Kust krt selliseid nimesid võetakse

[Külaline]

Kelgivad ja kelgivad. Ainult õnnetu inimene saab niiviisi rääkida.

Ma pole küll sugugi õnnetu, kõik minu 3 last on normaalse kõrgharidusega. Mida on gümna lõpetamisel uhke olla, see on nii tavaline asi.

Kas sina siis oma sotsiaalmeediasse midagi ei postita? Paistab et mitte, see oleks ju taas kelkimine, kas pole

Kõik ei olegi postitajad, minu sotsmeedia on ka tühi. Aga see ei tähenda, et päriselus lapse üle uhkust ei tunneks.

[Külaline]

Kõik ei olegi postitajad, minu sotsmeedia on ka tühi. Aga see ei tähenda, et päriselus lapse üle uhkust ei tunneks.

Mul samuti suht tühi. Paar tuttavat on selle põhjal küsinud, et miks üldse ei reisi ega "midagi huvitavat tee". Tema maailmas peab igast käigust hunniku pilte üles laadima, sest muidu äkki vaadatakse, et vaesurid, ei võta midagi huvitavat ette.

[Külaline]

Ma pole küll sugugi õnnetu, kõik minu 3 last on normaalse kõrgharidusega. Mida on gümna lõpetamisel uhke olla, see on nii tavaline asi.

Kas sina siis oma sotsiaalmeediasse midagi ei postita? Paistab et mitte, see oleks ju taas kelkimine, kas pole

Kõik ei olegi postitajad, minu sotsmeedia on ka tühi. Aga see ei tähenda, et päriselus lapse üle uhkust ei tunneks.

Kas sind häirib, et teised postitavad? Nii, nagu seda kolme kõrgharidusega lapse ema?

[Külaline]

Kelgivad ja kelgivad. Ainult õnnetu inimene saab niiviisi rääkida.

Ma pole küll sugugi õnnetu, kõik minu 3 last on normaalse kõrgharidusega. Mida on gümna lõpetamisel uhke olla, see on nii tavaline asi.

Tavaliste asjade üle rõõmu ja uhkust tunda oskabki ainult õnnelik inimene. Muidugi on keskharidus tavaline, aga see ei tähenda, et oma lapsega uhkustada ei võiks. See gümnalõpu pilt ei tähenda ju, et "ohhoo, mu laps õppis lugema, üle kitse hüppama ja tangensit arvutama", vaid et "minu väikesest lapsest on saanud suur ja iseseisev, ma olen õnnelik ta üle ja vaadake kui ilus ta on". Minu arust mõistetakse seda koodi hästi ja koolilõpupostitustel on alati väga palju laikimisi. Sama võib öelda ka kõrghariduste, bakade ja makade üle.

[Külaline]

Kas sina siis oma sotsiaalmeediasse midagi ei postita? Paistab et mitte, see oleks ju taas kelkimine, kas pole

Kõik ei olegi postitajad, minu sotsmeedia on ka tühi. Aga see ei tähenda, et päriselus lapse üle uhkust ei tunneks.

Kas sind häirib, et teised postitavad? Nii, nagu seda kolme kõrgharidusega lapse ema?

Loomulikult mitte. Kes tahab, see jagab. Mis saaks mul olla ilusate piltide vastu.

[Külaline]

Gümnaasiumi lõpetamine on ilus ja tore, aga mida seal kelkida ja uhke olla.Tavaline asi.
Mingi kõva ala omandada kõrgkoolis - selle üle võiks uhke olla.

Kelgivad ja kelgivad. Ainult õnnetu inimene saab niiviisi rääkida.

Pole mõtet kuulatagi selliseid. Loomulikult tuleb uhkust ja rõõmu tunda igas etapis ning neid tähistada. Elus on niigi palju raskusi ja negatiivsust. Oma valik, kes soovib elada tuimalt kuskil tulevikus, millal äkki midagi juhtub, mis lõpuks tema emotsioone väärib, selle asemel et olevikus elada ja rõõmu tunda. Ma usun, et kui see inimene teoreetiliselt peaks oma lapse kaotama, siis ei jõuaks ta ära kahetseda neid hetki, mida ta mööda lasi.

