Lapsed ja järelvalve

[Külaline]

Algklassides käisin samuti õhtuses vahetuses (Tallinnas). Läksin ise, aga õhtul tuli ema vastu, sest talvel kella 6 ajal oli pime ja I kl laps üksi pimedas tundus murettekitav. Ma olin vaiksem laps, ei olnud eriti bravuurikas ja ema vastutulek tundus ikka hea. Alates II klassist, kui oli tekkinud sõbranna, kes elas lähedal, läksime ja tulime koolist koos.

Jeerum, sa oleksid nagu minust kirjutanud, ainult et mina käisin Pärnus koolis!

[Külaline]

Oijah, unustasin, et ei teatagi ju, et teisi kohti peale Tallinna on ka olemas...

Hakkab jälle peale. Miks on vaja alati halvustama hakata? Igaüks räägib ju lihtsalt enda kogemusest: tallinlased Tallinnast ja mujalt pärit inimesed nendest kohtadest, kus nemad lapsena elasid.

Einoh, see kes elas lapsena Tallinnas ja kahtles ,et mujal nuusutas liimi vaid käputäis lapsi , see ju hakkas vaidlema, et nii see polnud võimalik jne. Aga oli..

[Külaline]

Algklassides käisin samuti õhtuses vahetuses (Tallinnas). Läksin ise, aga õhtul tuli ema vastu, sest talvel kella 6 ajal oli pime ja I kl laps üksi pimedas tundus murettekitav. Ma olin vaiksem laps, ei olnud eriti bravuurikas ja ema vastutulek tundus ikka hea. Alates II klassist, kui oli tekkinud sõbranna, kes elas lähedal, läksime ja tulime koolist koos.

Jeerum, sa oleksid nagu minust kirjutanud, ainult et mina käisin Pärnus koolis!

Ja mina vihkasin kooli vastutulekut ja üldse vanematega koos väljas käimist juba esimeses klassis ! Oi mu suurimateks rõõmuhetkedeks olid need, kui sain üksinda salaja minna Tartus nt teiselepoole jõge Leninakani poodi, või kesklinnas üle suure ristmikku kaubamaja juurde või Riiamäele..

[Külaline]

Need kes ellu jäid, on kindlasti targad ja tublid. Kui sinuga mingi õnnetus oleks juhtunud, siis su vanemad vanaemale vist nii tänulikud poleks olnud ka. Võiks ju praegu lapsed näiteks tänavale elama saata. Kes ellu jäävad ja toime tulevad, on kindlasti palju paremate ellujäämisoskustega kui need, kes praegu siin kodus järelvalve all kasvavad.

Eks siis oleks tulnud vanematel peeglisse vaadata, mitte vanaema süüdistada. Vanaema vaevalt päevad otsa diivani peal istus ja telekat vaatas, nõuka ajal polnud see kuidagi võimalik. Üks töö ajas teist taga, polnud siis aega päevad läbi last kantseldada.

Eks ta nii oli. Kui mõni räägib heldimusega, et näe, mina olin lapsena suved otsa vanaema juures, aga nüüd minu ema võtab lapselapsi vaid korra nädalas ja puhkuse ajal mitte terve suve, vaid nädalakese, küll on halb vanaema. Aga ega nad ise sellise hoidmisega tänapäeval ikka rahul poleks, kus lapselaps on täiesti omapead. Ise olin ka Lõuna-Eestis vanaema juures talus kõik suvevaheajad ja koolivaheajad. Minuga ei tegelenud vanema vähimalgi määral, hommikul magasin kaua ja võtsin ise külmkapist süüa, päev otsa uitasin ringi, päeval sõin midagi aiast ja õhtul sai siis lauas süüa. See oli ainuke kord päevas, kui vanaema üldse nägin. Mina toimetasin oma asju, ka ohtlikke, vanaema tegi oma asju. Kui tänapäeval keegi nii laste eest hoolitseks, tuleks kohe lastekaise kohale.

Tänapäeva maalapsed kasvavad suures osas samamoodi, mingit lastekaitset ei tule ja lapsed on kahe jalaga maa peal

[Külaline]

Oijah, unustasin, et ei teatagi ju, et teisi kohti peale Tallinna on ka olemas...

Hakkab jälle peale. Miks on vaja alati halvustama hakata? Igaüks räägib ju lihtsalt enda kogemusest: tallinlased Tallinnast ja mujalt pärit inimesed nendest kohtadest, kus nemad lapsena elasid.

Einoh, see kes elas lapsena Tallinnas ja kahtles ,et mujal nuusutas liimi vaid käputäis lapsi , see ju hakkas vaidlema, et nii see polnud võimalik jne. Aga oli..

