Elu läbi laste - alatiseks?

[Külaline]

Me siin keegi ei tunnen üksteist, seega on täiesti lubamatu hakata iseloomustama kellegi meeldivust või ebameeldivust.

Sa ei saagi aru, milline suhtlemisviis on sobib ja milline mitte. Nii nagu see sinu teemaalgatus pole heatahtlik, pole sina ka mingi kamandaja, mis on lubamatu või lubatav. Kui sinul oli lubatud "imestada", et miks see perekond aina lastest räägib ja nendega pidevalt suhtleb, on teistel lubatud ka sinust arvata, mida nad iganes soovivad. Sul on kuskilt tekkinud mulje, et sulle on nagu rohkem lubatud kui teistele ja teised peavad tingimata sinu reeglite järgi käituma. See mulje ei ole õige. Sul jääb puudu delikaatsusest ja tolerantsusest.

[Külaline]

Mida tema ise teeb ja mõtleb, mida harrastab või kuidas on elu muutunud, nüüd, kui lapsed on suured. Ja kui tõesti mitte midagi ei tee, siis miks mitte? Kuhu siis kaob kogu see aeg, mis kulus enne lastele? Kas kuidagi kaob enda elu ära pere eest hoolitsemise rutiinis, nii et lapsed ja mees ongi igavesti kogu elu sisu?

Ennetades ütlen kohe ära, et pole siin mingeid hapusid viinamarju, laps täiesti olema ja õpib ka edukalt, aga ei tunne mingit tungi temast ise juttu teha, omad hobid täiesti olemas ja olen väga õnnelik selle vabanenud aja üle.
Niisiis, kuidas teil mõtted ja kogemused selles vallas?

Vaata, üks üsna proosaline põhjus, miks mõnel keskealisel ei muutu elu enneolematult hoogsaks ja värviliseks, on see, et inimeste energiatase on erinev - kõiki ei õnnistatud (isegi, kui mingit väga tervist rikkuvat eluviisi ei viljele) kõrge energiatasemega, mis võimaldaks päevad täis panna igasugu suuri muutusi ja tegemisi, millest oleks tuttavale kohutavalt palju pajatada. Millele kulub nö. pere eest hoolitsemisest ülejääv aeg? Madalama energiatasemega keskealisel võib see hakata kuluma passiivsele puhkamisele - teleka vaatamine, nentis kerimine ja lugemine jne Ehk siis inimene endiselt (see oli ju ka nooremana, laste üleskasvatamise ajal) püüab ära teha oma ametitöö, vältimatud kodused kohustused (eks kodu korras hoida tuleb ikka, poes käia ka, süüa ka) , mingid elupõlised hobid (aed, teatris käimine või mis iganes) - aga, sa pead arvestama, et mingit suurt energiapahvakut, et ohhh- vohh, kus ma hakkan nüüd ette võtma ja kus ma hakkan nüüd ringi lehvima ja oma elu muutma - seda ei tarvitse kõik keskealised üldsegi tunda. Ja nii ongi, et paljud puhkavad selle nö. lastest ülejäänud aja lihtsalt maha. Ja alateadlikult (kuna ühiskonnas hinnatakse rohkem energiast pulbitsevaid) viiakse siis jutt iseendalt nooruslikuma/energilisema isiku peale, kelle elus toimub rohkem igasugu muutusi ja murrangulisi sündmusi kui enda elus. Kusjuures, elu ei pruugi olla tingimata kuidagi vilets või õnnetu - lihtsalt, väga murrangulisi ja põrutavad sündmusi, mida tuttavale rääkida, et, ooo...., iga keskealine ei pruugi jaksata oma ellu planeerida.

TA. See oli hea vastus ja täiesti loogiline. Kui ma selles valguses kaaluma hakkasin, siis tõepoolest paistab paika pidavat. Kutsud välja kohvile - ei viitsi, kutsud jalutama - nagu tuuline oleks jne. Ometigi soovitatakse just keskeast rohkem liikuma hakata, trenni või jõusaali minna, mis tõstvat ka seda energiataset. Tõenäoliselt ongi nii, et ühed liiguvad trennis ja üritustel, olgugi et algul end sundides ja teised ei sunni end kunagi, vaadates kõvalt teiste (ka laste) tegemisi.

[Krissse]

Me siin keegi ei tunnen üksteist, seega on täiesti lubamatu hakata iseloomustama kellegi meeldivust või ebameeldivust.

