Inimesed, kes kunagi külla ei kutsu aga ise külas käivad

[Külaline]

Kui inimene on haige, siis nii ta ütlebki. Mul on depressioon ja ma ei soovi kedagi näha.
Kui selg valutab, siis nii ka ütleb.

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Ma arvan, et sellise suhtumisega inimesele ei räägi keegi midagi. Eriti kui on teada tema arusaam, et depressiooni pole olemas, võtku inimene ennast kokku, sest tema 90 aastane vanaema saab küll hakkama.

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

[Külaline]

Sulle tõesti kuluks üks väike depressioon ära. Siis leiaksid põhjuse eneseabiõpikuid lugeda ja saaksid palju targemaks. Jah, on inimesi, kes otsivad põhjuseid, aga on ka inimesi, kelle ON põhjused. Sinu memm on muidugi vägev, aga depressioonikute probleem selles ongi, et eneseaustus ja enesest hoolimine on haiguse tõttu kadunud. Ei koristata, ei hoolitseta ei enda ega kodu eest. Sina näed siin halvustamise kohta, et phäh, hakaku siis normaalseks, aga kui sa targem oleksid, pean silmas elutarkust, mitte majandusmagistriõpet, siis sa teaksid, et see on haigus ning terveks saamine ei ole pealehakkamise küsimus.

Mis sul selle majandusmagistriga on? Tundud nagu see nõme taksikoer, kes siin kõiki Marjuks peab, see samasugune klähvits jala küljes.

Sinu suhtlusviis on lihtsalt sama kui ühes teemas sõna võtnud ninatargal majandusmagistril. Võimalik, et sa pole sama isik (kuigi pigem oled), aga samas sümbol on minu jaoks siiski sündinud.

Nägin autoteemast tõesti, et kaagutasid seal samuti seda majandusmagistrit, ometi ei lugenud ma sealt teemast kuidagi välja, et keegi oleks seda väitnud. Seega on sul mingi isiklik probleem, mis tahab enese sisse vaatamist ja tõenäoliselt ka väikest abiõpikut. Proovi ära, äkki teeb imet!

[Külaline]

Mis sul selle majandusmagistriga on? Tundud nagu see nõme taksikoer, kes siin kõiki Marjuks peab, see samasugune klähvits jala küljes.

Sinu suhtlusviis on lihtsalt sama kui ühes teemas sõna võtnud ninatargal majandusmagistril. Võimalik, et sa pole sama isik (kuigi pigem oled), aga samas sümbol on minu jaoks siiski sündinud.

Nägin autoteemast tõesti, et kaagutasid seal samuti seda majandusmagistrit, ometi ei lugenud ma sealt teemast kuidagi välja, et keegi oleks seda väitnud. Seega on sul mingi isiklik probleem, mis tahab enese sisse vaatamist ja tõenäoliselt ka väikest abiõpikut. Proovi ära, äkki teeb imet!

See ei olnud autoteemas, kust see algas.

[Külaline]

Mul on üks sõbranna selline, ise tuleb külla hea meelega (perega), aga praktiliselt kunagi ei kutsu enda juurde. Põhjusel, et ta lihtsalt ei viitsi tegeleda ettevalmistustega. Mina ka tegelikult ei viitsi, aga ikka korraldan ja küpsetan. Viimasel ajal küll harva. Mulle ka meeldib rohkem külas käia, saab sobival ajal lahkuda, samas paljud meie külalised venitavad olemist poolde hommikusse, kuidas ka ei üritaks lõpetada.

Teemaalgataja oleks võinud kohe sellele tuttavale lõbusa häälega vihjata, et huvitav, mis probleem sul sellega on, et meil käid küll pidevalt külas, aga meie ei leia viitteist minutitki. Äkki oleks vihjest aru saanud. Igal juhul ei suudaks ma taluda sellist pidevat külalist, ja olen veel ekstravert. Kunagi ühed sugulased üritasid ka linna pidutsema tulles meile ööbima end settida, kuigi lapski oli alles väike ja külalistuba polnud.Tegin südame kõvaks ja ütlesin, et ei sobi.

