Gemini või ChatGPT või midagi muud?

[Külaline]

Mul on tasuline ChatGPT, täna andsin talle ühe teadusartikli tõlkida, mõtles 15 minutit, lõpuks lasin tasuta Geminil selle ühe minutiga teha. Nüüd juurdlen, kas võtta hoopis Gemini tasuline versioon? Mul on mahtusid vaja jmt. Millist AI-d teie kasutate? Mis paketiga? Kiitke-laitke.

[Külaline]

Minu lemmikult ei kulunud tervet sekunditki (kvaliteedi eest ei vastuta) ühelegi keelele.
ALGNE TEKST
Soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi.

Soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. Uuringut läbi viinud Soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal Yle Akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab Yle.

Inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. Uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. Kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. Teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi.

«Hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht Mikael Sallinen. Õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. Mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «Osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane Sampsa Puttonen.
PALUN TÕLGI SOOME KEELDE
Siin on teksti tõlge soome keelde:
Suomalaistutkijoiden mukaan suuri osa väestöstä toimii päiväohjelman mukaan, joka ei todellisuudessa sovi lainkaan heidän luonnolliseen unirytmiinsä. Suomalaistutkimuksessa selvisi, että vaivaton kolmasosa osallistujista katsoo oman ihanteellisen nukkumisaikansa kohtaavan sen ajan kanssa, jolloin heidän pitäisi herätä ja lähteä töihin tai kouluun. Tutkimuksen toteuttaneet Työterveyslaitos ja terveysportaali Yle Akuutti pitivät syynä sitä, että jokaisella on oma yksilöllinen vuorokausirytminsä, joka ei aina sovi yhteen todellisen uniaikataulun ja päiväohjelman kanssa, kirjoittaa Yle. Ihmisen vuorokautisen aktiivisuusjakson mieltymystä kutsutaan kronotyypiksi. Tutkimuksessa havaittiin, että noin 12–14 prosenttia suomalaisista toimii mieluiten iltaisin. Kronotyypin perusteella onkin todettava, ettei aikainen aamuherätys sovi kaikille. Tutkijoiden mukaan ihmisten pitäisi ihannetapauksessa voida päättää päiväohjelmastaan itse kronotyyppinsä pohjalta, mutta yhteiskunta suosii pikemminkin aamuihmisiä. ”Aamuihmiset vahvistivat iltaihmisiin verrattuna kaksi kertaa useammin aikataulunsa sopivan heille”, totesi Työterveyslaitoksen johtava tutkija Mikael Sallinen. Iltaihmisenä oleminen vaikuttaa myös siihen, kuinka paljon yöllä ehtii nukkua. Mitä myöhemmäksi ihminen uniaikaansa siirtää, sitä suuremmaksi kasvaa myös univelka. ”Osallistujat, jotka myönsivät haluavansa aloittaa päivän pari tuntia myöhemmin, kärsivät usein muutaman tunnin fysiologisesta univajeesta”, huomautti yksi tutkimusta johtaneista tutkijoista, Sampsa Puttonen.
Kas soovid, et muudaksin teksti stiili (näiteks ametlikumaksi või varemaks) või vajad abi mõne konkreetse soomekeelse väljendi täpsustamisel?
palun tõlgi sama prantsuse keelde
Selon les chercheurs finlandais, une grande partie de la population suit un emploi du temps quotidien qui, en réalité, ne correspond pas du tout à son rythme naturel de sommeil. Une étude finlandaise a révélé qu'à peine un tiers des participants estime que leur heure de sommeil préférée coïncide avec le moment où ils doivent se réveiller et aller au travail ou à l'école. L'Institut de la santé au travail (Työterveyslaitos) et le portail de santé Yle Akuutti, qui ont mené l'étude, l'expliquent par le fait que chacun possède un rythme circadien propre, mais qui ne s'accorde pas toujours avec les horaires réels de sommeil et l'emploi du temps quotidien, rapporte Yle. La préférence d'une personne pour sa période d'activité quotidienne est appelée chronotype. L'étude a révélé qu'environ 12 à 14 % des Finlandais préfèrent