Lippmaa kliimapaanikast

[Külaline]

ENDEL LIPPMAA:
„Süsihappegaasi maksud ja kogu see roheline jama on ju lühikese elueaga. Niisuguseid hüsteeriaid on olnud palju ja palju. On olnud igasuguseid maailmalõpu ennustajaid, siis tuli Montreali protokoll, mille ainsaks tulemuseks oli, et osooniauk on sama suur kui enne ja natuke suurem kui siis, kui seda vähendama hakati. Palun väga.
Niisuguseid hüsteeriaid on olnud palju ja palju. Ega see üle mõne aasta enam ei kesta. See kukub läbi niikuinii ja seda mina tõsiselt ei saa võtta. Sest tal pole mitte mingisugust teaduslikku alust.
Kui me tahame mingi asja temperatuuri mõõta, siis kõige õigem maakera puhul on mõõta ookeani keskmist pinnatemperatuuri. Kerge on mõõta ühe kilomeetri paksust pinnakihti. See ei soojene ju üldse. Mingit soojenemist pole. Pisike jahtumine on praegu.
Kogu jutt globaalsest soojenemisest on lihtsalt toetussummasid ahnitsev pettus. Lollide poliitikute oma taskute täitmiseks välja mõeldud vale. Ega keegi ei vaidlusta isegi neid andmeid, nad lihtsalt ignoreerivad neid. Ometi on need ju kergesti kättesaadavad.
Süsihappegaasil ei ole soojenemisega mingit kõneväärset seost. Seda näitab ajalooline kogemus nendest aegadest, mil CO2 sisaldus on olnud nulliligidane või kakskümmend korda suurem kui praegu. Midagi iseäralist pole juhtunud. Eelkõige sellepärast, et ookeanid sisaldavad CO2 ligi tuhat korda rohkem kui kogu atmosfäär. Ei ole maakera ekstra kuumaks ega ekstra külmaks läinud.
Eesti energiatulevik on saada aru, et niisuguste ideede järgi tantsida on mõttetu ja rumal."

[Külaline]

Aga rohepööre on raha, miljonid ametnikud saavad midagi teha. Ega ametnik väärtust loo, tema ostab kasvõi Hiinast.

[Külaline]

Seda Helmed ammu räägivad.

[Külaline]

Ma tegelikult nõustun et mõnikord minnakse kliima üle paanitsemisega veidi lolliks ära, aga reaalsust eitada ka ei tasu.

Lippmaa ei olnud kliimateadlane ja tänaseks on tema selleteemalised ütlused ka 15+ aastat vanad. Iga aastaga tuleb värskeid mõõteandmeid peale ja suurt pilti vaadates need nn. "skeptikute" arvamusi ei toeta.

Kui me tahame mingi asja temperatuuri mõõta, siis kõige õigem maakera puhul on mõõta ookeani keskmist pinnatemperatuuri. Kerge on mõõta ühe kilomeetri paksust pinnakihti. See ei soojene ju üldse. Mingit soojenemist pole. Pisike jahtumine on praegu.

Aastad pole vennad aga üldine tendents selgelt tõusev.

[Külaline]

Kahjuks Päike paisub iga aastaga ja lõpuks neelab planeedi Maa endasse. Siiski saabub Maal oleva elu lõpp juba 200-500 miljoni aastapärast, sest paisuv Päike mõjutab üha rohkem Maa pöörlemist ja lõpuks lukustub Maa Päikese poole loodeliselt nagu on Kuu lukustunud. St absurdseid kliimatingimusi nagunii. Ööd on kuude pikkused ja päevad teist sama. Aga ometi on planeedi keskmine temperatuur olnud 70-200 miljonit aastat palju kõrgem kui täna, st planeet ei saanud hukka.

[Külaline]

Kui nüüd juhtukski mingi suurem kliimakatastroof siis tuleks lihtsalt järjekordne väljasuremise laine mida on juba varem mitmeid kordi olnud. Tõsi, suurem osa inimkonnast sureb ja loomad samuti, aga elu läheb ikka kuidagi edasi. Samas tapavad inimesed sõdades palju rohkem kui inimesi sureb kliimamuutuste tagajärjel.

