad, kes võtavad au teiste töö eest endale, jne. Kõige erinevamaid tüüpe. Isegi megarikastel inimestel on probleemid. Sa ei saa kõiki ebameeldivaid inimesi vältida, vaid sa pead õppima nendega nn. hakkama saama.

Seda grupitöö õpetabki. Eestlastel on tihti kehvad need sotsiaalsed oskused. Raske õppusel, kerge lahingus.

[Külaline]

Kui grupitöö on hindeline....kas gruputöö eest saab üldse panna hindeid? Teed küll töö grupina, aga hinde saad ikka endale ja see kajastub su hindelistes tulemustes?

Lõputöödki nüüd sellised. Sama on ka üldhariduskoolis. Mu poeg tegi loovtöö kahe peale ja tema partner magas kaitsmisel sisse, hilines viis minutit ja rohkem enam ei lastud kaitsma. Jäid suvetööle mõlemad. Üksi ka ära kaitsta ei lubatud.

Kas oli ikka päris nii. Midagi jätad sa ütlemata, võib arvata.
Aga ärgu siis tehku kahe peale neid töid. Keegi ju ei sundinud, tahtsid lihtsalt kergemalt läbi saada, teadagi.

[Külaline]

Saan teemaalgatajast aru.

Samal ajal, päris elus tulebki ette nn. raskeid inimesi, kes lasevad teiste kulul liugu, kes valetavad, kes võtavad au teiste töö eest endale, jne. Kõige erinevamaid tüüpe. Isegi megarikastel inimestel on probleemid. Sa ei saa kõiki ebameeldivaid inimesi vältida, vaid sa pead õppima nendega nn. hakkama saama.

Seda grupitöö õpetabki. Eestlastel on tihti kehvad need sotsiaalsed oskused. Raske õppusel, kerge lahingus.

No täpselt.

[Külaline]

Saan teemaalgatajast aru.

Samal ajal, päris elus tulebki ette nn. raskeid inimesi, kes lasevad teiste kulul liugu, kes valetavad, kes võtavad au teiste töö eest endale, jne. Kõige erinevamaid tüüpe. Isegi megarikastel inimestel on probleemid. Sa ei saa kõiki ebameeldivaid inimesi vältida, vaid sa pead õppima nendega nn. hakkama saama.

Seda grupitöö õpetabki. Eestlastel on tihti kehvad need sotsiaalsed oskused. Raske õppusel, kerge lahingus.

No täpselt.

Keegi pole öelnud, et grupitööd poleks olulised. Aga nüüd on mindud nendega liiale, kogu õpe on praktiliselt grupitööna ja see pole õige. Ülikoolis siiski õpitakse muid asju ka kui grupis töötamist. Ja need muud asjad jäävad juba tahaplaanile. Lisaks toodab see siiski liiga palju teadmisteta inimesi juurde, kelle ainus oskus on niisama vedelemine, et küll keegi ikka ära teeb. See pole küll oskus, mida tulevases töökohas hinnatakse.

[Külaline]

Peamine põhjus, miks neid grupitöid nii palju tehakse, on see, et ülikool soovib raha kokku hoida. Kõigi erialade grupid on kokku pandud nii palju kui vähegi võimalik, seega on kursused suured. Kui annad kodutöö nelja peale, on vaja hinnata vaid üks töö. Töö maht väheneb neli korda. Kui lased lõputöö teha kahe peale, vähendab see õppejõu töömahtu kaks korda. Sinna ongi see koer maetud, mitte kuskile mujale.

Sul on absoluutselt õigus, hoitakse aega ja raha kokku. Tänapäeval pole isegi mitte neljased grupid, vaid sageli 6-7 liikmelised, seega veel õppejõul veelgi vähem tööd. Mis veel lisaks häirib, on see, et mitte mingit tagasisidet reeglina ei anta, saad hinde ja see info, mida oleks pidanud tegema teisiti, jääb täiesti teadmata. Aja kokkuhoid muidugi siingi suur.

[Külaline]

Saan teemaalgatajast aru.

