Tunne läheb halvaks siis, kui juba on tükk aega olnud d-vitamiini puudus ja puudujääk. Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 20:34Milleks seda ainult näidu pärast võtta? Kui tunne hea, siis pole vahet, mida näit ütleb. Vähemasti pole ma seda kunagi võtnud ja mõtlen, et mida ma siis kaotanud olen võrreldes nendega, kes võtavad?Külaline kirjutas: ↑29 Juun 2026 19:58 Mina ei võta d-vitamiini seetõttu, et "keegi ütles,et ikka peab võtma" või "keegi arvas, et saab toidust ja ei pea võtma"
Lasen d-vitamiini sisalduse sügisel vereanalüüsiga määrata ja siis on mul mingi teadmine, kas mul on d-vitamiini vähe või palju ja kas peaks juurde võtma. Minul küll sügisel tavaliselt kohe, kui keha peab rohkem riietega katma hakkama, kukub d-vitamiin madalaks. Talvel kontrollin ka, kuidas d-vitamiini näit on - kas toidulisand ikka tõstab taset ja ega üleliia pole saanud.
Mg tahaks ka võtta, sest jalalihased kisuvad pingesse. Aga ei saa - sest Mg lööb mul vererõhu liiga alla ja siis on ensetunne halb ja uimane. Olen proovinud Mg doosi madaldada, jaganud tablette lausa pooleks, veerandiks - ikka lööb vereõhu alla. Määrin Mg õli jalgadele, natuke ehk vähendab lihaspinget, kuigi piisavalt ei aita.
Toidulisandid ja vitamiinid
-
Külaline
-
Külaline
Ära üle ka pinguta:Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:40 Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?
D-vitamiini liigtarvitamine on ohtlik, sest see põhjustab kaltsiumi üleküllust veres (hüperkaltseemiat). See omakorda võib kaasa tuua iivelduse, neerukivid, veresoonte lubjastumise, lihasnõrkuse ja rasketel juhtudel neerukahjustused.
-
Külaline
selleks, et d vitamiini üledoodi daama, peab seda ikka pihuga krõbistamaGuest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:51Ära üle ka pinguta:Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:40 Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?
D-vitamiini liigtarvitamine on ohtlik, sest see põhjustab kaltsiumi üleküllust veres (hüperkaltseemiat). See omakorda võib kaasa tuua iivelduse, neerukivid, veresoonte lubjastumise, lihasnõrkuse ja rasketel juhtudel neerukahjustused.
-
Külaline
Liigtarvitamiseks eriti minna ei saa, kui aeg-ajalt teed testi ja ei ületa päevaseid koguseid. Keegi hull kuskil kaugel maal süstis endale miski 50 000 ühikut iga päev, saigi tervisekahjustuse. Meil müüakse tablette max 4000 ühikut. Ja ega D vitamiin häda tee - ikka kaltsium põhjustab neid hädasid. Kui teda liiga palju saab. Kas sööd kaltsiumirikkaid toiduaineid?Külaline kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:51Ära üle ka pinguta:Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:40 Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?
D-vitamiini liigtarvitamine on ohtlik, sest see põhjustab kaltsiumi üleküllust veres (hüperkaltseemiat). See omakorda võib kaasa tuua iivelduse, neerukivid, veresoonte lubjastumise, lihasnõrkuse ja rasketel juhtudel neerukahjustused.
-
Külaline
Mina tarbin igapäevaselt magneesiumit ja Omega e kalaõlikapsleid. Hakkasin võtma, kui sain 50, ehk siis aasta tagasi. Vahe paremuse poole on märgatav. Magneesium mõjub mulle ülihästi. Magan paremini ja meeleolu on ka parem.
-
Külaline
No selleks peab ikka jube palju d-vitamiini sisse sööma, et see tuleks. Normaalne päevane kogus seda küll ei tekita.Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:51Ära üle ka pinguta:Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:40 Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?