être plus actifs le soir. Sur la base du chronotype, il faut bien admettre que le réveil matinal ne convient pas à tout le monde. Selon les chercheurs, l'idéal serait que les gens puissent décider eux-mêmes de leur emploi du temps en fonction de leur chronotype, mais la société a tendance à favoriser les personnes du matin. « Les personnes du matin ont affirmé deux fois plus souvent que les personnes du soir que leur emploi du temps leur convenait », a souligné Mikael Sallinen, directeur à l'Institut de la santé au travail. Le fait d'être une personne du soir influence également la quantité de sommeil nocturne. Plus une personne retarde son heure de coucher, plus la dette de sommeil augmente. « Les participants qui ont admis qu'ils aimeraient commencer leur journée deux heures plus tard souffraient souvent d'un manque de sommeil de quelques heures », a noté Sampsa Puttonen, l'un des chercheurs ayant dirigé l'étude.
PALUN SAMA UNGARI KEELDE
AI-režiimi vestlus: palun tõlgi see soome keelde soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi. soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. uuringut läbi viinud soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal yle akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab yle. inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi. «hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht mikael sallinen. õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane sampsa puttonen.Ütlesite: palun tõlgi see soome keelde soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi. soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. uuringut läbi viinud soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal yle akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab yle. inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi. «hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht mikael sallinen. õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane sampsa puttonen.Siin on teksti tõlge soome keelde:Suomalaistutkijoiden mukaan suuri osa väestöstä toimii päiväohjelman mukaan, joka ei todellisuudessa sovi lainkaan heidän luonnolliseen unirytmiinsä. Suomalaistutkimuksessa selvisi, että vaivaton kolmasosa osallistujista katsoo oman ihanteellisen nukkumisaikansa kohtaavan sen ajan kanssa, jolloin heidän pitäisi herätä ja lähteä töihin tai kouluun. Tutkimuksen toteuttaneet Työterveyslaitos ja terveysportaali Yle Akuutti pitivät syynä sitä, että jokaisella on oma yksilöllinen vuorokausirytminsä, joka ei aina sovi yhteen todellisen uniaikataulun ja päiväohjelman kanssa, kirjoittaa Yle. Ihmisen vuorokautisen aktiivisuusjakson mieltymystä kutsutaan kronotyypiksi. Tutkimuksessa havaittiin, että noin 12–14 prosenttia suomalaisista toimii mieluiten iltaisin. Kronotyypin perusteella onkin todettava, ettei aikainen aamuherätys sovi kaikille. Tutkijoiden mukaan ihmisten pitäisi ihannetapauksessa voida päättää päiväohjelmastaan itse kronotyyppinsä pohjalta, mutta yhteiskunta suosii pikemminkin aamuihmisiä. ”Aamuihmiset vahvistivat iltaihmisiin verrattuna kaksi kertaa useammin aikataulunsa sopivan heille”, totesi Työterveyslaitoksen johtava tutkija Mikael Sallinen. Iltaihmisenä oleminen vaikuttaa myös siihen, kuinka paljon yöllä ehtii nukkua. Mitä myöhemmäksi ihminen uniaikaansa siirtää, sitä suuremmaksi kasvaa myös univelka. ”Osallistujat, jotka myönsivät haluavansa aloittaa päivän pari tuntia myöhemmin, kärsivät usein muutaman tunnin fysiologisesta univajeesta”, huomautti yksi tutkimusta johtaneista tutkijoista, Sampsa Puttonen.Kas soovid, et muudaksin teksti stiili (näiteks ametlikumaksi või varemaks) või vajad abi mõne konkreetse soomekeelse väljendi täpsustamisel?AI vastused võivad sisaldada vigu. LisateaveÜtlesite: palun tõlgi sama prantsuse keeldeVoici la traduction du