Kooli sissesaamise pinge

[Külaline]

Meil on koolikord muutunud paremaks selles osas, et lastel on õppimisega vähem pinget. Hinnatakse erinevalt erinevates koolides. Küll on hinded, küll tähed, küll sõnaline selgitus hinde asemel. Ka õpetajad hindavad erinevalt. Kui ühes koolis saaks oma töö eest 3 võid teises saada 4.
Nagu mul kunagi oli, eksamid alates neljandast klassist, enam pole. Ikka et poleks stressi.
Aga siis tuleb 9.klassi lõpetamine ja sisse astumine. Nüüd selle süsteemiga veel pinget lisaks, et tuleb valida kool, kuhu tahad saada ja see teada saamine muudkui venib.
Aga sissesaamisel on äkki kõige olulisem teadmised ja hinded. Kui enne sai koolis käidud teadmisega et hinded pole olulised. Teadmised on olulised. Aga kui neid teadmiseidki hinnatakse erinevalt? Oled oma klassi parim. Aga soovitud kooli ikka ei saa. Ehk polnud eksamipäev ka nö sinu päev.
Igaüks olla oma õnne sepp küll. Aga pole nii. Kõik sõltub sellest kui palju on varem nõutud, kui rangelt või kergelt saanud läbi.
Lastele ei taheta enam tekitada pingeid õppimisega ja 9 klassi lõpus lajatatakse täiega. Nad pole ju selleks üldse valmis. Seni püüti ju võrdlusest hoiduda. Ja äkki on nüüd võrdlus, kes targem ja parem, kõige alus.
Mis te sellest asjast arvate?

[Külaline]

Mis te sellest asjast arvate?

Millisest asjast?

[Külaline]

Sellest et pinge vähendamine kooli ajal tekitab ootamatult suurt pinget 9 klassi lõpus. Pole aimugi mis su tase on

[Külaline]

Sellest, et pinge vähendamine põhikooli ajal tekitab ootamatult suurt pinget 9. klassi lõpus. Pole aimugi, mis su tase on.

Mis mõttes, ei tea? Sa kas oskad neid aineid või mitte.

[Külaline]

Just. Oma arust oskad, aga kui panna su teadmised võrdlusse teistega, siis ei ole need nii head, kui arvasid.
Aga võrdlust teistega pole varem olnudki.

[Külaline]

Aga võrdlust teistega pole varem olnudki.

Tasemetööd ju on neil juba mitu aastat varem.

[Külaline]

Just. Oma arust oskad, aga kui panna su teadmised võrdlusse teistega, siis ei ole need nii head, kui arvasid.
Aga võrdlust teistega pole varem olnudki.

Mis mõttes "oma arust oskad"? Põhikooli õppekavas on igas ainekavas kirjas, millised teadmised ja oskused tuleb antud aine läbimisel omandada. Selle järgi saadki teada, kas oled aine omandanud või mitte.

[Külaline]

Kuna mu enda laps on just nüüd gümnaasiumi valimas, siis on ikka stressirohke küll. Olin väga mures, et mis saab, sest olen kuulnud, et viielisedki ei saa igale poole sisse. Aga temal oli kolm kolme. Tema kool on tavakool, aga on küllaltki kiuslikud õpetajad. Viimasel koolinädalal veel tegid kontrolltöösid, mille eest panid halva hinde ja rikkusid terve aastahinde ära. Samal ajal toimusid juba eksamid, vastuvõtuvestlused ja testid gümnaasiumitesse. Aga selgus, et see ei tulnud kahjuks, sest eksamid tegi kõik üle 90 protsendi ja matemaatika lausa 100 protsenti. Ka gümnaasiumite testid läksid hästi. Et tunnistuse keskmine hinne oli ainult üks komponent, sai juba esimesel päeval 4 kutset gümnaasiumisse. Samas mitmed tema sõbrad teistest koolidest, kellel olid palju paremad hinded tunnistusel, pole siiamaani ühtki saanud. Siis need emad räägivad mulle, et kuidas nii saab olla, et tema viieline pole kuskile saanud, sinu kolmeline on saanud praeguseks 6 kutset, igale poole sai sisse, kuhu proovis.

[Külaline]

Just. Oma arust oskad, aga kui panna su teadmised võrdlusse teistega, siis ei ole need nii head, kui arvasid.
Aga võrdlust teistega pole varem olnudki.

Mis mõttes "oma arust oskad"? Põhikooli õppekavas on igas ainekavas kirjas, millised teadmised ja oskused tuleb antud aine läbimisel omandada. Selle järgi saadki teada, kas oled aine omandanud või mitte.

