Eesti iive jääbki langema kuni ei saada aru ->

[Külaline]

Kakleks ka veidi, see paistab siin hea kaklemise koht olevat.

Eesti riigis on kolm gruppi inimesi, kes vajavad elus püsimiseks ja hakkama saamiseks tuge teistelt inimestelt, eriti rahalist tuge. Need kolm gruppi inimesi on:

1. Lapsed vanuseni kas 18 või ka 21.
2. Puudega inimesed
3. Vanainimesed, pensionärid

Esimesest grupist 1. ja 2. laps saavad riiklikku toetust 80€ kuus, see summa on indekseerimata ehk enamasti püsib aastaid muutmata kujul. Riik ütleb lastele, et kuigi sa ei saa ega suuda vee ise tööl käia, peavad sind aitama sinu lähisugulased.
Teine grupp, puudega inimesed, osalise töövõimega inimesed, tuleb riik appi, indekseerib toetusi ja ütleb, meid ei huvita sinu lähedaste sissetulek ja kas nad sind toetada saavad, riik tuleb ja aitab sind ka ise.
Kolmas grupp, riik on abiks, pensionid on indekseeritud ehk summa tõuseb iga aasta olenemata sellest, kas pensionär on kodune või saab ta tööl käia ja lisa teenida. Riik aitab ja riiki ei huvita, kas toetada saaks inimest oma lähiring ja oma üles kasvatatud lapsed.

Riik on selgelt abiks teisele ja kolmandale inimgrupile ning ütleb täna, et lapsed meile ei loe, kuigi ka nemad on vaat et kõige väetimad pikka aega oma elu alguses. Riik ütleb, et teda ei huvita, milline on laste vanemate majanduslik olukord, on nad elus või üldse mõlemad pildil olemas. Kõige kehvemini on Eestis toetatud üksikvanemad, üksikvanema igakuine toetus on samuti see indekseerimata 80€ kuus.
Samas nõuab riik, et lapsi saadaks juurde, aga milleks? Miks peavad inimesed saama lapsi, kui neid lapsi nende kasvamise ajal ei toetata ning lastele suunatud teenused, arstiabi, toiduained, tarbekaubad ja koduostuks vajalik kinnisvara vaid kasvatab hinda.

Miks peab tänases Eestis ja tänaste hindade, maksude juures üks lapsevanem suutma lisaks laste kasvatamisele veel ülal pidada oma maksudest indekseeritud pensione ja sotsiaaliat? Olema kaamel 3-6 küüriga? Saama ise pensionile alles 66+ kuigi praegu ülal peetavad pensionärid said paljud pensionile vanuses 50-55.aastat?

Oleks siis vähemalt nõue, et inimese pension sõltub tulevikus pooles mahus tema saadud laste arvust ja nende laste makstavatest sotsmaksudest.

Iga täna mõtlemisvõimet omav noor inimene saab aru, et ennekõike tuleb kindlustada oma jalgealune ja hakkamasaamine ning alles vanuses 30-40+ saada see 1-2 last kui sedagi.

[Külaline]

18 või mainitud 21a pole enam laps, vaid täiskasvanu. Keskkoolinoor kuni 19a saamiseni saab lapsetoetust (või kooliaasta lõpuni). NEET noortele ei peagi peale maksma niisama hängimise eest.

[Külaline]

Iibeprobleemi taga ei ole esmaselt rahaprobleem. Ragaga on meil isegi niivõrd-kuivõrd hästi. Vaid tegu on kombinatsiooniga ühiskonna hoiakutest ning naiste hirmudest. Viimased on mõnevõrra ühiskonna hoiakute tulemus. Nagu siingi on arutatud: saad lapsi ja oled kodune ema = lased ennast raisku ja mis saab, kui mees peaks uue leidma? Oled tegus, iseseisev, teed karjääri = kuhu need lapsed veel mahuvad? Ülitublid on need, kes kõik selle siiski on kuidagi suutnud kombineerida ja kelle lapsed sealjuures piisavalt hoolt ja tähelepanu saavad. Aga kõik ei jaksa ülitublid olla kogu aeg.

