Miks soomlased on õnnelikumad?

[Külaline]

Rootslaste grupis vähemalt kord nädalas mõni pere küsib, et kas tasuks kolida ja saab vastu ühehäälse kinnituse, et siin olla täpselt nagu Rootsi - ainult 20 aastat tagasi, st ilma gängide ja vägivallata. Üks küsis, et kas Lasnamäe on võrreldav Malmöga - see naerdi välja, öeldi, et see on nagu turvakeskus võrreldes Malmöga.

Miks rootslased omal kodus korda majja ei löö, selle asemel, et mööda maailma paremat paika otsida?! Ei ole vaja meile siia selliseid, kes lasevad vabatahtlikult oma riigi migrantidel üle võtta ja siis kobistavad teiste uste taga.

[Külaline]

Miks rootslased omal kodus korda majja ei löö, selle asemel, et mööda maailma paremat paika otsida?! Ei ole vaja meile siia selliseid, kes lasevad vabatahtlikult oma riigi migrantidel üle võtta ja siis kobistavad teiste uste taga.

Seal on pikalt olnud suhtumine, et on asju, millest ei sobi rääkida. Nende hulgas ka pahameel liigse hulga migrantide üle.

[Külaline]

Lugesin seda A.Karisega tehtud lugu ja hakkasin mõtlema, miks Põhjamaad on siis õnnelikumad kui näiteks Eesti. Mis see vahe on siis, et nemad teoonivad heaolu tabelite tipus eeinevalt tabeli sabas sörkivas Eestist?
Soomes on näiteks 62,1% rahvastikust usklikud, kristlased, koguduse liikmed. Põhjamaade inimeste tähtsad sündmused elus on põimitud kirikuga ja pidulike jumalateenistustega. Laste sünd, leer ehk konfirmatsioon, õnnistamised, tähtpäevad, abielu jne. Paljud kalendripühad on tihedalt seotud kirikuga ja käiakse kirikutes. Ülestõusmispühad kestavad seal nädal ja kirikuga seotult.

Ei soomlased, rootslased ega teised meist põhja pool elavad rahvad ole õnnelikumad kui meie. Ega käi nad ka rohkem kirikus. Mida neil eelkõige rohkem on, on kindlustunnet, kuna aastakümnete pikkune liberaalne valitsus on süstinud teadmise, et inimene on oluline. Aga praeguseks hakkab seegi murenema ja selle tõenduseks on soomlaste ja eriti rootslaste seas kasvav trend kolida elama Eestisse. Lugege FB-s nende gruppe. Rootslaste grupis vähemalt kord nädalas mõni pere küsib, et kas tasuks kolida ja saab vastu ühehäälse kinnituse, et siin olla täpselt nagu Rootsi - ainult 20 aastat tagasi, st ilma gängide ja vägivallata. Üks küsis, et kas Lasnamäe on võrreldav Malmöga - see naerdi välja, öeldi, et see on nagu turvakeskus võrreldes Malmöga.

Minu arust on eestlaste üks põhilisi hädasid see pidev kujutelm, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Eestlased ei julge olla eluga rahul.

Räägi enda ja Karise eest. Teema on sellest, mis Katis kuulis ja soomest kaasa tõi. Oskavad küll eestlased õnnelikud olla.

[Külaline]

Seal on pikalt olnud suhtumine, et on asju, millest ei sobi rääkida. Nende hulgas ka pahameel liigse hulga migrantide üle.

Noh, see on nüüd küll täpselt paras koht küsida: Kes tegi? Ise tegi! Või keda nad selles süüdistavad, et nii krdi mõmmid on?

[Külaline]

Seal on pikalt olnud suhtumine, et on asju, millest ei sobi rääkida. Nende hulgas ka pahameel liigse hulga migrantide üle.

Noh, see on nüüd küll täpselt paras koht küsida: Kes tegi? Ise tegi! Või keda nad selles süüdistavad, et nii krdi mõmmid on?

Kuidas eestlased paremad on? Venelased ja ukrainlased siin täiesti ülekäte lasknud, eestikeelsele haridusele üleminek pole 30 aastat õnnestunud.

[Külaline]

Rootslaste grupis vähemalt kord nädalas mõni pere küsib, et kas tasuks kolida ja saab vastu ühehäälse kinnituse, et siin olla täpselt nagu Rootsi - ainult 20 aastat tagasi, st ilma gängide ja vägivallata. Üks küsis, et kas Lasnamäe on võrreldav Malmöga - see naerdi välja, öeldi, et see on nagu turvakeskus võrreldes Malmöga.

Miks rootslased omal kodus korda majja ei löö, selle asemel, et mööda maailma paremat paika otsida?!

Nad löövadki ju korda majja.

Rootsis on palju migrante, sest riik oli aastakümneid avatud tööjõu-, pagulas- ja pererändele ning 2015. aasta Euroopa rändekriis suurendas seda järsult. Leevendamiseks on Rootsi liikunud väga selgelt piiravama mudeli poole: varjupaigataotlusi võetakse vastu tunduvalt vähem, pereränne on rangelt reguleeritud, kodakondsuse saamine on keerulisemaks muudetud, rohkem inimesi saadetakse riigist välja, riiki vastuvõtmine on kontrollitum ja sisserändajatele avaldatakse tugevamat survet õppida keelelt, minna tööle ning ning sulanduda ühiskonda.

