Eesti iive jääbki langema kuni ei saada aru ->

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Lugesin valesti, minu viga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

600 euroga on ka väga raske hakkama saada, tuleb teha pensionärina tööd, aga siis ei ole noortel tööd. Eesti müügi klienditeenidus püsibki pensionäride peal. Noori inimesi kohta poes müüjatena üha vähem. Aga tänu pensionäridele ei tõuse ka palk, sest nad on vähemaga nõus kuna saavad pensionist lisa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Miks peaksid rahvapendionit saama sinu poolt loetletud inimesed? Rahvapensionit saavad need, kes ei ole piisavalt kaua töötanud ja ei oma staaži, näiteks vangid ja lühiajaliselt Eestis elanud inimesed.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Lapselapsi tuleb hoida, mitte toetada. Hoidmine ja armastus ei küsi raha ega võta tükki küljest, aga oi kui palju annab ja milline tänulikkus lapaselaste vanemate poolt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:29
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Miks peaksid rahvapendionit saama sinu poolt loetletud inimesed? Rahvapensionit saavad need, kes ei ole piisavalt kaua töötanud ja ei oma staaži, näiteks vangid ja lühiajaliselt Eestis elanud inimesed.
No kõik kultuuritöötajad, raamatukoguhoidjad kes vene ajal midagi ei teeninud, nemad ongi täna pensionärid. Nad oli ka samal ametil 90ndatel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13 Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Valeväiteid tuleb jälle nagu mühinal.

Rahvapension ei ole 2026. aastal 393 eurot, vaid alates 1. aprillist 2026 on rahvapensioni määr 414,10 eurot kuus.

Teiseks, rahvapensioni ei saa "paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased". Rahvapension on mõeldud inimesele, kellel ei ole vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensionistaaži. Sotsiaalkindlustusameti järgi on vanaduspensioni saamiseks vaja vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Õpetajad, teadlased ja kultuuritöötajad, kes on Eestis elu jooksul töötanud, ei lähe tavaliselt rahvapensionile, vaid saavad vanaduspensioni, mille suurus sõltub staažist ja sotsiaalmaksust.

Arvud näitavad ka, et rahvapensioni saajaid ei ole ühiskonna mõttes palju. Sotsiaalkindlustusameti 2025. aasta aastaraamatu järgi maksti rahvapensioni 3239 inimesele. Vanaduspensioni eri vorme sai samal ajal sadu tuhandeid inimesi, näiteks riiklikku vanaduspensioni 284 541 inimesele.

Õige on see, et Eesti pensionid on madalad. Aga vale on öelda, et suur osa endisi õpetajaid, teadlasi ja kultuuritöötajaid saab rahvapensioni. Rahvapension ei ole mingi tavaline väike pension, vaid miinimumpension neile, kellel puudub nõutav pensionistaaž.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:37
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13 Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Valeväiteid tuleb jälle nagu mühinal.

Rahvapension ei ole 2026. aastal 393 eurot, vaid alates 1. aprillist 2026 on rahvapensioni määr 414,10 eurot kuus.

Teiseks, rahvapensioni ei saa "paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased". Rahvapension on mõeldud inimesele, kellel ei ole vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensionistaaži. Sotsiaalkindlustusameti järgi on vanaduspensioni saamiseks vaja vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Õpetajad, teadlased ja kultuuritöötajad, kes on Eestis elu jooksul töötanud, ei lähe tavaliselt rahvapensionile, vaid saavad vanaduspensioni, mille suurus sõltub staažist ja sotsiaalmaksust.

Arvud näitavad ka, et rahvapensioni saajaid ei ole ühiskonna mõttes palju. Sotsiaalkindlustusameti 2025. aasta aastaraamatu järgi maksti rahvapensioni 3239 inimesele. Vanaduspensioni eri vorme sai samal ajal sadu tuhandeid inimesi, näiteks riiklikku vanaduspensioni 284 541 inimesele.

Õige on see, et Eesti pensionid on madalad. Aga vale on öelda, et suur osa endisi õpetajaid, teadlasi ja kultuuritöötajaid saab rahvapensioni. Rahvapension ei ole mingi tavaline väike pension, vaid miinimumpension neile, kellel puudub nõutav pensionistaaž.
Jälle, elukogematus sul. Kui koristaja koristab päevas 2 tundi, siis tema kuupalk on Eestis 360 eurot näiteks (vt suuremaid koristusfirmade keskmist palka). Raamatukogutöötajad töötasid samuti väikse staažiga kuna töötunde ei tulnud täis. Õpetajad samuti, kunstiõpetajal on päevas vähe töötunde ja tema pension saab olema ka väike. Nüüd kultuuritöötajate palka surutakse keskmise palga suunas, aga kõik mis varem oli? 90ndad, nullindad, kümnendad. Need lähevad nende pensionis kirja.