[Külaline]

Kõik on õige, see polegi jätkusuutlik süsteem juba ammu ja kõik teavad seda, aga poliitikud ei julge suunamuutust võtta, sest alati on järgmised valimised tulemas. Siiski hakkavad muutused tulema, sest tetusteks ja tervishoius hakkavad rahad otsa saama (vanureid palju, töötavaid vähe). Hetkel otsitakse võimalusi AI abil kokku hoida, aga sellegagi ei saa lõpmatuseni venitada.
Lapsi saada 30-40+ ainus nõrk koht on see, et siis ei tarvitse neid enam saada, sest viljakusega on ka lood nii ja naa ja paljudel juhtudel ei õnnestu mingi x teguri tõttu.
Kindlasti peaks siduma tulevikus pensioni suures ulatuses laste arvu ja makstud sotsiaalmaksudega, kui ei saa lapsi, peab olema suur palk ehk kõrged sotsiaalmaksud, kompensatsiooniks, et keegi teine sünnitab, kui pole kumabgi, tuleks ise hakata raha koguma pensioniks. Kui pole kumbagi, jah, siis tuleb õppima minna või rohkem tööd teha.
Ükski mõte pole populaarne, see on selge, aga kuskilt alates peaks ikkagi see isiklik vastutus mängu tulema, kui mitte kodust, siis koolis tuleks ehk sellele rohkem tähelepanu pöörata, sh ka tulevikuväljavaadetele.

[Külaline]

Saama ise pensionile alles 66+ kuigi praegu ülal peetavad pensionärid said paljud pensionile vanuses 50-55.aastat?

Oleks siis vähemalt nõue, et inimese pension sõltub tulevikus pooles mahus tema saadud laste arvust ja nende laste makstavatest sotsmaksudest.

Iga täna mõtlemisvõimet omav noor inimene saab aru, et ennekõike tuleb kindlustada oma jalgealune ja hakkamasaamine ning alles vanuses 30-40+ saada see 1-2 last kui sedagi.

Eks tehnika/automaatika areng võimaldab tööealiste/penionäride suhet natuke venitada, aga kui venitad üle - siis vanade heaolu tase (sest kõike ei jõuta tagada) ikkagi hakkab allapoole vajuma. Pinisea tõus ongi juba näide heaolu allapoole vajumisest noorte vähesuse tõttu. 80.-tel oli noori Euroopas palju, siis ei pidanudki vanu nii kaua tööl hoidma, noored ise (sest neid oli palju) ei tundnudki, et see kuidagi raske koorem oleks.

Kui inimesed ei näe põhimõttelist seost noorema põlvkonna arvukuse/vanade heaolu vahel (sedamööda, kuidas noorte osakaal langeb, muutub vanema põlvkonna heaolu tase viletsamaks) - ma ei oska öelda, kui palju mingi toetuse ümbermängimine muudaks. Vähe, ilmselt.

Mõeldaks ikka stiilis, et: "Lapsed on riigile, mitte minu põlvkonnale ega mulle vajalikud - kasvatagu riik neid lapsi siis ise, miks mina pean!" jne. ja kui neid mõtlejaid on palju - seni jääbki iive madalaks. Koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

[Arutleja]

Sellele igakuiselt lapsevanema pangakontole laekuvale summale tuleb juurde liita ka laste tasuta haridus, koolisöök, ühistransport, üld- ja hambaravi ja kõik muu, mida riik meie ühisest pajast laste kaudseks toetamiseks maksab ja pilt ei tundugi ehk enam nii ebaõiglane.

Pealegi ei maksa unustada, et tänased pensionärid on ka kunagi tööl käinud, selle kõrvalt lapsi kasvatanud ja oma maksudega omakorda ülal pidanud eilseid pensionäre ning koole ja haiglaid. Seda nimetatakse solidaarsuseks.

Lisaks, kui pensione ei indekseeritaks, langeks suur osa eakatest vaesusse, mis tähendaks, et need lapsevanemad, kes praeguse süsteemi ebaõiglase üle kurdavad, peaksid hakkama oma vanemaid toetama otse oma taskust, mitte läbi maksude. Tõenäoliselt oleks see veelgi kulukam.