D-vitamiini liigtarvitamine on ohtlik, sest see põhjustab kaltsiumi üleküllust veres (hüperkaltseemiat). See omakorda võib kaasa tuua iivelduse, neerukivid, veresoonte lubjastumise, lihasnõrkuse ja rasketel juhtudel neerukahjustused.
-
Külaline
Nagu öeldakse, siis see on lihtsalt "kallis piss".
Siiski, ma ise olen võtnud arsti tungival nõudmisel seleeni. Talveperioodil D-vitamiini ja aegajalt ka magneesiumit. Mitte ühegi puhul ma mingit reaalset abi ei tunneta, välja arvatud magneesium, mis aitab mu väga halvasti toimiva seedimise natukenegi tööle panna. Aga et magneesium lõõgastaks ja mõjuks hästi kuidagi rahututele jalgadele, seda ei tunne absoluutselt.
Siiski, ma ise olen võtnud arsti tungival nõudmisel seleeni. Talveperioodil D-vitamiini ja aegajalt ka magneesiumit. Mitte ühegi puhul ma mingit reaalset abi ei tunneta, välja arvatud magneesium, mis aitab mu väga halvasti toimiva seedimise natukenegi tööle panna. Aga et magneesium lõõgastaks ja mõjuks hästi kuidagi rahututele jalgadele, seda ei tunne absoluutselt.
-
Külaline
Hakkasin võtma punase riisi kapsleid, kuna diagnoositi kõrge kolesterool. Eelistasin toidulisandit retseptiravimile.
-
Külaline
Seleeni, sest Eestis ja üldse Põhjamaades on enamikel seleenipuudus, see hoiab immuunsust ja on teatud põletikevastaste omadustega. Seleenil on palju häid omadusi. Eriti kasulik kui hakkad haigeks jääma.Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 19:11Ja miks sul neid on vaja tarvitada?Kasutan ka suhteliselt igapäevaselt magneesiumi, aegajalt bioaktiivset seleeni, olenevalt päevast elektrolüüte.
Magneesiumi, sest aitab magada (glütsinaat) ja uuringute järgi on paljudel samuti magneesiumipuudus.
Elektrolüüte kui on vaimselt raske päev või praeguste ilmadega. Minul aitab hoida energiat ja vaimset erksust.
-
Külaline
anna siis teada, kas mõjub - ma kaalun kaGuest kirjutas: ↑29 Juun 2026 23:22 Hakkasin võtma punase riisi kapsleid, kuna diagnoositi kõrge kolesterool. Eelistasin toidulisandit retseptiravimile.
-
Külaline
ka mulle just soovitas perearst neid - äkki on nende müüja suurema kampaania teinud perearstide seas? Isiklikult suurt usku ei ole neisse. Kallid ka.
-
Külaline
Minu isiklik arvamus on, et kui Eesti kliimas praktiliselt kellelgi ei ole D vitamiin talveperioodil normis, siis see norm ei arvesta meie kliimavööndit. Ilmselgelt on eestlased kohastunud madalama D vitamiini tasemega. See pole kuidagi loogiline, et inimesed muidu ei saaks elada välja arvatud mingi purgivitamiini toel. Et elektrolüüte võetakse vaimse tervise toetamiseks, kuulen ka esimest korda. Need võivad olla vajalikud kui on kõhulahtisus, nõrkus, dehüdratsioon, aga tavalisel tervel inimesel pole nende võtmine absoluutselt vajalik, Väga paljud toidulisandid tegelikult pole vajalikud.
-
Külaline
Mina märkan näiteks, et mul on küüned ja juuksed talvel paremad (tugevamad ja läikivamad) kui ma D-vitamiini võtan (muidu oli nii, et küüned olid talvel kehvemad ja läksid alles suvel, kui nahk rohkem päikest sai, uuesti paremaks).Guest kirjutas: ↑30 Juun 2026 11:01 Minu isiklik arvamus on, et kui Eesti kliimas praktiliselt kellelgi ei ole D vitamiin talveperioodil normis, siis see norm ei arvesta meie kliimavööndit. Ilmselgelt on eestlased kohastunud madalama D vitamiini tasemega. See pole kuidagi loogiline, et inimesed muidu ei saaks elada välja arvatud mingi purgivitamiini toel. Et elektrolüüte võetakse vaimse tervise toetamiseks, kuulen ka esimest korda. Need võivad olla vajalikud kui on kõhulahtisus, nõrkus, dehüdratsioon, aga tavalisel tervel inimesel pole nende võtmine absoluutselt vajalik, Väga paljud toidulisandid tegelikult pole vajalikud.