On asju, mille tegemise üle ollakse uhked, ja on asju, mille tegemine on tavaline, aga mille tegemata jätmise üle tuntakse häbi. Gümnaasiumi lõpetamine kuulub justnimelt sinna teise rühma.

[Külaline]

Kelgivad ja kelgivad. Ainult õnnetu inimene saab niiviisi rääkida.

Pole mõtet kuulatagi selliseid. Loomulikult tuleb uhkust ja rõõmu tunda igas etapis ning neid tähistada. Elus on niigi palju raskusi ja negatiivsust. Oma valik, kes soovib elada tuimalt kuskil tulevikus, millal äkki midagi juhtub, mis lõpuks tema emotsioone väärib, selle asemel et olevikus elada ja rõõmu tunda. Ma usun, et kui see inimene teoreetiliselt peaks oma lapse kaotama, siis ei jõuaks ta ära kahetseda neid hetki, mida ta mööda lasi.

On asju, mille tegemise üle ollakse uhked, ja on asju, mille tegemine on tavaline, aga mille tegemata jätmise üle tuntakse häbi. Gümnaasiumi lõpetamine kuulub justnimelt sinna teise rühma.

Sa ajad segi kaks asja - gümnaasiumi lõpetamise fakti iseeneses ning rõõmu tundmise ka iseenesestmõistetavate, kuid kaua oodatud asjade üle, mille nimel on ka vaeva nähtud. Sirel õitseb ka igal kevadel, täitsa tavaline, aga ometi inimesed postitavad sirelipilte ja on, kujuta ette, rõõmsad.

[Külaline]

Kelgivad ja kelgivad. Ainult õnnetu inimene saab niiviisi rääkida.

Pole mõtet kuulatagi selliseid. Loomulikult tuleb uhkust ja rõõmu tunda igas etapis ning neid tähistada. Elus on niigi palju raskusi ja negatiivsust. Oma valik, kes soovib elada tuimalt kuskil tulevikus, millal äkki midagi juhtub, mis lõpuks tema emotsioone väärib, selle asemel et olevikus elada ja rõõmu tunda. Ma usun, et kui see inimene teoreetiliselt peaks oma lapse kaotama, siis ei jõuaks ta ära kahetseda neid hetki, mida ta mööda lasi.

On asju, mille tegemise üle ollakse uhked, ja on asju, mille tegemine on tavaline, aga mille tegemata jätmise üle tuntakse häbi. Gümnaasiumi lõpetamine kuulub justnimelt sinna teise rühma.

Ja lapse esimesed sammud, esimesed sõnad. See on tavaline, aga kui jääb pikali ja tummaks, on häbi. Nii või? Sul on depressioon ka või oled koguaeg selline õel ja nõme?

[Külaline]

a ajad segi kaks asja - gümnaasiumi lõpetamise fakti iseeneses ning rõõmu tundmise ka iseenesestmõistetavate, kuid kaua oodatud asjade üle, mille nimel on ka vaeva nähtud. Sirel õitseb ka igal kevadel, täitsa tavaline, aga ometi inimesed postitavad sirelipilte ja on, kujuta ette, rõõmsad.

Sa oled sirelite üle uhke, kui nad õitsevad?

[Külaline]

Lugesin mehele ka neid kommentaare, kuidas lapse üle tuleb uhkust ja rõõmu tunda vaid siis, kui ta kõval erialal kraadi omandab ja muud vaheetapid on mõttetud, tavalised, aga samas kui jäävad tegemata, on ka häbi. Mehe esimene reaktsioon selle peale oli: kes seda inimest peksnud on või talle haiget on teinud?

[Külaline]

Algteemasse tagasi. Meil on väikeses ringis lausa hobi igasuguseid imelikke nimesid koguda. Mõne puhul mõtlen küll, et selle lapse vanemaid tahaks näha, aga kaugelt. Selle nimede kollektsioneerimise lusti hoiame ainult endale. Inimesele ega tema vanematele midagi ütlema ei lähe, kuigi mõnigi kord kisub suunurgad üles, kui keegi oma lapse nime ütleb. Igasugused laste klassinimekirjad ja nüüd ka juba ülikooli lõpetajate nimekirjad on lõppematu naeru allikad. Ühe kurioosumi leiab igast nimekirjast. Vähemalt. Viimane leid oli väike algkoolipoiss, kelle nimi oli stiilis Jevgeni-Vambola Püks. Justnimelt selles stiilis, aga mitte täpselt see nimi. Päris seda ta õiget nime muidugi internetis ei tiražeeri.