[Külaline]

Iibeprobleemi taga ei ole esmaselt rahaprobleem. Ragaga on meil isegi niivõrd-kuivõrd hästi. Vaid tegu on kombinatsiooniga ühiskonna hoiakutest ning naiste hirmudest. Viimased on mõnevõrra ühiskonna hoiakute tulemus. Nagu siingi on arutatud: saad lapsi ja oled kodune ema = lased ennast raisku ja mis saab, kui mees peaks uue leidma? Oled tegus, iseseisev, teed karjääri = kuhu need lapsed veel mahuvad? Ülitublid on need, kes kõik selle siiski on kuidagi suutnud kombineerida ja kelle lapsed sealjuures piisavalt hoolt ja tähelepanu saavad. Aga kõik ei jaksa ülitublid olla kogu aeg.

Nõus. Jääbki langema, kui hoiakud ei muutu.

No tahaks näha, mis imeline rahaline toetus see olema peaks, et hoiakud hopsti! muutuks.

[Külaline]

Sellele igakuiselt lapsevanema pangakontole laekuvale summale tuleb juurde liita ka laste tasuta haridus, koolisöök, ühistransport, üld- ja hambaravi ja kõik muu, mida riik meie ühisest pajast laste kaudseks toetamiseks maksab ja pilt ei tundugi ehk enam nii ebaõiglane.

Pealegi ei maksa unustada, et tänased pensionärid on ka kunagi tööl käinud, selle kõrvalt lapsi kasvatanud ja oma maksudega omakorda ülal pidanud eilseid pensionäre ning koole ja haiglaid. Seda nimetatakse solidaarsuseks.

Lisaks, kui pensione ei indekseeritaks, langeks suur osa eakatest vaesusse, mis tähendaks, et need lapsevanemad, kes praeguse süsteemi ebaõiglase üle kurdavad, peaksid hakkama oma vanemaid toetama otse oma taskust, mitte läbi maksude. Tõenäoliselt oleks see veelgi kulukam.

Väga õige! Tänased pensionärid tagasid ju endast eelneva põlvkonna pensioni ega nurisenud: "miks me pidime". Neil oli kergem ehk ainult sellevõrra, et eelmised põlvkonnad olid lapsi saanud ja üles kasvatanud rohkem ja seetõttu vanade ülalpidamise koormus jagunes rohkematele.

[Külaline]

Sellele igakuiselt lapsevanema pangakontole laekuvale summale tuleb juurde liita ka laste tasuta haridus, koolisöök, ühistransport, üld- ja hambaravi ja kõik muu, mida riik meie ühisest pajast laste kaudseks toetamiseks maksab ja pilt ei tundugi ehk enam nii ebaõiglane.

Pealegi ei maksa unustada, et tänased pensionärid on ka kunagi tööl käinud, selle kõrvalt lapsi kasvatanud ja oma maksudega omakorda ülal pidanud eilseid pensionäre ning koole ja haiglaid. Seda nimetatakse solidaarsuseks.

Lisaks, kui pensione ei indekseeritaks, langeks suur osa eakatest vaesusse, mis tähendaks, et need lapsevanemad, kes praeguse süsteemi ebaõiglase üle kurdavad, peaksid hakkama oma vanemaid toetama otse oma taskust, mitte läbi maksude. Tõenäoliselt oleks see veelgi kulukam.

Väga õige! Tänased pensionärid tagasid ju endast eelneva põlvkonna pensioni ega nurisenud: "miks me pidime". Neil oli kergem ehk ainult sellevõrra, et eelmised põlvkonnad olid lapsi saanud ja üles kasvatanud rohkem ja seetõttu vanade ülalpidamise koormus jagunes rohkematele.

[Külaline]

Sellele igakuiselt lapsevanema pangakontole laekuvale summale tuleb juurde liita ka laste tasuta haridus, koolisöök, ühistransport, üld- ja hambaravi ja kõik muu, mida riik meie ühisest pajast laste kaudseks toetamiseks maksab ja pilt ei tundugi ehk enam nii ebaõiglane.