Pension arvutatakse kokku juba ammu palgast mitte staažist. Mida rohkem sotsmaksu maksad, seda suurem pension. Töötunde võid ammu palju rohkem teha, aga kui tunnipalk on 5 eurot, siis saab miinimumpensioni. Eestis saab üksinda elav pensionär ka 200 eurot toetust.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:46
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:37
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13 Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
Valeväiteid tuleb jälle nagu mühinal.

Rahvapension ei ole 2026. aastal 393 eurot, vaid alates 1. aprillist 2026 on rahvapensioni määr 414,10 eurot kuus.

Teiseks, rahvapensioni ei saa "paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased". Rahvapension on mõeldud inimesele, kellel ei ole vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensionistaaži. Sotsiaalkindlustusameti järgi on vanaduspensioni saamiseks vaja vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Õpetajad, teadlased ja kultuuritöötajad, kes on Eestis elu jooksul töötanud, ei lähe tavaliselt rahvapensionile, vaid saavad vanaduspensioni, mille suurus sõltub staažist ja sotsiaalmaksust.

Arvud näitavad ka, et rahvapensioni saajaid ei ole ühiskonna mõttes palju. Sotsiaalkindlustusameti 2025. aasta aastaraamatu järgi maksti rahvapensioni 3239 inimesele. Vanaduspensioni eri vorme sai samal ajal sadu tuhandeid inimesi, näiteks riiklikku vanaduspensioni 284 541 inimesele.

Õige on see, et Eesti pensionid on madalad. Aga vale on öelda, et suur osa endisi õpetajaid, teadlasi ja kultuuritöötajaid saab rahvapensioni. Rahvapension ei ole mingi tavaline väike pension, vaid miinimumpension neile, kellel puudub nõutav pensionistaaž.
Jälle, elukogematus sul. Kui koristaja koristab päevas 2 tundi, siis tema kuupalk on Eestis 360 eurot näiteks (vt suuremaid koristusfirmade keskmist palka). Raamatukogutöötajad töötasid samuti väikse staažiga kuna töötunde ei tulnud täis. Õpetajad samuti, kunstiõpetajal on päevas vähe töötunde ja tema pension saab olema ka väike. Nüüd kultuuritöötajate palka surutakse keskmise palga suunas, aga kõik mis varem oli? 90ndad, nullindad, kümnendad. Need lähevad nende pensionis kirja.

Pension arvutatakse kokku juba ammu palgast mitte staažist. Mida rohkem sotsmaksu maksad, seda suurem pension. Töötunde võid ammu palju rohkem teha, aga kui tunnipalk on 5 eurot, siis saab miinimumpensioni. Eestis saab üksinda elav pensionär ka 200 eurot toetust.
Rahvapensioni ei saa inimene lihtsalt sellepärast, et ta palk oli väike või töökoormus oli osaline. Rahvapensioni saab inimene siis, kui tal ei ole vanaduspensioniks vajalikku pensionistaaži. 2026. aastal on vanaduspensioni saamiseks vaja vähemalt 15 aastat pensionistaaži, rahvapension on neile, kellel seda vajalikku staaži ei ole.

Sellest ei järeldu, et kunstiõpetajad ja raamatukoguhoidjad saavadki väikseimat pensioni. See oleks korrektne ainult väga kitsal juhul: inimene on kogu tööelu töötanud nii väikese koormuse ja nii väikese sotsiaalmaksuga, et tal ei tule pensionieaks isegi 15 aastat pensionistaaži kokku. See ei ole sama asi nagu raamatukoguhoidja või kunstiõpetaja amet üldiselt.

Pensionistaaž ei ole ainult palgapõhine. Sotsiaalkindlustusameti järgi jaguneb pensionistaaž kaheks: kuni 31.12.1998 arvestatakse pensioniõiguslikku staaži tööraamatu ja dokumentide alusel, alates 01.01.1999 pensionikindlustusstaaži inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Enne 1999. aastat läksid staaži hulka töötamine, statsionaarne õppimine, laste kasvatamine ja muud perioodid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Postitad ainult tehisaru vastuseid? Ära näe sellega küll vaeva, tehisaru hallutsioneerib.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tehisaru vastab sulle nii:

Eestis sõltub riiklik vanaduspension (I sammas) nii staažist (tööaastatest) kui ka palgast (makstud sotsiaalmaksust), kuid nende osatähtsus on ajas muutunud. Siin on peamised punktid, kuidas pension kujuneb:
Staažiosa: Sõltub sellest, kui palju on inimesel pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid.
Kindlustusosa: Sõltub palgast, millest on alates 1999. aastast makstud sotsiaalmaksu. See arvutatakse aastakoefitsientide summa kaudu, mis näitab inimese töötasu võrreldes teiste maksumaksjatega.
Baasosa: Võrdne summa kõigile, mis lisandub staaži- ja kindlustusosale.

