Kui plaanis maja ehitada

[Külaline]

Võib tekkida mõte, et krunt on olemas, võtame võsa maha ja istutame puid, mis kaua kasvavad ja ehitusele ette ei jää. Kogemusele toetudes ütlen, et vale mõte. Arvasin, et olen igasuguse bürokraatiaga juba kokku puutunud, aga selgus, et eksisin. Kehtib siis Tallinna piirkonna kohta.
Kui selgub, et mingi puu, näiteks vana kõver kask või lepp tuleks ehituse tõttu maha võtta, siis selle taotlemine on paras pähkel ja, mis kõige toredam, tuleb asendada mitme puuga, Juhul, kui kõrghaljastus juba olemas ja krundil ruumi pole, tuleb loomulikult need puud (mitmuses) istutada riigimaale. Jutt, et me juba istutasime oma krundile ja algselt võsastunud alale mitmeid väärtuslikke puid, rajades kõrghaljastust, ei maksa midagi.
Ise vaikselt maha võtta? Väga hea mõte, kui naabrid normaalsed ja keegi kaebama ei lähe.
Kui tekkis mõte, et kuidas ülepea keegi teab, mis krundil kasvab? Ei teagi, kuni pole dendroloogist plaani tellitud, aga see on kohustuslik selleks, et saada kütteprojekt ja ilma kütteprojektita ei saa ehitusluba tänapäeval isegi taotlema hakata.
Kui siis saad teada, et dendroloogiline plaan tuleb tellida, tuleks enne maha võtta kõik, mis vähegi vaja või ette jääb ja seejärel alles tellida. Loota, et dendroloog jätab soovituse peale mingi puu märkimata? Ei jäta, kukkugu või kaela, asendatavana kirja läheb igal juhul.

[Külaline]

Alustuseks uuri, kas sinna krundile on sul üldse õigus ehitada. Ja kas sinna on tänavalt juurdepääs või pead hakkama taotlema naabrite kruntidele servituuti. Ja kuidas ehitusmaterjal kohale saaks.
Meie lähikonnas üks arvas, et tellib aga projekti ära ning hakkab ehitama.
Esiteks oleks tal vaja servituuti, sest krundil puudus juurdepääs tänavalt ja naabrite nõusolekut loobuda selle nimel 1/4 oma krundi kasutamiseks, mida naabrid aga ei anna.
Siis "unustas" ära, et see krunt, millele ta ehitada tahab, pole mitte tema ainuvara, vaid sugulasega kahasse ja too sugulane pole nõus, et tema maale ehitama hakatakse. Kolmandaks ta "arvas", et pole mingi probleem ehitusmaterjali kohaletoomiseks sulgeda sõidukitele ja ühistranspordile terve tänav ja... tõsta suure kraanaga kogu majaehituse ehitusmaterjal tänavalt 60m kaugusel asuvale ehitusplatsile ÜLE 3-korruselise tänavaäärse elumaja (ja selle krundi) üle inimeste peade.
Igaljuhul ehitusplaanidele tuli veto ja kõigepealt peab ta alustama oma ühise krundi jagamisest kaheks kinnistuks, tõenäoliselt läbi kohtu.

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

Vbl see ongi TA jutus mainitud krunt.

[Külaline]

Vbl see ongi TA jutus mainitud krunt.

Mismoodi? Seal aiasügavikus on juba suur vana pirakas maja olemas. Mis krunt?

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

Viljapuude- ja põõsaste osas on minu teada lihtne, neid tohib maha võtta nii palju kui keegi soovib, need on tarbepuud/ põõsad, neid ei loeta väärtuslikuks haljastuseks. Kuuse kohta ei tea, mis nad tegid, kas neil oli luba ja kuidas said. Kui on vanem kuusk, mis võib tuulega ümber lennata, siis on neid ju linnade jõulupuudeks viidud koduaedadest - järelikult ei ole nii võimatu raieluba saada.

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

Viljapuude mahavõtmiseks pole luba vaja.

[Külaline]

Noh, kui juba raieloa taotlemine ja puude maha võtmine, on ületamatu probleem, siis mingit majaehitajat teemaalgatajast küll ei ole.