Pealegi ei maksa unustada, et tänased pensionärid on ka kunagi tööl käinud, selle kõrvalt lapsi kasvatanud ja oma maksudega omakorda ülal pidanud eilseid pensionäre ning koole ja haiglaid. Seda nimetatakse solidaarsuseks.

Lisaks, kui pensione ei indekseeritaks, langeks suur osa eakatest vaesusse, mis tähendaks, et need lapsevanemad, kes praeguse süsteemi ebaõiglase üle kurdavad, peaksid hakkama oma vanemaid toetama otse oma taskust, mitte läbi maksude. Tõenäoliselt oleks see veelgi kulukam.

Väga õige! Tänased pensionärid tagasid ju endast eelneva põlvkonna pensioni ega nurisenud: "miks me pidime". Neil oli kergem ehk ainult sellevõrra, et eelmised põlvkonnad olid lapsi saanud ja üles kasvatanud rohkem ja seetõttu vanade ülalpidamise koormus jagunes rohkematele.

Pole kellelgi eelneval kuidagi kergem olnud. Polnud emapalkagi, jne, jne. Samas kui nii kasvatataks lapsi nagu varem, siis võiks neid jah vist kolm ka olla. Saadeti omapäi välja, lapsehoidjat polnud vaja, seitsmene saadeti juba lasteaiast kahesega koos koju jne.

[Külaline]

Lapsesaamine ja kasvatamine on suur rõõmuallikas, ent sellele vaatamata ka vaimselt ja füüsiliselt naisele väga koormav.

Selleks, et see tunduks vähemkoormav, peaks ühiskond olema väga lapsekeskne: väikesed aiarühmad koduligidal igale soovijale, veerand- ja poole kohaga töökohad ootamas, palk väga hea, kvaliteetne arstiabi (sh lastearst ja vaimse tervise spetsialist) hästi kättesaadav, hooldusleht 100% palgast alates 1. päevast, pikk puhkus suvel. Ja kõige selle juures austav suhtumine selle eest, et sa panustad laste sünnitamisega ühiskonna arengusse.

Kuni ühiskond seda kõike ei võimalda, sünnitab igaüks täpselt nii palju lapsi, kui isiklikult tunneb, et jaksab ja tahab. Mingi mõnisada eurot kuus rohkem ei pane kedagi sünnitama.

[Külaline]

Lapsesaamine ja kasvatamine on suur rõõmuallikas, ent sellele vaatamata ka vaimselt ja füüsiliselt naisele väga koormav.

Selleks, et see tunduks vähemkoormav, peaks ühiskond olema väga lapsekeskne: väikesed aiarühmad koduligidal igale soovijale, veerand- ja poole kohaga töökohad ootamas, palk väga hea, kvaliteetne arstiabi (sh lastearst ja vaimse tervise spetsialist) hästi kättesaadav, hooldusleht 100% palgast alates 1. päevast, pikk puhkus suvel. Ja kõige selle juures austav suhtumine selle eest, et sa panustad laste sünnitamisega ühiskonna arengusse.

Kuni ühiskond seda kõike ei võimalda, sünnitab igaüks täpselt nii palju lapsi, kui isiklikult tunneb, et jaksab ja tahab. Mingi mõnisada eurot kuus rohkem ei pane kedagi sünnitama.

Neid inimesi, kel on mõnisada eurot pangalaenu saamisest puudu jäänud, on oi kui palju.
Ja äkki on paarisajast eurost olilisem, et riik paneb õla alla ja märkab ka esimese otsa lapsi või suirperesid, kes on vaevalt peretoetusest ilma jäänud, selle pealt maha langenud.

[Külaline]

18 või mainitud 21a pole enam laps, vaid täiskasvanu. Keskkoolinoor kuni 19a saamiseni saab lapsetoetust (või kooliaasta lõpuni). NEET noortele ei peagi peale maksma niisama hängimise eest.

19-21 on kõrgkooli noor veel kohe kindlasti lähisugulastest sõltuv. Täiskohaga juurde töötada veel ei anna.