Samal ajal, päris elus tulebki ette nn. raskeid inimesi, kes lasevad teiste kulul liugu, kes valetavad, kes võtavad au teiste töö eest endale, jne. Kõige erinevamaid tüüpe. Isegi megarikastel inimestel on probleemid. Sa ei saa kõiki ebameeldivaid inimesi vältida, vaid sa pead õppima nendega nn. hakkama saama.

Seda grupitöö õpetabki. Eestlastel on tihti kehvad need sotsiaalsed oskused. Raske õppusel, kerge lahingus.

No täpselt.

Keegi pole öelnud, et grupitööd poleks olulised. Aga nüüd on mindud nendega liiale, kogu õpe on praktiliselt grupitööna ja see pole õige. Ülikoolis siiski õpitakse muid asju ka kui grupis töötamist. Ja need muud asjad jäävad juba tahaplaanile. Lisaks toodab see siiski liiga palju teadmisteta inimesi juurde, kelle ainus oskus on niisama vedelemine, et küll keegi ikka ära teeb. See pole küll oskus, mida tulevases töökohas hinnatakse.

Need grupitööd on üldiselt suure mahuga, nii et tegelikult on abiks küll koormuse jagamisel. Isegi kahepeale tegemine on juba paras ajaline võit. Nii palju, kui olen pidanud grupitöid tegema, on tulnud ikkagi mingil moel märku anda, kes mis osa eest on vastutanud, kui tegemist on hindelise tööga.

[Külaline]

No täpselt.

Keegi pole öelnud, et grupitööd poleks olulised. Aga nüüd on mindud nendega liiale, kogu õpe on praktiliselt grupitööna ja see pole õige. Ülikoolis siiski õpitakse muid asju ka kui grupis töötamist. Ja need muud asjad jäävad juba tahaplaanile. Lisaks toodab see siiski liiga palju teadmisteta inimesi juurde, kelle ainus oskus on niisama vedelemine, et küll keegi ikka ära teeb. See pole küll oskus, mida tulevases töökohas hinnatakse.

Need grupitööd on üldiselt suure mahuga, nii et tegelikult on abiks küll koormuse jagamisel. Isegi kahepeale tegemine on juba paras ajaline võit. Nii palju, kui olen pidanud grupitöid tegema, on tulnud ikkagi mingil moel märku anda, kes mis osa eest on vastutanud, kui tegemist on hindelise tööga.

Jah, küsitakse küll moepärast, et kes kui palju panustas, aga kui see on su enda grupikaaslane, ega siis nii naljalt tülli ei soovi ju minna. Pigem katsud järgmisel korral kedagi teist endale sinna gruppi saada.

[Külaline]

Keegi pole öelnud, et grupitööd poleks olulised. Aga nüüd on mindud nendega liiale, kogu õpe on praktiliselt grupitööna ja see pole õige. Ülikoolis siiski õpitakse muid asju ka kui grupis töötamist. Ja need muud asjad jäävad juba tahaplaanile. Lisaks toodab see siiski liiga palju teadmisteta inimesi juurde, kelle ainus oskus on niisama vedelemine, et küll keegi ikka ära teeb. See pole küll oskus, mida tulevases töökohas hinnatakse.

Need grupitööd on üldiselt suure mahuga, nii et tegelikult on abiks küll koormuse jagamisel. Isegi kahepeale tegemine on juba paras ajaline võit. Nii palju, kui olen pidanud grupitöid tegema, on tulnud ikkagi mingil moel märku anda, kes mis osa eest on vastutanud, kui tegemist on hindelise tööga.

Jah, küsitakse küll moepärast, et kes kui palju panustas, aga kui see on su enda grupikaaslane, ega siis nii naljalt tülli ei soovi ju minna. Pigem katsud järgmisel korral kedagi teist endale sinna gruppi saada.

Aga miks sa siis nutad, kui ei julge teisele näkku öelda, et sulle ei meeldi, et ta sinu arvelt hinde saab? Seda sulle õpetada vaja ongi, aga sina protestid. Aasta pärast kui kool läbi, siis on sul sama olukord tööl töögrupis ja miski ei muutu, ka seal pead sa ütlema välja, kelle pärast projekt pidurdab, mitte mingi kambajõmluse pärast kaitsma ludrisid (ja pärast ise frustreeritud olema ning, nagu siin teemas näha, teisi süüdistama ebaõigluses).