Anda lapsele edasi õigeid väärtusi

[Külaline]

Usk, poliitika ja homondus on iga inimese enda valida, kui ta on täiskasvanu. Õpetused mitte tappa, varastada ja valetada antakse vanemate poolt. Usk, poliitika, homondus ei ole baasväärtused, vaid need otsustab inimene ise täiskasvanuks saades.

[Külaline]

Kui väikelaps ristitakse kirikus, on see vanematepoolne usu pealesurumine.

[Külaline]

Kui väikelaps ristitakse kirikus, on see vanematepoolne usu pealesurumine.

Isegi lapse sünd on tema jaoks vägistamine.

[Külaline]

Nt see nimeteema. Mis nö väärtused seal on.
Seal oli veel huvitav vastus, et kui vanem õpetab omi väärtusi, siis laps oma lapsele ei panegi imelikku nime. Ja see ei pruugi olla üldse mingi imelik nimi, vaid ajad muutuvad. Kord on moes ühed ja kord teised nimed.
Nt Heino. Ilus nimi ju muidu. Aga kas noored vanemad teavad seda onu Heino lugu üldse, see seostub teadjatele kohe ühe napsulembese nilbe vanamehega, kes teeb ümberaugu nalju.

[Külaline]

Baasväärtused toimivad suurelt osalt ilmselt läbi eeskuju. Haridus on oluline, sellest ei saa üle ega mööda, aga seda ei saa otseselt sundida ka.
Mina näiteks selgitasin lapsele konkreetsete näidete varal, et elustiil ja mugavused sõltuvad palgast ja palk omakorda haridusest või oskustest. Seega otsustagu ise, milline tase teda rahuldab. Meie poolest võib mitte õppida ja lihttööd teha. Võtsime ta tööle kaasa, pidi abistama laotööl kaupade komplekteerimisel (olime siis ettevõtjad). Sellest piisas, teatas peatselt, et tema seda tegema küll ei hakka, parem õpib oma eriala. Rohkem polnudki vaja, läkski vabatahtlikult õppima.
Baasväärtuste hulka kuulub ka tolerantsuse õpetamine - ära anna hinnangut, mõtle ja kaalu, küsi ja suhtle, õpi kompromisse sõlmima, tee koostööd ja ole aus. Neid ei huvita kaugeltki samad asjad, mis meid, aga see ei tähenda, et peab laskma neil oma päevi arvuti taga veeta. Tuleb viia teatrisse, muuseumi, kunstinäitusele jne, mingi silmaring sellest jääb vägisi. Kui investeerid oma aega lapsega suhtlemisse, tuleb suur osa baasväärtustest iseenesest, eeldusel muidugi, et need sul endal olemas on.

[Külaline]

Kuidas meil klatsiti! Kõiki. Naabreid, töökaaslasi, sugulasi ja seda keda kohal polnud parasjagu. Riiki ka. Aga riiki siunasid tollal kui ma väike olin kõik. Aga ega praegu pole asjad muutunud. Vanemad siunavad ikka riiki. Ja pole ka mingit tolerantsust teiste suhtes. Mis on siis nende baasväärtsed?

[Külaline]

Noor inimene leiab et seda paberit ja haridust omada võib igal ajal. Nii on meil ka palju noori, kes ei õpi ega tööta ka.

Elades kellegi teise kulul, kellegi teise vaeva arvel. See küll selle noore mingist heast väärtuste skaalast märku ei anna.

[Külaline]

Nii on meil ka palju noori, kes ei õpi ega tööta ka.

Aga mida peaks siis noor õppima? 10 aastat jahuti IT õppimisest. Kahjuks maailm vahepeal jälle muutus ja vaba raha investoritel sai otsa, lisaks tehisaru võtab ära algajate töökohad. Mõte seda IT üldse sellises mahus õppida on kui projekte lihtsalt ei jagu ja lõpuks saavad IT asjad ka tehtud, midagi paremaks teha enam ei saa ja kõik ideed on teostatud.