[Külaline]

Kuule, lõpeta ometi oma targutamine. On inimesi, kes leiavad võimalused ja inimesed, kes otsivad aina põhjuseidl Ma ei tea mingitest enesebiõpikutest midagi, ma ei loe neid. Fakt on, et kui koristada ei meeldi, on lihtsam jooksvalt korras hoida. Meie memm on 90, elab üksi, aga ma pole mitte kunagi näinud, et tal oleks kodu segamini. See on juba eneseaustuse küsimus ka, kas elad sita sees või mitte.

Sulle tõesti kuluks üks väike depressioon ära. Siis leiaksid põhjuse eneseabiõpikuid lugeda ja saaksid palju targemaks. Jah, on inimesi, kes otsivad põhjuseid, aga on ka inimesi, kelle ON põhjused. Sinu memm on muidugi vägev, aga depressioonikute probleem selles ongi, et eneseaustus ja enesest hoolimine on haiguse tõttu kadunud. Ei koristata, ei hoolitseta ei enda ega kodu eest. Sina näed siin halvustamise kohta, et phäh, hakaku siis normaalseks, aga kui sa targem oleksid, pean silmas elutarkust, mitte majandusmagistriõpet, siis sa teaksid, et see on haigus ning terveks saamine ei ole pealehakkamise küsimus.

Kui inimene on haige, siis nii ta ütlebki. Mul on depressioon ja ma ei soovi kedagi näha.
Kui selg valutab, siis nii ka ütleb.

Ainii, aga miks siis ometi inimene välja naerdakse(suurel osal ajast), kui ta julgeb õelda välja sõna depressioon. Seda ju peetakse moehaiguseks ja mitte üldse tõsiseks(lausa laiskuseks peetakse hoopis).

[Külaline]

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Ma arvan, et sellise suhtumisega inimesele ei räägi keegi midagi. Eriti kui on teada tema arusaam, et depressiooni pole olemas, võtku inimene ennast kokku, sest tema 90 aastane vanaema saab küll hakkama.

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Issand, sa oled nii juhmilt enesekindel, et kohe valus on lugeda! Raputa ennast korra ja vaata peeglisse korra ilma nende roosade prillideta, mis sul ees on.

[Külaline]

Kuule, lõpeta ometi oma targutamine. On inimesi, kes leiavad võimalused ja inimesed, kes otsivad aina põhjuseidl Ma ei tea mingitest enesebiõpikutest midagi, ma ei loe neid. Fakt on, et kui koristada ei meeldi, on lihtsam jooksvalt korras hoida. Meie memm on 90, elab üksi, aga ma pole mitte kunagi näinud, et tal oleks kodu segamini. See on juba eneseaustuse küsimus ka, kas elad sita sees või mitte.

On ikka suur vahe ka, kas peres on töötavad inimesed ja lapsed. Vanemad käivad tööl, poes käigud ja siis on kodus söögi valmistamine ja pesu pesemine jne. Kui veel aed ka, siis püüa leia selleks vaba aega ja tahtmist. Tublid, kes jõuavad. Aga ei tasu hukka mõista ja võrrelda nendega, kellel vaba aega rohkem käes. Isegi pesu masinasse panek ja välja võtmine, kuivama või kuivatisse panek ning hiljem kappidesse sättimine võtab igast päevast oma aja.
90-aastane on kogu päeva vaba ajaga ja keegi peale tema seal majas segadust ei tekita. Kui on krapsakas memm, siis tõesti nokitseb iga päev tunnikese aias ka. Perega inimestel ei pruugi seda tunnikest leida iga päev.
Täiesti võrreldamatud olukorrad ju.

[Külaline]

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Ma arvan, et sellise suhtumisega inimesele ei räägi keegi midagi. Eriti kui on teada tema arusaam, et depressiooni pole olemas, võtku inimene ennast kokku, sest tema 90 aastane vanaema saab küll hakkama.

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

[Külaline]

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Aga see on ka naeruväärne, et iga oma laiskust ja lohakust üritatakse vaimse tervise kaela ajada.

[Külaline]

Ma arvan, et sellise suhtumisega inimesele ei räägi keegi midagi. Eriti kui on teada tema arusaam, et depressiooni pole olemas, võtku inimene ennast kokku, sest tema 90 aastane vanaema saab küll hakkama.

