Matemaatika

[Külaline]

Kas teil on olnud olukorda, kus neljadele-viitele õppinud laps saab matemaatika eksamil kolme või kukub läbi?
Eilses Laseris oli see teema.
Õpetajad ei hinda lapsi erinevates koolides ühte moodi.
Ma arvasin et kui on tunnikontroll või kontrolltöö, on see nn kõrgemalt ette antud küsimused ja ka kõrgemalt ette antud hindamise süsteem. Et iga vastus annab teatud arv punkte ja need punktid kokku lugedes saab panna vastava hinde, mis vastab punktide arvule.

[Külaline]

See, et eksamil tuleb oodatust halvem tulemus, ei ole kuidagi seotud ainult matemaatikaga.
Nii eksamil, tunnitkontrolli, kui kontrolltöös hinnatakse seda kuidas on õpilane aine omandanud.
Eksamil on sageli õpilane närvis ja sealt ka halvemad tulemused.
Matemaatika on suuresti loogiline mõtlemine ja arendab seoste loomist.

Õpitulemused sõltuvad nii õpetajat kui õpilasest. Mõlemad peavad pingutama.

[Külaline]

Koolides hinnataksegi ju erinevalt, see hindamine pole kuskilt kõrgemalt poolt ette nähtud asi. Hinnatakse ka pingutust, materjale diferentseeritakse, kohandatakse, et iga laps saaks eduelamuse jne. Ma olen näiteks väikeklassi klassijuhataja, kus on HEV lapsed. Õpetajad panevad ka neile neljasid ja viisi, et laste õpimotivatsiooni ja pingutussoovi tõsta. Aga selge on, et riigieksami tulemused tulevad halvad, nad ei ole mingid geeniused, osadel on üldse individuaalne õppekava tehtud ja mõnes aines väljundeid vähendatud. Lisaks ongi koolid väga erineva tasemega, ühe kooli 3 võib olla teise kooli 5. Sellepärast ongi ülikoolides oma testid või vaadatakse riigieksamite tulemusi, koolitunnistust pärast gümnaasiumi ei hinda väga keegi. Ja eks kõik pedagoogid teavad ka, mis tase kuskil koolis on ja mida need hinded tähendavad. Vaatad lapse õpilasraamatu üle ja on selge, mis võimete ja käitumisega lapsega tegemist on. Seetõttu ei saa ka osad lapsed gümnaasiumisse, kuigi vanem arvab, et miks siis, kõik on neljad-viied, ainult eksamid läksid halvasti. Küll oli närvis vms. Enne oli ka nii, et riigieksami järeleksameid korraldas kool ja need olid osades kohtades juba palju madalama tasemega. Ei olnud haruldus, et riigieksami kukkus laps läbi, aga pärast sai järeleksamil 70 protsenti. Kuna see kõik oli teada, lõpetatati need järeleksamid ära. Laps ei õpi nädala ajaga nii palju juurde.

[Külaline]

Koolides hinnataksegi ju erinevalt, see hindamine pole kuskilt kõrgemalt poolt ette nähtud asi. Hinnatakse ka pingutust, materjale diferentseeritakse, kohandatakse, et iga laps saaks eduelamuse jne. Ma olen näiteks väikeklassi klassijuhataja, kus on HEV lapsed. Õpetajad panevad ka neile neljasid ja viisi, et laste õpimotivatsiooni ja pingutussoovi tõsta. Aga selge on, et riigieksami tulemused tulevad halvad, nad ei ole mingid geeniused, osadel on üldse individuaalne õppekava tehtud ja mõnes aines väljundeid vähendatud. Lisaks ongi koolid väga erineva tasemega, ühe kooli 3 võib olla teise kooli 5. Sellepärast ongi ülikoolides oma testid või vaadatakse riigieksamite tulemusi, koolitunnistust pärast gümnaasiumi ei hinda väga keegi. Ja eks kõik pedagoogid teavad ka, mis tase kuskil koolis on ja mida need hinded tähendavad. Vaatad lapse õpilasraamatu üle ja on selge, mis võimete ja käitumisega lapsega tegemist on. Seetõttu ei saa ka osad lapsed gümnaasiumisse, kuigi vanem arvab, et miks siis, kõik on neljad-viied, ainult eksamid läksid halvasti. Küll oli närvis vms. Enne oli ka nii, et riigieksami järeleksameid korraldas kool ja need olid osades kohtades juba palju madalama tasemega. Ei olnud haruldus, et riigieksami kukkus laps läbi, aga pärast sai järeleksamil 70 protsenti. Kuna see kõik oli teada, lõpetatati need järeleksamid ära. Laps ei õpi nädala ajaga nii palju juurde.