texte en français :Selon les chercheurs finlandais, une grande partie de la population suit un emploi du temps quotidien qui, en réalité, ne correspond pas du tout à son rythme naturel de sommeil. Une étude finlandaise a révélé qu'à peine un tiers des participants estime que leur heure de sommeil préférée coïncide avec le moment où ils doivent se réveiller et aller au travail ou à l'école. L'Institut de la santé au travail (Työterveyslaitos) et le portail de santé Yle Akuutti, qui ont mené l'étude, l'expliquent par le fait que chacun possède un rythme circadien propre, mais qui ne s'accorde pas toujours avec les horaires réels de sommeil et l'emploi du temps quotidien, rapporte Yle. La préférence d'une personne pour sa période d'activité quotidienne est appelée chronotype. L'étude a révélé qu'environ 12 à 14 % des Finlandais préfèrent être plus actifs le soir. Sur la base du chronotype, il faut bien admettre que le réveil matinal ne convient pas à tout le monde. Selon les chercheurs, l'idéal serait que les gens puissent décider eux-mêmes de leur emploi du temps en fonction de leur chronotype, mais la société a tendance à favoriser les personnes du matin. « Les personnes du matin ont affirmé deux fois plus souvent que les personnes du soir que leur emploi du temps leur convenait », a souligné Mikael Sallinen, directeur à l'Institut de la santé au travail. Le fait d'être une personne du soir influence également la quantité de sommeil nocturne. Plus une personne retarde son heure de coucher, plus la dette de sommeil augmente. « Les participants qui ont admis qu'ils aimeraient commencer leur journée deux heures plus tard souffraient souvent d'un manque de sommeil de quelques heures », a noté Sampsa Puttonen, l'un des chercheurs ayant dirigé l'étude.Kas sooviksid, et kohandaksin tõlke stiili (näiteks ametlikumaks või varemaks) või vajad abi mõne konkreetse prantsuskeelse väljendi selgitamisel?AI vastused võivad sisaldada vigu. LisateaveÜtlesite: PALUN SAMA UNGARI KEELDEÍme a szöveg magyar fordítása:A finn kutatók szerint a lakosság nagy része olyan napirend szerint él, amely a valóságban egyáltalán nem vág össze a természetes alvási ritmusával. Egy finn kutatásból kiderült, hogy a résztvevők alig egyharmada gondolja úgy, hogy az általa preferált alvásidő egybeesik azzal az időponttal, amikor fel kell kelnie, és munkába vagy iskolába kell indulnia. A kutatást végző Finn Foglalkozás-egészségügyi Intézet és az Yle Akuutti egészségügyi portál szerint ennek az az oka, hogy mindenkinek más a saját, egyedi napi ritmusa, amely nem mindig egyezik meg a tényleges alvási ütemtervvel és napirenddel – írja az Yle. Az ember napi aktív időszakára vonatkozó egyéni preferenciáját kronotípusnak nevezik. A tanulmány megállapította, hogy a finnek körülbelül 12–14 százaléka szívesebben tevékenykedik este. A kronotípus alapján el kell ismerni, hogy a kora reggeli kelés nem való mindenkinek. A kutatók szerint az embereknek ideális esetben maguknak kellene dönteniük a napirendjükről a kronotípusuk alapján, a társadalom azonban inkább a reggeli embereket részesíti előnyben. „A reggeli emberek az esti emberekhez képest kétszer gyakrabban erősítették meg, hogy az időbeosztásuk megfelel nekik” – mutatott rá Mikael Sallinen, a Foglalkozás-egészségügyi Intézet vezető kutatója. Az, hogy valaki esti ember, befolyásolja azt is, hogy mennyit tud aludni éjszaka. Minél későbbre halasztja valaki az alvásidőt, annál nagyobb lesz az alváshiány is. „Azok a résztvevők, akik elismerték, hogy pár órával később szeretnék kezdeni a napot, gyakran szenvedtek néhány órás alváshiánytól” – jegyezte meg Sampsa Puttonen, a kutatás egyik vezetője.
Kas sooviksid, et kohandaksin tõlke stiili, või vajad abi mõne konkretse ungarikeelse väljendi tähenduse mõistmisel?AI vastused võivad sisaldada vigu.

