Kas andestada ?

[Külaline]

Keegi pole siin soovitanud ühist elu karjudes ja tülitsedes jätkata. Kõik, kes on pidanud võimalikuks andestamist, on rõhutanud, et siis tuleb ka reaalselt andestada ja see juhtum minevikku jätta.

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Mingi perioodi muidugi võid ja peadki rääkima. Kuid see periood peaks kunagi lõppema, mitte et ka 10 aasta pärast mees ikka kuuleb etteheiteid petmise kohta. Ja NB! keegi EI SUNNI andestama. Mitte keegi. Aga kui oled valinud selle tee, siis on valitul ainult nii mõte, kui sellega pereelu mürgiseks ei muutu.

Aga, miks ei või teha etteheitmisi, siis kui tulevikus see tunne või vajadus öelda, peale tuleb? Mees võib petmas käia, aga sina pead teema lõpetatuks lugema ja end vait sundima?

[Barbara]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Shoki ja läbitöötamise ajal (mis võib võtta päris kaua aega, siin ei saa teised ütelda, et saa üle juba) loomulikult võib ja peab rääkima asjad SELGEKS, tegema järeldused (eriti mees) ja selgub, kas on mõlemal soov ja valmisoleks juhtunust õppust võtta ja koos edasi minna. Kui ei, siis lahku minna. Kui jah, siis mitte iga tüli korral hakata vana asja saagima, kahtlustama ja enda psühholoogilist heaolu ohvriks tooma pideva põdemisega, kui ei suuda andestada.
Eelmisel vastajal oleks targem kohe lahku minna, sest ilmselgelt ta ei oska seda kunsti, kuidas paarisuhtes kriisidest üle saada.

[Külaline]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Shoki ja läbitöötamise ajal (mis võib võtta päris kaua aega, siin ei saa teised ütelda, et saa üle juba) loomulikult võib ja peab rääkima asjad SELGEKS, tegema järeldused (eriti mees) ja selgub, kas on mõlemal soov ja valmisoleks juhtunust õppust võtta ja koos edasi minna. Kui ei, siis lahku minna. Kui jah, siis mitte iga tüli korral hakata vana asja saagima, kahtlustama ja enda psühholoogilist heaolu ohvriks tooma pideva põdemisega, kui ei suuda andestada.
Eelmisel vastajal oleks targem kohe lahku minna, sest ilmselgelt ta ei oska seda kunsti, kuidas paarisuhtes kriisidest üle saada.

Mina olen eelmine vastaja. Mina jätsin mehe maha pärast petmist. Nüüd on sellest möödas seitse aastat. Eksabikaasa otsib ikka regulaarselt kontakti ja soovib ära leppida ja pereelu jätkata. Igal juhul pean talle õigeks iga kord ka vastata, mida ma tema tegudest arvan. Just, tuletan talle meelde ja räägin talle asju iga nurga alt. Karjumist ja hüsteeriat mina ei poolda ja seda ma ei ole ka mitte kunagi teinud. Seda enam, et see ei aita mitte midagi. Küll aga ütlen talle kõik, kui ta minuga jälle kontakteerub (ja seda teeb ta sageli), mis keelel. Kui vastav tunne on, siis tuletan meelde kas või elu lõpuni. Absoluutselt ei huvita, mis on kellegi teise arvates õige või vale.

[Külaline]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Shoki ja läbitöötamise ajal (mis võib võtta päris kaua aega, siin ei saa teised ütelda, et saa üle juba) loomulikult võib ja peab rääkima asjad SELGEKS, tegema järeldused (eriti mees) ja selgub, kas on mõlemal soov ja valmisoleks juhtunust õppust võtta ja koos edasi minna. Kui ei, siis lahku minna. Kui jah, siis mitte iga tüli korral hakata vana asja saagima, kahtlustama ja enda psühholoogilist heaolu ohvriks tooma pideva põdemisega, kui ei suuda andestada.
Eelmisel vastajal oleks targem kohe lahku minna, sest ilmselgelt ta ei oska seda kunsti, kuidas paarisuhtes kriisidest üle saada.

