Inimesed ei saa enam naljast aru

[Külaline]

Kas nõustute? Mina olen juba viimased maeiteamituaastat mõelnud, et kas eestlase huumorimeel kadus koos Euroopa Liitu astumisega. Nooremate inimeste seltskonnas pead ikka mõtlema, et mille kohta on paslik nalja heita. Omavanustega (50+) inimeste puhul seda muret ei ole.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12059 ... YwJGwwJGgw

[Külaline]

Või siis on naljad muutunud, mis on normaalne protsess minu arvates. Ma küll ei ütleks, et noored nalja ei tee, mu oma lapsed ja nende sõbrad kõik teevad oma nalju, osad neist on mulle naljakad, osad mitte.
Pigem ma arvan, et kuna infot liigub nii megakogustes, enam ei vaata inimesed samu kolme telekanalit ega loe samu kahte ajalehte, siis on nali väga mitmekesiseks muutunud ja kuna konteksti teadmine on nalja puhul äärmiselt oluline, siis seepärast jääbki palju nalja mõistmata.

[Külaline]

Nagu siitki foorumist just äsja lugeda sai - iga nalja, irooniat, sarkasmi ja ka musta huumorit võtab keegi sõna-sõnalt ja teeb sellest üüratu probleemi ja vastandumise. Ja siis läheb mõnitamine lahti...

[Külaline]

Nagu siitki foorumist just äsja lugeda sai - iga nalja, irooniat, sarkasmi ja ka musta huumorit võtab keegi sõna-sõnalt ja teeb sellest üüratu probleemi ja vastandumise. Ja siis läheb mõnitamine lahti...

Foorumi puhul on põhjuseks kirjalik suhtlus. Silmast-silma suhtluse puhul on taustal olemas ütleja näoilme, intonatsioon, rõhud - palju selgem on, kas ütleja teeb nalja või solvab. Kirjapildis jääb see lugeja otsustada, millise emotsiooni ta juurde mõtleb - ja pole ime, et tihti kardetakse hullemat. See on inimlik. Miks kasutatakse emotikone - just selle pärast, et natukenegi emotsioone näha lasta. Paljud aga ei kasuta või ei mõista, mida mingi emotikon tähendab.

[Külaline]

Nagu siitki foorumist just äsja lugeda sai - iga nalja, irooniat, sarkasmi ja ka musta huumorit võtab keegi sõna-sõnalt ja teeb sellest üüratu probleemi ja vastandumise. Ja siis läheb mõnitamine lahti...

Sulle juba öeldi ja sa ei saa ikka aru.
Sa oled nõme kiusaja, mõnitaja ja tühikargaja.
See ei ole ei nali, huumor, ei iroonia ega sarkasm.
Sinu intelligentsitase on tõenäoliselt olematu, sest sa ei ole saanud ega saa aru, mida sa valesti teed.

[Külaline]

Nagu siitki foorumist just äsja lugeda sai - iga nalja, irooniat, sarkasmi ja ka musta huumorit võtab keegi sõna-sõnalt ja teeb sellest üüratu probleemi ja vastandumise. Ja siis läheb mõnitamine lahti...

Sulle juba öeldi ja sa ei saa ikka aru.
Sa oled nõme kiusaja, mõnitaja ja tühikargaja.
See ei ole ei nali, huumor, ei iroonia ega sarkasm.
Sinu intelligentsitase on tõenäoliselt olematu, sest sa ei ole saanud ega saa aru, mida sa valesti teed.

Tänan arusaamatul põhjusel tsiteerimise eest. Keda sa tegelikult silmas pead?

[Külaline]

Eestlased on olnud minu arust suured naljategijad. Tegelikult, hakates mõtlema millised on me naljad, on need kellegi teise üle või arvelt. Seda teise üle naermist enam ei armastata, kuna see on hakanud haiget tegema ja tundeid riivama. Võib- olla oli nii ka varem, aga ega ei öeldud välja et solvas, kui solvas.

[Külaline]

Ei tea kas kuulus " inglise huumor" inglismaal on endiselt au sees?
Või telesaated, kus tausatal on naer, kus üksteise üle tehakse nalja. Nalja? Või mõnitatakse ja susatakse ära viisakate sõnadega

[Tolmukübe]

Mulle tundub, et üleüldine vingumine on moodi läinud, ja lumehelbekesed on aktiviseerunud, saavad endid haletseda, siis keegi tunneb neile kaasa, nendega arvestatakse.. Tegelikult pole neil viga midagi, tahavad lihtsalt tähelepanu keskpunktis olla. Või on kroonilised solvujad, need ka on hakanud häält tõstma, sellistele just sobib, mida psühholoogid nüüd on õpetama hakanud, et sina oled kõige tähtsam.. Eks ta mingit pidi ju õige on, aga niiviisi saavd egoistid aktiviseeruda, leiavad alati, mille kallal vinguda... Alltekst ikka, et tema on hea (ära solvatud ohver), aga sina oled paha.. Sellisele pole mõtet tähelepanu pöörata, tuleb eemale hoida. Kui inimene naljast aru ei saa ja oskab ainult (teistest) halba mõelda, oma vaimse tervise huvides on õigem sealt eemale hoida.

