1988 aasta koolikirjand teemal milline on kooli tulevik

[kiisu]

Ma mäletan, kirjutasin kirjandisse kuidas koolimaja katusel on bassein ja lapsed käivad seal ujumas. Ometi kukkus 2 aastat hiljem NSVL kokku, ei teadnud isegi mina et tulevad mobiiltelefonid, internet ja hiljem nutitelefonid ja sotsiaalmeedia. See kõik oleks 1988 aastal olnud uskumatu unistus.

[Külaline]

Isegi sina ei teadnud? No kuidas nii.

[Külaline]

Ma mäletan, kirjutasin kirjandisse kuidas koolimaja katusel on bassein ja lapsed käivad seal ujumas. Ometi kukkus 2 aastat hiljem NSVL kokku, ei teadnud isegi mina et tulevad mobiiltelefonid, internet ja hiljem nutitelefonid ja sotsiaalmeedia. See kõik oleks 1988 aastal olnud uskumatu unistus.

Internet ja mobiiltelefonid olid selleks ajaks muideks juba leiutatud. Ning olgem ikka täpsed, NSVL kukkus kokku siiski 3 aastat hiljem - 1991.

[kiisu]

1988 aastal ma mäletan meil eesti keele klass oli 4 korrusel. Pidime kirjutama kirjandi milline on tuleviku kool. Ma ei mäleta mida tesied kirjutasid, mina kirjutasin basseinist. Ma isegi ei tea miks see mulle oluline oli, sest tehniliselt oleks pidanud iga nõukogude kooli keldris olema bassein. Ometi vähesed olid ujutavad. Nad olid halvasti ehitatud, ei pidanud vett vms. 88 aastal oli eestis tubli nõukogude aeg. Mõnel oli videomakk, lääne duubelmakk jne aga see ei olnud põhikooli õpilase elu.

[Külaline]

Internet ja mobiiltelefonid olid selleks ajaks muideks juba leiutatud.

Aga sa ei teadnud seda sel ajal.

[Külaline]

1988 aastal ma mäletan meil eesti keele klass oli 4 korrusel. Pidime kirjutama kirjandi milline on tuleviku kool. Ma ei mäleta mida tesied kirjutasid, mina kirjutasin basseinist. Ma isegi ei tea miks see mulle oluline oli, sest tehniliselt oleks pidanud iga nõukogude kooli keldris olema bassein. Ometi vähesed olid ujutavad. Nad olid halvasti ehitatud, ei pidanud vett vms. 88 aastal oli eestis tubli nõukogude aeg. Mõnel oli videomakk, lääne duubelmakk jne aga see ei olnud põhikooli õpilase elu.

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

[Külaline]

Ma mäletan, kirjutasin kirjandisse kuidas koolimaja katusel on bassein ja lapsed käivad seal ujumas. Ometi kukkus 2 aastat hiljem NSVL kokku, ei teadnud isegi mina et tulevad mobiiltelefonid, internet ja hiljem nutitelefonid ja sotsiaalmeedia. See kõik oleks 1988 aastal olnud uskumatu unistus.

Sinu unistus oli maja katusel olev bassein, mul jälle suur äge spordisaal tõusvas suunas pealtvaatajate osaga. Kusagilt Soome kanalilt nägin mingit lääne filmi ja see tundus nii äge. Tegelesin tol ajal palju spordiga ja meie spordisaal mahutas igas seinas vaid ühe rea jagu pinke. Ülejäänud pidid püsti seisma. Lisaks polnud seal mingit ventilatsiooni. Mäletan seda sumbunud higi lehka siiani, kui oli mingi võistlus ja palju pealtvaajajaid. Nüüd on sellised spordisaalid koolides standard.

[Külaline]

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg.

aasta alguses ja kirjandi kirjutamise aegu veel oli nõuka aega.

