Kas andestada ?

[Külaline]

Sina küll naine pole. Oled see teine nõme mees siin.

Ma ise tean vast paremini, kumb ma olen. Olen naine. Sinu uskmatus on väga heaks tõestuseks minu väidetele - naised saavad sinu arust mõelda ainult ühtmoodi, mehed olla ainult sead.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Endaga ja endast räägid?

[Külaline]

Sina küll naine pole. Oled see teine nõme mees siin.

Ma ise tean vast paremini, kumb ma olen. Olen naine. Sinu uskmatus on väga heaks tõestuseks minu väidetele - naised saavad sinu arust mõelda ainult ühtmoodi, mehed olla ainult sead.

"Pick me" seltskond ka kohal

[Külaline]

Ma pole iial mehi vihanud, elan 10 a õnnelikus abielus, abikaasaga on ühised väärtushinnangud, kumbki meist ei pea lugu reeturitest ega petturitest ega madalast allapoole vööd elustiilist.

Oh jäta. Ela veel 20 aastat ja siis võid õpetussõnu jagama hakata. 10 aastat abielu pole mingi elukogemus. Kahju, et sa ise aru ei saa, kuivõrd mürgine ja vihkav su enda kõnepruuk on. On ainult sinu arvamus, sa ei jäta teemaalgatajale mingit valikuvõimalust, kui ta ei taha sinusuguste (ehk hääleka Avaliku Arvamuse) põlu alla sattuda. Tahaksid sa teemaalgatajale päriselt head, siis sa räägiksid teisiti.

[Külaline]

Kui inimese libiido on madal ja suhtes puudub seks ühe poole soovil, siis miks ta arvab, et teine pool peab temasugune olema. Minu jaoks pole samuti seksita romantilist suhet, ning kui teine pool enam minuga seksida ei taha, siis jah, jätan selle inimese ja otsin uue. Nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Kui inimese libiido on madal ja suhtes puudub seks ühe poole soovil, siis miks ta arvab, et teine pool peab temasugune olema. Minu jaoks pole samuti seksita romantilist suhet, ning kui teine pool enam minuga seksida ei taha, siis jah, jätan selle inimese ja otsin uue. Nii lihtne see ongi.

Ei peagi. Hakaku astuma, kui ei sobi. Selleks ei ole vaja naisega elada ja petta. Laps pooleks hooldusele ning andku ülejäänud 15-l päeva kuuma!

[Külaline]

Sina küll naine pole. Oled see teine nõme mees siin.

Ma ise tean vast paremini, kumb ma olen. Olen naine. Sinu uskmatus on väga heaks tõestuseks minu väidetele - naised saavad sinu arust mõelda ainult ühtmoodi, mehed olla ainult sead.

Enamik meestest pole sead. Väikese lapse kõrvalt pettev ja idioodijuttuajav mees on päris kindlasti siga. Küsin uuesti-kust selline aeg?

[Külaline]

Kui suudad, siis andesta, aga hoia silmad lahti. Kui tead endast, et ei suuda sellisest asjast edaspidi mööda vaadata ja jääd kahtlustama, süüdistama ja ussitama, siis see sööb lõpuks sul endal hinge seest ja suhe läheb nagunii lörri.
Mina andestaks üks kord, teist korda enam mitte. Ja üleliia lapsi ei teeks sellise mehega, kellele loota ei saa ja võõraid suvanaisi kargutama jookseb, kui oma naine väikese lapsega kodus. Ühe lapsega saad hakkama, kui lahku lähete.

[Külaline]

elu on harilikult palju mitmetahulisem. Aga sina seda muidugi ei usu.

Mis seal mitmetahulist on, kõige tavalisem ja labasem lugu - naine on imiku hooldamisest väsinuna kodus ja mees läheb küla peale. Andestamine vist tähendab pereelu jätkumist, aga tegelikult on suhe lõppenud, sest usaldust taastada pole võimalik. Naise otsustada, kas tahab nii edasi elada või mitte. Mehel siin sõnaõigus puudub, kuigi teemaalgataja postitusest lugesin, et kehva vennike üritas veel kogu süü naise kaela veeretada. Naise kaela, kes nende ühist pisikest last hooldas, sel ajal kui mees mujalt lihtsalt lõbu otsis.

[Külaline]

kehva vennike üritas veel kogu süü naise kaela veeretada.

Ja kust sa seda välja lugesid? Jälle mõtlesid ise, eks. Põhjuse nimetamine - seksi oli puudu - ei ole kellegi süüdistamine, vaid olukorra kirjeldamine. Oleks olnud sõnastus: "ise oled süüdi, sest sa ju ei anna kunagi seksi", siis oleks tegu olnud süüdistamisega. Mis sinu arust mees üldse öelda oleks tohtinud, ainult lahinal nutta ja vabandust paluda? Ütle palun paar korda veel, et sa mehi ei vihka ...