[Külaline]

ups, ungari siin lõpus, kogemata sai kõik copitud. Millist keelt veel soovite?

[Külaline]

palun tõlgi khmeeri keelde
Soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi.

Soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. Uuringut läbi viinud Soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal Yle Akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab Yle.

Inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. Uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. Kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. Teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi.

«Hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht Mikael Sallinen. Õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. Mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «Osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane Sampsa Puttonen.Ütlesite: palun tõlgi khmeeri keelde Soome teadlaste hinnangul tegutseb suur hulk elanikke päevakava järgi, mis nende loomuliku unegraafikuga tegelikult kuidagi ei klapi.

Soome uuringus selgus, et vaevu kolmandik osalenutest on seisukohal, et nende eelistatud uneaeg klapib selle ajaga, mil nad peaksid ärkama ning tööle või kooli minema. Uuringut läbi viinud Soome töötervishoiu instituut ning terviseportaal Yle Akuutti pidasid põhjuseks seda, et igaühel on erinev ööpäevarütm, mis on neile omane, kuid ei klapi alati nende tegeliku unegraafiku ja päevakavaga, kirjutab Yle.

Inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust nimetatakse kronotüübiks. Uuringus leiti, et umbes 12-14 protsenti soomlastest eelistab tegutseda rohkem õhtuti. Kronotüübi alusel tulebki tõdeda, et varahommikune ärkamine ei sobi igaühele. Teadlaste hinnangul peaksid inimesed ideaalis saama ise otsustada oma päevakava üle kronotüübist lähtuvalt, kuid ühiskond soosib pigem hommikuinimesi.

«Hommikuinimesed kinnitasid õhtuinimestega võrreldes kaks korda sagedamini, et nende graafik sobib neile,» märkis töötervishoiu instituudi juht Mikael Sallinen. Õhtuinimeseks olemine mõjutab ka seda, kui palju nad öösel magada saavad. Mida hilisemaks inimene oma uneaega lükkab, seda suuremaks muutub ka unedefitsiit. «Osalejad, kes tunnistasid, et