40+ naised, kel lapsi pole, kas olete kahetsenud?

[Külaline]

Olen 44 ja lapsi pole. Minu puhul oli see selline pooleldi pealesunnitud otsus tervislikel põhjustel. Aga tekkis küsimus, kas on neid, kes on kahetsenud laste mittesaamist? Kuidas olete oma eluga rahul?

[Külaline]

Kui ma mõtlen, millised lapsed mul võiks olla, siis ikka mõtlen ilusate, andekate, tarkade ja tublide peale. Tegelikult on ju ka kõik narkomaanid, kurjategijad, sügava puudega inimesed ja muidu tõprad kellegi lapsed. Kas ma oleksin õnnelikum nende emana või ilma lasteta? Mina olen õnnelikum ilma lasteta, kuna mitte keegi ei garanteeri mulle seda ilusat, tarka ja tubli last. Sellist last ei saakski mul olla, kuna ma pole seda isegi.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Sellistel teemadel uudishimu on PATT, õeke! Häbi!

[Püha õde]

Postitus on kustutatud

Sellistel teemadel uudishimu on PATT, õeke! Häbi!

Jah patt. Aga saan õhtusel palvusel andeks

[Külaline]

Appi kui nõme see püha õde oma seksijuttudega on, see pole naljakas kui oled vanem kui 12, saad aru? Kao ära.

[Püha õde]

Juba lähen. Palvus algab

[Külaline]

Appi kui nõme see püha õde oma seksijuttudega on, see pole naljakas kui oled vanem kui 12, saad aru? Kao ära.

Ta vist isegi vastab siin omaenda lollidele kommentaaridele.

[Külaline]

Appi kui nõme see püha õde oma seksijuttudega on, see pole naljakas kui oled vanem kui 12, saad aru? Kao ära.

Minu meelest oli päris naljakas

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Eks näljane räägib ikka toidust.

[Külaline]

Nii uus foorum ja juba nii kõrge hullude kontsentratsioon.

[Külaline]

Minul on olnud kaks vanemat sugulast, kes lapsi ei saanud. Üks oli elupõline vanatüdruk, kes meestega üldse läbi ei käinud (pole aimugi, miks), tema õdedel oli palju lapsi ja hoolitses rõõmuga kõigi nende eest. Kunagi ei kurtnud, et tal endal pole. Hoidis neid kõiki igas vanuses, aitas ka rahaliselt. Ja töötas terve elu lasteaias.
Teine ei rasestunud ilmselt nooruspõlves tehtud abordi tagajärjel, neil mõlemal mehega oli kahju. Aga abielu oli tugev elu lõpuni, palju hobisid lausa võistluste tasemel ja mõned lemmikloomad. Üldse parim abielu, mida ma kõrvalt ja lähedalt näinud olen. Aga vahel ikka tuli jutuks, et väga kahju on.

[Külaline]

Nii uus foorum ja juba nii kõrge hullude kontsentratsioon.

Mine ära, saab kohe veidi madalamaks...

[Külaline]

Mul on tädi lastetu ja meie teada ei ole suhet ka olnud. Otse küsinud ei ole miks(inetu sorkida mu meelest) aga ilmselt liiga võimuka ema pärast. Olen kuulnud, et ema ei lubanud. Ja nii siis elupäevade lõpuni elaski ta emaga(minu vanaema) koos ja hoolitses tema eest.
Nüüd on tädi üksik. Aga tal on palju sõbrannasid hobisid ja meiega, oma vennatütardega suhtleb palju. Ta on 68. Üksi kodus ei konuta. Käib teatrites ja reisidel vaat et rohkem, kui me noored.

Ma arvan, et kahetseb aga otse ta seda välja öelnud ei ole. Mõnikord on ikka jutust läbi kumanud teatud asjad.

[Külaline]

48, siiani pole kahetsenud. Teadlik otsus. Kasse pole, mees on.

[Külaline]

Kuidas see kahetsemine välja peaks nägema? Kui sa ei tea millised need lapsed oleks olnud ja mis neist välja oleks kasvanud. Täiesti mõttetu mõtete keerutamine. Kui sa ikka tead, et polnud võimalusi neile pakkuda head elujärge ja tingimusi, miks siis peaks kahetsema, et ei sünnitanud neid kehvadesse tingimustesse virelema. Neid, kes põhimõtteliselt lapsi ei taha, kuigi suurepärased tingimused laste kasvatamiseks, on ülivähe. Ikka on kindlad tõsised põhjused, mitte üldsegi see, et lapsed ei meeldiks. Sul on hea mees, suur elamine, hea töökoht, tugivõrgustik, aga lapsi ei tahtnud, noh võib-olla see kahetseb.