[Külaline]

Eestlased on olnud minu arust suured naljategijad. Tegelikult, hakates mõtlema millised on me naljad, on need kellegi teise üle või arvelt. Seda teise üle naermist enam ei armastata, kuna see on hakanud haiget tegema ja tundeid riivama. Võib- olla oli nii ka varem, aga ega ei öeldud välja et solvas, kui solvas.

TA olen. Jah, nii see on. Küll tšuktšide, venelaste, soomlaste ja mustanahaliste arvelt, mis pänapäeval poleks enam poliitiliselt korrektne. Samas, kui need naljad pole kurjad vaid viitavad naljakatele kultuurilistele või muudele erinevustele, siis minu jaoks on see okei. Noorem põlvkond muidugi minestaks kunagise Kreisiraadio sketši peale, kus Ku Klux Klani riietuses tegelane mõnitab mustanahalist, et "sinu jaoks on see karneval, n**ger".

[Külaline]

Eestlased on olnud minu arust suured naljategijad. Tegelikult, hakates mõtlema millised on me naljad, on need kellegi teise üle või arvelt. Seda teise üle naermist enam ei armastata, kuna see on hakanud haiget tegema ja tundeid riivama. Võib- olla oli nii ka varem, aga ega ei öeldud välja et solvas, kui solvas.

TA olen. Jah, nii see on. Küll tšuktšide, venelaste, soomlaste ja mustanahaliste arvelt, mis pänapäeval poleks enam poliitiliselt korrektne. Samas, kui need naljad pole kurjad vaid viitavad naljakatele kultuurilistele või muudele erinevustele, siis minu jaoks on see okei. Noorem põlvkond muidugi minestaks kunagise Kreisiraadio sketši peale, kus Ku Klux Klani riietuses tegelane mõnitab mustanahalist, et "sinu jaoks on see karneval, n**ger".

Kultuurilisi erinevusi ja üldse erinuvusi tuleb austada.
Kui õige on selle üle nalja visata?

[Külaline]

Kultuurilisi erinevusi ja üldse erinuvusi tuleb austada.
Kui õige on selle üle nalja visata?

Nõustun igati, aga ma siiski jään oma arvamuse juurde, et ka kultuuriliste erinevuste üle on võimalik peenetundeliselt nalja visata. Mitmed stand up koomikud on sellistel teemadel teinud päris häid klippe, tögatavat mitte solvates. Näiteks sisserändajate keeleõppe või sulandumise kohta. On täiesti võimalik teha nii, et keegi haiget ei saa.
TA

[Külaline]

Hea teema. Väga aktuaalne meie pere tasandil.
Meil on lapsed noored täiskasvanud. Nad on meie pere lapsed. Nad võiks meid tunda ja teada ja saada aru mis on nali ja mis mitte. Aga nad ei saa. Mina saan mehega omavahel rääkida, me teame mis on meile nali ja mida teine päriselt mõtles või tegi nalja.
Aga me lapsed ei saa. Me peame rääkima nendega teisiti, kui me omavahel räägime.
Ja nüüd ongi nii, et mees on kuidagi järjest midagi öelnud ja laps on solvunud.
Nüüd omakorda on mehel sellest " trauma". Ta ütleb et ei julgegi enam midagi öelda. Äkki keegi jälle solvub. Ja seda ei ütle ta kuidagi üleolevalt, vaid ta tõesti ei tahagi et lastel silm märjaks läheb. Ta ei taha solvata. Ja nii tundub et me käime munakoortel. Kuigi munakoorte mõiste on tavaliselt lühikese süütenööriga inimeste puhul öeldud, kes hakkavad su peale kergelt karjuma ja vihastuvad. Aga meil on iga mõtteavalduse järgselt hirm, et ega midagi valesti ei saanud öeldud.

[Külaline]

Meil on hilisteismelised kodus ja mingit munakoortel astumist kohe kindlasti pole. Räägin nendega palju otsekohesemalt ja vahel ka järsumalt kui mehega, sest mees ei jäta oma träni laiali, täidab endale võetid kohustusi jne. Samuti ei väldi ma teismelistega suheldes mingeid teemasid või eestikeelseid sõnu või väljendeid. Roppusi siiski väldime. Mingu nutku natuke patja kui igapäevane argivestlus, 20a tagune kõnekeel või naljad nii traumeerivad on, elul on sellistele ilmselt palju kibedamaid vestlusi varuks. Faktidel ja võõrastel inimestel on nende tunnetest sügavalt ükskõik ja mingi minimaalne vastupidavus elu sellise osa jaoks võiks siiski olla.

