Miks keegi on vallaline?

[Külaline]

No kui siiani pole kedagi sinu jaoks meeldivat kohanud, siis mida vanemaks saad, seda vähem vajad inimest, kes eriti ei meeldigi.
Igaüht küll ei taha. Ei saa omaseks.

Mina olen kohanud endale meeldivaid ja mina olen meeldinud, aga mitte nii, et mõlemad meeldime teineteisele.

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

[Külaline]

Mina olen kohanud endale meeldivaid ja mina olen meeldinud, aga mitte nii, et mõlemad meeldime teineteisele.

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Nii võib ka olla, nagu minu sõbrannal, kellel on väga kõrge ego. Hüppab aga kohe kallale mehele, kes talle meeldib, vahet pole, kas see on suhtes või mida igenes. Tegelikult on neid tema kukelesaatjaid palju olnud, aga kohe kui see juhtub, siis sõbranna suhtumine muutub, ahh, see ongi üks tropp. Ja rohkem ta sellele asjale ei mõtle. Ta räägib ka, et tema on oma elus kõik mehed kätte saanud, keda tema on tahtnud, aga tegelikult see tõsi ei ole. Pigem tema soovmõtlemine.

[Külaline]

Mina olen kohanud endale meeldivaid ja mina olen meeldinud, aga mitte nii, et mõlemad meeldime teineteisele.

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Kindlasti mitte. Tegu on olnud ihaldusväärsete ja igati tasemel meestega.

[Külaline]

Hakkasin mõtlema, et äkki keegi ei kõlba, seepärast üksikuks jäänud. Näiteks mina ja sõbranna tundsime kunagi kolme vallalist meest, ühest ma ei tea praeguseks midagi, aga kaks neist on nüüdseks abielus ja laste isad. Aga ei kõlvanud neist kumbki meile. Aga kellegile nad kõlbasid, käisid tööl, polnud joodikud, jne. Ja oli noorena üks austaja, kes oli ka korralik mees, aga mulle ta ei meeldinud, nüüdseks samuti abielus ja lastega. Ma mõtlen, et kui mulle ei kõlba, siis kellegile ju kõlbab. Seetõttu ma olengi ka siin seda mõtet varasemalt välja käinud, et nn suurt armastust pole vaja oodata, kui mees ei joo, käib tööl, ei peksa jne, ja on sust huvitatud, tuleb ta ära võtta. Keegi ju võtab. Et vallalisuse põhjus võib-olla, et ei kõlba see, ega teine. Aga mehel tegelikult pole häda midagit. Tavaline inimene, nagu me kõik. Aga muidugi, kui oodatakse Jumal teab mida/keda, siis võidki ootama jääda. Nagu tundsin kunagi üht pensionäri, ta oligi vallaliseks jäänud, ja seletas mulle, et tema ootaski printsi valgel hobusel. Aga printsid on muinasjutus, mitte reaalses elus. Nagu üks mu tuttav mees mulle kunagi ütles, et mida armastuseks siis nimetada. Kui on "armastus", saab koos ikka elada. Kui keegi peab armastuseks tilu-lilu ja roosat õhkamist, ei siis muidugi paarilist pruugi tulla, või ei pruugi suhted kaua püsida. Või nagu mu elatanud sugulane ütleb - kellega sa elus kokku saad, nii palju sul siis valikut ongi. Mis on Jumala tõsi.
Mida arvate? Miks olete vallaline olnud, kas teil ka tulevasest idealiseeritud ettekujutlus? Tuleb, kes tuleb, kes ei tule, sellega ei saa nagunii paari mindud.

Aga äkki sa mäletad valesti? Võib-olla oli hoopis nii, et sina ei kõlvanud nendele meestele?

[Külaline]

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Nii võib ka olla, nagu minu sõbrannal, kellel on väga kõrge ego. Hüppab aga kohe kallale mehele, kes talle meeldib, vahet pole, kas see on suhtes või mida igenes. Tegelikult on neid tema kukelesaatjaid palju olnud, aga kohe kui see juhtub, siis sõbranna suhtumine muutub, ahh, see ongi üks tropp. Ja rohkem ta sellele asjale ei mõtle. Ta räägib ka, et tema on oma elus kõik mehed kätte saanud, keda tema on tahtnud, aga tegelikult see tõsi ei ole. Pigem tema soovmõtlemine.