[Külaline]

Ei ole vaja meile siia selliseid, kes lasevad vabatahtlikult oma riigi migrantidel üle võtta ja siis kobistavad teiste uste taga.

Rootslaste Eestisse kolimisel on siiski ajalooline mõõde. Rootslased elasid praeguse Eesti rannikualadel ja suurematel saartel vähemalt 13. sajandist kuni II maailmasõjani ehk et nad on osa Eesti enda ajaloolisest rahvastikust ja kultuurist. Lisaks on Eesti Rootsile geograafiliselt lähedal, lennu- ja laevaühendus on lihtne, digiteenused on mugavad, koolide ja elukoha küsimused on lihtsasti lahendatavad. Kui tänapäeva rootslased tajuvad Eestit turvalise, korrastatud ja põhjamaise lähedusruumina, siis see haakub varasema ajalooga ning Rootsi perede Eestisse tulekut võks võtta mitte ainult demograafilise liikumisena, vaid ka Läänemere ajaloolise ruumi loomuliku taasühendumisena.

[Külaline]

Soomes oli kodusõda.
wiki: Kodusõda on Soome ajaloo kõige vastuolulisem sündmus, mille mõju soomlastele ja Soome ühiskonnale on olnud erakordselt pikaajaline. Mõlemad osapooled on süüdi poliitilises terroris ja tarbetutes toorustes. Pärast sõda vangistati palju punaseid ja punasuses kahtlustatavaid saadeti vangilaagritesse, kus haiguste, nälja ja hukkamiste tagajärjel suri tuhandeid soomlasi. Kokku nõudis sõda umbes 37 000 ohvrit. Teise maailmasõja lõpptulemus tegi võimalikuks Soome rahva aeglase tervenemise

Sellest kodusõjast alates soomlased said ehk aru, et ükskõik kui erimeelseks kujuneb arvamus, siis soome ja soomlaseks olemine on püha. Eestis on see puudu, sest meie ühiskond arenes teisiti. Soomlased võivad olla sellised nagu tahavad, teised soomlased aktsepteerivad seda. See ongi ehk õnnelikkuse põhjuseks, saad olla kes oled ja teised ei hõõru sulle seda nina alla. Muidugi ka majanduslik edu, õiglased maksud ja karistused.

[Nätakas]

Äkki nad on enesekindlamad ja ei pea enda tõestamiseks teistele ära panema?

[Külaline]

Äkki nad on enesekindlamad ja ei pea enda tõestamiseks teistele ära panema?

Eks rumalamad inimesed, rahvused ongi õnnelikumad. Haridus on saatanast.

[Külaline]

Äkki nad on enesekindlamad ja ei pea enda tõestamiseks teistele ära panema?

Eks rumalamad inimesed, rahvused ongi õnnelikumad. Haridus on saatanast.

Soomlastel on halb haridus või. Naerukoht. Neil on väga hea haridus, keskmist tõmbavad alla need lõputud immigrandid. Sama ka siin. Halbade tulemustega on venelased ja ukrainlased, kes keskmise alla tõmbavad.

[Külaline]

Äkki nad on enesekindlamad ja ei pea enda tõestamiseks teistele ära panema?

Eks rumalamad inimesed, rahvused ongi õnnelikumad. Haridus on saatanast.

Soomlastel on halb haridus või. Naerukoht. Neil on väga hea haridus, keskmist tõmbavad alla need lõputud immigrandid. Sama ka siin. Halbade tulemustega on venelased ja ukrainlased, kes keskmise alla tõmbavad.

Haridus Eesti majandust küll jõukaks teinud ei ole. Riigikogus siiski haritud inimesed, aga seadused mida nad heaks kiidavad on suures osas inimvaenulikud. Kuidas need haritud inimesed nii rumalaid otsuseid teevad ja vastu võtavad? Haridus on siiski paberi tükk.

[Külaline]

Kuidas need haritud inimesed nii rumalaid otsuseid teevad ja vastu võtavad? Haridus on siiski paberi tükk.

Riigikogu häda ongi osaliselt see, et seal on tuntud inimesed, mitte selleks sobiliku hariduse või kogemustega inimesed. Riigikogusse oleks vaja rohkem juuraharidusega tegelasi, samuti reaalse ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega inimesi. Aga sellised üldiselt ei viitsi Riigikogusse kandideerida - neil muudki teha.

[Külaline]

Mida teab juuraharidusega inimene kultuurist, samuti majandusest? Ta teab ainult seadustest ja seadused on Eestis võimalikult segaseks teadlikult kujundatud. Miks ei võiks seadused olla selged ja konkreetsed? Riigikogu häda on rohkem erakonna poliitika, mis ei lase riigikogulasel seista õige asja eest isegi kui see on omaenda erakonna vastu. Kuidas siis haritud inimesed ei ole õiglased? Ikkagi on haridus lihtsalt paber ja elu juhib olelusvõitlus. Iga riigikogulane soovib oma 4 aastat täis tiksuda ja töötasu saada.

[Külaline]

Riigikogus pole ju tavaliikmel mingit sõnaõigust. Hääletad nii, nagu sinu partei ette näeb. Kas Solman vms on targad, kes seal kamandavad. Ei ole ju. Lisaks hoopis mingi rikas onu ütleb, mis teeme. Mis kasu on sellest, et Riigikogus on ka tarku inimesi olemas, ta ei saa ju mitte midagi otsustada.