Vanainimesele ajaleht ukse taha

[Püha õde]

Üks asjakohane luuletus siia

Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.

[Külaline]

Mis kell see postiljon käib, kas alati ühel ajal ja kas laps nii vara ärkvel ongi?

[Külaline]

Kui sul laps nii töökas ja rahahimuline, pange siis oma eramajade piirkonda kuulutus, et niidab muru, jalutab koeri, käib poes vms.

[Külaline]

Jälgin seda teemat tükkis selle kuue lehekülje ja 103 kommentaariga, kus ikka kuhugi ei jõuta, ja enam ei imesta, miks meie elu, majandus ja inimeste vaimne tervis kõik täiega pekkis on. Isegi nii lihtlabase asjaga nagu korrusmajas elavale liikumispuudega vanamutile ajalehe toomine ei saada hakkama! Küll veeretatakse lahedaid äriideid 200-eurose postkastist ukseni toomise tasu maksmisest ja targutatakse ühtpidi ja teistpidi, aga mitte midagi reaalselt toimivat välja mõelda ei suudeta ega viitsita. Vanasti oli korrusmajas iga laps, leht näpus, valmis lippama kommi eest mõned trepimademed ülespoole ega koolenud sellest sugugi maha. Kahju tõdeda, aga minu jaoks on siinne teema otsekui sümbol tänapäeva eestlaste saamatusele.

P.S. Ise ma kõnealuse looga kuidagi seotud ei ole.

Pidin just sama kirjutama.

[Külaline]

Kui sul laps nii töökas ja rahahimuline, pange siis oma eramajade piirkonda kuulutus, et niidab muru, jalutab koeri, käib poes vms.

See pole sinu asi ega puutu ka siia teemasse, mida mu laps teeb ja kuidas endale soovi korral tööd leiab ja kui "töökas ja rahahimuline" ta on. See teema pole siin juhtumisi sellest, kuidas lapsele tööd leida, vaid millestki muust. Erinevalt nendest paljudest vingujatest, kes siin järjest ketravad, kuidas ikka midagi ei saa ja miski pole võimalik, leian mina tavaliselt sellistele lihtsatele olukordadele lahendused. See pole mingi teooria ega targutamine, milles keegi mind siin süüdistas, vaid igapäevase reaalse elu kogemused. Eks jaurake siis edasi, kuidas miski pole võimalik ja keegi midagi nagunii pole nõus tegema. Sellise suhtumisega on päris raske elada, ei kadesta.

[Hatik]

Mingit rasket postikotti tänapäeval kuskile tarima ei pea. Postiljon sõidab autoga kortermaja ukse ette, võtab sülle vaid selle trepikoja lehed (ja palju's neid tänapäeval on), ehk ka peotäie "kohustuslikke" reklaamlehti ja paneb need ära. Kõik. Mingit pungil postikotti kuskile jätma ei pea, et keegi saaks sealt midagi varastada.

[Külaline]

Postikotid polegi tänapäeval rasked, sest paberlehti tellitakse väga vähe, kirju ei saadeta, eks neid lendlehti jaotatakse. Ma mäletan nõuka ajast, et meil käis kodus kolm päevalehte, mingid ajakirjad, iga päev oli postkastis paras ports kraami. Seda tõesti andis ehk tirida.

[Külaline]

Jälgin seda teemat tükkis selle kuue lehekülje ja 103 kommentaariga, kus ikka kuhugi ei jõuta, ja enam ei imesta, miks meie elu, majandus ja inimeste vaimne tervis kõik täiega pekkis on. Isegi nii lihtlabase asjaga nagu korrusmajas elavale liikumispuudega vanamutile ajalehe toomine ei saada hakkama! Küll veeretatakse lahedaid äriideid 200-eurose postkastist ukseni toomise tasu maksmisest ja targutatakse ühtpidi ja teistpidi, aga mitte midagi reaalselt toimivat välja mõelda ei suudeta ega viitsita. Vanasti oli korrusmajas iga laps, leht näpus, valmis lippama kommi eest mõned trepimademed ülespoole ega koolenud sellest sugugi maha. Kahju tõdeda, aga minu jaoks on siinne teema otsekui sümbol tänapäeva eestlaste saamatusele.

P.S. Ise ma kõnealuse looga kuidagi seotud ei ole.

Pidin just sama kirjutama.
[/quote]

Viriseda, iriseda suudate, aga lahendus jääb ütlemata

[Külaline]

Keegi ei taha välja tuua teenuse hinda v.a üks inimene. Kirjanikud niisama heietavad.

[Hatik]

Just. Selmet leida lahendusi (mis on sageli vägagi lihtsad ja lihtsalt elluviidavad), otsitakse ettekäändeid. Ikka aina kärss kärnas ja maa külmunud, juulikuu ja tuiskab. Sellise kuramuse lumehelbekeste kontingendiga poleks kunagi vabariiki loodud ja üles ehitatud! Heast elust lolliks mindud ja viimnegi terve talupojamõistuse uid peast välja tšillitud, kui seda seal üldse kunagi oli.

