Mida teeksite sellises olukorras

[Külaline]

Ma ütlesingi, et mulle sobiks, kui sa teataksid ette, kui sa tuled. Aga see inimene ei pidanud seda milelkski, tuli ikka. Minu arvates on see ebaviisakas, Ja ausalt öeldes pole mina kuulnudki, et kõik niimoodi suvaliselt teiste juurde sisse ja välja voorivad, vähimatki huvi tundmata, kas inimene on üldse parajasti kodus. Helstamine võtab ühe minuti.

Kui mees küsis, et mis sul siis varjata on, kas salaja jood või on sul mõni mees, siis ilmselt ta teebki seda nimelt, tuleb kontrollivajadusest ootamatult külla ja kui kirjutas, et ta homme kokku saada ei taha ja mängib solvunut, siis ta ei austa su soove ja võib olla on hea aeg, suhtlemine ära lõpetada. Pole kindel, kas ta sellest kohe aru saab ja ilmub korra veel ukse taha.

[Külaline]

Teemaalgatajale ilmselgelt see mees eriti ei meeldi.

Kas meeldimist näitab ainul see, kui lepid kõigega? Isegi sellega, et sinu soovidest lihtsalt suvaliselt üle sõidetakse? Mehe poolt on üks minut helistamiseks palju palutud?

Ma olen ilmselt nii erineva iseloomuga, aga kui mulle mees meeldiks ja ta ootamatult ilmuks, see ei ärritaks mind sellisel viisil. Kaasaks ta oma aiatööle, nagu keegi siin ka soovitas. Samuti teisel korral, kui oleksin olnud välja minemas, oleksingi otse naerma hakanud, et kas kontrollid või? Et varjatud armukadedus hakkab tekkima? Ehk siis oleksin mehe välja naernud ja oma käikudele läinud. Rohkem poleks ta ilmselt seda proovinud.
Võib-olla teatud vanuses hakkab kõik rutiinist kõrvale kalduv närvidele käima, ei tea, endal mul seda probleemi pole. Kõike saab võtta huumoriga. ma ei peaks seda soovidest ülesõitmiseks - mehe puhul, kes mulle meeldiks.

[Külaline]

Selle üle võib vaielda, kas on ok ette teatamata külla minna. Küll aga on ka minu jaoks suur punane lipp mehe reaktsioon. Solvujad mehed on üldse üks nõme nähtus. Aga kui sellele lisanduvad veel süüdistused ja kahtlustused (kas sa jood salaja), siis ...

Ma vist ei suhtleks TA asemel enam selle mehega. Seda enam, et ka mina tajun TA poolt, et ta ei ole mehest kuigivõrd sisse võetud. Armunud või vähemalt tugevalt huvitatud inimene otsiks ja sooviks võimalikult sageli kontakti.

[Külaline]

Jäin mõtlema sellele etteteatamata külastamisele pikemalt. Minu lapsepõlves (70-80ndad) oli väga tavaline ettehoiatamatult külla sadada. Selles ei olnud mitte midagi imelikku. Telefon on meil alati olnud, aga see ei tähendanud, et kõik sellised külalised oleks ette helistanud. Elasime kortermajas linnas (mitte Tallinn). Niimoodi käidi vanematel külas. Niimoodi käidi mu õel ja vennal külas. Ja ka minul endal. Ei tundunud absoluutselt imelik.

Ja täpselt samamoodi käis ka asi maakodus. Kes aga väravast sisse astusid - ja neid oli palju - kõik olid oodatud.

Praegu elan Tallinnas, korteris. Ja oleks väga ebameeldiv, kui keegi etteteatamata tuleks. Selle põhiline põhjus on see, et mul on sageli toad sellises olukorras, kus ma võõraid sisse pigem ei laseks.

Suvilas aga kehtib mul vanaaegne olukord. Üldse ei häiri, kui keegi ootamatult sisse sajab. Seal on mul toad korras (seetõttu, et olen enamuse ajast õues ja toas segadust ei teki). Ja suvilas on külalised tavaliselt alati pigem õues.

[Külaline]

Ise muidugi ei suudaks elu sees intiimselt suhelda inimesega, kes mulle juba peale lühikest tutvust argiolukorras närvidele käib. Miks poeg pidi ära minema, mida ta seal segaks? Härra, nagu sa teda nimetad, vajub kurkidega kohale ja sina pead kõbla kohe käest ära viskama, et penetreerimiseks valmis olema? Ei saa aru sellistest suhetest, aga inimesed ongi erinevate soovidega vist. “Härra” oleks võinud aiatöödele appi siis tulla vms.