Näiteks kui oled olnud 10 aastat FIE, siis üks FIE staaži aasta võrdub 3 tegutsemisaastaga. Pensionistaaži saad siis 3 aastat.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 16:07 Postitad ainult tehisaru vastuseid? Ära näe sellega küll vaeva, tehisaru hallutsioneerib.
Ma saan aru, et sa oled see, kes käib igas teemas lihtsalt põhimõtte pärast vaidlemas ja kui argumendid otsa lõppevad, lähed isiklikuks ja süüdistad tehisaru kasutamises. See ei muuda väiteid sisukamaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 16:09 Tehisaru vastab sulle nii:

Eestis sõltub riiklik vanaduspension (I sammas) nii staažist (tööaastatest) kui ka palgast (makstud sotsiaalmaksust), kuid nende osatähtsus on ajas muutunud. Siin on peamised punktid, kuidas pension kujuneb:
Staažiosa: Sõltub sellest, kui palju on inimesel pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid.
Kindlustusosa: Sõltub palgast, millest on alates 1999. aastast makstud sotsiaalmaksu. See arvutatakse aastakoefitsientide summa kaudu, mis näitab inimese töötasu võrreldes teiste maksumaksjatega.
Baasosa: Võrdne summa kõigile, mis lisandub staaži- ja kindlustusosale.

Näiteks kui oled olnud 10 aastat FIE, siis üks FIE staaži aasta võrdub 3 tegutsemisaastaga. Pensionistaaži saad siis 3 aastat.
FIE näide ei näita ametite kaupa midagi. FIE puhul ei ole küsimus selles, kas inimene oli koristaja, õpetaja või kultuuritöötaja, vaid selles, kas tema eest maksti piisavalt sotsiaalmaksu. Sotsiaalkindlustusameti järgi annab ühe aasta pensionikindlustusstaaži see, kui inimese eest on aasta jooksul arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Kui maksti vähem, tuleb staaži vähem, mitte et kes oli koristaja või FIE, see saab vähem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 16:16

FIE näide ei näita ametite kaupa midagi. FIE puhul ei ole küsimus selles, kas inimene oli koristaja, õpetaja või kultuuritöötaja, vaid selles, kas tema eest maksti piisavalt sotsiaalmaksu. Sotsiaalkindlustusameti järgi annab ühe aasta pensionikindlustusstaaži see, kui inimese eest on aasta jooksul arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Kui maksti vähem, tuleb staaži vähem, mitte et kes oli koristaja või FIE, see saab vähem.
Mis tähendab piisavalt sotsiaalmaksu?
Fie peab maksma igas kvartalis kohustuslikku miinimum sotsiaalmaksu ka siis kui sa ühtegi arvet ei ole esitanud ega sentigi teeninud.
Kui seda ei suuda ära maksta, siis jääb Fie võlgu EMTAle.

Just, kui teenid vähem raha, siis saad ka väiksemat pensioni. Staaž on selles osa väike number.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 16:20
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 16:16

FIE näide ei näita ametite kaupa midagi. FIE puhul ei ole küsimus selles, kas inimene oli koristaja, õpetaja või kultuuritöötaja, vaid selles, kas tema eest maksti piisavalt sotsiaalmaksu. Sotsiaalkindlustusameti järgi annab ühe aasta pensionikindlustusstaaži see, kui inimese eest on aasta jooksul arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Kui maksti vähem, tuleb staaži vähem, mitte et kes oli koristaja või FIE, see saab vähem.
Mis tähendab piisavalt sotsiaalmaksu?
Fie peab maksma igas kvartalis kohustuslikku miinimum sotsiaalmaksu ka siis kui sa ühtegi arvet ei ole esitanud ega sentigi teeninud.
Kui seda ei suuda ära maksta, siis jääb Fie võlgu EMTAle.