[Pille]

Kõik meie vähegi kuulsad käbid kelgivad oma laste koolilõpetamistega, sellel on vähemalt ilus nimi https://www.ohtuleht.ee/melu/1160493/fo ... amest-uhke

Gümnaasiumi lõpetamine on ilus ja tore, aga mida seal kelkida ja uhke olla.Tavaline asi.
Mingi kõva ala omandada kõrgkoolis - selle üle võiks uhke olla.

Küll sinu lastel võib olla soe ja õnnelik lapsepõlv ja noorusaeg, et ema nende esimese sammu, kooli lõpetamise või filoloogidiplomi üle vaid õlgu kehitab. Tavaline. Ah, pisiasi. Mis seal rõõmu või uhkust tunda. Oleks siis elektriinseneri doktorikraadi saanud, aga mingi prantsuse filoloog - ptüi.

[Külaline]

a ajad segi kaks asja - gümnaasiumi lõpetamise fakti iseeneses ning rõõmu tundmise ka iseenesestmõistetavate, kuid kaua oodatud asjade üle, mille nimel on ka vaeva nähtud. Sirel õitseb ka igal kevadel, täitsa tavaline, aga ometi inimesed postitavad sirelipilte ja on, kujuta ette, rõõmsad.

Sa oled sirelite üle uhke, kui nad õitsevad?

Rõõmus olen küll. Mis seal vahet on, kas postitan rõõmust või uhkusest? Ikka ju nii tavaline asi, et ei tohiks rõõmugi tunda, rääkimata postitamisest ...

[Külaline]

Algteemasse tagasi. Meil on väikeses ringis lausa hobi igasuguseid imelikke nimesid koguda. Mõne puhul mõtlen küll, et selle lapse vanemaid tahaks näha, aga kaugelt. Selle nimede kollektsioneerimise lusti hoiame ainult endale. Inimesele ega tema vanematele midagi ütlema ei lähe, kuigi mõnigi kord kisub suunurgad üles, kui keegi oma lapse nime ütleb. Igasugused laste klassinimekirjad ja nüüd ka juba ülikooli lõpetajate nimekirjad on lõppematu naeru allikad. Ühe kurioosumi leiab igast nimekirjast. Vähemalt. Viimane leid oli väike algkoolipoiss, kelle nimi oli stiilis Jevgeni-Vambola Püks. Justnimelt selles stiilis, aga mitte täpselt see nimi. Päris seda ta õiget nime muidugi internetis ei tiražeeri.

Sellest sinu toodud näitest võib ehk isegi aru saada - näiteks on suguvõsa, kus on kombeks lapsele panna mõne esivanema nimi mõlemast harust, nii ema kui isa poolt. Ja siis on ühel poolel vene nimed ja teisel eesti omad. Sidekriipsuga ma ei paneks sel juhul, pigem kaks nime, aga äkki on sellelgi oma seletus.
Selliste mitmenimeliste kombinatsioonide üle naermises oleksin ma ettevaatlik. Veidrad ja eesti keelele mitteomased tähekombinatsioonid on iseasi, no need klassikalised Sälly ja Chätryyn. Kuigi tunnen tegelikult ühte täiesti toredat, arukat ja mõistlikku peret, kus lastel on just selles stiilis nimed. Ei kujuta ette, mis seal taga võiks olla, aga igal juhul tõestab nende juhtum, et ei ole nii, et selliseid nimesid panevad ainult ohmakad.

