Põhikooli eksamid

[exkägu]

eesti keel 95%. Oli lihtsam kui proovieksam.
Tartus gümnaasiumis sees, aga tõesti, Tartu süsteem on karm. Tegemist lapsega, kes on oma koolis viieline ja gümnaasiumikatsed tegi kõvasti üle keskmise. Kutse sai kolmest gümnaasiumist ja kahes käis vestlemaas. Oma teise eelistuse koolist sai kutse (kinnitas ära) ja teises gümnaasiumis on ootenimekirjas.

[Huviline]

Enda laps ka lõpetamas. Eesti keelest saab ehk läbi, küll aga on küsitav matemaatika. Lisaks viskab meie kool (kuhu ta sisse sai) negatiivse eksamitulemuse korral sissesaanu välja, seega pinge on laes

Mul on kuidagi raske uskuda, et noor, kes paar kuud varem sooritab gümnaasiumikatsed hiilgavalt, põrub põhikooli lõpueksamil lausa läbi. Seda enam, et just gümnaasiumikatseid peetakse raskemaks. Vähemalt eesti keele lõpueksam oli küll täitsa lihtne võrreldes gümnaasiumikatsetega.

Enda lapse tugevaim külg on funktsionaalne lugemisoskus - tänu rohkele lugemusele ta saab loetust suurepäraselt aru, sõnavara on suur ja tunneb hästi väljendeid; küll aga valmistab raskusi teooriaosa ehk sõnaliikide, lauseliikide jms määramine. Käänata ja pöörata oskas siis, kui olin talle seletanud, mis need on.

Me ei proovinud eliitkoolidesse, vaid täiesti tavalistesse Tallinna gümnaasiumidesse.

Ära unusta, et riigigümnaasiumite katsed kukkusid läbi süsteemitõrke tõttu, pluss enamus kodukoole võtab enda lapsed kergemini vastu, need siis, kes põhikoolis seal juba õppinud on.

[Nõmmelill]

Et ei jääks muljet, et kõik lapsed tegid tänavu eesti keele eksami 90+ tulemusele, märgin ära, et minu oma sai siiski vaid 89% Aga ta on ka äärmiselt pettunud, sest temagi leidis, et proovieksam, mille ta sai 92, oli raskem.

Ma tegelikult ei oskagi kuidagi suhtuda tema pettumusse. Kuhu on jäänud see maailm, kus tore 75% peale tehtud 4 oli normaalne tulemus?

[Külaline]

Kuna vahepeal oli küsimus Tartu ühiskatse kohta, siis jagan, et minu laps oli Poskas ootenimekirjas ja täna sai kutse. Liikumist seega siiski toimub.

[Külaline]

Ma tegelikult ei oskagi kuidagi suhtuda tema pettumusse. Kuhu on jäänud see maailm, kus tore 75% peale tehtud 4 oli normaalne tulemus?

See on seesama maailm, kus normaalsele nelja-viielisele ei jätku gümnaasiumikohtagi.

[Katerin]

Ma tegelikult ei oskagi kuidagi suhtuda tema pettumusse. Kuhu on jäänud see maailm, kus tore 75% peale tehtud 4 oli normaalne tulemus?

See on seesama maailm, kus normaalsele nelja-viielisele ei jätku gümnaasiumikohtagi.

Nii see on. Milleks süüdistada alati lapsevanemaid, et nood oma lastelt liiga palju nõuavad, kui need nõudmised on dikteerinud hoopiski ühiskond?

[Maasikas]

Päris hirmus lugu ikka küll. Minu laps veel pole põhikooli lõpetanud, aga neljad-viied tal pole, on paar kolme ka. Ja ainetes, mida oskab hästi, tasemetöö sai näiteks inglise keele 100 protsenti ja on teinud ära ametiku C1 eksami, aga õpetaja poisse ei salli ja koolis on inglise keel 3. Nende klassis pole ühelgi poisil neljasid-viisi, veel vähem ainult viisi. Matemaatikas on 4, aga olümpiaadidele kutsutakse tema nende viieliste tüdrukute asemel. Tüdrukud käivad nelju parandamas, sest muidu hakkavad nutma, poistel ei lubata vahel kahtesidki parandada, mis pannakse töö eest, millest puudusid. Näen küll ebaõiglust hindamisel, kuna poisid pole nii sõnakuulekad, vihikud korratumad jne. Kas siis gümnaasiumisse saavad ainult tüdrukud sisse või, sest meil on küll tüdrukute hinded palju paremad, kuigi teadmised mitte.

