Minu lemmikloom suri, palun abi

[Külaline]

Palun aidake. Olen täitsa maas selle asjaga, leinan, ei tea, mida teha enda aitamiseks. Ma ei taha enam ise ka elada. Tahan surra, et äkki siis näen teda jälle ja saame uuesti koos olla. Ma nii kohutavalt igatsen teda. Süüdistan ennast tema surmas, kuigi tegelikult oli tal raske haigus. Et äkki pidanuks ma veel midagi tegema jne. Käisime arsti juures pidevalt. Palun öelge midagi, mis mind aitaks.

[Külaline]

Tal on seal parem, kus ta praegu on. Kui oli haige, siis ilmselt olid ka vaevused ja need on nüüd läinud.

[Külaline]

Pane kirikusse küünal

[Külaline]

Tal on seal parem, kus ta praegu on. Kui oli haige, siis ilmselt olid ka vaevused ja need on nüüd läinud.

Oi see on leinavale inimesele kõige kohutavam asi, mida öelda. Ka lemmikloomade puhul.

[Külaline]

Palun aidake. Olen täitsa maas selle asjaga, leinan, ei tea, mida teha enda aitamiseks. Ma ei taha enam ise ka elada. Tahan surra, et äkki siis näen teda jälle ja saame uuesti koos olla. Ma nii kohutavalt igatsen teda. Süüdistan ennast tema surmas, kuigi tegelikult oli tal raske haigus. Et äkki pidanuks ma veel midagi tegema jne. Käisime arsti juures pidevalt. Palun öelge midagi, mis mind aitaks.

Aeg aitab vaid. Julgelt käi kõik leinaprotsessid läbi. Nuta nii palju kui jaksad ja tahad. Ja ära pane tähele kommentaare, et ta oli "vaid loom".

[Külaline]

Tal on seal parem, kus ta praegu on. Kui oli haige, siis ilmselt olid ka vaevused ja need on nüüd läinud.

Oi see on leinavale inimesele kõige kohutavam asi, mida öelda. Ka lemmikloomade puhul.

Mida siis ütlema peaks?

[Külaline]

Tal on seal parem, kus ta praegu on. Kui oli haige, siis ilmselt olid ka vaevused ja need on nüüd läinud.

Oi see on leinavale inimesele kõige kohutavam asi, mida öelda. Ka lemmikloomade puhul.

Me mehega rääkisime sellest omavahel. Ja see lohutaski meid kõige rohkem, et õnneks ta enam ei pea valusid taluma. Jah, parandamatult haigele loomale ongi piinade lõpp parim lahendus.
Ja mitte ainult loomale.

[Külaline]

Palun aidake. Olen täitsa maas selle asjaga, leinan, ei tea, mida teha enda aitamiseks. Ma ei taha enam ise ka elada. Tahan surra, et äkki siis näen teda jälle ja saame uuesti koos olla. Ma nii kohutavalt igatsen teda. Süüdistan ennast tema surmas, kuigi tegelikult oli tal raske haigus. Et äkki pidanuks ma veel midagi tegema jne. Käisime arsti juures pidevalt. Palun öelge midagi, mis mind aitaks.

Minu koer (sakslane) suri üle aasta tagasi piimanäärmekasvaja tagajärjel ja ma mõtlen tema peale endiselt IGA PÄEV! Mul on elu jooksul mitu koera olnud, aga tema oli selline, millist satub ainult üks kord elus. Algul oli nii raske, et mõtlesin, et vajan ka väljapoolt abi, kuna ise ei tule leinaga toime. Samuti süüdistasin ennast tema surmas, kuna tegin ravi käigus valesid otsuseid. Küll parimate kavatsustega, aga see ei muuda olukorda, et koer suri. Mitte midagi sellist pole öelda, mis sind praegu aitab. Mind lohutas, kui sain kellegagi oma koerast rääkida ja päris palju oli neid, kellel ka koer oli sama haiguse kätte surnud. See teiste kogemuste kuulamine selles mõttes natuke aitas, et sain aru, et pole vahet, mis ma oleks või poleks teinud, adenokartsinoomiga oleks ta surnud nagunii. Täna ma enam ei nuta ta peale mõeldes, aga endiselt loodan, et äkki see kõik on halb uni, ärkan homme hommikul ja koer tuleb mind voodi juurde tervitama ning ma mõtlen, fuih, millist vastikut und ma nägin. Äkki juhtub ime.