[Külaline]

1988 aastal ma mäletan meil eesti keele klass oli 4 korrusel. Pidime kirjutama kirjandi milline on tuleviku kool. Ma ei mäleta mida tesied kirjutasid, mina kirjutasin basseinist. Ma isegi ei tea miks see mulle oluline oli, sest tehniliselt oleks pidanud iga nõukogude kooli keldris olema bassein. Ometi vähesed olid ujutavad. Nad olid halvasti ehitatud, ei pidanud vett vms. 88 aastal oli eestis tubli nõukogude aeg. Mõnel oli videomakk, lääne duubelmakk jne aga see ei olnud põhikooli õpilase elu.

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

[Külaline]

1987. aastal joonistasin mina keskastme õpilasena maailma aastal 2000. Ma olin suure lugemusega laps ja ilmselt kuskilt Noorte Hääle rubriigist “Viimane veerg”, kus ilmusid lühikesed tosielulised uudisnupud maailma elust, olin lugenud nii robotitest kui ka arvutitest. Joonistasin linnatänava kandiliste peenikestel jalgadel nagu peajalgsete robotitega. Sellistena neid toona kujutati. Sain hindeks kas “4” voi isegi “3”. Põhjendus oli, et pilt ei ole realistlik, kuna nii vahese ajaga ei saa maailm nii palju muutuda.

[Külaline]

1988 aastal ma mäletan meil eesti keele klass oli 4 korrusel. Pidime kirjutama kirjandi milline on tuleviku kool. Ma ei mäleta mida tesied kirjutasid, mina kirjutasin basseinist. Ma isegi ei tea miks see mulle oluline oli, sest tehniliselt oleks pidanud iga nõukogude kooli keldris olema bassein. Ometi vähesed olid ujutavad. Nad olid halvasti ehitatud, ei pidanud vett vms. 88 aastal oli eestis tubli nõukogude aeg. Mõnel oli videomakk, lääne duubelmakk jne aga see ei olnud põhikooli õpilase elu.

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Vau! Kõik ühe projektiga.

[Külaline]

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Selles Harjumaa linna koolis, kus mina käisin küll mingit võimla alla ehitatud basseini polnud. Lähim ujumiskoht, kui jõge mitte arvesse võtta, oli Tallinna mõni ujula. Kooli projekt aga sarnaneb küll suht mitmele teisele koolile, kus peaehitis koos klassiruumidega on keskel, paremal pool väiksemas osas on aula ja vasakul spordisaal koos riietusruumidega.

[Külaline]

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Ma ei tea, mis linnast jutt, aga Tallinnas on küll päris paljud koolimajad ehitatud enne II maailmasõda. Käisin ise ka sellises. Muide, 1988. aastal olin keskkooli esimeses klassis ja Mart Laar käisi meile rääkimas sellest nn isemajandavast Eestist, mis siis kandis nime IME. https://et.wikipedia.org/wiki/Isemajand ... _ettepanek
Üks meie klassi poiss tõstis käe püsti ja küsis Laarilt, et mis te arvate, kas Eesti võiks kunagi täiesti iseseisvaks saada? "Ärge tehke nalja, noormees!" vastas Laar.

[Külaline]

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Vau! Kõik ühe projektiga.

Tartus oli 3 keskkool, 12 keskkool, 16 kutsehariduskoo Vanemuise kõrval kool täpselt ühe ja sama tüüpprojektiga kus võimla all oli bassein. Aga need basseinid olid suletud ja töötas ainult 16 kutseka bassein. 15 keskkool oli ehitatud juba uudsema projektiga, aga maja oli nii halvasti ehitatud ja lagunes juba kohe peale valmimist. Tallinnas oli selliseid tüüpkoolimaju massiliselt, aga tänaseks on nad ümberehitatud.

[Külaline]

Basseinid olid suletud kuna venelased ei osanud basseine teha lekkekindlaks, puudusid hermeetikud. Basseinivett puhastas kloor, aga kloor sööb ära tavalise raua. Roostevabaterast venelased eriti teha tollel ajal ei osanudki ja keevitada seda ei osatud. Plaanide järgi bassein pidi modernses koolis olema, nii neid maju vorbiti, aga osadesse basseinidesse ei lastud isegi vett sisse. Praak oli kõik. See et teie midagi ei tea, see on teie viga.