Mida peaks noored õppima? Mis on see mis tagaks töökoha vähemalt 20 aastaks? Selliseid alasid Eestis ei olegi sest meie majandus kukub iga päevaga rohkem kraavi kui eile. Eestis puuduvad haridusel väljundid.

Noored ei tööta kuna tööpuudus on tohutu, Soomes lausa üle 10%. Aga nii Eesti kui Soome on ka riigid kus käibemaks on 24%. Pole mõtet ettevõtlusega tegeleda ja Soomes on väga paljud ettevõtted läinud pankrotti, aga koos sellega kaovad ka töökohad. Noored ei ole süüdi kui poliitikud ei oska riiki juhtida.

[Külaline]

Näiteks Hiina tõmbas omajagu aineid ülikoolides maha, sest tehisaru võtab kõik need alad üle ja pole mõtet inimesele õpetamise eest peale maksta kui hiljem ta tööd nagunii ei leia. Eesti seda ei suuda, meie riik on plaanimajanduse riik. Meil õpetatakse ülikoolis metsikult kõike seda mis ei garanteeri hiljem töökohta. Noor saab hariduse millega ei ole midagi peale hakata. Aga noored lähevad ülikooli, sest ühiskondlik surve on suur. Eestis võiks ülikoolid olla tasuta neile, kes hiljem valivad teadlase tee, aga ülejäänutele võiks ülikool olla tasuline. Tasulise puhul on kohe selge, kas on perspektiivi või ei ole, kas ikka teenid hiljem oma õppelaenu tagasi või ei teeni. Muidugi ei peaks see asi nii hull olema nagu USAs on, aga see tasuta asi lõhnab kehvasti ja ei ole muutnud Eestit teadmistepõhiseks majanduseks nagu mingi 15 aastat jutustati.

[Külaline]

Mida peaks noored õppima? Mis on see mis tagaks töökoha vähemalt 20 aastaks?

Elukestev õpe. Ka meie vanemate, vanavanemate seas on palju, enamus inimesi, kes on elu jooksul eriala, ameteid vahetanud. Mis selles siis nii jubedat oleks, kui peaks vastavalt ühiskondlikele muutustele ümber õppima. Mis loom see noor siis nüüd on, et ta saab õppida vaid korra ja siis on kriips peal.

Miski pole muutunud selles mõttes, et peaaegu terve põlvkond pidi ümber ja juurde õppima Eesti taasiseseisvumise järel. Siis suured muudatused, kui arvutid mängu tulid. Selles pole absoluutselt midagi uut, et inimene ei tööta eluaeg stantsijana või ei tee paberil raamatupidamist. Et ametid tekivadja kaovad.

Mis nüüd siis lahti on, et garantii kindlaks sissetulekuks peab raudselt põhinema vaid ühel haridusel ja kui garantiiid pole, siis ei õpi ega tööta.

[Külaline]

Ag sinu vanematel maailm ei muutunud nii kiiresti. Aga kui 90ndatel arvutid tulid, siis samuti jäid 50 aastased inimesed üldiselt töötuks, sest neil ei olnud isegi arvuti ostmiseks raha, ammugi siis elukestvalt midagi õppida. Teiseks väsib inimene elus ka ära ja need naisterahvad kes keskeas uuesti ülikooli midagi õppima lähevad, neist mingi 2% hakkab uuel erialal tööle. See ongi see tasuta hariduse raharaiskamine.

[Külaline]

Ag sinu vanematel maailm ei muutunud nii kiiresti. Aga kui 90ndatel arvutid tulid, siis samuti jäid 50 aastased inimesed üldiselt töötuks, sest neil ei olnud isegi arvuti ostmiseks raha, ammugi siis elukestvalt midagi õppida. Teiseks väsib inimene elus ka ära ja need naisterahvad kes keskeas uuesti ülikooli midagi õppima lähevad, neist mingi 2% hakkab uuel erialal tööle. See ongi see tasuta hariduse raharaiskamine.