Võid üle saada ja mitte kahtlustada jms, aga selge on, et kes ükskord petab, teeb seda suure tõenäosusega veel. Eriti sellise suhtumisega nagu teemaalagataja mees, kellel üks naine on süüdi, sest nädal aega seksi ei tee ja teine naine on süüdi, sest andis liiga kergesti kätte ja üldse on see vaene mees puhta õnnetu ohver.
Imelik, et selle suhtumise juures üldse keegi räägib andestamisest ja koos edasi minemisest. Mu meelest see suhtumine on veel suurem jama kui petmine ise.

[Külaline]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Aga sellepärast, et siis võib mees uuesti petma minna. Sest ta on mees ja seega õrn lilleke ja temaga võib rääkida üksnes moosiga pannkookidest ja kuldsetest viljapõldudest. Muidu läheb ju katki ja ümberringi on naised, kes muudkui õrritavad ja sosistavad kõrva: "Tule seksi minuga".

Nii et lõuad pidada ja edasi teenida!

[Külaline]

Eriti sellise suhtumisega nagu teemaalagataja mees, kellel üks naine on süüdi, sest nädal aega seksi ei tee ja teine naine on süüdi, sest andis liiga kergesti kätte ja üldse on see vaene mees puhta õnnetu ohver.

Sa olid kõrval ja kuulsid, mida ja kuidas see mees ütles? Või lugesid kuskilt täpset transkriptsiooni? Mina ei näe kuskil, et mees oma naist süüdistaks. Mõte on selles, et seksi on vähe olnud. See on süüdistamine? Kui ütled, et taevas on pilves, siis süüdistad ilmajaama või vanajumalat sellega? Ei, sa kirjeldad olukorda. Samuti ei näe ma kuskil selle teise naise süüdistamist. Proovige natuke objektiivsemalt teksti lugeda.
Ja legend, et petja ilmtingimata uuesti petab ... no kamoon. Milleks neid muinasjutte kogu aeg levitada? Kuidagi endal mõnusam olla, kui kogu maailm on kahtlustusi täis?

[Külaline]

Selles point ongi ju, et pereelu muutub igal juhul mürgiseks. Ka siis, kui tõesti hoiad oma keele hammaste taga, siis sügaval sisimas ikka mäletad ja piinled. Ja NB! koguaeg närveerid ja kahtlustad, sest kes kord petab, teeb seda ju igal juhul varsti jälle.

Ja minu point on, et kui tead ette, et sa nii reageerid, siis ei olegi mõtet nalja teha, parem on kohe lahku minna. Kokku võib jääda, kui suudad ANDEKS ANDA. Kui keeruline on sellest lihtsast asjast aru saada?

[Külaline]

Mina ei näe kuskil, et mees oma naist süüdistaks. Mõte on selles, et seksi on vähe olnud. See on süüdistamine? Kui ütled, et taevas on pilves, siis süüdistad ilmajaama või vanajumalat sellega? Ei, sa kirjeldad olukorda. Samuti ei näe ma kuskil selle teise naise süüdistamist. Proovige natuke objektiivsemalt teksti lugeda.
Ja legend, et petja ilmtingimata uuesti petab ... no kamoon. Milleks neid muinasjutte kogu aeg levitada? Kuidagi endal mõnusam olla, kui kogu maailm on kahtlustusi täis?

Sujuvalt jätad välja selle, et asi ei piirdunud lihtsalt olukorra kirjeldamisega, vaid see oli ühtlasi põhjuseks, miks petma mindi.
Kahtlustamiseks on põhjust andnud mees. On igati põhjendatud sellist inimest rohkem mitte usaldada.

[Külaline]

Sujuvalt jätad välja selle, et asi ei piirdunud lihtsalt olukorra kirjeldamisega, vaid see oli ühtlasi põhjuseks, miks petma mindi.
Kahtlustamiseks on põhjust andnud mees. On igati põhjendatud sellist inimest rohkem mitte usaldada.