[Tibulinski]

Päris hirmus lugu ikka küll. Minu laps veel pole põhikooli lõpetanud, aga neljad-viied tal pole, on paar kolme ka. Ja ainetes, mida oskab hästi, tasemetöö sai näiteks inglise keele 100 protsenti ja on teinud ära ametiku C1 eksami, aga õpetaja poisse ei salli ja koolis on inglise keel 3. Nende klassis pole ühelgi poisil neljasid-viisi, veel vähem ainult viisi. Matemaatikas on 4, aga olümpiaadidele kutsutakse tema nende viieliste tüdrukute asemel. Tüdrukud käivad nelju parandamas, sest muidu hakkavad nutma, poistel ei lubata vahel kahtesidki parandada, mis pannakse töö eest, millest puudusid. Näen küll ebaõiglust hindamisel, kuna poisid pole nii sõnakuulekad, vihikud korratumad jne. Kas siis gümnaasiumisse saavad ainult tüdrukud sisse või, sest meil on küll tüdrukute hinded palju paremad, kuigi teadmised mitte.

Kui poistel on tegelikud teadmised paremad, siis nad ilmselt saavad ka gümnakatsetel paremaid tulemusi, kui need niisama ilusate silmade eest hindeid saanud rumalamad tüdrukud, mis tähendab, et nad on valimis esialgu eespool, seega on neil variante küll. Eks vestlustel saavadki rääkida, miks neil matemaatika testides 95% tulemuse juures aastahindeks on 3 vmt. Ja sinu poiss võib siis ju panustadagi rohkem olümpiaadidele, neid on seal nimekirjas päris palju, mille lõppvoorudesse pääsemise-osalemise puhul saab katsetest vabastuse ja teste hinnatakse 100%-ga.

[Nõmmelill]

See tunnistuse teema on nii ja naa jah. Mingi indikaator ta siiski on, näitab kohusetunnet kas või. Ja harjumust õppida. Mis mõlemad tulevad gümnaasiumis kasuks. Aga jah, teadsin ka, et minu lapse ainus võimalus on testid väga hästi ära teha, sest viielist tunnistust ei saa ta kuidagi. Tal oli lausa kaks kolme esimesest trimestrist.

Kuidas matemaatika läks? Mu oma ütles, et oli meh. Üks ülesanne olevat tore ja huvitav olnud. Tulemust muidugi pole veel.

[emakägu]

matemaatika oli lihtne, tulemus 98%

[külaline]

100% mata

[Nõmmelill]

Ma olukorra tasakaalustamiseks (et ei jääks muljet, et 100 punkti on norm) mainin, et minu oma sai tagasihoidlikud 78% ja oli rahul.

[Külaline]

Ma olukorra tasakaalustamiseks (et ei jääks muljet, et 100 punkti on norm) mainin, et minu oma sai tagasihoidlikud 78% ja oli rahul.

Kooli lõpetamiseks piisab 50%-st ka, nii et kõik, kes üle selle said, ongi hästi hakkama saanud ja ei käkkinud oma (loodetavasti olemasolevat) gümnakohta ära.

[Vikat]

Jah, matemaatika eksam oli tänavu raske olnud ja kõik, kes üle 50% said, on tublid. Minu oma sai tugeva nelja, mis on hea üllatus. Paar tema klassist kukkus kahjuks läbi.

[මම වැටෙන කුරුල්ලෙක්]

Kas gümnaasiumikohti on Tartus vähendatud või miks nii raske sisse saada?

[Paiseleht]

Kas gümnaasiumikohti on Tartus vähendatud või miks nii raske sisse saada?

Praegu lõpetab üheksandat klassi iga aastaga suurema sündide arvuga sünniaastaga lend. Vastupidiselt Tallinnale pole Tartus rajatud lähiajal ühtegi uut gümnaasiumi. Sellel aastal avati vist kahes olemasolevas koolis paar täiendavat klassi, aga sellest ei piisa ligilähedaseltki probleemi lahenduseks.