[Külaline]

Kahjuks Päike paisub iga aastaga ja lõpuks neelab planeedi Maa endasse. Siiski saabub Maal oleva elu lõpp juba 200-500 miljoni aastapärast, sest paisuv Päike mõjutab üha rohkem Maa pöörlemist ja lõpuks lukustub Maa Päikese poole loodeliselt nagu on Kuu lukustunud. St absurdseid kliimatingimusi nagunii. Ööd on kuude pikkused ja päevad teist sama. Aga ometi on planeedi keskmine temperatuur olnud 70-200 miljonit aastat palju kõrgem kui täna, st planeet ei saanud hukka.

Huh, õnneks ma olen selleks ajaks surnud

[Külaline]

Kahjuks Päike paisub iga aastaga ja lõpuks neelab planeedi Maa endasse. Siiski saabub Maal oleva elu lõpp juba 200-500 miljoni aastapärast, sest paisuv Päike mõjutab üha rohkem Maa pöörlemist ja lõpuks lukustub Maa Päikese poole loodeliselt nagu on Kuu lukustunud. St absurdseid kliimatingimusi nagunii. Ööd on kuude pikkused ja päevad teist sama. Aga ometi on planeedi keskmine temperatuur olnud 70-200 miljonit aastat palju kõrgem kui täna, st planeet ei saanud hukka.

Huh, õnneks ma olen selleks ajaks surnud

Arvad. Ma olen küll mõelnud miks ma just tänases ajastus elan, aga äkki inimesed surevad ja siis ikkagi kuidagi sünnivad uuesti teise isikuna. võib vabalt olla nii et maailmalõpus oled ka sina olemas. Muidu sa ei saagi teada kuidas maailm lõppes.

[Tõutäkk]

Mina ka seda kliimapaanikat ei põe, aga olen seisukohal, et fossiilsed kütused lõppevad ükskord nii-ehk naa ja parem oleks see aega võimalikult kauge tuleviku taha lükata taastuvenergia kaasabil.

[Külaline]

Gaas kindlasti otsa ei saa, sest bioloogiline lagunemine vahevöös kestab edasi nii kaua kuni tuum on soe. Nafta tekib samas protsessis, aga naftat tuleb hiljem sügavamalt pumbata mis teeb ta kallimaks. Lisaks on naftat palju ka kõrbeliivas, lihtsalt praegu ei tasu seda väljapesta kui lihtsamalt saab ka. Venetsueela ja Gröönimaa naftavarud on väga suured. Äkki on isegi antarktikas palju naftat.

[Külaline]

Sisepõlemismootor kaotab kohe mõtte kui akuprobleem laheneb, kas tahkisakud või siis mingi kollektor mis keemiliselt vesinikku teeb, mingi lahendus kindlasti tuleb ja siis elektriauto on lihtsam toota. Kui aku kaal ka 50% väheneb, siis on tavaline auto.

[Tõutäkk]

Gaas kindlasti otsa ei saa, sest bioloogiline lagunemine vahevöös kestab edasi nii kaua kuni tuum on soe. Nafta tekib samas protsessis, aga naftat tuleb hiljem sügavamalt pumbata mis teeb ta kallimaks. Lisaks on naftat palju ka kõrbeliivas, lihtsalt praegu ei tasu seda väljapesta kui lihtsamalt saab ka. Venetsueela ja Gröönimaa naftavarud on väga suured. Äkki on isegi antarktikas palju naftat.

See millest bioloogiliselt laguneda, saab ka ükskord otsa, ei ole lõputu. Lisaks inimeste arv ka kasvab ja kui taastuvenergiat juurde ei tekiks, siis kasvaks ka fossiilse energia tarbimine.

[Külaline]

Sisepõlemismootor kaotab kohe mõtte kui akuprobleem laheneb, kas tahkisakud või siis mingi kollektor mis keemiliselt vesinikku teeb, mingi lahendus kindlasti tuleb ja siis elektriauto on lihtsam toota. Kui aku kaal ka 50% väheneb, siis on tavaline auto.