[Külaline]

Ehk siis oleksin mehe välja naernud ja oma käikudele läinud. Rohkem poleks ta ilmselt seda proovinud.

Selliste meeste puhul sinu välja naermine ja "huumor" mõjuvad väga halvasti. Nii käitus ju teemaalgataja ka, et rääkis veidi ja läks oma käigule, selle peale see mees ju solvuski.

[Külaline]

Ise muidugi ei suudaks elu sees intiimselt suhelda inimesega, kes mulle juba peale lühikest tutvust argiolukorras närvidele käib. Miks poeg pidi ära minema, mida ta seal segaks? Härra, nagu sa teda nimetad, vajub kurkidega kohale ja sina pead kõbla kohe käest ära viskama, et penetreerimiseks valmis olema? Ei saa aru sellistest suhetest, aga inimesed ongi erinevate soovidega vist. “Härra” oleks võinud aiatöödele appi siis tulla vms.

Ei, seda see härra ei pakkunud, et tuleks appi. Istus aga laua taha ja ootas kohvi ja jutustamist. Mingit kõbla käest ja penetreerima olukorda ei olnud, kuid härra eeldas küll, et jätan kõik sinnapaika ja tegelen temaga. Samamoodi oli teine kord, tema arust oleks pidanud oma käigu ära jätma või ta kaasa võtma- Kuna tegemist oli kohtumisega sõbrannaga, kellega pole pool aastat näinud, sest ta elab välismaal, siis mulle ei sobinud kumbki variant.

[Pille]

Ma arvan, et sellest suhtest ei tule nagunii mitte midagi, kui teise külaskäik südame täis ajab. Suhte algul ehk nn armumise faasis peaks olema alati hea meel teist inimest näha ja suur soov temaga koos olla. Kui see nii ei ole, mislaadi suhe see siis üldse on, sest armastusega siin küll ju midagi pistmist pole?

Mida armunum naine on, seda vähem ta tahab, et ta armastatu suvalisel hetkel sisse sajab. Näiteks kui naisel parajasti mingi õitsev vistrik otsaees on ja teine lõual. Lisaks veel näiteks juuksevärv peas ja ise peenra kohal, küünealused mulda täis, pool salatilehte hammaste vahele jäänud, tigusid tapmas. Lisaks pärlina kõige kohal räme peavalu ja menstruatsioonivalu ning 15 aastat vana kergelt rebenenud ja raskelt pleekinud halva-päeva-kodusolemise-pidžaama seljas.

Sellises konditsiooonis võiksin ma end vabalt näidata mehele, kellega olen 10 aastat abielus, aga mitte mehele, kellesse just mõned nädalad tagasi armusin. Asi pole mingis mukkimises, asi on selles, et puhas, rõõmus tahaks ikka olla. Pikaajaline abikaasa oleks ilmselt mind sellisena või vähemalt sinnapoole seisundis juba näinud, aga noort armastust kohe vast ehmatusega proovile ei paneks.

Kui kellelgi on just värske armastatu puhul soov, et see mees teda kohe kõige halvemas ja räpasemas konditsioonis näeks, siis tore on.

Lõpuks kes meist ikka tahaks ebaviisakat meest, kes ilmselgelt naisest vähimatki ei pea, kui tema selgeid soove lihtsalt otsustab mitte arvestada.

[Külaline]

Ma arvan, et sellest suhtest ei tule nagunii mitte midagi, kui teise külaskäik südame täis ajab. Suhte algul ehk nn armumise faasis peaks olema alati hea meel teist inimest näha ja suur soov temaga koos olla. Kui see nii ei ole, mislaadi suhe see siis üldse on, sest armastusega siin küll ju midagi pistmist pole?

Mida armunum naine on, seda vähem ta tahab, et ta armastatu suvalisel hetkel sisse sajab. Näiteks kui naisel parajasti mingi õitsev vistrik otsaees on ja teine lõual. Lisaks veel näiteks juuksevärv peas ja ise peenra kohal, küünealused mulda täis, pool salatilehte hammaste vahele jäänud, tigusid tapmas. Lisaks pärlina kõige kohal räme peavalu ja menstruatsioonivalu ning 15 aastat vana kergelt rebenenud ja raskelt pleekinud halva-päeva-kodusolemise-pidžaama seljas.