[Külaline]

Keegi ei taha välja tuua teenuse hinda v.a üks inimene. Kirjanikud niisama heietavad.

Täpsemalt, kaks inimest. Keegi ütles, et postiljonina tahaks saada 5-6€/kord ja mina ütlesin, et laps viiks 15-20€ eest kuus 2x nädalas lehe.

[Hatik]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

[Külaline]

Kas mees minema peletatud ja lapsed läbipekstud, et nüüd kaasfoorumlaste kallale asusite?

[Külaline]

Jälgin seda teemat tükkis selle kuue lehekülje ja 103 kommentaariga, kus ikka kuhugi ei jõuta, ja enam ei imesta, miks meie elu, majandus ja inimeste vaimne tervis kõik täiega pekkis on. Isegi nii lihtlabase asjaga nagu korrusmajas elavale liikumispuudega vanamutile ajalehe toomine ei saada hakkama! Küll veeretatakse lahedaid äriideid 200-eurose postkastist ukseni toomise tasu maksmisest ja targutatakse ühtpidi ja teistpidi, aga mitte midagi reaalselt toimivat välja mõelda ei suudeta ega viitsita. Vanasti oli korrusmajas iga laps, leht näpus, valmis lippama kommi eest mõned trepimademed ülespoole ega koolenud sellest sugugi maha. Kahju tõdeda, aga minu jaoks on siinne teema otsekui sümbol tänapäeva eestlaste saamatusele.

P.S. Ise ma kõnealuse looga kuidagi seotud ei ole.

Pidin just sama kirjutama.

1) küsida samal korrusel asuvatelt naabritelt, äkki viitsivad naabri lehe üles tuua koos oma lehega
2) küsida korrus kõrgemal elavatelt naabritelt, äkki viitsivad memme lehe kaasa võtta postist ja ukse ette poetada
3) printida A4 lehele “otsin memmele lehetoojat, sellel ajal nii mitu korda”
4) memmele arvuti, läppar ja digilehed
5) memm kolib

Lahendus on olemas, miks ükski neist valikutest ei sobi, ei tea. Tahetakse postiteenust ümberkorraldama minna selleasemel et kõrvalnaabri uksele koputada ja küsida. Sotsiaalfoobia?

[Külaline]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

Alla 18 aastasena 20-30 eur kuus oleks mõistlik. Täiskasvanuna kellel on vaja maksta üüri, arveid, ei tasu see sentide pärast lisavaev sugugi ära. Miinimum 15-19 eur nädal teeks postiljonina diili.

[Hatik]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

Alla 18 aastasena 20-30 eur kuus oleks mõistlik. Täiskasvanuna kellel on vaja maksta üüri, arveid, ei tasu see sentide pärast lisavaev sugugi ära. Miinimum 15-19 eur nädal teeks postiljonina diili.

Ega see sul ju põhitöö ei oleks. Kui Omniva sulle selle lisakohustuse paneb, siis vaevalt ta sulle ka rohkem maksab.

[Külaline]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

See oleks 2,5 eurot kord. Vähem, kui šokolaad või tass kohvi.
Nüüd mindi ikka väga ihnsaks.

[Külaline]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

Alla 18 aastasena 20-30 eur kuus oleks mõistlik. Täiskasvanuna kellel on vaja maksta üüri, arveid, ei tasu see sentide pärast lisavaev sugugi ära. Miinimum 15-19 eur nädal teeks postiljonina diili.

Ega see sul ju põhitöö ei oleks. Kui Omniva sulle selle lisakohustuse paneb, siis vaevalt ta sulle ka rohkem maksab.

No postiljon ei ole aga ilmselgelt eraisikuna tehtaks sellist asja siis….
Vaevalt keegi ühe memme pärast kuhugi jookseb ametlikuks vormistama asju…. Ei tea jah vbla läheb

[Külaline]

Ma pole kindel, et postiljon saaks omavoliliselt sellist kokkulepet sõlmida. See peaks käima siis ikkagi ametlikult, st läbi Omniva. Aga kui vanake on nõus maksma lapsele lehetoomise eest, või ka kellelegi teisele, siis see on muidugi teine asi. Ja need summad ei saa olla ka väga suured. Keegi siin ütles, et alla 200 E ei liigutagi, no see on ka utoopia. 20 e kuus oleks vägagi broo.

See oleks 2,5 eurot kord. Vähem, kui šokolaad või tass kohvi.
Nüüd mindi ikka väga ihnsaks.

Šokolaad on 3-5 eur. Poes tshsn toitu osta maksan šokolaafis kuna see oli kallis? Iiiiirw

[Külaline]

EI !!! Seda ei tohi kindlasti mustalt maksmisega tea! On nägijaid ja kaebajaid. Siinsed kiusupunnid ka ju kuskil elavad.