Kas sa üldse koolis käisid? Vaadates kirjutamist...

[Külaline]

Hakkab jälle peale. Miks on vaja alati halvustama hakata? Igaüks räägib ju lihtsalt enda kogemusest: tallinlased Tallinnast ja mujalt pärit inimesed nendest kohtadest, kus nemad lapsena elasid.

Einoh, see kes elas lapsena Tallinnas ja kahtles ,et mujal nuusutas liimi vaid käputäis lapsi , see ju hakkas vaidlema, et nii see polnud võimalik jne. Aga oli..

Kas sa üldse koolis käisid? Vaadates kirjutamist...

Mu vanaema tavatses ikka öelda, et mõni käis vist kolm talve külakoolis ja ülejäänud aja oli ahju taga.

[Külaline]

Hakkab jälle peale. Miks on vaja alati halvustama hakata? Igaüks räägib ju lihtsalt enda kogemusest: tallinlased Tallinnast ja mujalt pärit inimesed nendest kohtadest, kus nemad lapsena elasid.

Einoh, see kes elas lapsena Tallinnas ja kahtles ,et mujal nuusutas liimi vaid käputäis lapsi , see ju hakkas vaidlema, et nii see polnud võimalik jne. Aga oli..

Kas sa üldse koolis käisid? Vaadates kirjutamist...

Mis mu kirjutamisel viga on? Kas tänapäeval on mingid uued grammatikareeglid või? Mina lõpetasin põhikooli 89.aastal

[Külaline]

Einoh, see kes elas lapsena Tallinnas ja kahtles ,et mujal nuusutas liimi vaid käputäis lapsi , see ju hakkas vaidlema, et nii see polnud võimalik jne. Aga oli..

Kas sa üldse koolis käisid? Vaadates kirjutamist...

Mis mu kirjutamisel viga on? Kas tänapäeval on mingid uued grammatikareeglid või? Mina lõpetasin põhikooli 89.aastal

Koma ees tühik on silmadele üks jubedamaid pauke.

[Külaline]

Kas sa üldse koolis käisid? Vaadates kirjutamist...

Mis mu kirjutamisel viga on? Kas tänapäeval on mingid uued grammatikareeglid või? Mina lõpetasin põhikooli 89.aastal

Koma ees tühik on silmadele üks jubedamaid pauke.

No seda meil koolis ei õpetatud ju, meil polnud arvuteid ja käsitsi kirjutades polnud sellist asja nagu "tühik", oli sõnade vahe, kus keegi ei vaadanud, kus see koma sattus. Ja no ei harju ära enam vanast peast..mind ennast see nagu üldse ei häiri, kui keegi samamoodi kirjutab

[Külaline]

Mis mu kirjutamisel viga on? Kas tänapäeval on mingid uued grammatikareeglid või? Mina lõpetasin põhikooli 89.aastal

Koma ees tühik on silmadele üks jubedamaid pauke.

No seda meil koolis ei õpetatud ju, meil polnud arvuteid ja käsitsi kirjutades polnud sellist asja nagu "tühik", oli sõnade vahe, kus keegi ei vaadanud, kus see koma sattus. Ja no ei harju ära enam vanast peast..mind ennast see nagu üldse ei häiri, kui keegi samamoodi kirjutab

Nii see kindlasti ei olnud, olen sinust 2 aastat vanem.

[Tolmukübe]

Ja õnnetusi on alati juhtunud ja juhtub ka edaspidi!

Ja praegu juhtub lastega õnnetusi kordades vähem kui nõuka ajal, selles on vahe. Küsi chat gpt käest, kui sa mind ei usu. Ja see tuleneb otseselt paremast järelvalvest.

Otseselt see tuleneb sellest, et lapsed istuvad viksilt kodus arvutis ega käi kuskil. Tegijal juhtub, öeldakse. Kui sa ikka kuskil ringi ei konda, nt koos sõpradega ja nendega koos pättusi ei tee, siis ei juhtu sinuga midagi, kui kodus telos passid. Kui väiksem laps väljas mängimas ei käi, vaid vahib turvaliselt kodus nelja seina vahel (telos või arvutis), siis ei saa ka temaga mingit õnnetust juhtuda.

[Külaline]

Kolmandik lapsi on ülekaalus või rasvunud. Lisaks kimbutavad lapsi rohkem kui kunagi varem vaimsed häired.
Järelevalve?

[Külaline]

Ja õnnetusi on alati juhtunud ja juhtub ka edaspidi!