[Külaline]

Bürokraatia on tänapäeval tõesti probleem. Maja ehitamine on kõigi nende lubade taotlemise kõrval käkitegu.
Tegime majale juurdeehituse. Uus geoalus, projekt, ehitusluba - muudkui taotle ja maksa. Loa saime, lööge aga kopp maasse. Kui valmis sai ja hakkasime juurdeehitisele kasutusluba taotlema, oli ehitusnõunik vahetunud.
Ei, luba ei saa, sest teil on imbsüsteem!
Nojah, ehitusloa taotlemisel see ju sobis? Vana majaosa kasutusloa saime - mis nüüd siis? Vaat nüüd on maja liiga suur imbsüsteemi jaoks...
Rääkisime, et uues majaosas pole midagi veega seotut, veekasutus ei muutu. No ei, pole võimalik, seadus ei luba.
Ja siis kogu see jama nende fotodega kõigist ruumidest, millest Pealtnägija(?) saategi tegi - kogu sisustus oli avalikult kõigile näha, ainult mine vargile! Pole seadustki, mis neid nõuaks...

[Külaline]

Võib tekkida mõte, et krunt on olemas, võtame võsa maha ja istutame puid, mis kaua kasvavad ja ehitusele ette ei jää. Kogemusele toetudes ütlen, et vale mõte. Arvasin, et olen igasuguse bürokraatiaga juba kokku puutunud, aga selgus, et eksisin. Kehtib siis Tallinna piirkonna kohta.
Kui selgub, et mingi puu, näiteks vana kõver kask või lepp tuleks ehituse tõttu maha võtta, siis selle taotlemine on paras pähkel ja, mis kõige toredam, tuleb asendada mitme puuga, Juhul, kui kõrghaljastus juba olemas ja krundil ruumi pole, tuleb loomulikult need puud (mitmuses) istutada riigimaale. Jutt, et me juba istutasime oma krundile ja algselt võsastunud alale mitmeid väärtuslikke puid, rajades kõrghaljastust, ei maksa midagi.
Ise vaikselt maha võtta? Väga hea mõte, kui naabrid normaalsed ja keegi kaebama ei lähe.
Kui tekkis mõte, et kuidas ülepea keegi teab, mis krundil kasvab? Ei teagi, kuni pole dendroloogist plaani tellitud, aga see on kohustuslik selleks, et saada kütteprojekt ja ilma kütteprojektita ei saa ehitusluba tänapäeval isegi taotlema hakata.
Kui siis saad teada, et dendroloogiline plaan tuleb tellida, tuleks enne maha võtta kõik, mis vähegi vaja või ette jääb ja seejärel alles tellida. Loota, et dendroloog jätab soovituse peale mingi puu märkimata? Ei jäta, kukkugu või kaela, asendatavana kirja läheb igal juhul.

Oled hüsteeriline, tegele sellega. Istutasite mitmeid väärtuslikke puid, rajasite kõrghaljastust. Ju siis see ei ole oluline argument. Lepi sellega.

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

Viljapuude mahavõtmiseks luba pole vaja.

[Külaline]

Vahi imet, mõne asja jaoks ei olegi luba vaja
Tahtsime suvilat aastaringseks kasutamiseks kohandada, ei tohi naabri kuurile liiga lähedal-kuur läheb põlema (elektri- või maaküttega). Nõuka ajast alates pliidi ja kamina kütmine suvilas ei ole kuuri maha põletanud. Ok, jäägu suvila alles, teeme maja krundi teise serva. Nüüd häda, et kõrgused ei sobi, suvilal on ühes otsas peal väike poolkorrus, see vaja ära lammutada. Ilmus uus määrus mis nagu lubaks vanad hooned puutumata jätta, aga nüüd ju asjapulgad kõik puhkusel.

[Külaline]

Mis jutt, minu vastas Kristiines eramaja suures aias võeti palju kuuski-õunapuid-pirnipuid, pähklipuid (ok, need vist pöösad) maha. Lihtsalt niisama, mingit ehitust ei ole. Kuidas nemad loa said?

Vbl see ongi TA jutus mainitud krunt.

EI ole, krundiga pole mingeid probleeme. Ehitusluba käes ka juba.
Üllatusena tuli veel nõue, et peab paigaldama päikesepaneelid. Sundkorras, isegi maakütte korral. Ainus võimalus seda kallist lõbu vältida- kui õnnestub mõõtmistega A-klass ilma kätte saada. Loodame.
TA.