[Külaline]

Kas nõustute? Mina olen juba viimased maeiteamituaastat mõelnud, et kas eestlase huumorimeel kadus koos Euroopa Liitu astumisega. Nooremate inimeste seltskonnas pead ikka mõtlema, et mille kohta on paslik nalja heita. Omavanustega (50+) inimeste puhul seda muret ei ole.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12059 ... YwJGwwJGgw

Tüüpiline vanainimeselik ving. Elu muutub, naljad samuti. Kui enam ei jaksa eluga kaasas käia, siis jäädki maha heietama "aga meie ajal vat..." Mõned inimesed oskavad nalja teha ilma solvamata, teised ei oska, ja see pole viimaste aastate jooksul tekkinud. Märksõna on eneseiroonia- kes oskab enda üle nalja teha, oskab ka teiste üle. Vastupidi on neil, kes ainult teisi "naljadega" kostitavad ehk mõnitavad. Enamasti need endi kohta käivaid nalju ei talu.

[Külaline]

Mu teismelised on nii karmi-terava huumori/ütlemisega, et endal jääb vahepeal mokk töllakile ja midagi samaväärset kohe pähe ei tule. Mingit illikukutamist ei ole, skorpionite värk. Sama olen täheldanud nende sõpradega, keegi neist pole mingis klaaskuulis kasvanud, et naljast aru ei saaks ja pidevalt nutuvõru suu ümber oleks. Sama omavanustega. Ju on asi ikka selles, et teemaalgataja huumorimeel on kuhugi nõukaaega kinni jäänud, mis lihtsalt kellelegi enam naljakas ei tundu.

[Külaline]

Kas nõustute? Mina olen juba viimased maeiteamituaastat mõelnud, et kas eestlase huumorimeel kadus koos Euroopa Liitu astumisega. Nooremate inimeste seltskonnas pead ikka mõtlema, et mille kohta on paslik nalja heita. Omavanustega (50+) inimeste puhul seda muret ei ole.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12059 ... YwJGwwJGgw

Tüüpiline vanainimeselik ving. Elu muutub, naljad samuti. Kui enam ei jaksa eluga kaasas käia, siis jäädki maha heietama "aga meie ajal vat..." Mõned inimesed oskavad nalja teha ilma solvamata, teised ei oska, ja see pole viimaste aastate jooksul tekkinud. Märksõna on eneseiroonia- kes oskab enda üle nalja teha, oskab ka teiste üle. Vastupidi on neil, kes ainult teisi "naljadega" kostitavad ehk mõnitavad. Enamasti need endi kohta käivaid nalju ei talu.

Elu ja inimesed ei muutu nii kiiresti, kui mõni moodne inimene arvab. Kasvõi näiteks Moliere'i komöödiad, mida praegugi edukalt mängitakse. Alati on tögatud inimlikku juhmust, ahnust ja muid pahesid. Häda on selles, et praegusel ajal on väheharitud (või äärmiselt ühekülgselt haritud) juhmid ja aktivistid võimu juurde ja arvamusliidrite hulka pääsenud. Nende solvunud kisa kostab kaugele.

[Külaline]

Mulle tundub, et üleüldine vingumine on moodi läinud, ja lumehelbekesed on aktiviseerunud, saavad endid haletseda, siis keegi tunneb neile kaasa, nendega arvestatakse.. Tegelikult pole neil viga midagi, tahavad lihtsalt tähelepanu keskpunktis olla. Või on kroonilised solvujad, need ka on hakanud häält tõstma, sellistele just sobib, mida psühholoogid nüüd on õpetama hakanud, et sina oled kõige tähtsam.. Eks ta mingit pidi ju õige on, aga niiviisi saavd egoistid aktiviseeruda, leiavad alati, mille kallal vinguda... Alltekst ikka, et tema on hea (ära solvatud ohver), aga sina oled paha.. Sellisele pole mõtet tähelepanu pöörata, tuleb eemale hoida. Kui inimene naljast aru ei saa ja oskab ainult (teistest) halba mõelda, oma vaimse tervise huvides on õigem sealt eemale hoida.

Aktiveerunud on muidu see sõna, mitte aktiviseerunud.

[Külaline]

Kultuurilisi erinevusi ja üldse erinuvusi tuleb austada.
Kui õige on selle üle nalja visata?

https://www.facebook.com/reel/1039557865252436
https://www.facebook.com/reel/1368018275429913

[Külaline]

issand https://www.facebook.com/reel/783333768134988