[Külaline]

Ma pole iial mehi vihanud, elan 10 a õnnelikus abielus, abikaasaga on ühised väärtushinnangud, kumbki meist ei pea lugu reeturitest ega petturitest ega madalast allapoole vööd elustiilist.

Oh jäta. Ela veel 20 aastat ja siis võid õpetussõnu jagama hakata. 10 aastat abielu pole mingi elukogemus. Kahju, et sa ise aru ei saa, kuivõrd mürgine ja vihkav su enda kõnepruuk on. On ainult sinu arvamus, sa ei jäta teemaalgatajale mingit valikuvõimalust, kui ta ei taha sinusuguste (ehk hääleka Avaliku Arvamuse) põlu alla sattuda. Tahaksid sa teemaalgatajale päriselt head, siis sa räägiksid teisiti.

Okei, mina olen 24 aastat koos elanud. Mõtlen täpselt samamoodi nagu see, keda sa tsiteerid. Aga ma saan aru, et minu sõnadel on rohkem kaalu, sest ikkagi kauem kooselu ja puha..

[Külaline]

Oleks olnud sõnastus: "ise oled süüdi, sest sa ju ei anna kunagi seksi", siis oleks tegu olnud süüdistamisega.

Sa näid päris hästi teadvat, mida see mees ütles ja kuidas oma lauseid sõnastas.

[Külaline]

kehva vennike üritas veel kogu süü naise kaela veeretada.

Ja kust sa seda välja lugesid? Jälle mõtlesid ise, eks. Põhjuse nimetamine - seksi oli puudu - ei ole kellegi süüdistamine, vaid olukorra kirjeldamine. Oleks olnud sõnastus: "ise oled süüdi, sest sa ju ei anna kunagi seksi", siis oleks tegu olnud süüdistamisega. Mis sinu arust mees üldse öelda oleks tohtinud, ainult lahinal nutta ja vabandust paluda? Ütle palun paar korda veel, et sa mehi ei vihka ...

Tõsi see ju on, mees oli apsapoluutselt väljapääsmastus olukorras. Katsu ise nädal ilma seksita olla; paar nädalat või kuud nutva beebi pärast magamata olla on selle kõrval täielik kökimöki.

Mehel ei olnudki muud väljapääsu kui otsida teine naine seksimiseks. Mees jäi veel vankumatult aumeheks, omamata igasuguseid tundeid tolle naise vastu. Nii et mehele pole midagi ette heita.

[Külaline]

Tahaksid sa teemaalgatajale päriselt head, siis sa räägiksid teisiti.

No tegelikult tema tahabki teemaalgatajale head ja ütleb välja, et elu reeturist mehega ei ole hea. Sa ei saa teda kunagi usaldada, ta jääbki sulle haiget tegema. Muidugi on lahkuminek esialgu hirmutav, eriti pisikese lapse kõrvalt, aga hingerahu on pikas perspektiivis olulisem. Ei peta kõik mehed, ei valeta kõik mehed, on ka väärikaid ja armastavaid mehi olemas, kes hindavad oma naist ja perekonda. Ei maksa siin musta valgeks rääkida, et no natuke seksis, mis siis, anna andeks, ole kuldne naine. Aga seda ei muuda ju miski, et mees ei mõelnud naise peale, kui teisega voodisse ronis, teda ei huvitanud, et teeb naisele haiget. Teda ei huvitanud, et paneb oma perekonna ohtu ja ei huvitanud, et tal on kodus väike laps, kelle eest tema naine hoolitseb. Hoolimatus, mõtlematus ja reetmine. Võid andestada ja oma emotsioonid alla neelata, aga see kogemus ei kao ju kuskile. Kogu aeg jääd mõtlema, kus see mees nüüd on, kas jälle seksib kellegi teisega. Mingit usaldust ei ole. Petmisega kaasneb alati ka näkku valetamine, eitamine, see inimene ei ole aus inimene, kes nii teeb.

[Külaline]

Ja mees ei tulnud ise üles tunnistama, et nii juhtus, vaid jäi vahele teise naise otsas. ja muidugi "ainult üks kord ja ta ei tähenda mulle midagi!".

Ma ei tea, kas ma suudaksin oma meest peale sellist alaväärset tgeu enam endise austusega vaadata, kui tema on ennast nii madalate kihude juhitava isendina näidanud. Ei ole siis meeles ega tähtis ei pere, ei laps, ei oma armas naine...

[Külaline]

Okei, mina olen 24 aastat koos elanud. Mõtlen täpselt samamoodi nagu see, keda sa tsiteerid. Aga ma saan aru, et minu sõnadel on rohkem kaalu, sest ikkagi kauem kooselu ja puha..