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Vastupidi. Olin oma depressioonis sõbrannale toeks, mina olin ainus, kellele ta kinnise inimesena oma asju rääkis. Kui tal oli öösel raske, helistas mulle ja istusin temaga mitu tundi toru otsas.
Teiste kohta tean, sest olen aidanud arstide juurde saada ja tasulised arstid vajadusel kinni maksnud.
Minu jaoks oled sina äärmiselt ebameeldiv, kellega ka mina ei suhtleks. Mulle vingujad ja hädapätakad ei istu. Tõenäoliselt kui vaatad peeglisse, on ka suunurgad ajaga allapoole kiskunud, eks.

[Külaline]

Ma arvan, et sellise suhtumisega inimesele ei räägi keegi midagi. Eriti kui on teada tema arusaam, et depressiooni pole olemas, võtku inimene ennast kokku, sest tema 90 aastane vanaema saab küll hakkama.

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Issand, sa oled nii juhmilt enesekindel, et kohe valus on lugeda! Raputa ennast korra ja vaata peeglisse korra ilma nende roosade prillideta, mis sul ees on.

Katsu oma viha kuhugi mujale suunata, sa muutud juba naeruväärseks. Paistab, et oledki see taksikuts.

[Külaline]

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Vastupidi. Olin oma depressioonis sõbrannale toeks, mina olin ainus, kellele ta kinnise inimesena oma asju rääkis. Kui tal oli öösel raske, helistas mulle ja istusin temaga mitu tundi toru otsas.
Teiste kohta tean, sest olen aidanud arstide juurde saada ja tasulised arstid vajadusel kinni maksnud.
Minu jaoks oled sina äärmiselt ebameeldiv, kellega ka mina ei suhtleks. Mulle vingujad ja hädapätakad ei istu. Tõenäoliselt kui vaatad peeglisse, on ka suunurgad ajaga allapoole kiskunud, eks.

Mina pole kuskil vingunud, lihtsalt selline rumal jutt on ebameeldiv, mida sinu suust kuulda. Et kui sul pole depressiooni olnud, siis pole seda olemas, kõik ainult vinguvad ja hädaldavad niisama. Minul ka ei ole olnud, aga ma ei hüppa sellega, see pole minu teene ja ma pole sellepärast parem nendest, kellel on. Mul on lihtsalt vedanud. Aga tundub, et sinul puuduvad igasugused teadmised vaimsest tervisest.

[Külaline]

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Aga see on ka naeruväärne, et iga oma laiskust ja lohakust üritatakse vaimse tervise kaela ajada.

Mitte igat. Kõigile on häiriv, kui tullakse külla nagu vanasti. Ette helistamata. On? Ühes teemas siin igatahes oli.
Aga ette helistades võib ka olla et sind ikka ei oodata nii ootamatult.

[Külaline]

Eksid. Mulle justnimelt räägitakse.

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Vastupidi. Olin oma depressioonis sõbrannale toeks, mina olin ainus, kellele ta kinnise inimesena oma asju rääkis. Kui tal oli öösel raske, helistas mulle ja istusin temaga mitu tundi toru otsas.
Teiste kohta tean, sest olen aidanud arstide juurde saada ja tasulised arstid vajadusel kinni maksnud.
Minu jaoks oled sina äärmiselt ebameeldiv, kellega ka mina ei suhtleks. Mulle vingujad ja hädapätakad ei istu. Tõenäoliselt kui vaatad peeglisse, on ka suunurgad ajaga allapoole kiskunud, eks.

Oma sõbrannat sa tunned ja aitad, aga sedasama kogemust teistele inimestele üle kanda ei suuda. Targutad ja halvustad ning upitad iseennast. See on see pilt, mis sinust välja paistab ja see pole ühe inimese arvamus. Normaalne inimene mõtleb nüüd hetke järele, kas ehk ikka ise ka midagi valesti teeb - sina ilmselt aga kohe teatad, kuidas meie, lambaajud, ei mõista sinu suurt südameheadust ja oleme kadedad vms taolist nüridat.

