Ath, üürikorter ja maskeerimine üldse

[Külaline]

Ma üürisin korteri sugulase lapsele. Sugulane, st odavalt. Ta on oma ath diagnoosi kinnitamise teel. Käisin ta pool ja see korter on kohutav.
Tal on aga ilmselt diagnoos. See diagnoos, ma saan aru, hõlmab ka koristamist ja korra hoidmist. Et nad ei suuda koristada, kui isegi tahaks. Et neid tembeldatakse laiskadeks ja lohakateks, aga tegelikult nad seda pole, vaid seda teeb nende diagnoos. Veel on nad väga tundlikud kriitika suhtes.
Nad õpivad maskeerima ja varjama oma ath st tulenevat käitumist. Ehk koristavad teiste pärast.
Mulle on see nüüd arusaadav, sugulane on selgitanud seda diagnoosi ja eripära.
Aga ma olen korteri omanik ja mu korter on nii kohutav. Mitte vaid laga, mida saab kokku lükata. Aga ka pindaldele on jäänud plekke, mis ei tule välja või on tekkinud veekahjustus.
Kuidas need ath inimesed üldse elada saavad ühiskonnas, kui nad ei " maskeeri" . Kõik me maskeerime asju, mida teeme selleks et on vaja? On vaja koristada. Kes seda ikka viitsib.
Ma olen nii nõutu nüüd selle diagnoosi pärast. Nagu peaks ise maskeerima, et pole hullu, ma mõistan. Kui tegelikult tekitab ikka viha ja pettumust.
Ma pean ikka olema see " mõistmatu ühiskond", kelle pärast peavad ath inimesed oma käitumist maskeerima, ehk koristama",olema normaalsed", kuigi neile on see 100korda raskem?

[Külaline]

Mis see diagnoos selles osas muudab? Kui inimene ei saa hakkama teise vara eest hoolitsemisega, siis tuleb tal leida muid viisid, kuidas seda teha, kasvõi palgata koristaja. Tema aga ei võta midagi ette ja lihtsalt rikub sinu kinnisvara. Kui tegemist oleks võõra inimesega, siis sa ju ei aktsepteeriks sellist asja. Samamoodi visataks ta välja mujalt, sest ta tekitab kv omanikule kahju. Kas tagatisraha üldse võtsid ja kas see katab tekkinud kahjustusi?

[Külaline]

Ütled, et kahjuks ei ole võimalik üürimisega jätkata. Kui võõrast vara hoida ei oska, siis pole kahjuks midagi teha. Tõenäoliselt peavad vanemad talle oma elamise ostma, seal võib teha, mida soovib.

[Külaline]

ATH küll, aga tervemõistuslik inimene peab ju aru saama, et kui tegu on võõra korteriga, siis ei saa lagastada ja lõhkuda nagu oma elamises. Keegi ei eelda vast suurpuhastust, aga enda tekitatud mustuse koristamisega peab inimene hakkama saama, kui tahab iseseisvalt elada. Võib-olla räägid sugulasega, et tema lapsele selgitaks? Ja kui sellest pole abi, siis tuleb välja tõsta, mis muud varianti seal ikka on. Kui sa pole just nii rikas, et üks kapitaalremont ees või taga...

[Külaline]

Mis see diagnoos selles osas muudab? Kui inimene ei saa hakkama teise vara eest hoolitsemisega, siis tuleb tal leida muid viisid, kuidas seda teha, kasvõi palgata koristaja. Tema aga ei võta midagi ette ja lihtsalt rikub sinu kinnisvara. Kui tegemist oleks võõra inimesega, siis sa ju ei aktsepteeriks sellist asja. Samamoodi visataks ta välja mujalt, sest ta tekitab kv omanikule kahju. Kas tagatisraha üldse võtsid ja kas see katab tekkinud kahjustusi?

Muidugi ei võtnud ju sugulaselt tagatisraha.
Keeruline on just see suguvõsas olev lähedane. Mul on töökaaslasel ka sugulane ath, ja teisel on laps ath. Nad on nii mõistvad nende suhtes. Nüüd, kui neil on diagnoos. Loevad ath raamatuid ja saavad temaga paremini hakkama, kui pole rangeud piire ja on rohkem mõistmist.
Arusaadav.
Ma olen ka sugulane ja peaks mõistma, mulle on seletatud.
Räägitud kui raske on neil.
Aga mina ja minu korter. Lõpeb ikka nii et "keegi ei mõista". Ühiskond ei mõista neid. Nii olen sugulase arust, kelle laps ta on, ka mõistmatu, kui olen vihane.