[Külaline]

Mul oli sama nagu eelkirjutajal: kaotasin koera, kellesugust kohtab vaid kord elus. Mind aitasid rahustid. Ja aeg.

Võtsin ka kiirelt uue koera, et see tühjus kogu aeg koju minnes nuga haavas ei keeraks. Kiirustamise tulemusena sain väga probleemse koera, aga tegevuses hoiab ikka ja see on põhiline. Kui looma ei taha (ma arvasin ka algul, et ei iial mitte üht looma), siis leia mõni muu asendustegevus.

[Külaline]

Võtsin ka kiirelt uue koera, et see tühjus kogu aeg koju minnes nuga haavas ei keeraks. Kiirustamise tulemusena sain väga probleemse koera, aga tegevuses hoiab ikka ja see on põhiline. Kui looma ei taha (ma arvasin ka algul, et ei iial mitte üht looma), siis leia mõni muu asendustegevus.

Mul on koerad olnud terve mu elu. 45 aastat olen neid teadlikult kasvatanud ja nende eest hoolitsenud. Pärast esimese päris meie oma pere koera surma mõtlesime ka, et mitte iial enam! Aga siis tundus maja järsku nii tühi... ja võtsimegi uue kutsika. No see hoidis ikka väga töös! Varsti võtsime ka teise lisaks, et temalgi oleks sõber. Juhuse tahtel tuli ka kolmas.
Jah, nad surevad. Me ei unusta neid iialgi. Paratamatu, leina on väga raske taluda.
45 aasta jooksul oleme neid matnud mitmeid, viimati just sellise, kes oli see kõige-kõigem nii meie kui ka laste ja kõigi lastelaste jaoks. Täiesti eriline loom. See kollektiivne nutt oli ikka väga suur.
Õnneks on teised koerad veel täies elujõus, kuigi hetkel nad väga palju ei lohuta.
Aeg aitab. Ja just teadmine, et koera piinad on lõppenud.

[Külaline]

Jah, meil see ees, koer on vanaks jäänud. Mõtleme juba ette hirmuga ja sealjuures mulle algselt koerad ei meeldinudki. Saab raske olema, aga inimestega ju sama lugu. Igasugune kiindumus on risk, võid selle kaotada, aga selle vältimine ei tee ka tingimata õnnelikumaks.
Hoia end tegevuses, käi kinos ja looduses ja....võta uus koer. Kõik läheb lõpuks mööda, kogu elu meil kõigil, aga iga asi omal ajal.

[Külaline]

see ongi tohutult kurb, ja aeg aitab üle saada.
Lohuta ennast sellega, et võimaldasid kutsale hea ja mõnusa elu, ja olid temaga siis, kui tal oli raske ja valus. Vahel on õige sõbral minna lasta - kui jäämine on talle piinarikas. Kõige tähtsam on, et armastasid.
Kui sul on koht, kuhu koera matsid, või kuhu tuha puistasid, siis seal käimine aitab ka. Elan ise suure linnapargi lähedal, ja hingedepäeval on alati ühe põõsa all küünal põlemas. Ilmselt oli kellegi lemmik-kaevamiskoht!

[Külaline]

mina kirjutasin arvutis oma kutsule kõik mida ma tookord tundsin ja salvestasin ära, mitte midagi pole muutnud ka. Ma tean, et see koera tagasi ei too, aga kuidagi selline hüvastijätt oli lohutav. Vahel loen seda ikka ja pisar tuleb silma.

[Külaline]

Palun aidake. Olen täitsa maas selle asjaga, leinan, ei tea, mida teha enda aitamiseks. Ma ei taha enam ise ka elada. Tahan surra, et äkki siis näen teda jälle ja saame uuesti koos olla. Ma nii kohutavalt igatsen teda. Süüdistan ennast tema surmas, kuigi tegelikult oli tal raske haigus. Et äkki pidanuks ma veel midagi tegema jne. Käisime arsti juures pidevalt. Palun öelge midagi, mis mind aitaks.