Ja praegu juhtub lastega õnnetusi kordades vähem kui nõuka ajal, selles on vahe. Küsi chat gpt käest, kui sa mind ei usu. Ja see tuleneb otseselt paremast järelvalvest.

Otseselt see tuleneb sellest, et lapsed istuvad viksilt kodus arvutis ega käi kuskil. Tegijal juhtub, öeldakse. Kui sa ikka kuskil ringi ei konda, nt koos sõpradega ja nendega koos pättusi ei tee, siis ei juhtu sinuga midagi, kui kodus telos passid. Kui väiksem laps väljas mängimas ei käi, vaid vahib turvaliselt kodus nelja seina vahel (telos või arvutis), siis ei saa ka temaga mingit õnnetust juhtuda.

Aga milleks siis paljudel peredel õued ja aiad on? Seal väiksemad lapsed mängida (ja sõpru külla kutsuda) ei tohi? Oma lapsepõlves toimus meil enamus õuemänge just hoovi peal, kus täiskasvanu sai jälgida, kus me olime ja mis tegime. Nädalavahetusel ja puhkuse ajal pered lastega kuhugi (randa, metsa, laadale, spordivõistlusele) ei lähe? Siis võib juba küsida, et kas vanemad kujutasidki ette pereelu sellisena, et laps istub ekraanis ja täiskasvanud elavad mingit oma elu, nagu last enam- vähem polegi olemas?

[Külaline]

Mis mu kirjutamisel viga on? Kas tänapäeval on mingid uued grammatikareeglid või? Mina lõpetasin põhikooli 89.aastal

Koma ees tühik on silmadele üks jubedamaid pauke.

No seda meil koolis ei õpetatud ju, meil polnud arvuteid ja käsitsi kirjutades polnud sellist asja nagu "tühik", oli sõnade vahe, kus keegi ei vaadanud, kus see koma sattus. Ja no ei harju ära enam vanast peast..mind ennast see nagu üldse ei häiri, kui keegi samamoodi kirjutab

Ära nalja tee. Ma läksin 1. klassi 1980. aastal ja kirjatehnikat õpiti kohe 1. klassis. Ja ka edaspidi hinnati seda eraldi hindega nii emakeele kui võõrkeelte kirjalike tööde puhul. Aga vabandan, ma olen Tallinnast. Võibolla mujal oli teistmoodi, nii et ei hakka igaks juhuks üldistama.

[Külaline]

Koma ees tühik on silmadele üks jubedamaid pauke.

No seda meil koolis ei õpetatud ju, meil polnud arvuteid ja käsitsi kirjutades polnud sellist asja nagu "tühik", oli sõnade vahe, kus keegi ei vaadanud, kus see koma sattus. Ja no ei harju ära enam vanast peast..mind ennast see nagu üldse ei häiri, kui keegi samamoodi kirjutab

Ära nalja tee. Ma läksin 1. klassi 1980. aastal ja kirjatehnikat õpiti kohe 1. klassis. Ja ka edaspidi hinnati seda eraldi hindega nii emakeele kui võõrkeelte kirjalike tööde puhul. Aga vabandan, ma olen Tallinnast. Võibolla mujal oli teistmoodi, nii et ei hakka igaks juhuks üldistama.

Aga ma ei mäleta tõesti seda, et mingist "tühikust" oleks räägitud. Öeldi, mis sõnade ees on koma, aga selle asukohast ei mäleta küll, et oleks räägitud. See tuli ikka koos arvutiõppega, aga meie väikelinnas jõudis arvutiõpe koolidesse 90-ndatel ja siis ma enam ei käinud koolis vaid tööl. Ning üsna selge, et mingid asjad lihtsalt lähevad ka meelest, minu jaoks on oluliseimad reeglid "tugev või nõrk täht" ja "kokku-lahku kirjutamine. Seda kus koma on, kas enne või pärast tühikut, sellele ma pole kunagi tähelepanu pööranud ja see ei häiri mind ka lugedes. Tõenäoliselt seos arvutiõppe puudumisega kooliajal..

[Külaline]

No seda meil koolis ei õpetatud ju, meil polnud arvuteid ja käsitsi kirjutades polnud sellist asja nagu "tühik", oli sõnade vahe, kus keegi ei vaadanud, kus see koma sattus. Ja no ei harju ära enam vanast peast..mind ennast see nagu üldse ei häiri, kui keegi samamoodi kirjutab

Ära nalja tee. Ma läksin 1. klassi 1980. aastal ja kirjatehnikat õpiti kohe 1. klassis. Ja ka edaspidi hinnati seda eraldi hindega nii emakeele kui võõrkeelte kirjalike tööde puhul. Aga vabandan, ma olen Tallinnast. Võibolla mujal oli teistmoodi, nii et ei hakka igaks juhuks üldistama.