[Nõmmelill]

Ma hea meelega tutvuks korraliku analüüsiga Tartu gümnaasiumikatsete osas. Kui palju on kohti, kui palju on linnas põhikoolilõpetajaid + kui palju on lõpetajaid Tartu ümbruses, kelle jaoks Tartu on kõige loogilisem koht õpingute jätkamiseks, kui palju (suurusjärgus) tuleb väljaspoolt maakonda; milliste katsetulemustega kuskile kooli/suunda saadi, kui palju mõjutas vestlus (mida ja kuidas vestlus mõõdab? Minu jaoks täiesti arusaamatu, sest mulle tundub, et ühes koolis kaotas mu laps koha just vestlusega ja teises sai koha tänu vestlusele ); mida teevad need, kes gümnakohta ei saanud jne. Praegu on kuidagi väga palju ettekujutamist, kuuldusi, eeldusi, võiks olla selgem ja läbipaistvam. Ma suvalise tädina vist ei saa neid andmeid kätte, muidu teeks ise

[Külaline]

Ma hea meelega tutvuks korraliku analüüsiga Tartu gümnaasiumikatsete osas. Kui palju on kohti, kui palju on linnas põhikoolilõpetajaid + kui palju on lõpetajaid Tartu ümbruses, kelle jaoks Tartu on kõige loogilisem koht õpingute jätkamiseks, kui palju (suurusjärgus) tuleb väljaspoolt maakonda; milliste katsetulemustega kuskile kooli/suunda saadi, kui palju mõjutas vestlus (mida ja kuidas vestlus mõõdab? Minu jaoks täiesti arusaamatu, sest mulle tundub, et ühes koolis kaotas mu laps koha just vestlusega ja teises sai koha tänu vestlusele ); mida teevad need, kes gümnakohta ei saanud jne. Praegu on kuidagi väga palju ettekujutamist, kuuldusi, eeldusi, võiks olla selgem ja läbipaistvam. Ma suvalise tädina vist ei saa neid andmeid kätte, muidu teeks ise

Arno-st saab osa sellest infost kätte - loed kokku kõikide koolide üheksandikud (koolide kaupa on numbrid ju üleval) ja siis loed kokku kõik saadaolevad gümnaasiumikohad ja sealt paistab juba välja, kui paljud "kohalikud" kohtadest ilma jäävad, pluss siis veel mujalt tulev kontingent.

[Trumm]

Tegelikult see Tartu üheksandike kokkulugemine palju infot ei anna. No ehk suurusjärgu. Tartu koolidesse kandideerivad väga paljud lõuna-eesti tublimad õpilased. Põlva, Võru ning rääkimata Elvast, Jõgevast või teistest väiksematest kohtadest, mis on Tartu lähedal (Ülenurme, Lähte, Kõrveküla). Minu Tartu gümnaasiumiõpilasest lapse klassist on ilmselt kolmandik selliseid, kes on tulnud väljaspoolt Tartut. Aga olen nõus, et süsteem on siiski segane. 80+ testipunktidega lapsed said ilmselt kiiresti koolikohad, kui mitte esimest eelistust, siis teise ikka. Sealt edasi, aga see 65-75% testisooritusega tuttavate lastest tundub küll väga erinev olevat see sissesaamine. Mõni on saanud Treffnerisse või Poskasse, teine aga ainult viimasesse eelistusse (Petersoni). Ilmselt sellise punktiskooriga laste hulk on väga suur ning siis sõltub palju vist juhusest (mitmes eelistus oli, kuidas vestlusel suutis mulje jätta jne jne).
Matemaatika lõpueksam tundus mulle jällegi sel aastal kergem, võimalik, et vedas ülesannetega. Laps sai 100% ning päris mitu tema klassist olevat 100 saanud.

[Külaline]

Minu laps sai linna katsetel siin toodutega võrreldes väga kehvad tulemused. Parim oli tal inglise keel, kus sai 68%, füüsika ja eesti keel jäid 50-60% vahele, matemaatika, keemia ja bioloogia olid alla 50%. Ainsana saatis kutse teise valiku kool ehk Peterson, sinna sai ta sisse kohe pärast vestlust, praeguseks on koht kinnitatud.

Põhikooli eesti keele eksamil sai 77%, matemaatika üle 60%, kuigi ise ütles, et väga raske olevat olnud.

Nii et Petersoni koha võivad ka temasugused saada.