Sellises konditsiooonis võiksin ma end vabalt näidata mehele, kellega olen 10 aastat abielus, aga mitte mehele, kellesse just mõned nädalad tagasi armusin. Asi pole mingis mukkimises, asi on selles, et puhas, rõõmus tahaks ikka olla. Pikaajaline abikaasa oleks ilmselt mind sellisena või vähemalt sinnapoole seisundis juba näinud, aga noort armastust kohe vast ehmatusega proovile ei paneks.

Kui kellelgi on just värske armastatu puhul soov, et see mees teda kohe kõige halvemas ja räpasemas konditsioonis näeks, siis tore on.

Lõpuks kes meist ikka tahaks ebaviisakat meest, kes ilmselgelt naisest vähimatki ei pea, kui tema selgeid soove lihtsalt otsustab mitte arvestada.

Mehel siis veab kui sellisest suhtest midagi välja ei tule.

[Pille]

Mehel siis veab kui sellisest suhtest midagi välja ei tule.

Ja naisel veab veel eriti.

[Külaline]

Ja naisel veab veel eriti.

Kui suhte loomine on mingi võistlus, kes mida rohkem võidab, siis on see friikide teema. Sellepärast mehed vist vanemaid naisi ei vaatagi.

[Külaline]

Ma arvan, et sellest suhtest ei tule nagunii mitte midagi, kui teise külaskäik südame täis ajab. Suhte algul ehk nn armumise faasis peaks olema alati hea meel teist inimest näha ja suur soov temaga koos olla. Kui see nii ei ole, mislaadi suhe see siis üldse on, sest armastusega siin küll ju midagi pistmist pole?

Mida armunum naine on, seda vähem ta tahab, et ta armastatu suvalisel hetkel sisse sajab. Näiteks kui naisel parajasti mingi õitsev vistrik otsaees on ja teine lõual. Lisaks veel näiteks juuksevärv peas ja ise peenra kohal, küünealused mulda täis, pool salatilehte hammaste vahele jäänud, tigusid tapmas. Lisaks pärlina kõige kohal räme peavalu ja menstruatsioonivalu ning 15 aastat vana kergelt rebenenud ja raskelt pleekinud halva-päeva-kodusolemise-pidžaama seljas.

Sellises konditsiooonis võiksin ma end vabalt näidata mehele, kellega olen 10 aastat abielus, aga mitte mehele, kellesse just mõned nädalad tagasi armusin. Asi pole mingis mukkimises, asi on selles, et puhas, rõõmus tahaks ikka olla. Pikaajaline abikaasa oleks ilmselt mind sellisena või vähemalt sinnapoole seisundis juba näinud, aga noort armastust kohe vast ehmatusega proovile ei paneks.

Kui kellelgi on just värske armastatu puhul soov, et see mees teda kohe kõige halvemas ja räpasemas konditsioonis näeks, siis tore on.

Lõpuks kes meist ikka tahaks ebaviisakat meest, kes ilmselgelt naisest vähimatki ei pea, kui tema selgeid soove lihtsalt otsustab mitte arvestada.

Päris õudne kirjeldus, ma ei ole oma mehegi ees kunagi selline, no misasja.

[Külaline]

Ise muidugi ei suudaks elu sees intiimselt suhelda inimesega, kes mulle juba peale lühikest tutvust argiolukorras närvidele käib. Miks poeg pidi ära minema, mida ta seal segaks? Härra, nagu sa teda nimetad, vajub kurkidega kohale ja sina pead kõbla kohe käest ära viskama, et penetreerimiseks valmis olema? Ei saa aru sellistest suhetest, aga inimesed ongi erinevate soovidega vist. “Härra” oleks võinud aiatöödele appi siis tulla vms.

Ei, seda see härra ei pakkunud, et tuleks appi. Istus aga laua taha ja ootas kohvi ja jutustamist. Mingit kõbla käest ja penetreerima olukorda ei olnud, kuid härra eeldas küll, et jätan kõik sinnapaika ja tegelen temaga. Samamoodi oli teine kord, tema arust oleks pidanud oma käigu ära jätma või ta kaasa võtma- Kuna tegemist oli kohtumisega sõbrannaga, kellega pole pool aastat näinud, sest ta elab välismaal, siis mulle ei sobinud kumbki variant.