Et siis parem variant on elada vanemate ja maksumaksjate rahast? Kui kaua? Kuni maailm hakkab aeglasemalt muutuma?

Tema vanemate ja vanavanemate elu ei muutunud nii kiiresti, aga muutus palju radikaalsemalt. Ega ümberõpe ei pea tähendama tingimata uut kõrgharidust.

Kui sa jääd ootama seda aega, mil sul on garantii, et õpid ja on pensionini töökoht garanteeritud, siis seda aega ei tule mitte kunagi.

Isegi kui sa õpid midagi, kus lähitulevikus töötuksjäämine on väga ebatõenäoline, kui just ise midagi ära ei vusserda. Arstiks, hambaarstiks, loomaarstiks, inseneriks, õpetajaks, medõeks ei kõlba õppida? Kanalisatsioon ja veevarustus jäävad alati vajama nii projekteerijaid, parandajaid kui ka ehitajaid. Kogu HVAC. Põllumajandus, just moodsad masinad. Logopeedidest, hooldajatest on alati puudus ja see vajadus ei vähene ega kao. Autod ei hakka ennast ise parandama aga, oh õudust, seal peab juurde õppima, seda küll. Kohe ühtki ametit ei leia?

[Külaline]

Ag sinu vanematel maailm ei muutunud nii kiiresti. Aga kui 90ndatel arvutid tulid, siis samuti jäid 50 aastased inimesed üldiselt töötuks, sest neil ei olnud isegi arvuti ostmiseks raha, ammugi siis elukestvalt midagi õppida. Teiseks väsib inimene elus ka ära ja need naisterahvad kes keskeas uuesti ülikooli midagi õppima lähevad, neist mingi 2% hakkab uuel erialal tööle. See ongi see tasuta hariduse raharaiskamine.

Et siis parem variant on elada vanemate ja maksumaksjate rahast? Kui kaua? Kuni maailm hakkab aeglasemalt muutuma?

Tema vanemate ja vanavanemate elu ei muutunud nii kiiresti, aga muutus palju radikaalsemalt. Ega ümberõpe ei pea tähendama tingimata uut kõrgharidust.

Kui sa jääd ootama seda aega, mil sul on garantii, et õpid ja on pensionini töökoht garanteeritud, siis seda aega ei tule mitte kunagi.

Isegi kui sa õpid midagi, kus lähitulevikus töötuksjäämine on väga ebatõenäoline, kui just ise midagi ära ei vusserda. Arstiks, hambaarstiks, loomaarstiks, inseneriks, õpetajaks, medõeks ei kõlba õppida? Kanalisatsioon ja veevarustus jäävad alati vajama nii projekteerijaid, parandajaid kui ka ehitajaid. Kogu HVAC. Põllumajandus, just moodsad masinad. Logopeedidest, hooldajatest on alati puudus ja see vajadus ei vähene ega kao. Autod ei hakka ennast ise parandama aga, oh õudust, seal peab juurde õppima, seda küll. Kohe ühtki ametit ei leia?

Sul vist ei ole tegelikult suurt kogemusi, sest sinu näited on lambikad. Arstiks ikka igaüks ei sobi ja vastutus on inimelu hinnaga. Ega neid kanalisatsioonitöötajaid ka massiliselt vajata. Sinu tees on vanainimeselik - õpi midagi, peaasi kui õpid, küll siis tuleb. Aga tegelikult ei tule.

[Külaline]

Nii on meil ka palju noori, kes ei õpi ega tööta ka.

Aga mida peaks siis noor õppima? 10 aastat jahuti IT õppimisest. Kahjuks maailm vahepeal jälle muutus ja vaba raha investoritel sai otsa, lisaks tehisaru võtab ära algajate töökohad. Mõte seda IT üldse sellises mahus õppida on kui projekte lihtsalt ei jagu ja lõpuks saavad IT asjad ka tehtud, midagi paremaks teha enam ei saa ja kõik ideed on teostatud.