Minu lapsed õpivad väikelinna koolis (ei ole eliitkool, tavaline piirkonnakool) ja siin küll hindamine tavalastel (hevi-ide hindamist ma ei tea) nii lõtv pole. "Pingutuse eest", "aktiivse osavõtu eest" jms. pannakse hindeid ainult kehalises kasvatuses ja loovainetes (kunst, muusika). Põhiainetes on õpetajal kindel süsteem, et nii palju punkte - viis, nii palju punkte - 4, nii palju punkte - 3. Ja selle järgi pannakse lapsele hinne. Ei ole sellist: "mis siis, et said kolmevääriliselt punte - ma panen sulle ikkagi nelja, sest sa pead ju ikkagi eduelamuse saama". Jah, on juhtunud, et minu muidu headele hinnetele õppiv laps on läinud (mitte matamaatiks, aga võõrkeeles) närvi - ja saanud töö eest kahe. Ilma mingi halastuseta. Siis on pidanud laps asja üle kordama, uuesti töö tegema. Aga ka hinde parandamisel on lugenud ainult tulemus (et teist korda on asi nii selge, et saaks korraliku punktisumma) - mitte, et hinne pandaks pingutuse eest. Kolme ei saa parandada, kolmega peab laps leppima ja järgnevalt nelju-viisi peale saama (siis ju keskmine hinne tõuseb ja kolme halb mõju leevendub).

Oma lastele olen seetõttu alati rääkinud, et tunnikontrolli või kontrolltöö ajal sul pole aega hakata kahtlema: "Oot - kuidas see asi nüüd oligi, ma ju teadsin enam-vähem, et oli nagu midagi sellist - aga, näe, hetkel meenu..." - sest siis sul saab aeg otsa, sa lähed veel rohkem närvi - ja palun väga, tulemuseks ongi, et suur osa punktidest jääb saamata ja hinne tuleb halb. Seega, ära pane kodus liiga ruttu õpikut kinni: "Ah, ma ju enam-vähem oskan kah" - vaid võta kodus õppimise jaoks piisavalt aega ja õpi asi nii korralikult selgeks, et isegi siis, kui väike sabin on sees, tead asja nii kindlalt, et teed korraliku tulemuse ikkagi ära. Õppida tulebki nii, et sul oleks kontrolltööks/eksamiks, kui närv on sees, mingi nö. tugevusvaru - muidu sa stabiilselt häid hindeid ei saa.

Huvitav, kas siis tõesti mõnes koolis pannakse näit. mata hindeid väga lõdvalt?

[Külaline]

Tasemetööd näitavad taset ühtlaselt ühtmoodi üle koolide, kontrolltööde hinded on loomulikult iga kooli enda skaalas.
See võib olla ka teistpidi, näiteks Reaalkoolis põhikoolil lõpueksamitel ja riigieksamitel eriti kolme saajaid ei olegi, isegi neljasid on üksikuid, kuigi tunnistuse järgi võib mõni õpilane lausa kaheline olla.

[Külaline]

Põhiainetes on õpetajal kindel süsteem, et nii palju punkte - viis, nii palju punkte - 4, nii palju punkte - 3. Ja selle järgi pannakse lapsele hinne. Ei ole sellist: "mis siis, et said kolmevääriliselt punte - ma panen sulle ikkagi nelja, sest sa pead ju ikkagi eduelamuse saama.

Mis see punktide lugemine siin rolli mängib, ülesanded võivad ju olla vabalt erineva raskustasemega. Sinu väikelinna koolis võib olla matemaatika tase väga hea, selle vastu pole keegi vaielnud, aga koolide tase ongi väga erinev, ei ole mingeid vabariigilisi tunnikontrolle olemas. Ka õpetajad võivad hinnata erinevalt, kõike võib olla. Minu lapse koolis näiteks saavad kunstis kõik kahtesid ja kolmesid, sest õpetaja hindamiskriteeriumid on väga ranged. Eestis keegi seda ei keela. Ja tõesti, vabalt võib ka nii olla, et koolitunnistusel on matemaatika kaks või kolm, aga riigieksam 80 pluss protsenti, sest koolis on ranged hindamiskriteeriumid.