[Külaline]

Kui inimene ei saa hakkama teise vara eest hoolitsemisega, siis tuleb tal leida muid viisid, kuidas seda teha, kasvõi palgata koristaja.

Ma kardan, et isegi koristaja palkamine ei oleks antud juhul lahendus, kui üürnik ise üldse ei liiguta. Mõned plekid ja veekahjustused ei kannata nädal aega ootamist, kuni koristaja tuleb ja ära pühib. See koristaja peaks siis iga päev käima, aga mis see maksab, on iseküsimus.

[Külaline]

Aga mina ja minu korter. Lõpeb ikka nii et "keegi ei mõista". Ühiskond ei mõista neid. Nii olen sugulase arust, kelle laps ta on, ka mõistmatu, kui olen vihane.

Aga paku sugulasele välja, et käigu ja koristagu ise seda korterit, vähemalt korra nädalas.
Järjekordne tõestus, et tee head, saad vastu pead!

[Külaline]

Mis see diagnoos selles osas muudab? Kui inimene ei saa hakkama teise vara eest hoolitsemisega, siis tuleb tal leida muid viisid, kuidas seda teha, kasvõi palgata koristaja. Tema aga ei võta midagi ette ja lihtsalt rikub sinu kinnisvara. Kui tegemist oleks võõra inimesega, siis sa ju ei aktsepteeriks sellist asja. Samamoodi visataks ta välja mujalt, sest ta tekitab kv omanikule kahju. Kas tagatisraha üldse võtsid ja kas see katab tekkinud kahjustusi?

Muidugi ei võtnud ju sugulaselt tagatisraha.
Keeruline on just see suguvõsas olev lähedane. Mul on töökaaslasel ka sugulane ath, ja teisel on laps ath. Nad on nii mõistvad nende suhtes. Nüüd, kui neil on diagnoos. Loevad ath raamatuid ja saavad temaga paremini hakkama, kui pole rangeud piire ja on rohkem mõistmist.
Arusaadav.
Ma olen ka sugulane ja peaks mõistma, mulle on seletatud.
Räägitud kui raske on neil.
Aga mina ja minu korter. Lõpeb ikka nii et "keegi ei mõista". Ühiskond ei mõista neid. Nii olen sugulase arust, kelle laps ta on, ka mõistmatu, kui olen vihane.

Mingi veider ohvrimentaliteet on sul. Üks asi on oma laps, teine asi sugulane. ATH oleks nagu mingi surmatõbi, et las see vaeseke lagastab ja läbustab oma viimased elupäevad, tal ju nagunii varsti minek. Inimesed elavad selle häirega, käivad tööl, loovad pere, tegelevad oma hobidega. Sa räägiks nagu mingist puudega inimesest, kes vajab suurt erikohtlemist ja kelle pärast tuleb kogu elu ümber mängida. Kui tahad tõesti salliv olla, siis lõpeta inimese kohtlemine, nagu ta oleks eestkostega.

[Külaline]

Mida see maskeerimine tähendab?

[Külaline]

Nad õpivad maskeerima ja varjama oma ath st tulenevat käitumist. Ehk koristavad teiste pärast.

Eks käi tal siis pidevalt külas.

[Külaline]

Enne külaliste saabumist koristajad on kõik sandid või?

[Külaline]

ATH ei ole vabandus igasugusele käitumisele ja piiride mittetajumisele. Koolis tegelen ATH-dega iga päev. Ja nad on väga erinevad. ATH vajab just väga rangeid piire, väga järjekindlat kasvatust, muidu ei saa ta ühiskonnas hakkama. Ta peabki teadma, et kui teen nii, on tagajärg see. Kelle vanemad tegelevad kasvatmisega, toetavad teatud asjades, nendega ATH-dega muret pole, küll aga on täiesti käest ära need piirideta lapsed, kellel on ATH alati vabanduseks, miks pole asju kaasas, miks pole kodutöö tehtud, miks kaasa ei tee, miks klassis ringi jookseb jne. Kohutav segadus ei ole sobiv keskkond ka ATH inimesele endale, ta vajab organiseeritust ja korda enda ümber, et toime tulla. Kas kujutad ette, kui halb on tal endal selle laga sees elada. Kõik on kadunud, kõik on ta peale pahased, kedagi külla ei saa kutsuda jne, jne. Tema enda pärast tuleb öelda, et tuleb tagada kord või ta lendab sealt korterist.