Sa ei saagi aru, milline suhtlemisviis on sobib ja milline mitte. Nii nagu see sinu teemaalgatus pole heatahtlik, pole sina ka mingi kamandaja, mis on lubamatu või lubatav. Kui sinul oli lubatud "imestada", et miks see perekond aina lastest räägib ja nendega pidevalt suhtleb, on teistel lubatud ka sinust arvata, mida nad iganes soovivad. Sul on kuskilt tekkinud mulje, et sulle on nagu rohkem lubatud kui teistele ja teised peavad tingimata sinu reeglite järgi käituma. See mulje ei ole õige. Sul jääb puudu delikaatsusest ja tolerantsusest.

Loe veel kord, ma ei hakka end kordama.
"Need, kes ei suuda jätta teiste kohta ütlemata -oled halvustav ja ebameeldiv inimene - palun lahkelt mitte kirjutada. See teema polnud mõeldud sellele tasemele. Jäta meelde, et haritud inimene ei halvusta kunagi teist inimest, võid ütelda, et see lause TUNDUS mulle halvustav, sinu emotsioonid on lubatud, ka need ekslikud, aga sellega see peabki lõppema. Me siin keegi ei tunnen üksteist, seega on täiesti lubamatu hakata iseloomustama kellegi meeldivust või ebameeldivust."

[Külaline]

võid ütelda, et see lause TUNDUS mulle halvustav, sinu emotsioonid on lubatud, ka need ekslikud, aga sellega see peabki lõppema.

Veel kord: mina ei öelnud seda sinu kohta, aga mulle tundub väga kummaline, et sa siin käskivas kõneviisis annad teada, mis on oodatud, lubatud, mida keegi öelda võib. See ei ole sinu kontrolli all, lepi sellega. Kuskil foorumis toimuv ei ole sinu korraldada. Väga kummaline, et sa arvad, et on.

[Külaline]

võid ütelda, et see lause TUNDUS mulle halvustav, sinu emotsioonid on lubatud, ka need ekslikud, aga sellega see peabki lõppema.

Veel kord: mina ei öelnud seda sinu kohta, aga mulle tundub väga kummaline, et sa siin käskivas kõneviisis annad teada, mis on oodatud, lubatud, mida keegi öelda võib. See ei ole sinu kontrolli all, lepi sellega. Kuskil foorumis toimuv ei ole sinu korraldada. Väga kummaline, et sa arvad, et on.

Kas see, kui sulle tavapäraseid inimestevahelise suhtlemise viisakusreegleid meelde tuletada, on sinu arust sulle korralduste andmine ning kummaline?

[Külaline]

Kas see, kui sulle tavapäraseid inimestevahelise suhtlemise viisakusreegleid meelde tuletada, on sinu arust sulle korralduste andmine ning kummaline?

Siis peaksid neid esmalt endale peegli ees meelde tuletama. Sinu teemaalgatus on küll kõike muud kui heatahtlik ja viisakas.

[Külaline]

Kas see, kui sulle tavapäraseid inimestevahelise suhtlemise viisakusreegleid meelde tuletada, on sinu arust sulle korralduste andmine ning kummaline?

Siis peaksid neid esmalt endale peegli ees meelde tuletama. Sinu teemaalgatus on küll kõike muud kui heatahtlik ja viisakas.

Mina ei ole teemaalgataja. Mina näen kõrvalt, et teemaalgataja suhtleb viisakalt, aga sina süüdistad teda seitsmes surmapatus. Peegli ette mine seega ise.

[Tutiga Täi]

Kas see, kui sulle tavapäraseid inimestevahelise suhtlemise viisakusreegleid meelde tuletada, on sinu arust sulle korralduste andmine ning kummaline?

Siis peaksid neid esmalt endale peegli ees meelde tuletama. Sinu teemaalgatus on küll kõike muud kui heatahtlik ja viisakas.

Minu meelest ei ole teemaalgatusel viga midagi. Väga huvitav arutelu vanemate ja täiskavanud laste suhete teemal. Pealegi viitsis teemaalgataja kirjutada arutleva teksti ning andis oma vaatenurga asjale, mis on ju igati normaalne. Vastukaaluks teemadele, kus on vaid link mingile artiklile ja küsimus "mida teie asjast arvate?". Iga kell toetan pigem sellist teemat nagu käesolev.