[Külaline]

Tuttavat noort inimest peeti humanitaarkoolis matemaatikas priimuseks - klassi kõige targem poiss. Läks oma gümnaasiumisse ilma ühegi eksamita. Vanemate õhutusel hallas huvituma it-st, tehi lõpueksamina laia matemaatika ja… sai pisut üle poole punktidest. Klassikaaslased olid ilmselt veel nõrgemad kui teda parimaks peeti. Korduseksami eel kulus aasta tugevat tööd ja nuud on noor inimene unistuste valdkonnas tegutsemas.
See tähendabki, et opetajad on nii erinevad ja tode voib kahjuks selguda riigieksamil. Mingit haridusvõrdsust ei ole Eestis paraku olemas.
Oppisin ühes vabariigi parimas koolis ja meile tulid gümnaasiumi oivikud teistest linna koolidest. Esimese veerandi lopuks oli kiitusega pohikooli lõpetanud tavaliselt kolmelised, aasta lopuks votsid järele. Ebaaus on luua lastele illusioone, aga samas ei saa juniga tunnikontrolöi riiklikul tasemel hinnata.

[Külaline]

Ma olen näiteks väikeklassi klassijuhataja, kus on HEV lapsed. Õpetajad panevad ka neile neljasid ja viisi, et laste õpimotivatsiooni ja pingutussoovi tõsta. Aga selge on, et riigieksami tulemused tulevad halvad, nad ei ole mingid geeniused, osadel on üldse individuaalne õppekava tehtud ja mõnes aines väljundeid vähendatud.

Minu väikeklassis õppival HEV lapsel on hinded pea kõik viied, aga need on ikka päris hinded - laps käib ka olümpiaadidel ja saab häid tulemusi.

[Külaline]

Ma olen näiteks väikeklassi klassijuhataja, kus on HEV lapsed. Õpetajad panevad ka neile neljasid ja viisi, et laste õpimotivatsiooni ja pingutussoovi tõsta. Aga selge on, et riigieksami tulemused tulevad halvad, nad ei ole mingid geeniused, osadel on üldse individuaalne õppekava tehtud ja mõnes aines väljundeid vähendatud.

Minu väikeklassis õppival HEV lapsel on hinded pea kõik viied, aga need on ikka päris hinded - laps käib ka olümpiaadidel ja saab häid tulemusi.

Ära tunne end puudutatuna - sellest teema ongi, et hinded on vastavalt vajadusele - loomulikult on HEV erinevat ja mõnel juhul ei ole vajadust hinnetega motiveerida, laps on ise juba väga taibukas õppija, teisel juhul aga on.

[Külaline]

Põhiainetes on õpetajal kindel süsteem, et nii palju punkte - viis, nii palju punkte - 4, nii palju punkte - 3. Ja selle järgi pannakse lapsele hinne. Ei ole sellist: "mis siis, et said kolmevääriliselt punte - ma panen sulle ikkagi nelja, sest sa pead ju ikkagi eduelamuse saama.

Mis see punktide lugemine siin rolli mängib, ülesanded võivad ju olla vabalt erineva raskustasemega. Sinu väikelinna koolis võib olla matemaatika tase väga hea, selle vastu pole keegi vaielnud, aga koolide tase ongi väga erinev, ei ole mingeid vabariigilisi tunnikontrolle olemas. Ka õpetajad võivad hinnata erinevalt, kõike võib olla. Minu lapse koolis näiteks saavad kunstis kõik kahtesid ja kolmesid, sest õpetaja hindamiskriteeriumid on väga ranged. Eestis keegi seda ei keela. Ja tõesti, vabalt võib ka nii olla, et koolitunnistusel on matemaatika kaks või kolm, aga riigieksam 80 pluss protsenti, sest koolis on ranged hindamiskriteeriumid.

Kahju küll siis, et mõnedes Eesti koolides odava populaarsuse tee valitakse ja hinnatakse nii lõdvalt.

Ise ei näe ülehindamisel, et pärast riigieksamil nii kool ("Meie priimus kukkus läbi!") kui ka õpilane ise šoki saaksid, erilist mõtet küll.