[Külaline]

Käisin lapsena rõõmuga suures inimkarjas kolhoosipõllul kõplamas, aga kodus küülikuid toita oli mulle väga vastumeelne. Siis ei olnud aimugi kust omale vabanduseks uhke diagnoos leida.

[Külaline]

Käisin lapsena rõõmuga suures inimkarjas kolhoosipõllul kõplamas, aga kodus küülikuid toita oli mulle väga vastumeelne. Siis ei olnud aimugi kust omale vabanduseks uhke diagnoos leida.

Siis ei olnud ühestki tööst loobumiseks diagnoosist abi. Kui midagi oli vaja ära teha, siis tehti ka. Kelle jaoks oli see vähem vastumeelne, kelle jaoks rohkem, aga pole kuulnud, et keegi kodutööde kätte ära suri.

[Külaline]

Siis oli siis. Nüüd saadakse takkajärgi ath diagnoosi. Need inimesed ju räägivad kuidas neid juba lapsena kunagi ei mõistetud ja kuidas nad õppisid olema ühiskonnakõlbulikud läbi pingutuse ja maskeerimise. E olema hea laps.

[Külaline]

ATH ei ole tõesti õigustus, sest on võimalik ära õppida teatud rutiinid. Ma näiteks ka ei armasta koristada, olgugi, et pole mingit diagnoosi, aga teen seda, sest peab. Minu poeg on ka ATH, aga koristab, tal on konkreetsed kohustused (loomulikult see talle ei meeldi) ja vahetevahel tuleb talle endalegi mingi koristustuhin peale, kui näiteks keegi on külla tulemas.
Peab paika, et kunagi ei maksa midagi müüa, osta, ega rentida sugulastega. Kõik piirid ja vastutus tuleb ka paika panna koheselt.
Nüüdses olukorras istuksin ma maha selle üürilise ja tema emaga - seal samas korteris ja ütleksin, et ma näen ehmatusega, et korteri seisukord on muutunud, kui nii edasi läheb, pean ma hakkama remonti tegema ja selle eest maksma. Ükskõik, kui mõistev ma ka poleks, fakt on see, et koristamata jätmine kahjustab seda elamispinda. Seega nüüd on kaks võimalust, kas teete ise korteri korda ja seejärel palkate koristaja ( või ema käib ise koristamas) või ma olen sunnitud lõpetama korter välja üürimise.

[Külaline]

Siis oli siis. Nüüd saadakse takkajärgi ath diagnoosi. Need inimesed ju räägivad kuidas neid juba lapsena kunagi ei mõistetud ja kuidas nad õppisid olema ühiskonnakõlbulikud läbi pingutuse ja maskeerimise. E olema hea laps.

Ebameeldivaid asju tehes õppisid lapsed ennast kokku võtma ja ületama, tegema vajalikke töid. Tänapäeval muudkui rõhutakse diagnoosile, arvestamata, et täiskasvanuna ei huvita kõrvalisi inimesi kellegi diagnoos. Kui sa ei saa oma tööga või eluga hakkama, lükatakse sind kõrvale. Täiskasvanuna on see šokk palju suurem, kui korraga avastatakse, et peale ema-isa ei huvita kedagi, kas sa oled ATH või kes iganes, reeglid on kõigile ühesugused.

[Tolmukübe]

Aga mina ja minu korter. Lõpeb ikka nii et "keegi ei mõista". Ühiskond ei mõista neid. Nii olen sugulase arust, kelle laps ta on, ka mõistmatu, kui olen vihane.

Mis seal mõista, mõista võib ju mitmeti. Ega sina ei pea asjadest nii aru saama, kuidas see ema aru saab. Sina mõistad omamoodi. Mõistadki, et on asotsiaal, kes reostab ja lagastab ja tuleb välja tõsta, ja las siis see ema omakorda mõistab, et võõrast vara ei lagastata ja las siis koristab ära enda võsukese järelt. Ega sinu mõistmised pole vähem õiged, kui selle ema omad.