Ja kui mõjub hästi juustele ja küüntele, siis mõjub kindlasti hästi ka näit. hammastele.
Nii et seda, et madala D-vitamiini tasemega elamine kuidagi kasulik oleks, ma ei usu. Eks keha püüab muidugi ka madala vitamiinitasemaga ära elada, otseselt ära ei sure, aga mõni osa kehast võib kannatada, näit. vanemad eestlaste põlvkonnad olid sageli hädas kehvade hammastega. Sõid küll regulaarselt piimatooteid - aga hambad/luud ikka kehvad. Sellest on ju palju räägitud, et piimatoodete söömine ei aita, kui madal D-vitamiini tase ei lase kaltsiumil korralikult imenduda. Kaltsiumit peaks toidust saama küll, aga D-vitamiin on ka oluline.
-
Külaline
Mina märkan näiteks, et mul on küüned ja juuksed talvel paremad (tugevamad ja läikivamad) kui ma D-vitamiini võtan (muidu oli nii, et küüned olid talvel kehvemad ja läksid alles suvel, kui nahk rohkem päikest sai, uuesti paremaks).Guest kirjutas: ↑30 Juun 2026 11:01 Minu isiklik arvamus on, et kui Eesti kliimas praktiliselt kellelgi ei ole D vitamiin talveperioodil normis, siis see norm ei arvesta meie kliimavööndit. Ilmselgelt on eestlased kohastunud madalama D vitamiini tasemega. See pole kuidagi loogiline, et inimesed muidu ei saaks elada välja arvatud mingi purgivitamiini toel. Et elektrolüüte võetakse vaimse tervise toetamiseks, kuulen ka esimest korda. Need võivad olla vajalikud kui on kõhulahtisus, nõrkus, dehüdratsioon, aga tavalisel tervel inimesel pole nende võtmine absoluutselt vajalik, Väga paljud toidulisandid tegelikult pole vajalikud.
Ja kui mõjub hästi juustele ja küüntele, siis mõjub kindlasti hästi ka näit. hammastele.
Nii et seda, et madala D-vitamiini tasemega elamine kuidagi kasulik oleks, ma ei usu. Eks keha püüab muidugi ka madala vitamiinitasemaga ära elada, otseselt ära ei sure, aga mõni osa kehast võib kannatada, näit. vanemad eestlaste põlvkonnad olid sageli hädas kehvade hammastega. Sõid küll regulaarselt piimatooteid - aga hambad/luud ikka kehvad. Sellest on ju palju räägitud, et piimatoodete söömine ei aita, kui madal D-vitamiini tase ei lase kaltsiumil korralikult imenduda. Kaltsiumit peaks toidust saama küll, aga D-vitamiin on ka oluline.
-
Külaline
Mulle tundus ka kunagi 100 mcg doos D-vitamiini oi kui suur (samas, väiksem doos mul näitu ei tõstnud) ja lasin siis mingil ajal kontrollida nii D-vitamiini kui kaltsiumi taset. Tulemus - D-vitamiini tase oli hea, aga mitte päris ülemisel piiril, kaltsiumi tase oli keskmine, polnud mitte sinnapoolegi, et mul oleks hüperkaltseemia.Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 22:15Liigtarvitamiseks eriti minna ei saa, kui aeg-ajalt teed testi ja ei ületa päevaseid koguseid. Keegi hull kuskil kaugel maal süstis endale miski 50 000 ühikut iga päev, saigi tervisekahjustuse. Meil müüakse tablette max 4000 ühikut. Ja ega D vitamiin häda tee - ikka kaltsium põhjustab neid hädasid. Kui teda liiga palju saab. Kas sööd kaltsiumirikkaid toiduaineid?Külaline kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:51Ära üle ka pinguta:Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 21:40 Ja mina pigem võtan seda rohkem kui vähem, ma ei mõista, miks peaks riskima d-vitamiini puudusega?