[Külaline]

Ei usu küll, Oled konfliktne ninatark, kes naeruvääristab vaimse tervise probleeme. Selline inimene oleks küll viimane, kellele midagi rääkida. Suheldagi väga ei tahaks.

Vastupidi. Olin oma depressioonis sõbrannale toeks, mina olin ainus, kellele ta kinnise inimesena oma asju rääkis. Kui tal oli öösel raske, helistas mulle ja istusin temaga mitu tundi toru otsas.
Teiste kohta tean, sest olen aidanud arstide juurde saada ja tasulised arstid vajadusel kinni maksnud.
Minu jaoks oled sina äärmiselt ebameeldiv, kellega ka mina ei suhtleks. Mulle vingujad ja hädapätakad ei istu. Tõenäoliselt kui vaatad peeglisse, on ka suunurgad ajaga allapoole kiskunud, eks.

Oma sõbrannat sa tunned ja aitad, aga sedasama kogemust teistele inimestele üle kanda ei suuda. Targutad ja halvustad ning upitad iseennast. See on see pilt, mis sinust välja paistab ja see pole ühe inimese arvamus. Normaalne inimene mõtleb nüüd hetke järele, kas ehk ikka ise ka midagi valesti teeb - sina ilmselt aga kohe teatad, kuidas meie, lambaajud, ei mõista sinu suurt südameheadust ja oleme kadedad vms taolist nüridat.

Ma ei saa aru, miks sa minule kõrri kargad? Ma pole kusagil öelnud, et depressiooni pole olemas või et depressioonis inimesed peaksid hommikust õhtuni koristama. Mis su probleem on? Arvad, et mina olen siin teemas ainus vastaja? Pole vaja mulle oma valearusaamu omistada.

[Külaline]

Sulle tõesti kuluks üks väike depressioon ära. Siis leiaksid põhjuse eneseabiõpikuid lugeda ja saaksid palju targemaks. Jah, on inimesi, kes otsivad põhjuseid, aga on ka inimesi, kelle ON põhjused. Sinu memm on muidugi vägev, aga depressioonikute probleem selles ongi, et eneseaustus ja enesest hoolimine on haiguse tõttu kadunud. Ei koristata, ei hoolitseta ei enda ega kodu eest. Sina näed siin halvustamise kohta, et phäh, hakaku siis normaalseks, aga kui sa targem oleksid, pean silmas elutarkust, mitte majandusmagistriõpet, siis sa teaksid, et see on haigus ning terveks saamine ei ole pealehakkamise küsimus.

Kui inimene on haige, siis nii ta ütlebki. Mul on depressioon ja ma ei soovi kedagi näha.
Kui selg valutab, siis nii ka ütleb.

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Miks ei ütle, et selg valutab? Kas see on mingi häbiasi? Mul endal valutab ka selg, loomulikult ütlen seda, kui on vaja.
Naljakad inimiesed, kes eeldavad, et inimesed loevad nende mõtteid ja siis ei ole rahul, kui ei loegi.

[Külaline]

Kui inimene on haige, siis nii ta ütlebki. Mul on depressioon ja ma ei soovi kedagi näha.
Kui selg valutab, siis nii ka ütleb.

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Miks ei ütle, et selg valutab? Kas see on mingi häbiasi? Mul endal valutab ka selg, loomulikult ütlen seda, kui on vaja.
Naljakad inimiesed, kes eeldavad, et inimesed loevad nende mõtteid ja siis ei ole rahul, kui ei loegi.

See ongi su viga, et sa kõiki teisi endaga võrdled. See ei ole õige. Jah, mõne jaoks on iga häda häbiasi. Nii on. See võib sinu arust olla imelik, aga kui sa sellega ei arvesta, siis oledki empaatiata tüüp.

[Külaline]

Vastupidi. Olin oma depressioonis sõbrannale toeks, mina olin ainus, kellele ta kinnise inimesena oma asju rääkis. Kui tal oli öösel raske, helistas mulle ja istusin temaga mitu tundi toru otsas.
Teiste kohta tean, sest olen aidanud arstide juurde saada ja tasulised arstid vajadusel kinni maksnud.
Minu jaoks oled sina äärmiselt ebameeldiv, kellega ka mina ei suhtleks. Mulle vingujad ja hädapätakad ei istu. Tõenäoliselt kui vaatad peeglisse, on ka suunurgad ajaga allapoole kiskunud, eks.