[Külaline]

Neid inimesi, kel on mõnisada eurot pangalaenu saamisest puudu jäänud, on oi kui palju.
Ja äkki on paarisajast eurost olilisem, et riik paneb õla alla ja märkab ka esimese otsa lapsi või suirperesid, kes on vaevalt peretoetusest ilma jäänud, selle pealt maha langenud.

Ma ei kahtlegi, et nii on. Ma rääkisin sellest, mis paneks naised reaalselt rahvust taastootma.

[Külaline]

Jah, siin riigis ei muutu midagi ja tuleb oma noored võõrsile elama saata, tööle ja raha koguma, miks ka mitte sealset pensioni koguma, sest Eestist on saanud luksuskaup.
Reformierakond üritab ka noortele vaid nende oma rahadega kosja trügida. Noored lahkuvad ja pensionärid ja muu sotsvaldkond saab varsti tunda indekseerimise peatamist.
https://www.err.ee/1610011009/onne-pill ... e-takistus

[Külaline]

Oma kodu on ju kogu aeg luksuskaup olnud. Vahe on selles, et kui 20-30 aastat tagasi võeti suvaline hurtsik või kapitaalremonti vajav ahiküttega ühetoaline ja hakati seda õhinapõhiselt putitama, siis nüüd on ootused minimaalselt kometoalisele sissekolimisvslmis korterile. Sellised on tõesti kallid ja kättesaamatud.

[Külaline]

Oma kodu on ju kogu aeg luksuskaup olnud. Vahe on selles, et kui 20-30 aastat tagasi võeti suvaline hurtsik või kapitaalremonti vajav ahiküttega ühetoaline ja hakati seda õhinapõhiselt putitama, siis nüüd on ootused minimaalselt kometoalisele sissekolimisvslmis korterile. Sellised on tõesti kallid ja kättesaamatud.

35-40 aastat tagasi anti spetsialistidele töökoha poolt tasuta korterid kätte! Ja tänased noored pidagu ülal neid veel pensionieas oma kodude arvelt?! Tohoh krt!

[Külaline]

Mingi mõnisada eurot kuus rohkem ei pane kedagi sünnitama.

Mõnisada ei pane, aga kuni lapse kolmanda eluaastani makstaks 2000 eurot iga kuu, see kindlasti paneks.

[Külaline]

Oma kodu on ju kogu aeg luksuskaup olnud. Vahe on selles, et kui 20-30 aastat tagasi võeti suvaline hurtsik või kapitaalremonti vajav ahiküttega ühetoaline ja hakati seda õhinapõhiselt putitama, siis nüüd on ootused minimaalselt kometoalisele sissekolimisvslmis korterile. Sellised on tõesti kallid ja kättesaamatud.

35-40 aastat tagasi anti spetsialistidele töökoha poolt tasuta korterid kätte! Ja tänased noored pidagu ülal neid veel pensionieas oma kodude arvelt?! Tohoh krt!

Sõida seenele! Tallinnas ega Tartus ei andnud sulle keegi korterit. see oli teemaks kolhoosides.

[Külaline]

Mingi mõnisada eurot kuus rohkem ei pane kedagi sünnitama.

Mõnisada ei pane, aga kuni lapse kolmanda eluaastani makstaks 2000 eurot iga kuu, see kindlasti paneks.

Seda me tõesti rahvana sooviksime, et lapsi hakkaks tegema inimesed, kellel on raha vaja.
Ükski laps ei jää rahapuuduse pärast tegemata. Lapsed jäävad tegemata noorte maailmavaadete muutumise, inimkonna mugavuse kasvu ning ka sobiva kaaslase puudumise tõttu. Ühtegi neist probleemidest ei lahenda lisanduv 2000 € kuus. Selle raha eest saaksime juurde hulga õnnetuid sõltlasperede lapsi ning üleüldse madalama intelligentsitasemega inimeste lapsi. Rahvana sooviksime aga, et just haritum ja toimetulevam pool rahvastikust rohkem sünnitaks. Nende mured on aga teised.