D-vitamiini liigtarvitamine on ohtlik, sest see põhjustab kaltsiumi üleküllust veres (hüperkaltseemiat). See omakorda võib kaasa tuua iivelduse, neerukivid, veresoonte lubjastumise, lihasnõrkuse ja rasketel juhtudel neerukahjustused.
Loomulikult on hoiatused hüperkaltseemia võimalikkusest vajalikud, et mõni hull ei hakkaks rängalt üle doseerima. Või siis ka kui on mingi krooniline iseärasus ja/või ravim, mis võib kaltsiumitaset tõsta jms.
-
Külaline
Raud, ferritiin on korras? Madal ferritiin (isegi mitte alla normi, vaid juba selline normi alumise kolmandiku peal) võib jalgade probleeme põhjustada - mitte kõigil inimestel, aga mõnel küll. Neuroloog Toomsoo on sellel teemal (madala ferritiini ja neuroloogiliste sümptomite seos) kirjutanud.Guest kirjutas: ↑29 Juun 2026 23:18 Nagu öeldakse, siis see on lihtsalt "kallis piss".
Siiski, ma ise olen võtnud arsti tungival nõudmisel seleeni. Talveperioodil D-vitamiini ja aegajalt ka magneesiumit. Mitte ühegi puhul ma mingit reaalset abi ei tunneta, välja arvatud magneesium, mis aitab mu väga halvasti toimiva seedimise natukenegi tööle panna. Aga et magneesium lõõgastaks ja mõjuks hästi kuidagi rahututele jalgadele, seda ei tunne absoluutselt.
-
Külaline
Mina ei ole mitte kunagi ühtki D-vitamiini võtnud ja mul on tugevad ja paksud juuksed, isegi liigatugevad küüned ja head hambad.Külaline kirjutas: ↑30 Juun 2026 14:41Mina märkan näiteks, et mul on küüned ja juuksed talvel paremad (tugevamad ja läikivamad) kui ma D-vitamiini võtan (muidu oli nii, et küüned olid talvel kehvemad ja läksid alles suvel, kui nahk rohkem päikest sai, uuesti paremaks).Guest kirjutas: ↑30 Juun 2026 11:01 Minu isiklik arvamus on, et kui Eesti kliimas praktiliselt kellelgi ei ole D vitamiin talveperioodil normis, siis see norm ei arvesta meie kliimavööndit. Ilmselgelt on eestlased kohastunud madalama D vitamiini tasemega. See pole kuidagi loogiline, et inimesed muidu ei saaks elada välja arvatud mingi purgivitamiini toel. Et elektrolüüte võetakse vaimse tervise toetamiseks, kuulen ka esimest korda. Need võivad olla vajalikud kui on kõhulahtisus, nõrkus, dehüdratsioon, aga tavalisel tervel inimesel pole nende võtmine absoluutselt vajalik, Väga paljud toidulisandid tegelikult pole vajalikud.
Ja kui mõjub hästi juustele ja küüntele, siis mõjub kindlasti hästi ka näit. hammastele.
Nii et seda, et madala D-vitamiini tasemega elamine kuidagi kasulik oleks, ma ei usu. Eks keha püüab muidugi ka madala vitamiinitasemaga ära elada, otseselt ära ei sure, aga mõni osa kehast võib kannatada, näit. vanemad eestlaste põlvkonnad olid sageli hädas kehvade hammastega. Sõid küll regulaarselt piimatooteid - aga hambad/luud ikka kehvad. Sellest on ju palju räägitud, et piimatoodete söömine ei aita, kui madal D-vitamiini tase ei lase kaltsiumil korralikult imenduda. Kaltsiumit peaks toidust saama küll, aga D-vitamiin on ka oluline.