Sa ei tundu väga hea sõbranna olevat.

[Külaline]

Aga kui mitte kunagi nii pole olnud.
Ja mida vanus edasi seda vähem võimalust, et nii tekib, et asi oleks vastastikune.

No kui siiani pole kedagi sinu jaoks meeldivat kohanud, siis mida vanemaks saad, seda vähem vajad inimest, kes eriti ei meeldigi.
Igaüht küll ei taha. Ei saa omaseks.

Kui me räägime päris vanadusest, mitte vanusest 50-60, siis minu arust vajab inimene just kedagi enda kõrvale. Et olla üksteisele toeks ja abiks.

[Külaline]

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Nii võib ka olla, nagu minu sõbrannal, kellel on väga kõrge ego. Hüppab aga kohe kallale mehele, kes talle meeldib, vahet pole, kas see on suhtes või mida igenes. Tegelikult on neid tema kukelesaatjaid palju olnud, aga kohe kui see juhtub, siis sõbranna suhtumine muutub, ahh, see ongi üks tropp. Ja rohkem ta sellele asjale ei mõtle. Ta räägib ka, et tema on oma elus kõik mehed kätte saanud, keda tema on tahtnud, aga tegelikult see tõsi ei ole. Pigem tema soovmõtlemine.

Noh, mind ei ole õnneks kunagi kukele saadetud, see võib päris ebameeldiv olla.

[Külaline]

Vaat, kui huvitav. Mule vist ei olegi sellist asja kunagi juhtunud, et mulle meeldib, aga mina ei meeldi.

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Kindlasti mitte. Tegu on olnud ihaldusväärsete ja igati tasemel meestega.

Kui igas mõttes - haridustasemelt, huvidelt, välimuselt, väärtushinnangutelt jne statistiliselt olla kuskil Gaussi kõvera keskel, siis nende teoreetiliselt sobilike partnerite arv ongi üsna suur. Aga kui olla emmas-kummas servas, siis on valikuvõimalused hoopis teised või lausa olematud, eriti Eestis.
Mina leidsin oma väga spetsiifilise huvide ja tollaste üsna ebarealistlike nõudmiste tõttu suure ime läbi endale sobiva abikaasa. Mingist “ihaldusväärsest valikute rohkusest” oli asi ikka väga kaugel ja seda 20ndate alguses. Ja nende koos oldud aastakümnete jooksul olen heal juhul paari üksikut meest kohanud, kes tunduvad sellised, et võibolla tahaks nendega mingit liini ajada, kui vallaline oleks. Nii et neil inimestel on vedanud, kes igal eluperioodil leiavad, et valikut on piisavalt.

[Külaline]

Ju siis oled eluaeg ainult alla lati mehi vaadanud.

Kindlasti mitte. Tegu on olnud ihaldusväärsete ja igati tasemel meestega.

Kui igas mõttes - haridustasemelt, huvidelt, välimuselt, väärtushinnangutelt jne statistiliselt olla kuskil Gaussi kõvera keskel, siis nende teoreetiliselt sobilike partnerite arv ongi üsna suur. Aga kui olla emmas-kummas servas, siis on valikuvõimalused hoopis teised või lausa olematud, eriti Eestis.
Mina leidsin oma väga spetsiifilise huvide ja tollaste üsna ebarealistlike nõudmiste tõttu suure ime läbi endale sobiva abikaasa. Mingist “ihaldusväärsest valikute rohkusest” oli asi ikka väga kaugel ja seda 20ndate alguses. Ja nende koos oldud aastakümnete jooksul olen heal juhul paari üksikut meest kohanud, kes tunduvad sellised, et võibolla tahaks nendega mingit liini ajada, kui vallaline oleks. Nii et neil inimestel on vedanud, kes igal eluperioodil leiavad, et valikut on piisavalt.

Mina ei ütelnud küll kusagil, et valikut on piisavalt. Ei ole. Jutt käis sellest, et meeldimine on õnneks olnud vastastikune.