Mida peaks noored õppima? Mis on see mis tagaks töökoha vähemalt 20 aastaks? Selliseid alasid Eestis ei olegi sest meie majandus kukub iga päevaga rohkem kraavi kui eile. Eestis puuduvad haridusel väljundid.

Noored ei tööta kuna tööpuudus on tohutu, Soomes lausa üle 10%. Aga nii Eesti kui Soome on ka riigid kus käibemaks on 24%. Pole mõtet ettevõtlusega tegeleda ja Soomes on väga paljud ettevõtted läinud pankrotti, aga koos sellega kaovad ka töökohad. Noored ei ole süüdi kui poliitikud ei oska riiki juhtida.

Õppimine tasub ikka ära, isegi kui konkreetselt sellel erialal tööd ei ole. Ülikoolis õppimine näitab, et inimene on ÕPIVÕIMELINE. Ehk temasse tasub investeerida, ta suudab uue asja selgeks saada ja on piisavalt järjekindel. Samas,, kui kodus passijad on mugavad, et mitte ütelda laisad. Isegi, kui ei tea mida õppida, tasub kasvõi ametikooli minna ja õppida eriala, millega saab tööd - on see siis kondiiter, juuksur, torumees või plaatija. Sa oskad juba midagi ja sealt edasi saad kas oma firma asutada - kui oled piisavalt kogemusi saanud või siis uut eriala õppida. Kohanemine muutustega on alati edu võti.
Mõnda aega tagasi võtsime suveks müügitööle õpilasi. Märkasime peatselt, et igal juhul on targem eelistada üliõpilasi, õpivõime ja arusaamise kiirus täiesti erineval tasemel. Erinev kogemus gümnaasiumi lõpetajaga , tekkis nohu - jäi kohe koju, pea valutas -jälle haiguslehel ja lõpuks oli issi ütelnud, et pole vaja pingutada, selle raha võin ma sulle niisama ka anda.

[Külaline]

sinu näited on lambikad

Noppisid välja arsti- ja santehnikuameti, teatasid, et esimese jaoks pole sul ajusid ja teise jaoks ilmselt käsi ning kõik muud sajad erialad välistasid, sest need on sinu meelest lambikad. Mingi õpetajaamet ei sobi, olgu siis füüsika või muusikaõpetus. Inseneriamet ei klapi, ehkki insenere on kümne erineva spetsiifikaga vähemalt. Põllumajandusest ka ei sobi midagi. Keevitajad - mõttetu kraam. Teisest skaala otsast, humanitaariast, ka ei sobi midagi.


Kogu selle nimekirja kohta võinuksid vähemalt ausalt öelda, et ei viitsi ning pea ei võta, püsivust pole ja eeldad, et sind peavad teised üleval. Pole vaja endale illusiooni luua, et see su kohmakas põhjendus, et kohe mitte ükski eriala üheski ülikoolis või kutsekoolis ei anna piisavaks ajaks tööd, on usutav. See on naljakas, kui arvad, et keegi aru ei saa, et see on lihtsalt väga läbipaistev ettekääne laiskusele ja ilmselt ka vist rumalusele.

Ei taha sulle liiga teha, sest sel tasemel viril laiskus kombinatsioonis õppevõime vähesusega ongi raskesti ületatav.

[Külaline]

vanematel maailm ei muutunud nii kiiresti

Minu vanemad pidid kohanema vaba riigi eluga, see aga oli alguses palju suurem ja alguses ka ebakindlam muutus. Näiteks kaotasid nad kodu, see anti tagasi omanike lapselapselastele, suhtu sellesse, kuidas tahad. Mis kõik tekkis, mis kõik kadus. Kui kiiresti kõik muutus. Nende vanemad sündisid 1930. paiku, olid elukutsevaliku vanuses ja õppurieas noored sõja ajal ja selle riigikorra muutumise ajal. Nende vanemad omakorda olid lapsed esimese maailmasõja ajal ja pidid täiskasvanuks saama siis. Mida sa halad, mis muudatused, mida ei suuda nüüd üle elada. Teistel käis sõda üle pea, reaalselt.