-
Külaline
Võib olla, et mõnel pole kalduvustki näit. nõrkade küünte tekkele. Aga see ei aita kuidagi neid, kellel nii pole.Guest kirjutas: ↑30 Juun 2026 15:26Mina ei ole mitte kunagi ühtki D-vitamiini võtnud ja mul on tugevad ja paksud juuksed, isegi liigatugevad küüned ja head hambad.Külaline kirjutas: ↑30 Juun 2026 14:41Mina märkan näiteks, et mul on küüned ja juuksed talvel paremad (tugevamad ja läikivamad) kui ma D-vitamiini võtan (muidu oli nii, et küüned olid talvel kehvemad ja läksid alles suvel, kui nahk rohkem päikest sai, uuesti paremaks).Guest kirjutas: ↑30 Juun 2026 11:01 Minu isiklik arvamus on, et kui Eesti kliimas praktiliselt kellelgi ei ole D vitamiin talveperioodil normis, siis see norm ei arvesta meie kliimavööndit. Ilmselgelt on eestlased kohastunud madalama D vitamiini tasemega. See pole kuidagi loogiline, et inimesed muidu ei saaks elada välja arvatud mingi purgivitamiini toel. Et elektrolüüte võetakse vaimse tervise toetamiseks, kuulen ka esimest korda. Need võivad olla vajalikud kui on kõhulahtisus, nõrkus, dehüdratsioon, aga tavalisel tervel inimesel pole nende võtmine absoluutselt vajalik, Väga paljud toidulisandid tegelikult pole vajalikud.
Ja kui mõjub hästi juustele ja küüntele, siis mõjub kindlasti hästi ka näit. hammastele.
Nii et seda, et madala D-vitamiini tasemega elamine kuidagi kasulik oleks, ma ei usu. Eks keha püüab muidugi ka madala vitamiinitasemaga ära elada, otseselt ära ei sure, aga mõni osa kehast võib kannatada, näit. vanemad eestlaste põlvkonnad olid sageli hädas kehvade hammastega. Sõid küll regulaarselt piimatooteid - aga hambad/luud ikka kehvad. Sellest on ju palju räägitud, et piimatoodete söömine ei aita, kui madal D-vitamiini tase ei lase kaltsiumil korralikult imenduda. Kaltsiumit peaks toidust saama küll, aga D-vitamiin on ka oluline.
-
Külaline
Eks see vist oleneb ka inimesest endast. Mõni elab väga madala rauatasemega täitsa "normaalset" elu.
Kõigil ei tähenda see madal just tema jaoks madalat. Aga arusaadav, et mingit parameetrid peavad olema teaduse jaoks. Ja ma leian et kui enesetunne on normaalne, siis vägisi võtma küll ei peaks.
Ma ei ole kunagi D vitamiini juurde võtnud. Ja ei olemulka kunagi see nö madal olnud. Erinevatel põhjustel(üks autoimmuunhaigus) on kord aastas seda mõõdetud.
Aga mu lapsel oli küll madal ja tal olid ka sümptomid, sellepärast sai ka ekstra möödetud D-vitamiini taset. Tema saab küll juurde.
Kõigil ei tähenda see madal just tema jaoks madalat. Aga arusaadav, et mingit parameetrid peavad olema teaduse jaoks. Ja ma leian et kui enesetunne on normaalne, siis vägisi võtma küll ei peaks.
Ma ei ole kunagi D vitamiini juurde võtnud. Ja ei olemulka kunagi see nö madal olnud. Erinevatel põhjustel(üks autoimmuunhaigus) on kord aastas seda mõõdetud.
Aga mu lapsel oli küll madal ja tal olid ka sümptomid, sellepärast sai ka ekstra möödetud D-vitamiini taset. Tema saab küll juurde.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 4 külalist