[Külaline]

Mõni ei leia elu lõpuni kaaslast. Ja mõni abiellub veel 91-aastaselt mitmendat korda.
https://elu24.postimees.ee/8503112/klop ... elt-uuesti

[Külaline]

Ma olin 33a oma esimest eluaastat vallaline.
Lihtsalt enne ei leidunud kedagi, kes oleks mind naiseks palunud.
Kui sugulased mõnikord sünnipäevadel uurisid, miks minusugune kena ja haritud naine pole veel abielus, siis küsisin otseselt vastu, et kust ma nende arvates selle mehe leidma peaksin?
Et teen suure plakati "Olen loll ja otsin meest" ja lähen sellega kuhugi südalinna avalikku kohta seisma või.

Tegelikult ma lõpuks leidsin omale kaasa ajalehekuulutuse kaudu (siis polnud veel internetti leiutatud).
Umbes 2a jutti otsisin, kuulutused olid Soovis, Börsis, Ekspressis. Käisin igasuguste karvaste ja sulelistega küll kohvikutes, teatrites, loomaaias, muuseumides, niisama Kadriorus jalutamas.
See, kellega lõpuks pere lõin, ei olnud üldse algul atraktiivne mehekandidaat, ta küll vastas mu kuulutusele, aga esimesel kohtumisel mingit keemiat meie vahel ei tekkinud, küll aga töötasime üsna samas valdkonnas suht lähestikku asuvates asutustes ja tundus, et kuna oleme kolleegid, siis võiks meist head sõbrad saada, kellega koos lõunapausil käia.
Ja nüüd juba hõbepulmadki peetud.

[Külaline]

Aga kui mitte kunagi nii pole olnud.
Ja mida vanus edasi seda vähem võimalust, et nii tekib, et asi oleks vastastikune.

No kui siiani pole kedagi sinu jaoks meeldivat kohanud, siis mida vanemaks saad, seda vähem vajad inimest, kes eriti ei meeldigi.
Igaüht küll ei taha. Ei saa omaseks.

Kui me räägime päris vanadusest, mitte vanusest 50-60, siis minu arust vajab inimene just kedagi enda kõrvale. Et olla üksteisele toeks ja abiks.

Seda nimetatakse hooldajaks, mitte abikaasaks.

[Külaline]

Olen vallaline, sest mulle meeldivas elus ei näe ma mehel kohta ega mõtet. Ja see ei ole halvaga mõeldud. Lihtsalt mehel ei ole minusuguse inimesega midagi peale hakata.

Mulle meeldib kaugsuhe, on nii vallalisust kui ka koosolemist. Mis sinus on sellist, mis meest peletab?

No näiteks võin ma töölt koju tulla ja kogu ülejäänud õhtu raamatut lugeda. Ma ei soovi peale tööd inimestega suhelda. Mulle ei meeldi sõpradega koosviibimised ega külaliste võõrustamine. Tunnen end hästi 1-2 inimese seltskonnas, mitte enamas. No miks mõni mees peaks sellest huvitatud olema? Ei ole ju. Ja ma annan endale selgelt aru, et ma ei taha teise inimese pärast oma elustiili muuta ega soovi, et keegi peaks end minu pärast muutma. Ühesõnaga olen teistele igav inimene, ma arvan. Aga endale kõlban õnneks küll.

[Külaline]

No näiteks võin ma töölt koju tulla ja kogu ülejäänud õhtu raamatut lugeda. Ma ei soovi peale tööd inimestega suhelda. Mulle ei meeldi sõpradega koosviibimised ega külaliste võõrustamine. Tunnen end hästi 1-2 inimese seltskonnas, mitte enamas. No miks mõni mees peaks sellest huvitatud olema? Ei ole ju. Ja ma annan endale selgelt aru, et ma ei taha teise inimese pärast oma elustiili muuta ega soovi, et keegi peaks end minu pärast muutma. Ühesõnaga olen teistele igav inimene, ma arvan. Aga endale kõlban õnneks küll.

Mind su jutt küll ära ei hirmutanud kui selline naine oleks.