tahaksid päeva alustada paar tundi hiljem, kannatasid tihti mõnetunnise unenappuse käes,» märkis üks uuringut juhtinud teadlane Sampsa Puttonen.Siin on teksti tõlge khmeeri keelde:យោងតាមអ្នកវិទ្យាសាស្ត្រហ្វាំងឡង់ បានឱ្យដឹងថា ប្រជាជនមួយចំនួនធំកំពុងរស់នៅតាមកាលវិភាគប្រចាំថ្ងៃ ដែលតាមពិតទៅមិនត្រូវគ្នានឹងកាលវិភាគគេងតាមធម្មជាតិរបស់ពួកគេទាល់តែសោះ។ការសិក្សារបស់ហ្វាំងឡង់បានរកឃើញថា មានអ្នកចូលរួមត្រឹមតែជិតមួយភាគបីប៉ុណ្ណោះ ដែលយល់ថាពេលវេលាគេងដែលពួកគេចូលចិត្ត ត្រូវគ្នានឹងពេលវេលាដែលពួកគេត្រូវភ្ញាក់ពីគេង ដើម្បីទៅធ្វើការ ឬទៅសាលារៀន។ វិទ្យាស្ថានសុខភាពការងារហ្វាំងឡង់ និងគេហទំព័រសុខភាព Yle Akuutti ដែលបានធ្វើការស្រាវជ្រាវនេះ បានចាត់ទុកមូលហេតុចម្បងគឺ ដោយសារមនុស្សម្នាក់ៗមានចង្វាក់ជីវសាស្ត្រប្រចាំថ្ងៃ (circadian rhythm) ខុសៗគ្នា ដែលជាលក្ខណៈផ្ទាល់ខ្លួន ប៉ុន្តែវាមិនតែងតែត្រូវគ្នាទៅនឹងកាលវិភាគគេង និងកាលវិភាគប្រចាំថ្ងៃជាក់ស្តែងរបស់ពួកគេនោះទេ នេះបើយោងតាមការចុះផ្សាយរបស់ Yle។ការចូលចិត្តពេលវេលាសកម្មភាពប្រចាំថ្ងៃរបស់មនុស្ស ត្រូវបានគេហៅថា ក្រូណូថាយ (chronotype)។ ការសិក្សាបានរកឃើញថា ប្រជាជនហ្វាំងឡង់ប្រហែល ១២ ទៅ ១៤ ភាគរយ ចូលចិត្តធ្វើសកម្មភាពនៅពេលល្ងាច ឬពេលយប់ច្រើនជាង។ ផ្អែកលើក្រូណូថាយ វាត្រូវតែទទួលស្គាល់ថា ការភ្ញាក់ពីគេងពីព្រលឹមមិនសក្តិសមសម្រាប់មនុស្សគ្រប់គ្នានោះទេ។ តាមការប៉ាន់ស្មានរបស់អ្នកវិទ្យាសាស្ត្រ តាមគំនិតល្អ មនុស្សគួរតែអាចសម្រេចចិត្តលើកាលវិភាគប្រចាំថ្ងៃរបស់ពួកគេដោយខ្លួនឯង ដោយផ្អែកលើក្រូណូថាយរបស់ពួកគេ ប៉ុន្តែសង្គមហាក់ដូចជាផ្តល់អំណោយផលដល់មនុស្សដែលចូលចិត្តពេលព្រឹក (hommikuinimesed) ច្រើនជាង។លោក Mikael Sallinen ប្រធានវិទ្យាស្ថានសុខភាពការងារ បានកត់សម្គាល់ថា៖ «មនុស្សដែលចូលចិត្តពេលព្រឹក បានបញ្ជាក់ថា កាលវិភាគរបស់ពួកគេមានភាពសមស្របនឹងពួកគេ ច្រើនជាងមនុស្សដែលចូលចិត្តពេលល្ងាចរហូតដល់ទៅពីរដង»។ ការធ្វើជាមនុស្សចូលចិត្តពេលល្ងាច ក៏ជះឥទ្ធិពលដល់រយៈពេលដែលពួកគេអាចគេងបាននៅពេលយប់ផងដែរ។ មនុស្សកាន់តែពន្យារពេលគេងឱ្យកាន់តែយប់ជ្រៅ កង្វះខាតការគេងក៏កាន់តែធំទៅតាមនោះដែរ។ លោក Sampsa Puttonen អ្នកវិទ្យាសាស្ត្រម្នាក់ក្នុងចំណោមអ្នកដឹកនាំការស្រាវជ្រាវនេះ បានកត់សម្គាល់ថា៖ «អ្នកចូលរួមដែលបានសារភាពថា ពួកគេចង់ចាប់ផ្តើមថ្ងៃថ្មីយឺតជាងមុនពីរបីម៉ោង ជារឿយៗត្រូវប្រឈមមុខនឹងការខ្វះការគេងពីរបីម៉ោង»។Kui soovite tõlkes mõnda spetsiifilist terminit (näiteks kronotüüp või unedefitsiit) muuta või eelistate ametlikuma/vabama stiili vaheldust, andke kindlasti teada! Samuti saan aidata, kui soovite khmeerikeelset teksti hääldusjuhistega ladina tähestikus.