Oskamine on väga subjektiivne mõiste. Kõike sa ju päris kindlasti ei mäleta ega oska, mis õppekavas kirjas on. Ma just lõpetasin ülikooli cum laude, ega ma siis nüüd unepealt kõiki aineväljundeid ei oska, mis ainekavades kirjas on.

[Külaline]

Minu kolmeline laps tuli maalt ja sai ka heasse Tallinna gümnaasiumisse sisse. Tal ei olnud mingit stressi, ütles, et kui ei saa, no siis ei saa, lõpuks on mujal ka koole ja kusagile ikka saab. Aga sai valikusse nr 1.

[Külaline]

Just. Oma arust oskad, aga kui panna su teadmised võrdlusse teistega, siis ei ole need nii head, kui arvasid.
Aga võrdlust teistega pole varem olnudki.

Mis mõttes "oma arust oskad"? Põhikooli õppekavas on igas ainekavas kirjas, millised teadmised ja oskused tuleb antud aine läbimisel omandada. Selle järgi saadki teada, kas oled aine omandanud või mitte.

Oskamine on väga subjektiivne mõiste. Kõike sa ju päris kindlasti ei mäleta ega oska, mis õppekavas kirjas on. Ma just lõpetasin ülikooli cum laude, ega ma siis nüüd unepealt kõiki aineväljundeid ei oska, mis ainekavades kirjas on.

Ei, oskamine ei ole subjektiivne mõiste ja omandamine ei tähenda seda, et eksamil tead, aga eksamiruumi uksest väljudes unustad ära.

Tervitades

Tartu Ülikooli kahekordne vilistlane mitte cum laude

[Külaline]

Mis mõttes "oma arust oskad"? Põhikooli õppekavas on igas ainekavas kirjas, millised teadmised ja oskused tuleb antud aine läbimisel omandada. Selle järgi saadki teada, kas oled aine omandanud või mitte.

Oskamine on väga subjektiivne mõiste. Kõike sa ju päris kindlasti ei mäleta ega oska, mis õppekavas kirjas on. Ma just lõpetasin ülikooli cum laude, ega ma siis nüüd unepealt kõiki aineväljundeid ei oska, mis ainekavades kirjas on.

Ei, oskamine ei ole subjektiivne mõiste ja omandamine ei tähenda seda, et eksamil tead, aga eksamiruumi uksest väljudes unustad ära.

Tervitades

Tartu Ülikooli kahekordne vilistlane mitte cum laude

Sina tahad öelda, et kui sulle pistetakse mõni eksam nina alla, mida sa kunagi õppisid, siis teed kohe selle hästi ära. Ei usu küll. Inimese aju unustab ülekoormuse vältimiseks kiiresti ja sinu oskused on ajas muutuvad.

[Külaline]

Sina tahad öelda, et kui sulle pistetakse mõni eksam nina alla, mida sa kunagi õppisid, siis teed kohe selle hästi ära. Ei usu küll. Inimese aju unustab ülekoormuse vältimiseks kiiresti ja sinu oskused on ajas muutuvad.

Selleks, et eksam ära teha, piisab vähesest. Ma räägin aine omandamisest.

Kui õpilane õpib kogu õppeaasta vältel ainet korralikult, tal ei teki lünki, siis ta omandab selle aine talle selleks õppeaastaks ettenähtud mahus. Teeb ka eksami ära, ilma et sellest eraldi õppima peaks. Ja mäletab seda ka järgmisel aastal.

Kui õpilane ei omanda aasta jooksul ainet ettenähtud mahus, siis ta võib küll vahetult enne eksamit tuupida ja eksami positiivsele hindele ära teha, aga reaalsuses ei ole ta ainet omandanud. Järgmisel aastal on ta lõhkise küna ees, sest ainest arusaamine läheb järjest keerulisemaks. Eriti kehtib see reaalainete kohta.

[Külaline]

Aga temal oli kolm kolme. Tema kool on tavakool, aga on küllaltki kiuslikud õpetajad. Viimasel koolinädalal veel tegid kontrolltöösid, mille eest panid halva hinde ja rikkusid terve aastahinde ära.

Kiuslikud õpetajad leppisid kõik omavahel kokku ja panid sinu linnupojakesele lausa kolm kolme? Vai-vai.

[Külaline]

Aga temal oli kolm kolme. Tema kool on tavakool, aga on küllaltki kiuslikud õpetajad. Viimasel koolinädalal veel tegid kontrolltöösid, mille eest panid halva hinde ja rikkusid terve aastahinde ära.

Kiuslikud õpetajad leppisid kõik omavahel kokku ja panid sinu linnupojakesele lausa kolm kolme? Vai-vai.