[Külaline]

Kas see, kui sulle tavapäraseid inimestevahelise suhtlemise viisakusreegleid meelde tuletada, on sinu arust sulle korralduste andmine ning kummaline?

Siis peaksid neid esmalt endale peegli ees meelde tuletama. Sinu teemaalgatus on küll kõike muud kui heatahtlik ja viisakas.

Minu meelest ei ole teemaalgatusel viga midagi. Väga huvitav arutelu vanemate ja täiskavanud laste suhete teemal. Pealegi viitsis teemaalgataja kirjutada arutleva teksti ning andis oma vaatenurga asjale, mis on ju igati normaalne. Vastukaaluks teemadele, kus on vaid link mingile artiklile ja küsimus "mida teie asjast arvate?". Iga kell toetan pigem sellist teemat nagu käesolev.

Teemaalgatus jaa võib ju olla selline, miks mitte. Aga pärast ta küll eriti viisakas ei olnud.

[Külaline]

Siis peaksid neid esmalt endale peegli ees meelde tuletama. Sinu teemaalgatus on küll kõike muud kui heatahtlik ja viisakas.

Minu meelest ei ole teemaalgatusel viga midagi. Väga huvitav arutelu vanemate ja täiskavanud laste suhete teemal. Pealegi viitsis teemaalgataja kirjutada arutleva teksti ning andis oma vaatenurga asjale, mis on ju igati normaalne. Vastukaaluks teemadele, kus on vaid link mingile artiklile ja küsimus "mida teie asjast arvate?". Iga kell toetan pigem sellist teemat nagu käesolev.

Teemaalgatus jaa võib ju olla selline, miks mitte. Aga pärast ta küll eriti viisakas ei olnud.

Pärast mida? Pärast seda, kui teda hakati klohmima? Mõni ime ka.

[Külaline]

Minu meelest ei ole teemaalgatusel viga midagi. Väga huvitav arutelu vanemate ja täiskavanud laste suhete teemal. Pealegi viitsis teemaalgataja kirjutada arutleva teksti ning andis oma vaatenurga asjale, mis on ju igati normaalne. Vastukaaluks teemadele, kus on vaid link mingile artiklile ja küsimus "mida teie asjast arvate?". Iga kell toetan pigem sellist teemat nagu käesolev.

Teemaalgatus jaa võib ju olla selline, miks mitte. Aga pärast ta küll eriti viisakas ei olnud.

Pärast mida? Pärast seda, kui teda hakati klohmima? Mõni ime ka.

No minu arust see eriti viisakas pole, et sa hakkad ütlema, et sina võid öelda, et sulle tundub või kuidas see käis seal. Tundub ennasttäis ja pealehüppav. Lisaks alguses küll arutles, aga pärast hakkas ikkagi kamandavas toonis teatama, et tema arust on nii või naa. Nagu ainult tema arvamus oleks õige. Ja üleüldse, hakata rääkima oma tuttavast, et ei saa aru, miks ta ainult oma lastest räägib, kui see mind karvavõrdki ei huvita, pole juba algusest peale kuigi viisakas. Ka mitte pealkiri, mis eeldab, et ega need tema tuttavad ju muud midagi ei tee, kui elavad läbi laste, sest oma elu pole. Minu arust kõik see kokku ikka pole nii viisakas ja heatahtlik, nagu siin mõni arvab. Võib-olla on asi selles, et minule küll meeldiks, kui lapsed muudkui helistaks, aga eks neil palju tegemisi ja mina ei taha väga sekkuda, siis suhtleme ikkagi palju harvem kui iga päev. Aga öelda nüüd, et kõik peavad arvama nii või naa, pole minu arust ilus, väga erinevaid perekondi on olemas. Mina just vaatan, et kus väga tihe läbikäimine, et nii tore, kui kõik palju suhtlevad. Teemaalgataja ka kirjutab, et nii tore umbes, et lastest lahti sai, et jääb endale aega, mina nii ei tunne. Minule väga meeldis, kui lapsed olid kodus ja olin nendega igapäevaselt seotud. Inimesed ongi erinevad, aga teemaalgataja kuidagi väga jõuliselt väljendab ennast, et ainult see tema viis on ainuõige.

[Külaline]

Minule väga meeldis, kui lapsed olid kodus ja olin nendega igapäevaselt seotud. Inimesed ongi erinevad, aga teemaalgataja kuidagi väga jõuliselt väljendab ennast, et ainult see tema viis on ainuõige.

