1988 aasta koolikirjand teemal milline on kooli tulevik

[Külaline]

1988 ei olnud enam "tubli" nõukogude aeg. Sellel ajal puhusid vabaduse tuuled juba nii võimsalt, et mingist sügavast nõukaajast rääkida olnuks ikka väga vale.

Miks oleks pidanud tehniliselt iga nõukogude kooli keldris olema bassein? Miks sa arvad, et oli selline nõue? Meie maakonnas oli vaid üks bassein. Ja seegi ei asunud koolimajas, vaid täiesti eraldi spordihoones. Aga koolimaju oli maakonnas 30 ringis. Igas neis oleks pidanud basseind olema?

Imelik teema!

Linnade koolid olid kõik ühe projektiga ja võimla alla oligi bassein projekteeritud. Need olid tavaliselt rivist kõik väljas.

Misasja sa küll räägid? Näiteks, Inglise kolledž ja Kristiine gümnaasium on täpselt ühesuguse projektiga?

Mis sa venelane räägid?

[Külaline]

Basseinid olid suletud kuna venelased ei osanud basseine teha lekkekindlaks, puudusid hermeetikud. Basseinivett puhastas kloor, aga kloor sööb ära tavalise raua. Roostevabaterast venelased eriti teha tollel ajal ei osanudki ja keevitada seda ei osatud. Plaanide järgi bassein pidi modernses koolis olema, nii neid maju vorbiti, aga osadesse basseinidesse ei lastud isegi vett sisse. Praak oli kõik. See et teie midagi ei tea, see on teie viga.

Et siis iga Tallinna kooli võimla all on praakbassein, millesse ei ole kunagi vett sisse lastud? Njaa!

[Külaline]

Tallinnas olid vähemalt kesklinna koolid kõik ajaloolistes majades, välja arvatud 47. keskkool (tänane Südalinna kool). Ja basseine oli ehitatud väga vähestesse koolidesse - need olid mingid eriprojektiga hooned. Mustamäel oli bassein 49. ja 54. keskkoolis minu teada ja neid kasutasid ka teised koolid (meie kesklinnast käisime 49. keskkooli basseinis).

Neid mitteajaloolistes majades olevaid koole on Tallinnas siiski rohkem. Kõik need mägede koolid. Ja need mägede koolid on ehitatud justnimelt tüüpprojektide järgi. Mina ei käinud Tallinnas koolis, aga käisin just sellises H-kujulise põhiplaaniga koolimajas, kus võimla all oli bassein. Sarnaseid koolimaju oli meie piirkonnas veel, aga minu teada teistes basseine polnud, kuigi väliselt tundusid majad üsna samad. Seesama Arte gümnaasium (49. kk) tundub olevat sama plaaniga - https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ ... BCmnaasium. Ma pole selles koolimajas sees käinud, meie omas oli bassein üsna väike, 54.kk olen käinud ja sealne bassein on minu meelest suurem ja kui mu mälu mind ei peta, siis pole seal bassein ka võimla all. Aga maja ise on ka seal H-kujulise plaaniga.
Täpselt samamoodi on nõukaaegsed lasteaiad ehitatud tüüpprojektide järgi.

[Külaline]

Neid mitteajaloolistes majades olevaid koole on Tallinnas siiski rohkem.

Need mitteajaloolised olid ainult "mägedel". Normaalsetes ajaloolistes linnaosades olid kõikjal ka ajaloolised majad.

[Külaline]

21.kooli vana maja oli seesama ajalooline hoone, mis praegu, aga kuskil 1960ndate teises pooles ehitati selle kõrvale juba basseiniga spordihoone (praeguseks lammutatud ja uus basseiniga spordihoone nüüd teisel pool vana maja), igaljuhul mina käisin seal ujumistrennis juba lasteaiaealisena (ehk siis umbes aastatel 1969-1970)

[Külaline]

Need mitteajaloolised olid ainult "mägedel". Normaalsetes ajaloolistes linnaosades olid kõikjal ka ajaloolised majad.

Nii, ja neil "mägedel" elabki muide Tallinnas enamik inimesi. Ja need "mäed" on muide ka juba otsapidi ajaloolised.

[Külaline]

Need mitteajaloolised olid ainult "mägedel". Normaalsetes ajaloolistes linnaosades olid kõikjal ka ajaloolised majad.

Nii, ja neil "mägedel" elabki muide Tallinnas enamik inimesi. Ja need "mäed" on muide ka juba otsapidi ajaloolised.

Me räägime koolide arvust, mitte elanike arvust. Kõige enam üldhariduskoole on Kesklinna linnaosas. Ja 50 aastat tagasi asutatud linnaosad ei kvalifitseeru kohe kindlasti ajalooliseks.