[Külaline]

Õppimine tasub ikka ära, isegi kui konkreetselt sellel erialal tööd ei ole. Ülikoolis õppimine näitab, et inimene on ÕPIVÕIMELINE. Ehk temasse tasub investeerida, ta suudab uue asja selgeks saada ja on piisavalt järjekindel. Samas,, kui kodus passijad on mugavad, et mitte ütelda laisad. Isegi, kui ei tea mida õppida, tasub kasvõi ametikooli minna ja õppida eriala, millega saab tööd - on see siis kondiiter, juuksur, torumees või plaatija. Sa oskad juba midagi ja sealt edasi saad kas oma firma asutada - kui oled piisavalt kogemusi saanud või siis uut eriala õppida. Kohanemine muutustega on alati edu võti.
Mõnda aega tagasi võtsime suveks müügitööle õpilasi. Märkasime peatselt, et igal juhul on targem eelistada üliõpilasi, õpivõime ja arusaamise kiirus täiesti erineval tasemel. Erinev kogemus gümnaasiumi lõpetajaga , tekkis nohu - jäi kohe koju, pea valutas -jälle haiguslehel ja lõpuks oli issi ütelnud, et pole vaja pingutada, selle raha võin ma sulle niisama ka anda.

Täpselt, õppimine arendab aju. Paraneb eneseregulatsioon, analüüsioskus, põhjuse-tagajärje nägemise oskus, tekib laiem maailmapilt. Harimatul ja haritud inimesel on väga suur vahe sees. Harimatu hoiakud, väärtused, arutlusvõime on kõik lihtsakoeline ja lame. Ka igapäevaelus on vaja omandada uusi oskusi, harimatu ei oska, ei taha, ei viitsi. Ka hobisid tal ei teki, sest ei tea millestki midagi, siis ei paku midagi ka huvi. Ühiskonna seisukohalt on ikkagi parem noori harida, sest nende inimeste hakkamasaamise võime paraneb, tervisekäitumine paraneb, eluiga tõuseb. Harimatu peab oma peas valitsevat tühjust millegagi täitma, sageli saavad selleks mõnuained. Vähese haridusega inimese elukvaliteet on madal, tema elu läheb sageli seda teed, et rahaga ei oska ümber käia, joob ja suitsetab, lapsi ei oska kasvatada, need on probleemsed, suhted ei püsi jne, jne. Kõik see on koorem ühiskonnale. Kui koolis vaadata, siis probleemsete õpilaste vanemad on sageli vähese haridustasemega ja toodavad samasugust uut põlvkonda peale, kes ei arva, et tööl oleks vaja käia, et pingutada oleks vaja. Kuuendas-seitsmendas klassis valivad kodus istumise ja ei tule enam kooli, sest seal on raske, pea ju ei võta, sest pole harjunud õppima ega pingutama. Kui võrrelda töötut noort, kellel on ülikooliharidus ükskõik mis erialal või põhikooliharidusega noort, kes on kuidagi läbi veetud, siis vahe on mäekõrgune.

[Külaline]

sinu näited on lambikad

Noppisid välja arsti- ja santehnikuameti, teatasid, et esimese jaoks pole sul ajusid ja teise jaoks ilmselt käsi ning kõik muud sajad erialad välistasid, sest need on sinu meelest lambikad. Mingi õpetajaamet ei sobi, olgu siis füüsika või muusikaõpetus. Inseneriamet ei klapi, ehkki insenere on kümne erineva spetsiifikaga vähemalt. Põllumajandusest ka ei sobi midagi. Keevitajad - mõttetu kraam. Teisest skaala otsast, humanitaariast, ka ei sobi midagi.