Miks sa ise talle ei öelnud, et sina lõpetad oma tööd, aga tema saab juba senikaua grillima hakata? Ma ei kannata üldse mingeid eeldamisi, oma soovid tuleb teatavaks teha, inimesed ei ole mõtetelugejad, eriti mehed. Saad seda, mida küsid ja kui ei saa, on aeg edasi liikuda.

[Külaline]

Saad seda, mida küsid ja kui ei saa, on aeg edasi liikuda.

Minu arust ma küsisin seda, et minu soovidega arvestataks ja ei tuldaks suvaliselt kohale, kui mul võivad olla muud plaanid. Siin üle poole arvavad, et ei hooli mehest, olen vana, loll nagunii. Ma ei ole vana, kuigi see isegi ei puutu teemasse. Ma ei arva, et vanem naine peaks kõigega leppima. Ma arvan, et nooremad mehed ei tuleks selle pealegi, et niimoodi käituda. See mees on minust vanem küll, äkki nendel ongi sellised arusaamad, et suvaliselt ukse taha tulemine on okei, sest nende lapsepõlves telefoni ju ei olnud.

[Külaline]

Milleks sulle üldse mees? Vasta parem sellele

[Külaline]

Ise muidugi ei suudaks elu sees intiimselt suhelda inimesega, kes mulle juba peale lühikest tutvust argiolukorras närvidele käib. Miks poeg pidi ära minema, mida ta seal segaks? Härra, nagu sa teda nimetad, vajub kurkidega kohale ja sina pead kõbla kohe käest ära viskama, et penetreerimiseks valmis olema? Ei saa aru sellistest suhetest, aga inimesed ongi erinevate soovidega vist. “Härra” oleks võinud aiatöödele appi siis tulla vms.

Ei, seda see härra ei pakkunud, et tuleks appi. Istus aga laua taha ja ootas kohvi ja jutustamist. Mingit kõbla käest ja penetreerima olukorda ei olnud, kuid härra eeldas küll, et jätan kõik sinnapaika ja tegelen temaga. Samamoodi oli teine kord, tema arust oleks pidanud oma käigu ära jätma või ta kaasa võtma- Kuna tegemist oli kohtumisega sõbrannaga, kellega pole pool aastat näinud, sest ta elab välismaal, siis mulle ei sobinud kumbki variant.

Miks sa ise talle ei öelnud, et sina lõpetad oma tööd, aga tema saab juba senikaua grillima hakata? Ma ei kannata üldse mingeid eeldamisi, oma soovid tuleb teatavaks teha, inimesed ei ole mõtetelugejad, eriti mehed. Saad seda, mida küsid ja kui ei saa, on aeg edasi liikuda.

Täpselt minu mõte! Mis mõttes tema ootas, kes sunnib kellegi ootuste järgi toimima, teedki seda mida vajalikuks pead. Teed suu lahti ja ütled, et oled hõivatud, teed töö lõpuni ja tule aga appi, kui minu aega soovid.
Ma olen tegelikult sama märganud ka teistes teemades, et inimesed - valdavalt siis naised- ei ütle, mida nad mõtlevad, eeldavad samuti, aga erinevaid asju. Natuke pealehakkamist! See liigne viisakus ja ärakannatamine rikub kõik suhted ära, ka abielu, sest kui oma tundeid välja ei räägi, jääd neid endas hauduma ja sealt see allakäik algabki.

[Külaline]

Ei, seda see härra ei pakkunud, et tuleks appi. Istus aga laua taha ja ootas kohvi ja jutustamist. Mingit kõbla käest ja penetreerima olukorda ei olnud, kuid härra eeldas küll, et jätan kõik sinnapaika ja tegelen temaga. Samamoodi oli teine kord, tema arust oleks pidanud oma käigu ära jätma või ta kaasa võtma- Kuna tegemist oli kohtumisega sõbrannaga, kellega pole pool aastat näinud, sest ta elab välismaal, siis mulle ei sobinud kumbki variant.

Miks sa ise talle ei öelnud, et sina lõpetad oma tööd, aga tema saab juba senikaua grillima hakata? Ma ei kannata üldse mingeid eeldamisi, oma soovid tuleb teatavaks teha, inimesed ei ole mõtetelugejad, eriti mehed. Saad seda, mida küsid ja kui ei saa, on aeg edasi liikuda.