[Külaline]

ups, ungari siin lõpus, kogemata sai kõik copitud. Millist keelt veel soovite?

Mitte ühtegi keelt. Ma soovisin infot selle kohta, millist AI-d keegi kasutab ja kas on rahul ja soovitab.

[Külaline]

Mul on tasuline ChatGPT. Mind aitab see mu igapäevatöös üsna palju, hoiab aega kokku ja teeb lihtsamad asjad ära. Aga pead valdama teemat ja aru saama, kui ChatGPT kelbast paneb.
Sel moel, nagu siin eespool keegi "hiilgas", ChatGPTd kasutada ei saa. Kui khmeeri keelt ei valda, võib tulemus olla väga jabur ja lausete mõte olla hoopis muu, kui originaalkeeles kirjas. See on lihtsalt reostus, kui sedasi ChatGPTd kasutada - kasu puudub, küll aga reostab see planeeti.

Kui kasutada oskad ja selle keskkonna oled endale ära kodustanud (algparameetrites kirjas, millised funktsioonid sel tööriistal on), on sellest kasu.
AId eksivad sageli ja kui ise teemat ei valda, võib kasu asemel olla kahju.

[Külaline]

Kasutan nii tasuta, kui tasulist Chat GBT. Kui on mahtu vaja ja põhjalikumat mõtlemist, tehnilisi juhendeid jne siis tasulist. Poeg teeb tasulisega akadeemilisi töid, aga kasutab kuuldavasti kõiki vastavalt konkreetsele vajadusele.
Tuleb väga täpselt ütelda, milliseid allikaid soovid ja millistest infot hangib, siis saab hea tulemuse. Aga oleme teisi ka testinud. Poeg väidab, et osad tööd teeb paremini üks ja teised tööd jälle teine. Hea nõks on lasta ühel AI-l teise töö kriitiliselt üle vaadata ja parandada. Geminit kasutan ka, näiteks grammatika ja tõlgitud võõrsõnade kontrolliks.
Ma arvan, et aeg pole probleem, vaid sisu. Kui kasutada mitut, anna samad ülesanded ja näed, mida tasub milleks kasutada.
Kui oled sama asjaga tegelenud ja vastuseid saanud, ei tasu ikkagi eeldada, et ta nüüd järgmise küsimusega kasutab automaatselt mingit varasemat konkreetset allikat. Alati tulen konkreetselt juhendada. Ma ei tea, kuidas teistega, ilmselt sama probleem kõigil, aga kõiki allikaid tuleb reaalselt avada, u 25% on kasutuskõlbmatud. Selles mõttes mind üllatas, kui kirjutati hiljuti, et üliõpilaste lõputöödes avastati palju probleeme mitte eksisteerivate allikate tõttu. No kuidas saab üliõpilane nii loll olla, et kõike üle ei kontrolli.

[Külaline]

lasin prantsuse keelde tõlgitud teksti eesti keelde tõlkida ja algsega võrrelda:
«Jah, see on sisuliselt täpselt sama tekst. Sinu esitatud tekst on lihtsalt teine (tõenäoliselt ajakirjanduslik) tõlge samast prantsuskeelsest algtekstist või selle aluseks olnud algsest Yle uudisest.Kogu esitatud informatsioon, faktid, protsendid, tsitaadid ja viidatud isikud on mõlemas tekstis identsed. Erinevused seisnevad vaid sõnastuses ja stiilis.Siin on peamised stiililised erinevused (Sinu tekst vs minu eelnev tõlge):Sünonüümid: Sinu tekstis on kasutusel „päevakava” (minul „igapäevane ajakava”), „unegraafik” („unerütm”), „unedefitsiit / unenappus” („unevõlg / unepuudus”).Omasõnad vs võõrsõnad: Sinu tekst kasutab eestipärasemat väljendit „ööpäevarütm”, minu otsetõlkes oli esialgu sulgudes ka võõrsõna „tsirkadiaanne rütm”.Lauseehitus: Mõnes kohas on Sinu tekst voolavam ja kohandatud spetsiaalselt Eesti ajakirjanduse stiilile (näiteks lause algus „Soome teadlaste hinnangul tegutseb...” vs minu otsetõlge „Soome teadlaste sõnul järgib...”).Kokkuvõttes on tegemist sama algartikli kahe erineva eestikeelse versiooniga, mille sisu ja sõnum on 100% ühesugused.Kas sooviksid, et aitaksin Sul seda teksti veelgi lühendada (näiteks esitlusmaterjali jaoks) või vajad abi mõne teise teksti võrdlemisel?

[Külaline]

Kas midagi otse ka tõlgib hääle eesti keelde?
Olgu siis heli või tekst.
Et kuulan miskit juttu ja saan eesti keelse sünkroontõlke.

[Külaline]

Kui kasutada oskad ja selle keskkonna oled endale ära kodustanud (algparameetrites kirjas, millised funktsioonid sel tööriistal on), on sellest kasu.
AId eksivad sageli ja kui ise teemat ei valda, võib kasu asemel olla kahju.

Teemaalgataja siin. Mul on enda arvates päris hästi seadistatud, aga kui süsteem 2-leheküljelise EL keele teksti eesti keelde tõlkimiseks kulutab 15 minutit ja ma näen, et lappab mingeid asjasse mitte puutuvaid saite, siis see pole minu arvates okei. Selles mõttes pettusin ChatGPT-s. Gemini tõlkis ilusti - see jällegi üllatas. Seni pidasin ChatGPT-d paremaks.

[Külaline]

Kas midagi otse ka tõlgib hääle eesti keelde?
Olgu siis heli või tekst.
Et kuulan miskit juttu ja saan eesti keelse sünkroontõlke.

Teemaalgataja siin. Mulle on ChatGPT litereerinud tekste päris hästi.

[Külaline]

Kas tõlkimiseks spets tõlkeprogramme ei oleks parem kasutada?

[Külaline]

Kas tõlkimiseks spets tõlkeprogramme ei oleks parem kasutada?

Sest lihtsalt on kasutada AI-d, mida ma niikuinii kasutan, kui hakata taga ajama mingit tõlkeprogrammi, mida ma elus kasutanud pole ja mis on ka kindlasti tasuline.