No mõtle ka raskeveokite, ekskavaatorite ja kõgi muude tööstuses kasutatavate masinate peale. Rongid, laevad, lennukid jne.
"Nafta puurtorni kütusekulu sõltub peamiselt sellest, kas tegu on maismaa puurtorniga või avamereplatvormiga. Keskmiselt tarbivad need 7 500 kuni 45 000 liitrit diislikütust päevas."
Diisli tootmine ise tarbib üüratu koguse diislit, aga elekter ei suuda seda vajadust üldse asendada.
Elektrirongid küll on, lühikese maa tarbeks inimeste vedamisel, aga elektril toimivaid lennukeid ega kaubalaevu vist ikka pole. Ja need kulutavad ikka palju rohkem kütust, kui kõik sõiduautod kokku.

[Tõutäkk]

Sisepõlemismootor kaotab kohe mõtte kui akuprobleem laheneb, kas tahkisakud või siis mingi kollektor mis keemiliselt vesinikku teeb, mingi lahendus kindlasti tuleb ja siis elektriauto on lihtsam toota. Kui aku kaal ka 50% väheneb, siis on tavaline auto.

No mõtle ka raskeveokite, ekskavaatorite ja kõgi muude tööstuses kasutatavate masinate peale. Rongid, laevad, lennukid jne.
"Nafta puurtorni kütusekulu sõltub peamiselt sellest, kas tegu on maismaa puurtorniga või avamereplatvormiga. Keskmiselt tarbivad need 7 500 kuni 45 000 liitrit diislikütust päevas."
Diisli tootmine ise tarbib üüratu koguse diislit, aga elekter ei suuda seda vajadust üldse asendada.
Elektrirongid küll on, lühikese maa tarbeks inimeste vedamisel, aga elektril toimivaid lennukeid ega kaubalaevu vist ikka pole. Ja need kulutavad ikka palju rohkem kütust, kui kõik sõiduautod kokku.

Lühikese otsa praame on juba üksjagu elektrilisi. Ka Virtsu-Kuivastu liinile tuleb üks.
Laevad saavad sõita ka vesiniku, ammoniaagi vms sünteetilise kütusega. Lennukitega on sama lugu, sünteetlised kütused taastuvast toorainest, puit, biomass või vesinik veest.

[Külaline]

Laevad saavad sõita ka vesiniku, ammoniaagi vms sünteetilise kütusega. Lennukitega on sama lugu, sünteetlised kütused taastuvast toorainest, puit, biomass või vesinik veest.

Jah. Aga millal küll? Praegu pole see siiski võimalik.
Puidu taastumise aeg on suhteliselt pikk ja nõuab pinda. Seda ei ole võimalik kuskilt nii suures mastaabis leida, et lennukitele kütust toota.

[Külaline]

Elektrirongid küll on, lühikese maa tarbeks inimeste vedamisel, aga elektril toimivaid lennukeid ega kaubalaevu vist ikka pole.

Sul on õigus, diiselmootori leiutamine muutis maailma umbes sada aastat tagasi. Rasketehnikal täna alternatiivi diiselmootorile ei ole. Täna.

[Külaline]

Gaas kindlasti otsa ei saa, sest bioloogiline lagunemine vahevöös kestab edasi nii kaua kuni tuum on soe. Nafta tekib samas protsessis, aga naftat tuleb hiljem sügavamalt pumbata mis teeb ta kallimaks. Lisaks on naftat palju ka kõrbeliivas, lihtsalt praegu ei tasu seda väljapesta kui lihtsamalt saab ka. Venetsueela ja Gröönimaa naftavarud on väga suured. Äkki on isegi antarktikas palju naftat.

See millest bioloogiliselt laguneda, saab ka ükskord otsa, ei ole lõputu. Lisaks inimeste arv ka kasvab ja kui taastuvenergiat juurde ei tekiks, siis kasvaks ka fossiilse energia tarbimine.