Täpselt minu mõte! Mis mõttes tema ootas, kes sunnib kellegi ootuste järgi toimima, teedki seda mida vajalikuks pead. Teed suu lahti ja ütled, et oled hõivatud, teed töö lõpuni ja tule aga appi, kui minu aega soovid.
Ma olen tegelikult sama märganud ka teistes teemades, et inimesed - valdavalt siis naised- ei ütle, mida nad mõtlevad, eeldavad samuti, aga erinevaid asju. Natuke pealehakkamist! See liigne viisakus ja ärakannatamine rikub kõik suhted ära, ka abielu, sest kui oma tundeid välja ei räägi, jääd neid endas hauduma ja sealt see allakäik algabki.

Täitsa nõus. Eks nüüd ka siis viimane kord ootas mees, et tA nö viskab kõbla/reha käest(jätab oma toimetused ära, kuhu ta minemas oli). Ja eks see "härra" just sellepärast solvunud oligi, et niimoodi ei tehtud

[Külaline]

Täitsa nõus. Eks nüüd ka siis viimane kord ootas mees, et tA nö viskab kõbla/reha käest(jätab oma toimetused ära, kuhu ta minemas oli). Ja eks see "härra" just sellepärast solvunud oligi, et niimoodi ei tehtud

Päris nõme mõtlemisviis, omistada inimesele mingeid oma antipaatiaid külge. Mees leidis omameelest vahva kaaslannaga kellega koos aega veeta, see hoopis mõtleb temast koos teistega internetis mürgiselt ja räägib taga. Miks te üksi parem ei ole, milleks teile mees?

[Külaline]

Täitsa nõus. Eks nüüd ka siis viimane kord ootas mees, et tA nö viskab kõbla/reha käest(jätab oma toimetused ära, kuhu ta minemas oli). Ja eks see "härra" just sellepärast solvunud oligi, et niimoodi ei tehtud

Päris nõme mõtlemisviis, omistada inimesele mingeid oma antipaatiaid külge. Mees leidis omameelest vahva kaaslannaga kellega koos aega veeta, see hoopis mõtleb temast koos teistega internetis mürgiselt ja räägib taga. Miks te üksi parem ei ole, milleks teile mees?

No siis ei tasu nii räigelt sellele vahvale kaaslannale sisse sõita ja tema soove mitte austada.
Mis antipaatiad?
Ma olen sellise räige pika kooselu elanud ja minul(olen 38naine) on latt absoluutselt väga kõrge. Ma ei lase end enam iial nartsuna kohelda ja kui midagi sellist häirima hakkab, on nägemist. Pole sellisel juhul vaja mingit suhet punntida. Ennem olen üksi. Ja ei, ma ei ole meessugu pealekibestunud. Vaid ma olen piisavalt vana, et tean mida ühelt suhtelt tahan või ei taha.
Kui inimene jätkab ikka oma mitte meeldivat tegevust või käitumist, siis jah suhet olla ei saa.

[Külaline]

Täitsa nõus. Eks nüüd ka siis viimane kord ootas mees, et tA nö viskab kõbla/reha käest(jätab oma toimetused ära, kuhu ta minemas oli). Ja eks see "härra" just sellepärast solvunud oligi, et niimoodi ei tehtud

Päris nõme mõtlemisviis, omistada inimesele mingeid oma antipaatiaid külge. Mees leidis omameelest vahva kaaslannaga kellega koos aega veeta, see hoopis mõtleb temast koos teistega internetis mürgiselt ja räägib taga. Miks te üksi parem ei ole, milleks teile mees?

No siis ei tasu nii räigelt sellele vahvale kaaslannale sisse sõita ja tema soove mitte austada.
Mis antipaatiad?
Ma olen sellise räige pika kooselu elanud ja minul(olen 38naine) on latt absoluutselt väga kõrge. Ma ei lase end enam iial nartsuna kohelda ja kui midagi sellist häirima hakkab, on nägemist. Pole sellisel juhul vaja mingit suhet punntida. Ennem olen üksi. Ja ei, ma ei ole meessugu pealekibestunud. Vaid ma olen piisavalt vana, et tean mida ühelt suhtelt tahan või ei taha.
Kui inimene jätkab ikka oma mitte meeldivat tegevust või käitumist, siis jah suhet olla ei saa.

Hetkel sa mõtled oma elava fantaasiaga inimesele juurde omadusi mida ei pruugi olemaski olla.
No ole siis üksi, juba alguses soovitati sulle seda.