Aga ma ei mäleta tõesti seda, et mingist "tühikust" oleks räägitud. Öeldi, mis sõnade ees on koma, aga selle asukohast ei mäleta küll, et oleks räägitud. See tuli ikka koos arvutiõppega, aga meie väikelinnas jõudis arvutiõpe koolidesse 90-ndatel ja siis ma enam ei käinud koolis vaid tööl. Ning üsna selge, et mingid asjad lihtsalt lähevad ka meelest, minu jaoks on oluliseimad reeglid "tugev või nõrk täht" ja "kokku-lahku kirjutamine. Seda kus koma on, kas enne või pärast tühikut, sellele ma pole kunagi tähelepanu pööranud ja see ei häiri mind ka lugedes. Tõenäoliselt seos arvutiõppe puudumisega kooliajal..

Ära seleta. Sellist asja oleks oma pika elu jooksul ikka võinud ära õppida. Niimoodi kirjutavad ainult täiesti kirjaoskamatud inimesed ja see on väga suur viga. Samal pulgal nendega, kes panevad pealkirja lõppu punkti. Ilmselt kedagi neist ei häiri, kes väga suuri kirjavigu teevad, ega nad muidu neid ju ei teeks. Jäta siis nüüd meelde, mitte ära vaidle vastu, et sinul koolis ei õpetatud. Olen ka 50+ ja ei mäleta tõesti, mida seal koolis täpsemalt räägiti, aga tühikut kuskile koma ette ei tuleks pähegi panna. Raamatuid ju ikka lugesid, lisaks kirjutati sel ajal palju ka trükimasinaga. Et sinule koolis ei õpetatud pole esiteks tõsi, sest ega kõike ikka käsikirjas ei kirjutatud, vaid trükiti, teiseks pole võimalik, et sa oma ülejäänud elu jooksul pole seda ära õppinud.

[Külaline]

Ära nalja tee. Ma läksin 1. klassi 1980. aastal ja kirjatehnikat õpiti kohe 1. klassis. Ja ka edaspidi hinnati seda eraldi hindega nii emakeele kui võõrkeelte kirjalike tööde puhul. Aga vabandan, ma olen Tallinnast. Võibolla mujal oli teistmoodi, nii et ei hakka igaks juhuks üldistama.

Aga ma ei mäleta tõesti seda, et mingist "tühikust" oleks räägitud. Öeldi, mis sõnade ees on koma, aga selle asukohast ei mäleta küll, et oleks räägitud. See tuli ikka koos arvutiõppega, aga meie väikelinnas jõudis arvutiõpe koolidesse 90-ndatel ja siis ma enam ei käinud koolis vaid tööl. Ning üsna selge, et mingid asjad lihtsalt lähevad ka meelest, minu jaoks on oluliseimad reeglid "tugev või nõrk täht" ja "kokku-lahku kirjutamine. Seda kus koma on, kas enne või pärast tühikut, sellele ma pole kunagi tähelepanu pööranud ja see ei häiri mind ka lugedes. Tõenäoliselt seos arvutiõppe puudumisega kooliajal..

Ära seleta. Sellist asja oleks oma pika elu jooksul ikka võinud ära õppida. Niimoodi kirjutavad ainult täiesti kirjaoskamatud inimesed ja see on väga suur viga. Samal pulgal nendega, kes panevad pealkirja lõppu punkti. Ilmselt kedagi neist ei häiri, kes väga suuri kirjavigu teevad, ega nad muidu neid ju ei teeks. Jäta siis nüüd meelde, mitte ära vaidle vastu, et sinul koolis ei õpetatud. Olen ka 50+ ja ei mäleta tõesti, mida seal koolis täpsemalt räägiti, aga tühikut kuskile koma ette ei tuleks pähegi panna. Raamatuid ju ikka lugesid, lisaks kirjutati sel ajal palju ka trükimasinaga. Et sinule koolis ei õpetatud pole esiteks tõsi, sest ega kõike ikka käsikirjas ei kirjutatud, vaid trükiti, teiseks pole võimalik, et sa oma ülejäänud elu jooksul pole seda ära õppinud.

Trükimasinaga kokkupuuteid polnud, ja raamatuist lugesin ikka sisu ,mitte ei vaadanud, kus koma on.Ja ei ole tõesti seda nagu ülejäänud elu jooksul ka järginud, et mingi selline reegel on, no ma ei ole sellele tähelepanu pööranud kunagi, tundub nii tühine ja lause sisu mittemuutev asi, sõnad ka õigesti kirjutatud..