Ei saa. Protsess kuidas biomass vahevöösse vajub on miljoneid aastaid pikk. Kui kaua võtab maha valatud veetilgal aega jõuda lõpuks põhjavette?
Põhiline biomass laguneb ookeanite sügavuses. Inimeste arv ei ole võrdeline näiteks isegi rohusööjatest loomadega, inimene sööb palju vähem kui näiteks kitsed või lambad.

Ma ütlen, kui akuprobleem laheneb, siis sisepõlemismootorite vajadus samuti väheneb ja siis nafta pumpamine väheneb.

[Külaline]

Sisepõlemismootor kaotab kohe mõtte kui akuprobleem laheneb, kas tahkisakud või siis mingi kollektor mis keemiliselt vesinikku teeb, mingi lahendus kindlasti tuleb ja siis elektriauto on lihtsam toota. Kui aku kaal ka 50% väheneb, siis on tavaline auto.

No mõtle ka raskeveokite, ekskavaatorite ja kõgi muude tööstuses kasutatavate masinate peale. Rongid, laevad, lennukid jne.
"Nafta puurtorni kütusekulu sõltub peamiselt sellest, kas tegu on maismaa puurtorniga või avamereplatvormiga. Keskmiselt tarbivad need 7 500 kuni 45 000 liitrit diislikütust päevas."
Diisli tootmine ise tarbib üüratu koguse diislit, aga elekter ei suuda seda vajadust üldse asendada.
Elektrirongid küll on, lühikese maa tarbeks inimeste vedamisel, aga elektril toimivaid lennukeid ega kaubalaevu vist ikka pole. Ja need kulutavad ikka palju rohkem kütust, kui kõik sõiduautod kokku.

Diiselrong sõidab elektriga, diisel toidab generaatorit. Suured laevad sõidavad masuudiga aga tegelikult võiks nad sõita ka elektriga, sest elektrimootori vääne on palju võimsam ja pole käigukasti ka vaja. Ekskavaatorid töötavad hüdraulika pealt ja diisel töötab pumpade jaoks elektrit.
Lennukid on lennukid ja ega see kui autod on elektripealt, ei tähenda et nüüd lennukid peaks ka olema, lennukid kasutavad nagunii oma kütust mida autosse ei vala. Mingi osa uue põlvkonna parvlaevu ongi juba elektrilised, vaiksemad ja tossu on ka linnades vähem.

[Külaline]

Pole vaja nõdrakesi vandenõuteoreetikuid paljundada, üks pilk peale ja paigutub taas sinna lamemaalaste ja Estonia laeva konspiraatorite alla.

[Külaline]

Kahjuks Päike paisub iga aastaga ja lõpuks neelab planeedi Maa endasse. Siiski saabub Maal oleva elu lõpp juba 200-500 miljoni aastapärast, sest paisuv Päike mõjutab üha rohkem Maa pöörlemist ja lõpuks lukustub Maa Päikese poole loodeliselt nagu on Kuu lukustunud. St absurdseid kliimatingimusi nagunii. Ööd on kuude pikkused ja päevad teist sama. Aga ometi on planeedi keskmine temperatuur olnud 70-200 miljonit aastat palju kõrgem kui täna, st planeet ei saanud hukka.

Huh, õnneks ma olen selleks ajaks surnud

Arvad. Ma olen küll mõelnud miks ma just tänases ajastus elan, aga äkki inimesed surevad ja siis ikkagi kuidagi sünnivad uuesti teise isikuna. võib vabalt olla nii et maailmalõpus oled ka sina olemas. Muidu sa ei saagi teada kuidas maailm lõppes.

Muidugi saab teada vaimumaailmas olles. Inimesel ei ole ju ainult igu vaid ka hing ja vaim, sest muidu sarnaneksime kõik üksteisele, kehaehitus ju punktipealt samadest juppidest, rakkudest koosnev. Just vaim ja hing teevad meist erinevad inimesed ja mõõta hinge teekonda ihu surmaga on lapsik.