[Külaline]

Algteemasse tagasi. Meil on väikeses ringis lausa hobi igasuguseid imelikke nimesid koguda. Mõne puhul mõtlen küll, et selle lapse vanemaid tahaks näha, aga kaugelt. Selle nimede kollektsioneerimise lusti hoiame ainult endale. Inimesele ega tema vanematele midagi ütlema ei lähe, kuigi mõnigi kord kisub suunurgad üles, kui keegi oma lapse nime ütleb. Igasugused laste klassinimekirjad ja nüüd ka juba ülikooli lõpetajate nimekirjad on lõppematu naeru allikad. Ühe kurioosumi leiab igast nimekirjast. Vähemalt. Viimane leid oli väike algkoolipoiss, kelle nimi oli stiilis Jevgeni-Vambola Püks. Justnimelt selles stiilis, aga mitte täpselt see nimi. Päris seda ta õiget nime muidugi internetis ei tiražeeri.

Sellest sinu toodud näitest võib ehk isegi aru saada - näiteks on suguvõsa, kus on kombeks lapsele panna mõne esivanema nimi mõlemast harust, nii ema kui isa poolt. Ja siis on ühel poolel vene nimed ja teisel eesti omad. Sidekriipsuga ma ei paneks sel juhul, pigem kaks nime, aga äkki on sellelgi oma seletus.
Selliste mitmenimeliste kombinatsioonide üle naermises oleksin ma ettevaatlik. Veidrad ja eesti keelele mitteomased tähekombinatsioonid on iseasi, no need klassikalised Sälly ja Chätryyn. Kuigi tunnen tegelikult ühte täiesti toredat, arukat ja mõistlikku peret, kus lastel on just selles stiilis nimed. Ei kujuta ette, mis seal taga võiks olla, aga igal juhul tõestab nende juhtum, et ei ole nii, et selliseid nimesid panevad ainult ohmakad.

See ühe suguvõsa ja teise suguvõsa nime teooria on võimalik, aga minu silmadele on see päriselt meeldejääv. Olgu mu kaaslane venelane, inglane või kalmõkk, aga minu lapsele saaks nimeks Njudlja Clementine Korjus-Ivanova küll ainult üle minu laiba.

[Külaline]

Sain just seoses tööga ühe medit. üliõpilaste MTÜ liikmete nimekirja ja ei ole selles ainsatki erilist nime. Kas eriliste nimedega ülikooli ei jõua

[Külaline]

Sain just seoses tööga ühe medit. üliõpilaste MTÜ liikmete nimekirja ja ei ole selles ainsatki erilist nime. Kas eriliste nimedega ülikooli ei jõua

Loogiliselt peaks jõudma, pool rahvastikust on kõrgharitud.

[Külaline]

See ühe suguvõsa ja teise suguvõsa nime teooria on võimalik, aga minu silmadele on see päriselt meeldejääv. Olgu mu kaaslane venelane, inglane või kalmõkk, aga minu lapsele saaks nimeks Njudlja Clementine Korjus-Ivanova küll ainult üle minu laiba.

Ma arvan, et meie oleme siin vene nimede osas tundlikumad, mujal maailmas on Tatjana-Diana või Edgar-Evgeni lihtsalt eksootilised nimed. Meile tundub arulage ka brittide komme lapsele 4-5 eesnime panna, mida tegelikult ei kasutata vist kunagi, isegi mitte dokumentides.

[Pille]

See ühe suguvõsa ja teise suguvõsa nime teooria on võimalik, aga minu silmadele on see päriselt meeldejääv. Olgu mu kaaslane venelane, inglane või kalmõkk, aga minu lapsele saaks nimeks Njudlja Clementine Korjus-Ivanova küll ainult üle minu laiba.

Ma arvan, et meie oleme siin vene nimede osas tundlikumad, mujal maailmas on Tatjana-Diana või Edgar-Evgeni lihtsalt eksootilised nimed. Meile tundub arulage ka brittide komme lapsele 4-5 eesnime panna, mida tegelikult ei kasutata vist kunagi, isegi mitte dokumentides.

Mu oma vanavanaema, kes küll täiskasvanuna kõik nimed ära vahetas, oli veel hilisteismelisena Leia Nina Jalg. Jalg oli perenimi ja ma ei naljata.

[Külaline]

Minul on olnud maamatsidest sugulased nimedega
Hillar Alberius
Sirene Astlein
Valter-Valerius
Armanda Pauline
Gottfried
Amanda Armilda