[Külaline]

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Vau! Kõik ühe projektiga.

Tartus oli 3 keskkool, 12 keskkool, 16 kutsehariduskoo Vanemuise kõrval kool täpselt ühe ja sama tüüpprojektiga kus võimla all oli bassein. Aga need basseinid olid suletud ja töötas ainult 16 kutseka bassein. 15 keskkool oli ehitatud juba uudsema projektiga, aga maja oli nii halvasti ehitatud ja lagunes juba kohe peale valmimist. Tallinnas oli selliseid tüüpkoolimaju massiliselt, aga tänaseks on nad ümberehitatud.

Võimalik, et maakoolid olidki siis ühe projektiga, Tallinnas oli erinevate projektidega koole.

[Külaline]

Vau! Kõik ühe projektiga.

Tartus oli 3 keskkool, 12 keskkool, 16 kutsehariduskoo Vanemuise kõrval kool täpselt ühe ja sama tüüpprojektiga kus võimla all oli bassein. Aga need basseinid olid suletud ja töötas ainult 16 kutseka bassein. 15 keskkool oli ehitatud juba uudsema projektiga, aga maja oli nii halvasti ehitatud ja lagunes juba kohe peale valmimist. Tallinnas oli selliseid tüüpkoolimaju massiliselt, aga tänaseks on nad ümberehitatud.

Võimalik, et maakoolid olidki siis ühe projektiga, Tallinnas oli erinevate projektidega koole.

Miks peaks koolid üle eesti ühesuguse projektiga olema? Kuidas see võimalik on? Eriti just maakoolid on sageli vanadest mõisades või lihtsalt vanades hoonetes. Miks peaks need majad olema algselt basseiniga projekteeritud. Teemaalgataja ajab ikka kummalist juttu!

[Külaline]

Tartus oli 3 keskkool, 12 keskkool, 16 kutsehariduskoo Vanemuise kõrval kool täpselt ühe ja sama tüüpprojektiga kus võimla all oli bassein. Aga need basseinid olid suletud ja töötas ainult 16 kutseka bassein. 15 keskkool oli ehitatud juba uudsema projektiga, aga maja oli nii halvasti ehitatud ja lagunes juba kohe peale valmimist. Tallinnas oli selliseid tüüpkoolimaju massiliselt, aga tänaseks on nad ümberehitatud.

Tallinnas olid vähemalt kesklinna koolid kõik ajaloolistes majades, välja arvatud 47. keskkool (tänane Südalinna kool). Ja basseine oli ehitatud väga vähestesse koolidesse - need olid mingid eriprojektiga hooned. Mustamäel oli bassein 49. ja 54. keskkoolis minu teada ja neid kasutasid ka teised koolid (meie kesklinnast käisime 49. keskkooli basseinis).

[Külaline]

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg.

aasta alguses ja kirjandi kirjutamise aegu veel oli nõuka aega.

Nõukaaeg lõppes ametlikut augustis 1991.

Sinimustvalge toodi välja oktoobris 1987. Seega, 1988 kevadel ei olnud enam sügav nõukaaeg, vaid oli aktiivne uus ärkamisaeg ja toimus laulev revolutsioon.

Sul on asjad ikka puhta sassis!

[Külaline]

1988 aastal ma mäletan meil eesti keele klass oli 4 korrusel. Pidime kirjutama kirjandi milline on tuleviku kool. Ma ei mäleta mida tesied kirjutasid, mina kirjutasin basseinist. Ma isegi ei tea miks see mulle oluline oli, sest tehniliselt oleks pidanud iga nõukogude kooli keldris olema bassein. Ometi vähesed olid ujutavad. Nad olid halvasti ehitatud, ei pidanud vett vms. 88 aastal oli eestis tubli nõukogude aeg. Mõnel oli videomakk, lääne duubelmakk jne aga see ei olnud põhikooli õpilase elu.

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Misasja sa küll räägid? Näiteks, Inglise kolledž ja Kristiine gümnaasium on täpselt ühesuguse projektiga?