Tunnen sulle kaasa. Mul endal küll koera pole, aga töökaaslaste näitel tean, kui hirmus on lemmiklooma kaotus.

Oma lapsepõlvest meenub tihti meie koer, kelle olime kasvaja tõttu sunnitud magama panema. See, kui loomaarst meile koju tuli ja kuidas koer sai aru, et tema tund on käes. Mäletan neid koera silmi siiani. Loom pole loll, ta saab aru. Olin toona teismeline ja ka mulle jättis see jälje.

[Külaline]

Tunnen sulle kaasa. Mul endal küll koera pole, aga töökaaslaste näitel tean, kui hirmus on lemmiklooma kaotus.

Oma lapsepõlvest meenub tihti meie koer, kelle olime kasvaja tõttu sunnitud magama panema. See, kui loomaarst meile koju tuli ja kuidas koer sai aru, et tema tund on käes. Mäletan neid koera silmi siiani. Loom pole loll, ta saab aru. Olin toona teismeline ja ka mulle jättis see jälje.

Mina olen see, kelle sakslane suri ja mul on ka sageli silme ees need viimase päeva viimased tunnid. Oli väga ilus karge ja päikseline talveilm, ideaalne päev koeraga metsas või mere ääres jalutamiseks, aga mina olin kodus, ootasin, millal arst tuleb koera eutaneerima. Olid segased tunded, kas tahta, et tuleks rutem ja see kõik juba läbi saaks või et just ei tuleks ja saaks veel oma loomaga koos olla. Ja koergi sai aru, mis teda ees ootab, üritas eest ära roomata, kui süsti tegema hakati. Pekki, mul jooksevad sipelgad üle selja iga kord, kui see meelde tuleb. Ma juba tean, et see on üks sellistest õudsatest mälestustest, mis käib minuga nüüd surmani kaasas, nii valus oli see. Palun teha mu ajule restart!

[Külaline]

Endal suri ka lemmikloom see kuu.
Ei saa aru inimestest, kes võtavad kohe uue looma, et täita eelmise tühja kohta

[Külaline]

Endal suri ka lemmikloom see kuu.
Ei saa aru inimestest, kes võtavad kohe uue looma, et täita eelmise tühja kohta

Igaüks tuleb leinaga omal viisil toime ja üheks viisiks on võtta uus lemmik. Eelmise kohta ei saagi täita, iga loom on täiesti erinev ja ainulaadne.

[Külaline]

Endal suri ka lemmikloom see kuu.
Ei saa aru inimestest, kes võtavad kohe uue looma, et täita eelmise tühja kohta

Mina võtsin nädala pärast uue koera. Vana surm oli mulle väga ränk kaotus, aga ma mõtlesin, kas see muudab kuidagi olukorda, kui ma siin pool aastat veel marineerun oma kurbuses ja leinas. Mingil põhjusel, mida ma ei mõista, juhtus nii, et mu täies elujõus koer haigestus ja suri, aga mina jäin siia ja sellest, et ma siin iga päev nutan, ei muutu mitte midagi. Ükskõik kui kõvasti ma kurvastan, ikka ei muutu. Siis tuleb püüda kuidagi edasi elada. Võimalikult elamisväärselt.

[Külaline]

Endal suri ka lemmikloom see kuu.
Ei saa aru inimestest, kes võtavad kohe uue looma, et täita eelmise tühja kohta

Miks ei saa aru? Ma täitsa huvitun miks?

Kas siis need, kes inim(esik)lapse kaotavad(katkemine näitels), ei tohiks kohe uusti proovida?

Ei,täida ius eelmis mitte mingi hinnaga. Aga aitab leinas toime tulla.

[Külaline]

Uus koer ei asenda eelmist. Mäletan kõiki oma lahkunud loomi väga hästi ja olen tänulik, et nad meiega olid.
Aga juba neile kodu pakkudes teadsin, et ilmselt pean nad ka millalgi matma.
Nutad oma nutud ära, südames leinad veel pikalt, suur masendus on peal, aga kui oled harjunud iga päev koeraga jalutamas käima ja temaga päev läbi suhtlema, siis leiadki endale uue sõbrakese.
See, et kogu pere lõputult leinama jääb, ei tee neile midagi head. Ja lahkunud lemmikut see ka kuidagi ei aita.