Oma sõbrannat sa tunned ja aitad, aga sedasama kogemust teistele inimestele üle kanda ei suuda. Targutad ja halvustad ning upitad iseennast. See on see pilt, mis sinust välja paistab ja see pole ühe inimese arvamus. Normaalne inimene mõtleb nüüd hetke järele, kas ehk ikka ise ka midagi valesti teeb - sina ilmselt aga kohe teatad, kuidas meie, lambaajud, ei mõista sinu suurt südameheadust ja oleme kadedad vms taolist nüridat.

Ma ei saa aru, miks sa minule kõrri kargad? Ma pole kusagil öelnud, et depressiooni pole olemas või et depressioonis inimesed peaksid hommikust õhtuni koristama. Mis su probleem on? Arvad, et mina olen siin teemas ainus vastaja? Pole vaja mulle oma valearusaamu omistada.

Loe eelmist kommentaari. Su suhtumine on, et kõik inimesed on ühesugused ja kõigilt võib eeldada ühesugust käitumist - kui on mure, siis muudkui aga tuled ja ütled. See on vale eeldus ning näitab sinu suurt inimeste mittetundmist. Kui sa ei halvustaks inimesi, kes sinu "kasti" ei mahu, siis ei hüppaks keegi sulle kõrri. Praegu saad asja eest.

[Külaline]

Esiteks ei ütle igaüks sulle ka seda, et tal selg valutab. Ja depressioonist ei räägi sulle keegi mingil juhul, kui sa just pole lähiringi sõber. Mõtle nüüd ometi ise natuke.

Miks ei ütle, et selg valutab? Kas see on mingi häbiasi? Mul endal valutab ka selg, loomulikult ütlen seda, kui on vaja.
Naljakad inimiesed, kes eeldavad, et inimesed loevad nende mõtteid ja siis ei ole rahul, kui ei loegi.

See ongi su viga, et sa kõiki teisi endaga võrdled. See ei ole õige. Jah, mõne jaoks on iga häda häbiasi. Nii on. See võib sinu arust olla imelik, aga kui sa sellega ei arvesta, siis oledki empaatiata tüüp.

Empaatiata olen ma siis, kui tean inimese haigust, aga ei arvesta sellega. Empaatiata ei saa olla selle kohta, mida ei tea. Kas sa eeldad, et kõigil su tuttavatel on pahaloomuline kasvaja?

[Külaline]

Oma sõbrannat sa tunned ja aitad, aga sedasama kogemust teistele inimestele üle kanda ei suuda. Targutad ja halvustad ning upitad iseennast. See on see pilt, mis sinust välja paistab ja see pole ühe inimese arvamus. Normaalne inimene mõtleb nüüd hetke järele, kas ehk ikka ise ka midagi valesti teeb - sina ilmselt aga kohe teatad, kuidas meie, lambaajud, ei mõista sinu suurt südameheadust ja oleme kadedad vms taolist nüridat.

Ma ei saa aru, miks sa minule kõrri kargad? Ma pole kusagil öelnud, et depressiooni pole olemas või et depressioonis inimesed peaksid hommikust õhtuni koristama. Mis su probleem on? Arvad, et mina olen siin teemas ainus vastaja? Pole vaja mulle oma valearusaamu omistada.

Loe eelmist kommentaari. Su suhtumine on, et kõik inimesed on ühesugused ja kõigilt võib eeldada ühesugust käitumist - kui on mure, siis muudkui aga tuled ja ütled. See on vale eeldus ning näitab sinu suurt inimeste mittetundmist. Kui sa ei halvustaks inimesi, kes sinu "kasti" ei mahu, siis ei hüppaks keegi sulle kõrri. Praegu saad asja eest.

Tõenäoliselt me siis samas kastis tõesti ei ela, mis ma ikka oskan kosta. Ja mul on selle üle suurim heameel. Inimesed, kes oskavad ennast väljendada ja ei põe valehäbi, saavad oma elus palju rohkem tuge ja empaatiat. Küsi ja sa saad.