Minule seevastu jääb vägisi mulje, et tahad maksku mis maksab seda teemat rämpsuks keerata. Näha on, et sinu arvates peab sinu sõna peale jääma. Vahet pole, mida TA tegelikult mõtles, sinu arvamus asjast on ainuõige. Näed kõiges halvustamist, selle asemel, et jääda rahulikuks ja aktsepteerida teistsugust arvamust.

[Külaline]

kui ma olen kellegagi juba aastaid lähedane tuttav (isegi kui enam nii tihti ei kohtu), siis olen ma ju elu jooksul näinud tema lapsi, kuulnud neist palju ja loomulikult huvitun neist ka praegu. Ausalt öelda me küsime üskteiselt tihti ka vanemate ja koduloomade kohta!
Kui meie praegune suhtlus on pigem lühike telefonikõne sünnipäeval, siis kindlasti ei hakka mingit sügavat arutelu arendama sellest, mis tegelikult südamel. Jah, võin mainida uut töökohta ja uut kodu, aga pigem jääb see jutt ikkagi laste ja reiside ümber. Selline neutraalne teemavalik.
Ja muidugi oleneb palju inimesest ka, kellega mida räägin.

[Külaline]

Sinu arust on, teisele meeldib.

Aga sinu arust on tore, aga teisele ei meeldi. Lepi sellega.

[Külaline]

kui ma olen kellegagi juba aastaid lähedane tuttav (isegi kui enam nii tihti ei kohtu), siis olen ma ju elu jooksul näinud tema lapsi, kuulnud neist palju ja loomulikult huvitun neist ka praegu. Ausalt öelda me küsime üskteiselt tihti ka vanemate ja koduloomade kohta!
Kui meie praegune suhtlus on pigem lühike telefonikõne sünnipäeval, siis kindlasti ei hakka mingit sügavat arutelu arendama sellest, mis tegelikult südamel. Jah, võin mainida uut töökohta ja uut kodu, aga pigem jääb see jutt ikkagi laste ja reiside ümber. Selline neutraalne teemavalik.
Ja muidugi oleneb palju inimesest ka, kellega mida räägin.

100% nõus sinuga. Ikka selline smalltalk üldistel teemadel, kauaaegsemate tuttavatega ka lapsed+vanemate tervis.

Hobidest? milleks? Kui mu huviks on näiteks investeerimine, siis ma solvaksin äkki hingepõhjani inimest, kellel raha sõrmede vahelt ära sulab, kui hakkaksin talle pikalt seletama, et eile ostsin xxx, täna plaanin yyy müüki panna.
Pigem räägin, et ema on veel kõbus, aga isa suri juba mullu ära, noorem laps lõpetas ülikooli, aga vanem hakkab varsti naist võtma. Ja et ise olen juba pensionär, aga töötan veel natuke edasi. Kus töötan ja kellena, pole isegi oluline.

[Külaline]

Kes "nad" on üle 50? Lapsed ka?

Jutt käis siiski vanematest. Lapsed on neil 30ne ringis.

Minu meelest on põhjus selles, et vanemad ei oska lahti lasta. Varasemalt käiski kogu elu vaid laste ümber ja nende vajadusi täites, ning vanemad ei ole end siiani sellest ringist välja murdnud. Tütar helistab, et vannitoas on vaja remonti teha ja isa pakib juba samal õhtul tööriistakohvri ning järgmisel hommikul piltlikult öeldes juba toimetab tütre juures.

Ja kui nii ongi, miks sina seda siin siis sellises halvustavas toonis lahkad? Kas see iga inimese enda asi pole või? Osadel peredel ongi väga tihe kontakt eluaeg, ma pole märganud, et nad kohutavalt õnnetud oleks. Pigem on õnnetumad siiski need inimesed, kes on jäänud üksi ja ka lastega pole erilist sidet.

Minu meelest ka on määrav see, kas see isa ise on rahul sellega, et ta tütart vannitoa remonil abistab. Kui isa ise on rahulolev kollektivistlikuma eluviisi juures, kus erinevate põlvkondade suhtlus on tihe ja elud/tegemised läbi põimunud, siis on ju kõik korras. Oleks üsna kummaline hakata teda ümber veenma, et ei, ta ei ela üldse õigesti ja peaks tingimata valima individualistlikuma eluviisi, sest "see on moes ja tingimata nii peab elama".