[Külaline]

Olen vallaline, sest mulle meeldivas elus ei näe ma mehel kohta ega mõtet. Ja see ei ole halvaga mõeldud. Lihtsalt mehel ei ole minusuguse inimesega midagi peale hakata.

Mulle meeldib kaugsuhe, on nii vallalisust kui ka koosolemist. Mis sinus on sellist, mis meest peletab?

No näiteks võin ma töölt koju tulla ja kogu ülejäänud õhtu raamatut lugeda. Ma ei soovi peale tööd inimestega suhelda. Mulle ei meeldi sõpradega koosviibimised ega külaliste võõrustamine. Tunnen end hästi 1-2 inimese seltskonnas, mitte enamas. No miks mõni mees peaks sellest huvitatud olema? Ei ole ju. Ja ma annan endale selgelt aru, et ma ei taha teise inimese pärast oma elustiili muuta ega soovi, et keegi peaks end minu pärast muutma. Ühesõnaga olen teistele igav inimene, ma arvan. Aga endale kõlban õnneks küll.

Kas sul on lapsed juba suured ja kodust välja lennanud?

[Külaline]

No näiteks võin ma töölt koju tulla ja kogu ülejäänud õhtu raamatut lugeda. Ma ei soovi peale tööd inimestega suhelda. Mulle ei meeldi sõpradega koosviibimised ega külaliste võõrustamine. Tunnen end hästi 1-2 inimese seltskonnas, mitte enamas.

Mina olen ka selline. Mu mees on suurem suhtleja. Mulle sobib see, et ta käib ringi ja suhtleb ja ei ohi, et miks ma ei viitsi kaasa minna. Talle sobib see, et kui ta siis oma suhtlemistuurilt koju tuleb (nt mõnelt ürituselt), siis ma ei ohi, et kus sa olid, miks sa nii kaua olid jne. Tema laseb minul olla ja mina lasen temal olla. Meil on koos omad hetked. Me kummalgi on suht väike vajadus üksteisega ninapidi koos olla, meile mõlemale meeldib teadmine, et maailmas on keegi nn minu inimene, kelle peale saab loota; kes kaasa mõtleb; kes aitab vajadusel keerulises olukorras lahenduse leida; kes ei tee maha; kellega saab maailma asju arutada, aga ka soovi korral nt kahekesi reisile minna, kui tuju tuleb.

[Külaline]

No kui siiani pole kedagi sinu jaoks meeldivat kohanud, siis mida vanemaks saad, seda vähem vajad inimest, kes eriti ei meeldigi.
Igaüht küll ei taha. Ei saa omaseks.

Kui me räägime päris vanadusest, mitte vanusest 50-60, siis minu arust vajab inimene just kedagi enda kõrvale. Et olla üksteisele toeks ja abiks.

Seda nimetatakse hooldajaks, mitte abikaasaks.

Aga, mida siis sõna abikaasa sinu arvates tähendab? See tähendabki abi + kaasa. Abistav kaaslane. Ja kui abistamine on vastastikune, siis mis seal küll halba on.

[Külaline]

Peab see miski olema, mis tõmbab.
Kas see on just suur ja tugev armastus, ei teagi. Aga see mees peab väga-väga meeldima.

Ja naine peab ka mehele meeldima.

Loomulikult.

Tähtis on see, et mina ise tahan hullult seda meest.

[Külaline]

Ja naine peab ka mehele meeldima.

Loomulikult.

Tähtis on see, et mina ise tahan hullult seda meest.

Ja kui tema sind ei taha, siis midagi suhtest välja ei tule. Või kui ainult lepib sinuga kuidagi, tegelikult armastab teist. Tundub, et sinu pähe selline variant ei mahu, aga on täitsa olemas. Sellised pealetükkivad egonaised tegelikult väga kellelegi ei meeldi, kuigi nad ise arvavad vastupidist.

[Külaline]

Ja naine peab ka mehele meeldima.

Loomulikult.

Tähtis on see, et mina ise tahan hullult seda meest.

Sa olid vists see maniakk, kes peab armastuseks seda, kui kedagi maniakaalselt tahta, tähtis pole, mida teine soovib või arvab.