[Külaline]

Imestan, et teemaalgataja räägib noorest inimesest, nagu oleks too arstide poolt juba süüdimatuks tunnistatud - st. nagu tal oleks niivõrd raske vaimuhaigus, et inimene ei olegi võimeline oma tegude eest vastutama. Ja kelle puhul tuleb teistel inimestel teda lihtsalt järelvalvata, kuna temalt endalt - haigelt inimeselt- midagi nõuda ei saa.

Tegelikult, ath ei ole ju sellise raskusastmega haigus, mis muudab inimese süüdimatuks. Ehk ath puhul loetakse inimene täiesti vastutusvõimeliseks. Mis siis, et teatud asju võib tal olla raskem teha ja need võivad nõuda suuremat pingutust võrreldes inimesega, kellel ath-d ei ole.

Järelikult, selle noorel inimesel on kas võimalust: ta kas võtab ennast kokku ja jälgib, et ta teise inimese varale kahjustusi (mitte maha tulevad plekid, veekahjustused... ) ei tekita. Või kui tekitab - siis peab ta arvestama, et ta vastutab selle eest - maksab kordategemise omast taskust kinni.

Loomulikult on "korra hoidmine" lai mõiste ja näit. põrandal vedelevad riided, nurkadesse kogunev tolm, mustad nõud kraanikausis, toiduasjad ja elektroonikavidinad riiulil segiläbi vms. - see on ath-ga üürniku oma asi, kui ta segaduses elab ja omaniku asi see ei ole, sest tema vara näit. põrandal vedelev kampsun või köögis saiapuru sees olev telefoni laadija kuidagi ei kahjusta. Võib jah öelda, et ok, kui tal on ATH, las ta siis hüppab riidekuhilast kasvõi karguga üle - oma asi, tema kodu, teistele meeldima ja "maskeerima" tingimata ei pea.

Aga kuskilt läheb piir. Üürileandja vara lohakusest kahjustamine ei ole ok. On kaks võimalust 1) inimene võtab ennast niipalju kokku, et üürileandja vara ei kahjusta (kirjutab endale mingid meeldetuletused: "kuivata vesi ära" jms. 2) kui kahjustab, siis vastutab oma tegude eest, näit. rahaliselt. Ja siis on valik, kas kogu aeg kahjustatud asju välja maksta- maksta- maksta - või võtta ennast kokku.

Nii tuleb teemaalgatajal öeldagi: kuna sa ei ole vastustvõimetu raske vaimuhaige, siis - käitud minu kinnisvaraga nii, et kahjustusi ei teki. Kui mina üürisin sulle odava sõbrahinnaga kinnisvara - siis palun, hinda seda ja käitu minu kinnisvaraga vastutustundlikult! Või siis võtad oma tegude eest vastutuse ja maksad oma tekitatud kahjustused mulle kinni. Sest ath võib jah, küll muuta mõned asjad raskemaks - aga see ei muuda sind lausa süüdimatuks, kes mitte millegi eest ei vastuta.

Lapsikut emotsioonitsemist: "Aga mulle ei meeldi/ma ei viitsi elada nii, et sinu varale kahjustusi ei teki!" - seda ei pea korteriomanik arvesse võtma.

[Külaline]

Kui juhtub midagi, oleks viisakas omanikule ise öelda: "See asi sai veekahjustuse. Vabandust, ma olen vahel tähelepanematu ATH tõttu, aga kuidas ma nüüd hüvitada saaksin? Kas sa (te) ostad (ostate) uue ja ma maksan selle välja? Või hetkel ei vahetaks seda välja, sest mind ennast siin elades see ei häiri, aga ma maksan ikkagi kinni, et saaks välja vahetada siis, kui ma korteri üürimise lõpetan? "

Tekitada kahjustus ja kui omanik selle avastab, suhtuda umbes nii: "Ah see või? No mis siis. Mul on ATH, mis sa minust tahad, et ma hakkaks su asju hoidma või? " - see on matslik. Ja soodushinnaga välja üürinud (kes tuli vastu sellega, et võtab vähem üüri) tuttava suhtes lisaks veel tänamatu, stiilis, et heategu ei jää karistamata (või kuidas see ütlemine oligi). Aga üürileandja ei ole kohustatud head nägu tegema ja sellist suhtumist taluma, muidugi.