[Külaline]

Mida siis näitab range õpetaja 2? Seda et ole selgeks saanud.
See on õoetajatel ka halb olukord. Ise ju õpetasid seda mille eest pead 2 panema.

[käguan]

Ma olen näiteks väikeklassi klassijuhataja, kus on HEV lapsed. Õpetajad panevad ka neile neljasid ja viisi, et laste õpimotivatsiooni ja pingutussoovi tõsta. Aga selge on, et riigieksami tulemused tulevad halvad, nad ei ole mingid geeniused, osadel on üldse individuaalne õppekava tehtud ja mõnes aines väljundeid vähendatud.

Minu väikeklassis õppival HEV lapsel on hinded pea kõik viied, aga need on ikka päris hinded - laps käib ka olümpiaadidel ja saab häid tulemusi.

Ära tunne end puudutatuna - sellest teema ongi, et hinded on vastavalt vajadusele - loomulikult on HEV erinevat ja mõnel juhul ei ole vajadust hinnetega motiveerida, laps on ise juba väga taibukas õppija, teisel juhul aga on.

Hev-i puhul ei tea, aga tavalapse puhul peaks hinne näitama ikka tegelikku taset. Okei, kui õpetaja paneb nõrkade võimetega lapsele "kolme" ja ütleb sinna juurde: "Sinu puhul on ka kolm väga tubli saavutus. Tubli, et pingutad!"- siis sellest saan ma aru, et ei taheta, et kehvemate võimetega laps liigselt kurvastab ja päris alla annab, inimsõbralik suhtumine ja nii. Siis enne riigieksamit teeb laps viimse ponnistuse ettevalmistamisel ja vanemad/õpetajad hoitavad vargsi hinge kinni (kas laps saab napilt rahuldava või kukub läbi?) ja kui ikkagi saab läbi, on kõigil suur rõõm. Sellest kõigest saan ma aru.

Aga et last (ja lapsevanemat) kõigepealt uinutatakse mingite lõdvalt pandud neljade-viitega, tekitakse mõnus illusioon, et lapse tase on hea ja pole midagi karta - ja siis riigieksamil tabab kõiki šokk: "Ohh ja ahh, kuidas ta nüüd läbi kukkuda sai ?" Või olgu, isegi, kui ei kuku päris läbi, siis: "Kuidas priimus nii armetult madalad punktid sai, nüüd ei saa edasi õppima minna, oi-oi-oi..." - mis mõte sellel on? Mis inimsõbralikkus selliste šokkide tekitamine siis olema peaks? Kas asi on selles, et õpetaja enda arusaam inimsõbralikkusest on tõesti selline, et hindangi hästi lõdvalt ja tekitan illusioooni heast tasemest? Või nõuavad lapsevanemad õpetaja käest kurje sõnumeid saates ja ähvardades häid hindeid, õpetaja allub kurjade lapsevanemate terrorile, paneb häid hindeid - ja siis lõpuks on tulemus selline, nagu on?

[Külaline]

Kas asi on selles, et õpetaja enda arusaam inimsõbralikkusest on tõesti selline, et hindangi hästi lõdvalt ja tekitan illusioooni heast tasemest? Või nõuavad lapsevanemad õpetaja käest kurje sõnumeid saates ja ähvardades häid hindeid, õpetaja allub kurjade lapsevanemate terrorile, paneb häid hindeid - ja siis lõpuks on tulemus selline, nagu on?

Igasuguseid variante on olemas. Ja koolide tase on erinev. Töötasin koolis, kus matemaatikaeksami keskmine oli mingi 20-30 protsenti. Aga eks oli sealgi neid, kellel oli matemaatika viis. Oligi halbadest parim.

[Külaline]

Mida siis näitab range õpetaja 2? Seda et ole selgeks saanud.
See on õoetajatel ka halb olukord. Ise ju õpetasid seda mille eest pead 2 panema.

Õpetaja ei raatsi kahte panna selle eest, mida ta ise õpetas?

Imelik õpetaja siis küll. Iga vähegi mõtlev inimene saab, et see, et kõik lapsed ei teeni ära häid hindeid, ei näita automaatselt õpetaja halba taset. Kahelise (päriselt) kolme peale saamine võib nõuda õpetajalt hoopis rohkem võimlemist kui viielise õpetamine, kes omandab õpitavat kergesti.