Just, kui teenid vähem raha, siis saad ka väiksemat pensioni. Staaž on selles osa väike number.
Piisavalt sotsiaalmaksu tähendab pensioni mõttes seda, et ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks peab aastas olema makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. FIE puhul on tõsi, et ta peab üldjuhul maksma avansilist sotsiaalmaksu, 2026. aastal on see 877,14 eurot kvartalis. Aga kui FIE seda miinimumi maksab, siis see just annab pensionikindlustusstaaži, mitte ei tähenda automaatselt rahvapensioni. Väike sissetulek võib teha pensioni väiksemaks, aga rahvapensioni saab ikkagi alles siis, kui vajalikku pensionistaaži ei tule kokku. Ja I samba pension ei sõltu ainult palgast: selles on baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja alates 2021. aastast ühendosa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kordad tehisaruga sama asja mis ma juba postitasin :lol: :lol:
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
"Keskmine on 800, aga seda saavad vähesed ..." Kas sa tulid koolist enne ära kui keskmisi matemaatikatunnis õpetama hakati? Kuidas keskmine tekib ja mida näitab? Kui keskmine on 800, siis saab seda või sellest rohkem ikka üle poole pensionisaajatest, mitte "vähesed inimesed".
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
"Keskmine on 800, aga seda saavad vähesed ..." Kas sa tulid koolist enne ära kui keskmisi matemaatikatunnis õpetama hakati? Kuidas keskmine tekib ja mida näitab? Kui keskmine on 800, siis saab seda või sellest rohkem ikka üle poole pensionisaajatest, mitte "vähesed inimesed".
Üle poole pensionisaajatest? Kust sa seda võtad?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 15:10 Pensionäridest veel korra nagu kuulda olnud, on paljud vanavanemad valinud noorte toetamise ja lapsrlaste hoidmise asemel oma heaolu, teenimise, reisimise jne. Miks nüüd siis äkki nende jaoks üllatusena tuleb, et iibelanguse juures ka nende pensionid külmutatakse. Ei aidanud lapselaste ja noorte kasvamise juures kaasa ja tulemus on käes!
Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
"Keskmine on 800, aga seda saavad vähesed ..." Kas sa tulid koolist enne ära kui keskmisi matemaatikatunnis õpetama hakati? Kuidas keskmine tekib ja mida näitab? Kui keskmine on 800, siis saab seda või sellest rohkem ikka üle poole pensionisaajatest, mitte "vähesed inimesed".
Keskmine tuleb eripensionitest mis on palju suuremad kui 800 eurot. Kes oli 4 aastat riigikogus ja tema pension oli 1200 eurot näiteks. Kõik need kes väga suurt palka on saanud, tõstavad samuti keskmist pensioni. Kuidas see matemaatika nii keeruline on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 17:49
Külaline kirjutas: 06 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13

Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
"Keskmine on 800, aga seda saavad vähesed ..." Kas sa tulid koolist enne ära kui keskmisi matemaatikatunnis õpetama hakati? Kuidas keskmine tekib ja mida näitab? Kui keskmine on 800, siis saab seda või sellest rohkem ikka üle poole pensionisaajatest, mitte "vähesed inimesed".
Keskmine tuleb eripensionitest mis on palju suuremad kui 800 eurot. Kes oli 4 aastat riigikogus ja tema pension oli 1200 eurot näiteks. Kõik need kes väga suurt palka on saanud, tõstavad samuti keskmist pensioni. Kuidas see matemaatika nii keeruline on?
Pensionites ei ole selliseid erinevusi kui palkades, kus tõesti on keskmise palga ja mediaanpalga vahel suured käärid. Pensionite keskmine ja mediaan (ehk väärtus, millest vähem ja rohkem saab sama palju inimesi) on üsna lähestikku. Veel enam, suurim mass pensionäre saab väga ühetaolist pensioni, seega kui räägitakse keskmisest pensionist, siis see iseloomustabki just seda summat, mida saab suurim hulk pensionäre.
Eripensione ja imeväikseid pensione on mõlemaid marginaalne hulk.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Mai 2026 17:49
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 06 Mai 2026 15:13

Keskmine pension on Eestis mingi 800+ eurot ja seda saavad ühiskonna lõikes vähesed inimesed. Rahvapension on meil 393 eurot kuus. Sellist minipensionit saavad paljud endised kultuuritöötajad, õpetajad, teadlased... Sellest rahast veel toetad lapselapsi?
"Keskmine on 800, aga seda saavad vähesed ..." Kas sa tulid koolist enne ära kui keskmisi matemaatikatunnis õpetama hakati? Kuidas keskmine tekib ja mida näitab? Kui keskmine on 800, siis saab seda või sellest rohkem ikka üle poole pensionisaajatest, mitte "vähesed inimesed".
Üle poole pensionisaajatest? Kust sa seda võtad?
Püha taevas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 6 külalist