Ei, üks kolm oli asja eest, vene keel, seda ta tõesti ei oska. Aga kaks kolme olid küll kiuslikkusest pandud, need olid inglise keeles ja kunstis. Kunstis pandi viimasel päeval kaks, kui seda ei saanud enam parandada, inglise keeles niisamuti. Viimasel nädalal tehti veel mitmes aines kontrolltöösid ja paljud said viie asemel nelja, mis tõmbas keskmist hinnet alla. Milleks. Ilmselgelt mu poeg inglise keelt oskab, kui proovieksam oli 98 protsenti ja tal on C1 rahvusvaheline eksam tehtud. Lõpueksamiks ta seda ei valinud. Aga inglise keele aastahinne on kolm. Õnneks neid hindeid tunnistusel ei peeta gümnaasiumisse astumisel nii tähtsaks, kõvematel gümnaasiumitel on oma testid. Eliitkooli testis sai inglise keeles ka üle 90 protsendi.

[Külaline]

Aga temal oli kolm kolme. Tema kool on tavakool, aga on küllaltki kiuslikud õpetajad. Viimasel koolinädalal veel tegid kontrolltöösid, mille eest panid halva hinde ja rikkusid terve aastahinde ära.

Kiuslikud õpetajad leppisid kõik omavahel kokku ja panid sinu linnupojakesele lausa kolm kolme? Vai-vai.

Ei, üks kolm oli asja eest, vene keel, seda ta tõesti ei oska. Aga kaks kolme olid küll kiuslikkusest pandud, need olid inglise keeles ja kunstis. Kunstis pandi viimasel päeval kaks, kui seda ei saanud enam parandada, inglise keeles niisamuti. Viimasel nädalal tehti veel mitmes aines kontrolltöösid ja paljud said viie asemel nelja, mis tõmbas keskmist hinnet alla. Milleks. Ilmselgelt mu poeg inglise keelt oskab, kui proovieksam oli 98 protsenti ja tal on C1 rahvusvaheline eksam tehtud. Lõpueksamiks ta seda ei valinud. Aga inglise keele aastahinne on kolm. Õnneks neid hindeid tunnistusel ei peeta gümnaasiumisse astumisel nii tähtsaks, kõvematel gümnaasiumitel on oma testid. Eliitkooli testis sai inglise keeles ka üle 90 protsendi.

Teemaalgataja kurdab, et koolis hinnatakse liiga kõrgelt, sina kurdad, et liiga madalalt. Otsustage juba ära, kumb see parem variant on. Muidu on nii, et tee, mida tahad, ikka ei sobi.

[Külaline]

Ei, oskamine ei ole subjektiivne mõiste ja omandamine ei tähenda seda, et eksamil tead, aga eksamiruumi uksest väljudes unustad ära.

Muidugi on subjektiivne, kui samade oskuste eest üks kool paneb viie ja teine kolme, õpetajate vahelgi on suur vahe, kuidas nad hindavad. Oskuste hindamine küll nii ei käi, et loen õppekava väljundid läbi ja siis ise midagi arvan, et kas ma oskan või ei oska. Lapsel tekib arusaam sellest, mida ta oskab või ei oska ikka õpetajate pandud hinnete põhjal, aga need kõiguvad väga suurel määral. Mõni õpetaja paneb hea hiinde püüdlkkuse eest, motivatsiooni tõstmiseks, teine paneb halva, sest talle see õpilane ei meeldi. Mingit objektiivsust siin pole. Ainult siis, kui oskusi hinnatakse kõigil ühetaoliselt, tehakse mingi üleriigiline eksam näiteks, saab neid hindeid omavahel võrrelda.

[Külaline]

Teemaalgataja kurdab, et koolis hinnatakse liiga kõrgelt, sina kurdad, et liiga madalalt. Otsustage juba ära, kumb see parem variant on. Muidu on nii, et tee, mida tahad, ikka ei sobi.

Mina ei kurda midagi, ma ütlen, et hindamine pole objektiivne, vaid koolid on väga erinevad. Ühe kooli kolm oleks teises koolis viis. Sellepärast tugevamad gümnaasiumid neid väga arvesse ei võtagi ja teevad oma testid.

[Külaline]

Ei, oskamine ei ole subjektiivne mõiste ja omandamine ei tähenda seda, et eksamil tead, aga eksamiruumi uksest väljudes unustad ära.

Lapsel tekib arusaam sellest, mida ta oskab või ei oska ikka õpetajate pandud hinnete põhjal

Et kui laps kirjutab 2 + 2 = 5 ja saab selle eest hindeks ka 5, siis lapsel tekib arusaam, et ta oskab matemaatikat?

[Külaline]

Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!