Nn. pikaealisuse tsoone (piirkondi maailmas, mis torkavad silma pikaealiste ja kõrges eas veel tegusate inimeste rohkuse poolest) uurides on leitud, et neid iseloomustab tihe side erinevate põlvkondade vahel, kus koos tegutsetakse ja vastastikku abistatakse.

Individualistlik eluviis ei ole universaalne õnnevalem, kõigile see ei sobigi.

Muidugi ei pruugi kollektivistlik elulaad samuti sobida kõigile. Ja mõne isikuga, kes on nö. raske inimene - konfliktne, võimukas vms. võib olla vaimse tervise huvides mõistlikum hoida suuremat distantsi. Aga miks suhtuda nii, et need, kes tunnevad ennast kollektivistlikult elades hästi, elaks juskui valesti ja peaks, nui neljaks, hakkama elama individualistlikumalt?

[Külaline]

Vaata, üks üsna proosaline põhjus, miks mõnel keskealisel ei muutu elu enneolematult hoogsaks ja värviliseks, on see, et inimeste energiatase on erinev - kõiki ei õnnistatud (isegi, kui mingit väga tervist rikkuvat eluviisi ei viljele) kõrge energiatasemega, mis võimaldaks päevad täis panna igasugu suuri muutusi ja tegemisi, millest oleks tuttavale kohutavalt palju pajatada. Millele kulub nö. pere eest hoolitsemisest ülejääv aeg? Madalama energiatasemega keskealisel võib see hakata kuluma passiivsele puhkamisele - teleka vaatamine, nentis kerimine ja lugemine jne Ehk siis inimene endiselt (see oli ju ka nooremana, laste üleskasvatamise ajal) püüab ära teha oma ametitöö, vältimatud kodused kohustused (eks kodu korras hoida tuleb ikka, poes käia ka, süüa ka) , mingid elupõlised hobid (aed, teatris käimine või mis iganes) - aga, sa pead arvestama, et mingit suurt energiapahvakut, et ohhh- vohh, kus ma hakkan nüüd ette võtma ja kus ma hakkan nüüd ringi lehvima ja oma elu muutma - seda ei tarvitse kõik keskealised üldsegi tunda. Ja nii ongi, et paljud puhkavad selle nö. lastest ülejäänud aja lihtsalt maha.


Aitäh, selle teksti eest. Tundsin kogu aeg süümekaid, et ma ei taha reisida ega muidu ringi tuisata mööda teatreid, kohvikuid ja külasid. Mina olengi täpselt see madala energiatasemega keskealine, keda teised muudkui tagant sunnivad kodust välja minema. No ei huvita. Aga need energiapommid ei saa meiesugustest sugugi aru, vihastavad, kui ma jälle mingile üritusele minna ei taha.

[Külaline]

Ma ka selline. Ja mu mees ka. Nii hea on kodus istuda telekat ja tel vaadata. Meile meeldib nii. Aga ma olen mõelnud, et kui võtta ära telekas ja telefon ja arvuti. Kas mu elu oleks teistsugune. Kui oleks ilms nendeta nii igav, kas ma hakkaks tahtma midagi muud teha

[Külaline]

Ja veel. Mõtlen et kõigil on tänapäeval ju tel ja telekas. Kuidas mulle meeldib tel ja telekas enam, kui kuskil käimine.

[Külaline]

Meil on peretuttavad, kes suhtlevad oma kahe täiskasvanud lapsega igapäevaselt. Nad on uhkelt teatanud, et vahel helistavad isegi mitu korda päevas. Minu jaoks on see täielik müstika. Kui see teema meil jutuks tuli ja mehega uurisime, et millest te oma lastega iga jumala päev räägite, siis vastati, kõigest. Absoluutselt kõik päevasündmused hekseldatakse läbi ja sekka muud juttu ka.

Minu jaoks oleks selline suhe ahistav. Igapäevane kohustus vanemate kõnedele vastata ja nendega kõik oma supitegemised ja majavärvimised läbi arutada.

Minu jaoks on pigem müstika siin see, et keegi igapäevaselt helistab, mitte ei kirjuta? Kui vanadest inimestest me räägime? Kui üks osapool on 80+, siis ehk küll.
Oma lastega vahetan messengeris samuti iga päev sõnumeid, vahel ka helistame.

Kirjutada võib siis, kui on vaja midagi konkreetset küsida või teatada. Normaalsed inimesed suhtlevad rääkides.

Kui vana sa oled?