[Külaline]

Neid kesklinna ajaloolisyte hoonetega koole liiga palju ei ole. Reaalkool (väikse maja all oli lasketiir), 7KK (praegune Prantsuse lütseum), 21KK (ujula renoveeriti üsna värskelt, mu meelest on ujula üldse juurdeehitus). 1KK - vist on Tallinna vanim koolihoone üldse. 20KK - viadukti ees, nuudne ühisgümnaasium ja Saksa Gümnaasium (end 42KK) Vene koolidest e nn üleminekukoolidest Tõnismae Reaalgümnaasium. VHK vene ajal ei olnud. Ajaloolistes majades on veel Ristiku Põhikool, Kalamaja Põhikool (end 18. Kool), Nõmme koolid va end Pääsküla Gümnaasium ja ehk ka end 16 KK.
Enamik Tallinna koole paikneb mägedel, kokku oli numbriliselt vist 63 neid. Basseine oli vaga vahestes koolides.

[Külaline]

7KK (praegune Prantsuse lütseum), 2

7.kk on ikka Inglis Kolledž ju. Prantsuse Lütseum on veel täiesti eraldi ja mina selle nõukaaegset numbrit ei mäleta.

42.kk on Kadrioru Saksa Gümnaasium. Saksa Gümnaasium ehk Tallinna Saksa Gümnaasium on endine 54.kk Mustamäel ja kuulub nende standardprojektiga koolimajade hulka.

Unustasid veel Westholmi ehk kunagise 22.kk.

Muidu mitte-kesklinnas on veel omanäolise hoonega Pirita Majandusgümnaasium ehk endine 36.kk. Kas mitte Nõmme koolid ka pole eriprojektiga?

[Külaline]

Enamik Tallinna koole paikneb mägedel, kokku oli numbriliselt vist 63 neid.

Ei paikne. Võta Tallinna haridusameti teatmik netis lahti ja loe kokku. Tallinnas on 91 üldhariduskooli, neist Lasnamäel 18 ja Mustamäel 12. Kesklinnas näiteks on 27. Mägedel on lihtsalt mammutkoolid, mahutavad rohkem, mitte et seal koole endid tohutult palju oleks.

[Külaline]

7KK (praegune Prantsuse lütseum), 2

7.kk on ikka Inglis Kolledž ju. Prantsuse Lütseum on veel täiesti eraldi ja mina selle nõukaaegset numbrit ei mäleta.

42.kk on Kadrioru Saksa Gümnaasium. Saksa Gümnaasium ehk Tallinna Saksa Gümnaasium on endine 54.kk Mustamäel ja kuulub nende standardprojektiga koolimajade hulka.

Unustasid veel Westholmi ehk kunagise 22.kk.

Muidu mitte-kesklinnas on veel omanäolise hoonega Pirita Majandusgümnaasium ehk endine 36.kk. Kas mitte Nõmme koolid ka pole eriprojektiga?

Jah, westu e endine 22 ka! Lütseumi nouka-ajal ei olnud, Hariduse tn paiknes 7kk ehk nuudne Inglise Kolledž ja nende majas Vabaduse väljakul oli merekool, kus reaalikad eksootiliste noormeestega koos “kuuma-putka” sabas seisid.
63st koolist on hulk tanaseks ühendatud, kinni pandud jne, numbrite asemel on nimed. Mustamael nt peast - pole enam 37kk, Lasnamael maja, kus Kosega piirneva tee aares oli miski taiskasvanute kool ja oppenoustamiskeskus. Nõmmel oli Hiiu PK asemel gümna “vaike maja” jne. Seega koole on vahem kui nouka-ajal.
Kui ajaloolistes koolihoonetes kais töö vähemalt kahes vahetuses (hommikune, õhtune ja siis veel vahepealne, mis alustas ca 9,30), said äärelinnade “uued” koolimajad lubada tööd ühes. Õpilasi neil liiga palju rohkem ei olnud, küll aga rohkem klasse, laiemad koridorid jne.

[Külaline]

Enamik Tallinna koole paikneb mägedel, kokku oli numbriliselt vist 63 neid.

Ei paikne. Võta Tallinna haridusameti teatmik netis lahti ja loe kokku. Tallinnas on 91 üldhariduskooli, neist Lasnamäel 18 ja Mustamäel 12. Kesklinnas näiteks on 27. Mägedel on lihtsalt mammutkoolid, mahutavad rohkem, mitte et seal koole endid tohutult palju oleks.

Tallinna kesklinnas on 15 munitsipaalomanduses kooli. Kokku on munitsipaalomanduses koole Tallinnas 61. 61 -15 = 46. Enamik neist asub justnimelt "mägedel". See, et Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa nimes "mägi" puudub, ei tähenda et neis linnaosades puuduksid samasugused paneelmajade elurajoonid. Pirita ja Nõmme on siin erandid.
Erakoole on Tallinnas 26 ja kesklinnas asub neist 10. Siin saab öelda küll, et enamik erakoole on kesklinnas.