[Külaline]

Ja praegu juhtub lastega õnnetusi kordades vähem kui nõuka ajal, selles on vahe. Küsi chat gpt käest, kui sa mind ei usu. Ja see tuleneb otseselt paremast järelvalvest.

Otseselt see tuleneb sellest, et lapsed istuvad viksilt kodus arvutis ega käi kuskil. Tegijal juhtub, öeldakse. Kui sa ikka kuskil ringi ei konda, nt koos sõpradega ja nendega koos pättusi ei tee, siis ei juhtu sinuga midagi, kui kodus telos passid. Kui väiksem laps väljas mängimas ei käi, vaid vahib turvaliselt kodus nelja seina vahel (telos või arvutis), siis ei saa ka temaga mingit õnnetust juhtuda.

Aga milleks siis paljudel peredel õued ja aiad on? Seal väiksemad lapsed mängida (ja sõpru külla kutsuda) ei tohi? Oma lapsepõlves toimus meil enamus õuemänge just hoovi peal, kus täiskasvanu sai jälgida, kus me olime ja mis tegime. Nädalavahetusel ja puhkuse ajal pered lastega kuhugi (randa, metsa, laadale, spordivõistlusele) ei lähe? Siis võib juba küsida, et kas vanemad kujutasidki ette pereelu sellisena, et laps istub ekraanis ja täiskasvanud elavad mingit oma elu, nagu last enam- vähem polegi olemas?

On jus sellestki teemasid olnud, et õues mängivad lapsed häirivad naabreid, kuna need kilkavad ja teevad lärmi
Ei juleta vist lapsi oma hoovi ka mängima lasta.

[Külaline]

Aga ma ei mäleta tõesti seda, et mingist "tühikust" oleks räägitud. Öeldi, mis sõnade ees on koma, aga selle asukohast ei mäleta küll, et oleks räägitud. See tuli ikka koos arvutiõppega, aga meie väikelinnas jõudis arvutiõpe koolidesse 90-ndatel ja siis ma enam ei käinud koolis vaid tööl. Ning üsna selge, et mingid asjad lihtsalt lähevad ka meelest, minu jaoks on oluliseimad reeglid "tugev või nõrk täht" ja "kokku-lahku kirjutamine. Seda kus koma on, kas enne või pärast tühikut, sellele ma pole kunagi tähelepanu pööranud ja see ei häiri mind ka lugedes. Tõenäoliselt seos arvutiõppe puudumisega kooliajal..

Ära seleta. Sellist asja oleks oma pika elu jooksul ikka võinud ära õppida. Niimoodi kirjutavad ainult täiesti kirjaoskamatud inimesed ja see on väga suur viga. Samal pulgal nendega, kes panevad pealkirja lõppu punkti. Ilmselt kedagi neist ei häiri, kes väga suuri kirjavigu teevad, ega nad muidu neid ju ei teeks. Jäta siis nüüd meelde, mitte ära vaidle vastu, et sinul koolis ei õpetatud. Olen ka 50+ ja ei mäleta tõesti, mida seal koolis täpsemalt räägiti, aga tühikut kuskile koma ette ei tuleks pähegi panna. Raamatuid ju ikka lugesid, lisaks kirjutati sel ajal palju ka trükimasinaga. Et sinule koolis ei õpetatud pole esiteks tõsi, sest ega kõike ikka käsikirjas ei kirjutatud, vaid trükiti, teiseks pole võimalik, et sa oma ülejäänud elu jooksul pole seda ära õppinud.

Trükimasinaga kokkupuuteid polnud, ja raamatuist lugesin ikka sisu ,mitte ei vaadanud, kus koma on.Ja ei ole tõesti seda nagu ülejäänud elu jooksul ka järginud, et mingi selline reegel on, no ma ei ole sellele tähelepanu pööranud kunagi, tundub nii tühine ja lause sisu mittemuutev asi, sõnad ka õigesti kirjutatud..

No arusaadav. Aga jäta siis nüüd meelde, et tühik käib kirjavahemärgi taga. "Sina" kirjutatakse suure tähega, kui inimesest lugu pead. Palkirja järgi ei panda kunagi punkti.

[Külaline]

"Sina" kirjutatakse suure tähega, kui inimesest lugu pead.

Vabandust, aga see on küll täielik overkill. Mind jubedalt häirib, kui mingid tuttavad inimesed kirjutavad messengeris kogu vestluse mind suure algustähega sinatades. Alati tahaks öelda, et võtke vabalt, suhelge nii nagu te päriselus suhtlete.