Mida ma välja jätan? Kirjeldaski olukorda, mis viis petmiseni. Seda nimetataksegi põhjuseks. Mida ma sul siit välja jätsin?
Sinu mõttekäigud on minu jaoks väga segased. Miks põhjuse kirjeldamine on kindel põhjus kellegi mitte usaldamiseks? Et poleks kirjeldanud, oleks vaikinud, siis oleks kõik teisiti?

[Külaline]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Mingi perioodi muidugi võid ja peadki rääkima. Kuid see periood peaks kunagi lõppema, mitte et ka 10 aasta pärast mees ikka kuuleb etteheiteid petmise kohta. Ja NB! keegi EI SUNNI andestama. Mitte keegi. Aga kui oled valinud selle tee, siis on valitul ainult nii mõte, kui sellega pereelu mürgiseks ei muutu.

Aga, miks ei või teha etteheitmisi, siis kui tulevikus see tunne või vajadus öelda, peale tuleb? Mees võib petmas käia, aga sina pead teema lõpetatuks lugema ja end vait sundima?

See on jah kuidagi topeltmoraal! Et mees võib nagu käia ja teha, kui tahab. Aga naine ei tohi midagi arvata ega öelda, siis kui tema ise tahab?

Miks ma ei või asja teemaks võtta kas või kümme aastat hiljem, kui ma tahan?

Kipub kangesti nende siin näiteks toodud fb vanaprouade arvamuse kanti. Tuleb silm kinni pigistada! Ja vaata, et sa mitte mingil juhul ei nääguta ega mehele närvidele käi! Siis valib mees sinu, jääb koju ja naine on kuldne naine. Ehk siis naine pingutagu ja püüdku rohkem - analüüsigu, mida ta on valesti teinud, et mees küla peale läks ning ilmtingimata olgu vait!

Tegelikkus on see, et headest naistest kipuvad mehed üle sõitma. Alati hoitakse rohkem neid naisi, kellega koos olles tuleb pingutada ja vaeva näha. Päeva lõpuks mõni kuldse naise mees ehk tõdeb jah, et näe, tegelikult on mul ju üsna hea eit. Aga, mis eidel sellest kasu on, kui temast on terve elu julmalt üle trambitud?

[Külaline]

Aga, miks ei tohi andestamise korral mitte kunagi seda enam mehega teemaks võtta? Petmine on ikka ülisuur ja traumaatiline kogemus enamustele petetutele. Ja siis just kui nagu ei tohi sellest üldse rääkida ka. Miks? Et muudkui aga andesta! Neela alla! Lepi, et varsti ole jälle petetud! Ja lisaks ole veel vait ka!?

Aga, kui valu vajab endast väljarääkimist?

Shoki ja läbitöötamise ajal (mis võib võtta päris kaua aega, siin ei saa teised ütelda, et saa üle juba) loomulikult võib ja peab rääkima asjad SELGEKS, tegema järeldused (eriti mees) ja selgub, kas on mõlemal soov ja valmisoleks juhtunust õppust võtta ja koos edasi minna. Kui ei, siis lahku minna. Kui jah, siis mitte iga tüli korral hakata vana asja saagima, kahtlustama ja enda psühholoogilist heaolu ohvriks tooma pideva põdemisega, kui ei suuda andestada.
Eelmisel vastajal oleks targem kohe lahku minna, sest ilmselgelt ta ei oska seda kunsti, kuidas paarisuhtes kriisidest üle saada.

Mina olen eelmine vastaja. Mina jätsin mehe maha pärast petmist. Nüüd on sellest möödas seitse aastat. Eksabikaasa otsib ikka regulaarselt kontakti ja soovib ära leppida ja pereelu jätkata. Igal juhul pean talle õigeks iga kord ka vastata, mida ma tema tegudest arvan. Just, tuletan talle meelde ja räägin talle asju iga nurga alt. Karjumist ja hüsteeriat mina ei poolda ja seda ma ei ole ka mitte kunagi teinud. Seda enam, et see ei aita mitte midagi. Küll aga ütlen talle kõik, kui ta minuga jälle kontakteerub (ja seda teeb ta sageli), mis keelel. Kui vastav tunne on, siis tuletan meelde kas või elu lõpuni. Absoluutselt ei huvita, mis on kellegi teise arvates õige või vale.