Jah, muidugi on sinu sõnadel rohkem kaalu. Ka tema arvamusel oleks kaalu, kui ta seda nii kohutavalt agressiivselt peale ei pressiks ning kompromissitult kõiki armukesega seksinud mehi ühe lauaga ei lööks. Minu sõnavõttude mõte on, et elu on mitmekesine ja mis oli ühes suhtes nii, võib teises suhtes naa olla. Inimesed eksivad, on nõrgad, lähevad kiusatusega kaasa, mõnikord eksivad ka mitu korda - siin ei ole mingit matemaatilist lahendust, kus alati on 1 + 1 = 2. Iga inimese enda otsustada on, mitu katset ta teisele võimaldab, mida talub ja mida mitte. Näiteks mina talun kindlalt enne mehe seksivääratust kui seda, kui kuulen, et ta tööl kolleegidele minust halvasti on rääkinud. Või oma sõpradele. Esimesel juhul annan andeks, kui motivatsiooni mõistan, teisel juhul ... ei tea.

[Külaline]

Okei, mina olen 24 aastat koos elanud. Mõtlen täpselt samamoodi nagu see, keda sa tsiteerid. Aga ma saan aru, et minu sõnadel on rohkem kaalu, sest ikkagi kauem kooselu ja puha..

Jah, muidugi on sinu sõnadel rohkem kaalu. Ka tema arvamusel oleks kaalu, kui ta seda nii kohutavalt agressiivselt peale ei pressiks ning kompromissitult kõiki armukesega seksinud mehi ühe lauaga ei lööks. Minu sõnavõttude mõte on, et elu on mitmekesine ja mis oli ühes suhtes nii, võib teises suhtes naa olla. Inimesed eksivad, on nõrgad, lähevad kiusatusega kaasa, mõnikord eksivad ka mitu korda - siin ei ole mingit matemaatilist lahendust, kus alati on 1 + 1 = 2. Iga inimese enda otsustada on, mitu katset ta teisele võimaldab, mida talub ja mida mitte. Näiteks mina talun kindlalt enne mehe seksivääratust kui seda, kui kuulen, et ta tööl kolleegidele minust halvasti on rääkinud. Või oma sõpradele. Esimesel juhul annan andeks, kui motivatsiooni mõistan, teisel juhul ... ei tea.

Aga kui teisel juhul ka arusaadav motiiv olemas oleks?

[Külaline]

Aga kui teisel juhul ka arusaadav motiiv olemas oleks?

Jah, siis ehk tõesti. Kuigi hetkel ma ei kujuta ette, mis see olla võiks. Seksi poolt kujutan hästi ette, olen ka ise kõrge libiidoga ja tean, kuivõrd nõrgaks vastupanuvõime muutub, kui mõnda aega seksi pole saanud. Seetõttu ilmselt suudan siin vääratusi paremini andestada.

[Külaline]

Ega oma naine pole ju päris ilma seksist jätnud. Vahest lihtsalt jääb veidi suurem auk sisse, mis on täiesti mõistetav. Selle augu võiks oma käega ära täita, mitte teisi kohe põrutama ronida.

[Külaline]

Okei, mina olen 24 aastat koos elanud. Mõtlen täpselt samamoodi nagu see, keda sa tsiteerid. Aga ma saan aru, et minu sõnadel on rohkem kaalu, sest ikkagi kauem kooselu ja puha..

Jah, muidugi on sinu sõnadel rohkem kaalu. Ka tema arvamusel oleks kaalu, kui ta seda nii kohutavalt agressiivselt peale ei pressiks ning kompromissitult kõiki armukesega seksinud mehi ühe lauaga ei lööks. Minu sõnavõttude mõte on, et elu on mitmekesine ja mis oli ühes suhtes nii, võib teises suhtes naa olla. Inimesed eksivad, on nõrgad, lähevad kiusatusega kaasa, mõnikord eksivad ka mitu korda - siin ei ole mingit matemaatilist lahendust, kus alati on 1 + 1 = 2. Iga inimese enda otsustada on, mitu katset ta teisele võimaldab, mida talub ja mida mitte. Näiteks mina talun kindlalt enne mehe seksivääratust kui seda, kui kuulen, et ta tööl kolleegidele minust halvasti on rääkinud. Või oma sõpradele. Esimesel juhul annan andeks, kui motivatsiooni mõistan, teisel juhul ... ei tea.

Miks sinust halvasti rääkida ei tohi, kui oled halvasti käitunud? Julged teha-julged ka tunnistada. Kui oled hea-räägib sinust hästi. Kui oled halb-halvasti, st faktipõhiselt. Mis sul selle vastu saaks olla?