Kogu selle nimekirja kohta võinuksid vähemalt ausalt öelda, et ei viitsi ning pea ei võta, püsivust pole ja eeldad, et sind peavad teised üleval. Pole vaja endale illusiooni luua, et see su kohmakas põhjendus, et kohe mitte ükski eriala üheski ülikoolis või kutsekoolis ei anna piisavaks ajaks tööd, on usutav. See on naljakas, kui arvad, et keegi aru ei saa, et see on lihtsalt väga läbipaistev ettekääne laiskusele ja ilmselt ka vist rumalusele.

Ei taha sulle liiga teha, sest sel tasemel viril laiskus kombinatsioonis õppevõime vähesusega ongi raskesti ületatav.

Ikka selline lambikas tänitamine. Tuleviku tööturust pole sul aimugi.

[Külaline]

Õppimine tasub ikka ära, isegi kui konkreetselt sellel erialal tööd ei ole. Ülikoolis õppimine näitab, et inimene on ÕPIVÕIMELINE. Ehk temasse tasub investeerida, ta suudab uue asja selgeks saada ja on piisavalt järjekindel. Samas,, kui kodus passijad on mugavad, et mitte ütelda laisad. Isegi, kui ei tea mida õppida, tasub kasvõi ametikooli minna ja õppida eriala, millega saab tööd - on see siis kondiiter, juuksur, torumees või plaatija. Sa oskad juba midagi ja sealt edasi saad kas oma firma asutada - kui oled piisavalt kogemusi saanud või siis uut eriala õppida. Kohanemine muutustega on alati edu võti.
Mõnda aega tagasi võtsime suveks müügitööle õpilasi. Märkasime peatselt, et igal juhul on targem eelistada üliõpilasi, õpivõime ja arusaamise kiirus täiesti erineval tasemel. Erinev kogemus gümnaasiumi lõpetajaga , tekkis nohu - jäi kohe koju, pea valutas -jälle haiguslehel ja lõpuks oli issi ütelnud, et pole vaja pingutada, selle raha võin ma sulle niisama ka anda.

Täpselt, õppimine arendab aju. Paraneb eneseregulatsioon, analüüsioskus, põhjuse-tagajärje nägemise oskus, tekib laiem maailmapilt. Harimatul ja haritud inimesel on väga suur vahe sees. Harimatu hoiakud, väärtused, arutlusvõime on kõik lihtsakoeline ja lame. Ka igapäevaelus on vaja omandada uusi oskusi, harimatu ei oska, ei taha, ei viitsi. Ka hobisid tal ei teki, sest ei tea millestki midagi, siis ei paku midagi ka huvi. Ühiskonna seisukohalt on ikkagi parem noori harida, sest nende inimeste hakkamasaamise võime paraneb, tervisekäitumine paraneb, eluiga tõuseb. Harimatu peab oma peas valitsevat tühjust millegagi täitma, sageli saavad selleks mõnuained. Vähese haridusega inimese elukvaliteet on madal, tema elu läheb sageli seda teed, et rahaga ei oska ümber käia, joob ja suitsetab, lapsi ei oska kasvatada, need on probleemsed, suhted ei püsi jne, jne. Kõik see on koorem ühiskonnale. Kui koolis vaadata, siis probleemsete õpilaste vanemad on sageli vähese haridustasemega ja toodavad samasugust uut põlvkonda peale, kes ei arva, et tööl oleks vaja käia, et pingutada oleks vaja. Kuuendas-seitsmendas klassis valivad kodus istumise ja ei tule enam kooli, sest seal on raske, pea ju ei võta, sest pole harjunud õppima ega pingutama. Kui võrrelda töötut noort, kellel on ülikooliharidus ükskõik mis erialal või põhikooliharidusega noort, kes on kuidagi läbi veetud, siis vahe on mäekõrgune.

Harimatu inimese jutt.

[Külaline]

Tuleviku tööturust pole sul aimugi.

Ja sina oled selgeltnägija. Klaar. Meenutad mulle mu vanavanaema, kes ladus ennustuskaarte. "Mis oli, mis on, mis tulema peab" Aga isegi tema ei võtnud ennnast nii koomiliselt tõsiselt kui sa ennast.