[Külaline]

Võib tekkida mõte, et krunt on olemas, võtame võsa maha ja istutame puid, mis kaua kasvavad ja ehitusele ette ei jää. Kogemusele toetudes ütlen, et vale mõte. Arvasin, et olen igasuguse bürokraatiaga juba kokku puutunud, aga selgus, et eksisin. Kehtib siis Tallinna piirkonna kohta.
Kui selgub, et mingi puu, näiteks vana kõver kask või lepp tuleks ehituse tõttu maha võtta, siis selle taotlemine on paras pähkel ja, mis kõige toredam, tuleb asendada mitme puuga, Juhul, kui kõrghaljastus juba olemas ja krundil ruumi pole, tuleb loomulikult need puud (mitmuses) istutada riigimaale. Jutt, et me juba istutasime oma krundile ja algselt võsastunud alale mitmeid väärtuslikke puid, rajades kõrghaljastust, ei maksa midagi.
Ise vaikselt maha võtta? Väga hea mõte, kui naabrid normaalsed ja keegi kaebama ei lähe.
Kui tekkis mõte, et kuidas ülepea keegi teab, mis krundil kasvab? Ei teagi, kuni pole dendroloogist plaani tellitud, aga see on kohustuslik selleks, et saada kütteprojekt ja ilma kütteprojektita ei saa ehitusluba tänapäeval isegi taotlema hakata.
Kui siis saad teada, et dendroloogiline plaan tuleb tellida, tuleks enne maha võtta kõik, mis vähegi vaja või ette jääb ja seejärel alles tellida. Loota, et dendroloog jätab soovituse peale mingi puu märkimata? Ei jäta, kukkugu või kaela, asendatavana kirja läheb igal juhul.

Oled hüsteeriline, tegele sellega. Istutasite mitmeid väärtuslikke puid, rajasite kõrghaljastust. Ju siis see ei ole oluline argument. Lepi sellega.

Mis sind küll võiks vaevata? Pole mõtet kirjutada, kui midagi ütelda pole.
Mingit hüsteeriat pole, rajasime ja nüüd tegin teema, et mõni teine oskaks meie viga vältida. Nii lihtne see ongi.

[Andy]

Üllatusena tuli veel nõue, et peab paigaldama päikesepaneelid. Sundkorras, isegi maakütte korral. Ainus võimalus seda kallist lõbu vältida- kui õnnestub mõõtmistega A-klass ilma kätte saada. Loodame.
TA.

Ära aja p.ska!

[Külaline]

Üllatusena tuli veel nõue, et peab paigaldama päikesepaneelid. Sundkorras, isegi maakütte korral. Ainus võimalus seda kallist lõbu vältida- kui õnnestub mõõtmistega A-klass ilma kätte saada. Loodame.
TA.

Ära aja p.ska!

Juba praegu tuleb projekteerida A-klassi. Päikesepaneelid on kohustuslikud alates 2030.

[Külaline]

Üllatusena tuli veel nõue, et peab paigaldama päikesepaneelid. Sundkorras, isegi maakütte korral. Ainus võimalus seda kallist lõbu vältida- kui õnnestub mõõtmistega A-klass ilma kätte saada. Loodame.
TA.

Ära aja p.ska!

Juba praegu tuleb projekteerida A-klassi. Päikesepaneelid on kohustuslikud alates 2030.

Jah, täiesti õige. Ja kui A-klassi kätte ei saa, peadki kohe need paneelid paigaldama. Faktiliselt tuleb projekteerida passiivmaja põhimõttel, seinte paksused, klaaspaketid jne. Need, kes on paneelid paigaldanud, ütlevad, et mõistlikku kasutegurit ei saa, amortiseeruvad enne. Kasvõi laena selleks ajaks, et maja saaks vastu võetud. Iseasi, kui tõesti oleks olemas tõhus lahendus.

[Külaline]

Veel paar nüanssi: maaküte tuli üllatuslikult odavamaks, kui arvasime ja kartsime. Palju sõltub seega pinnasest ja muidugi maja suurusest, igal juhul tasub küsida erinevast firmadest.
Projekteerimisega nägime samas rohkem vaeva, kui eeldasime. Tekkinud on projekteerijad, kes töötavad kodukontoris ja teevad koostööd teiste samasuguste eriosade projekteerijatega. Kõlab kenasti, märgatavalt odavam, kui suurest büroost tellides. Säästab mitu tuhat. Aga pead olema nutikas ja silma peal hoidma. Teevad copypastet päris palju ja eeldavad, et soovid teatud lahendusi, selle asemel, et küsida, kas varinat see või variant too. Kui ei märka, siis avastad ehitusloa saamisel, et tuleb muudatusi tegema hakata. Kirjavahetust on päris palju, aga paljudele see kindlasti sobibki.
TA.

[Tõutäkk]

Kõrghaljastuse korral on päikesepaneelidest vähe abi.

[Külaline]

Kõrghaljastuse korral on päikesepaneelidest vähe abi.

Kui suured puud on põhja ja kirde suunas ning lõuna on vaba, siis ilmselt ikka midagi on, aga see ei paista tegelikult üldse oluline olema. Paika on pandud, et tuleb A klass saavutada ja paneelid paigaldada, seega vaata ise, kuidas selle tasuvusega saab olema.