[Külaline]

Mul on tädi lastetu ja meie teada ei ole suhet ka olnud. Otse küsinud ei ole miks(inetu sorkida mu meelest) aga ilmselt liiga võimuka ema pärast. Olen kuulnud, et ema ei lubanud. Ja nii siis elupäevade lõpuni elaski ta emaga(minu vanaema) koos ja hoolitses tema eest.
Nüüd on tädi üksik. Aga tal on palju sõbrannasid hobisid ja meiega, oma vennatütardega suhtleb palju. Ta on 68. Üksi kodus ei konuta. Käib teatrites ja reisidel vaat et rohkem, kui me noored.

Ma arvan, et kahetseb aga otse ta seda välja öelnud ei ole. Mõnikord on ikka jutust läbi kumanud teatud asjad.

Ma arvan, et pigem on see selline kahjutunne, et polnud võimalust lapsi saada, aga mitte niivõrd kahetsus. Sest elu ei kulgenud ideaalset rada pidi, kus peale õpingute lõpetamist leitakse sobiv töökoht, kohatakse õiget partnerit ja kahepeale on piisavalt finantse, et kodu soetada.

[Külaline]

Minul on sõbranna 48 aastane, kellel lapsi pole ja tema küll tõesti ei kahetse. Ta ei ole kunagi tahtnud meest, pole tahtnud lapsi, tahab teha, mis ta tahab, nii et kellegagi ei peaks arvestama. Ta ei taha isegi tööl käia ega inimestega kokku puutuda, töötab IT alal ja töötab kodukontoris. Ta on täiesti ise ostnud endale maja, seda renoveerinud, igati eluga rahul. Tema jaoks on väga tähtis, et ta ei sõltuks absoluutselt mitte kellestki teisest ja saaks otsustada täiesti ise, mida ta teeb.

[Külaline]

Sugupuus lastetuid, vanemad naisterahvad vanuses 60-77. Ei paista kahetsevat, on eluga rahul ja õnnelikud, tegelevad oma ettevõtetega, reisivad, töötavad, korrastavad aeda ja suhtlevad oma eakaaslastega.
Ei ole küll veel 40, aga plaanis lastetuks jääda. Tean juba ettegi, tõenäoliselt kahetsen, kui näen aastakümneid hiljem eakaaslaseid peredega väljas ja oma teismelistega toredaid asju koos tegemas. Sugulaste lastega tegeleda on väga armas, neile kingitusi teha ja aega veeta, poes laste ja beebiasjad tekitavad “beebipalaviku”. Paraku tean kindlalt, rasedused ja sünnitused on midagi, mida ma ealeski kogeda ja läbi teha ei taha. Jääksin rasedaks, kahetseksin seda. Kokkuvõttes muru on rohelisem teisel pool.

[Külaline]

Kuidas see kahetsemine välja peaks nägema? Kui sa ei tea millised need lapsed oleks olnud ja mis neist välja oleks kasvanud. Täiesti mõttetu mõtete keerutamine. Kui sa ikka tead, et polnud võimalusi neile pakkuda head elujärge ja tingimusi, miks siis peaks kahetsema, et ei sünnitanud neid kehvadesse tingimustesse virelema. Neid, kes põhimõtteliselt lapsi ei taha, kuigi suurepärased tingimused laste kasvatamiseks, on ülivähe. Ikka on kindlad tõsised põhjused, mitte üldsegi see, et lapsed ei meeldiks. Sul on hea mees, suur elamine, hea töökoht, tugivõrgustik, aga lapsi ei tahtnud, noh võib-olla see kahetseb.

Minu ainus tõsine põhjus ongi, et mulle tõsiselt ei meeldi lapsed. Absoluutselt ei meeldi. Ning vastupidi, kui naisel on instinkt, sünnitatakse lapsi igasugustesse tingimustesse ja meestega.

[Külaline]

Ma arvan, et pigem on see selline kahjutunne, aga mitte niivõrd kahetsus.

Arvan ka, et laste mittesamise üle tunnevad paljud (kindlasti mitte kõik) kahjutunnet siis, kui pole enam piisavalt head tervist ja jaksu, et igalpool käia, oma hobidega tegeleda ja elukaaslane, sõbrad ümberringi ära kaovad või kui ollakse juba hooldekodus. Kui on tööd, tuttavaid, kes sind kõikjale kutsuvad, külastavad, siis on päevad tegemisi täis ja pole aega pikalt elu üle järele mõelda ja analüüsida. 40+ vanus võib olla sellisteks mõtisklusteks veel liiga vara.