[Külaline]

Mida siis näitab range õpetaja 2? Seda et ole selgeks saanud.
See on õoetajatel ka halb olukord. Ise ju õpetasid seda mille eest pead 2 panema.

Õpetaja ei raatsi kahte panna selle eest, mida ta ise õpetas?

Imelik õpetaja siis küll. Iga vähegi mõtlev inimene saab, et see, et kõik lapsed ei teeni ära häid hindeid, ei näita automaatselt õpetaja halba taset. Kahelise (päriselt) kolme peale saamine võib nõuda õpetajalt hoopis rohkem võimlemist kui viielise õpetamine, kes omandab õpitavat kergesti.

Kas vanem mõistab seda? Või näeb seda et ta laps kurvastab. Pingutab, aga ei saa kunagi paremaid hindeid. Seepärast et õpetaja ei suuda talle ainet õpetada.

[käguan]

Mida siis näitab range õpetaja 2? Seda et ole selgeks saanud.
See on õoetajatel ka halb olukord. Ise ju õpetasid seda mille eest pead 2 panema.

Õpetaja ei raatsi kahte panna selle eest, mida ta ise õpetas?

Imelik õpetaja siis küll. Iga vähegi mõtlev inimene saab, et see, et kõik lapsed ei teeni ära häid hindeid, ei näita automaatselt õpetaja halba taset. Kahelise (päriselt) kolme peale saamine võib nõuda õpetajalt hoopis rohkem võimlemist kui viielise õpetamine, kes omandab õpitavat kergesti.

Kas vanem mõistab seda? Või näeb seda et ta laps kurvastab. Pingutab, aga ei saa kunagi paremaid hindeid. Seepärast et õpetaja ei suuda talle ainet õpetada.

Paljud vanemad ei jagagi õpetaja tööst ööd ega mütsi. Nii on. Ega õpetaja ei saa ometi selliste järgi joonduda?

[Külaline]

Solsidani vaadates oli seal ka probleem, et õpetaja ei julge lapsi hinnata halbade hinnetega, sest lapsevanemad nõuacad paremaid hindeid, paremat õpetajat.
See ajas naerma.
Aga eilses laseris oli seesama probleem ära toodud. Õpetajad hindavad leebemalt sest ei taha konflikte lapsevanemarega.
Tegelikult lükkavad nad konflikti edasi. Sest kui eksam läheb halvasti, tuleb ikka konflikt.

[Külaline]

Solsidani vaadates oli seal ka probleem, et õpetaja ei julge lapsi hinnata halbade hinnetega, sest lapsevanemad nõuacad paremaid hindeid, paremat õpetajat.
See ajas naerma.
Aga eilses laseris oli seesama probleem ära toodud. Õpetajad hindavad leebemalt sest ei taha konflikte lapsevanemarega.
Tegelikult lükkavad nad konflikti edasi. Sest kui eksam läheb halvasti, tuleb ikka konflikt.

Mis siis ikka enam tuleb, saab ehk ühe kaebuse, aga seda last ta oma tunnis enam nägema ei pea, samamoodi ei pea vanematega maid jagama. Kuna käin päris sageli tunde vaatlemas, siis paljude laste õpimotivatsioon on null, tunnis ei tee midagi kaasa, õpetaja käsklusi ei kuula, asju kaasas ei ole. Sellist ei teegi targaks, targem on 3 ära panna, et tema tagaajamisega mitte tegeleda.

[Külaline]

paljude laste õpimotivatsioon on null, tunnis ei tee midagi kaasa, õpetaja käsklusi ei kuula, asju kaasas ei ole.

Ja nii ongi, et null motivatsiooni.
Ka kui ma oleks õpetaja, siis ei viitsiks õpetada ka.
Igat saasta peab õppima, mida vaja ei ole.

[Külaline]

paljude laste õpimotivatsioon on null, tunnis ei tee midagi kaasa, õpetaja käsklusi ei kuula, asju kaasas ei ole.

Ja nii ongi, et null motivatsiooni.
Ka kui ma oleks õpetaja, siis ei viitsiks õpetada ka.
Igat saasta peab õppima, mida vaja ei ole.

See kui õpilastel pole motivatsiooni, on vanemate arust õpetaja viga.
Ma ka ei tea kuidas see motivatsiooni leidmine on kandunud tänapäeval inimesest / lapsest välja. Kõik teised peavad selle pärast võimlema, sest ta on ju klient. Klient koolis.