Ja mida su praegune mees sellest arvab?

[Külaline]

Eriti sellise suhtumisega nagu teemaalagataja mees, kellel üks naine on süüdi, sest nädal aega seksi ei tee ja teine naine on süüdi, sest andis liiga kergesti kätte ja üldse on see vaene mees puhta õnnetu ohver.

Sa olid kõrval ja kuulsid, mida ja kuidas see mees ütles? Või lugesid kuskilt täpset transkriptsiooni? Mina ei näe kuskil, et mees oma naist süüdistaks. Mõte on selles, et seksi on vähe olnud. See on süüdistamine? Kui ütled, et taevas on pilves, siis süüdistad ilmajaama või vanajumalat sellega? Ei, sa kirjeldad olukorda. Samuti ei näe ma kuskil selle teise naise süüdistamist. Proovige natuke objektiivsemalt teksti lugeda.
Ja legend, et petja ilmtingimata uuesti petab ... no kamoon. Milleks neid muinasjutte kogu aeg levitada? Kuidagi endal mõnusam olla, kui kogu maailm on kahtlustusi täis?

Minu arust kirjeldas TA päris konkreetselt olukorda. Ja iga vähegi elukogemust omav naine saab aru, mis mehe sellise käitumise taga on. Seega, loomulikult mees veeretas süüd enda pealt ära - süüdi oli oma naine ja süüdi oli ka teine naine. Otseloomulikult olid kõik teised süüdi, aga mitte mees ise! Ei pea just eriline psühholoog olema, et aru saada, mis situatsiooniga on tegu.

Mina soovitan sul TA jutt uuesti läbi lugeda (vähemalt kaks kommentaari on ta siia teemasse kirjutanud) ja seal on ikka üsna täpselt ära öeldud, kuidas asi oli. Seal ei ole kaksipidi mõistmist.

Ja otseloomulikult peaaegu kõik petjad kordavad oma teguviisi. Eriti mees, kes pärast tegu isegi ei suvatse omaks võtta, et ta on süüdi ja tegi midagi valesti. Kui inimese mõte juba töötab niimoodi, et petmine on ok, siis võib oma naisele igast moosijuttu ajada ja end väljakeerutada, aga soodsa olukorra tekkimisel on mees jälle MEES, kelle inimõigus on saada seksi. Absoluutselt alati saab mees oma naisele välja mõelda mingi järjekordse ülikurva loo, miks ta oli sunnitud petma minema.

[Külaline]

Sujuvalt jätad välja selle, et asi ei piirdunud lihtsalt olukorra kirjeldamisega, vaid see oli ühtlasi põhjuseks, miks petma mindi.
Kahtlustamiseks on põhjust andnud mees. On igati põhjendatud sellist inimest rohkem mitte usaldada.

Mida ma välja jätan? Kirjeldaski olukorda, mis viis petmiseni. Seda nimetataksegi põhjuseks. Mida ma sul siit välja jätsin?
Sinu mõttekäigud on minu jaoks väga segased. Miks põhjuse kirjeldamine on kindel põhjus kellegi mitte usaldamiseks? Et poleks kirjeldanud, oleks vaikinud, siis oleks kõik teisiti?

Väidad, et mingit süüdistamist ei olnud, lihtsalt olukorra nentimine, mis vastaks tõele vaid juhul, kui asi olekski nentimisega piirdunud. Paraku mindi petma ja vastutus jäeti naisele: kui too oleks kodus piisavalt kätte andnud, poleks ju mujale mindud. Süüdistamine ei pea alati sisaldama sõnu "sina oled süüdi" või "sinu pärast ma tegin nii", vaid normintelligentsiga inimene suudab omad järeldused teha.

Usaldamatusele ja kahtlustele annab aluse ikka petmine, mitte "olukorra kirjeldamine".

[Külaline]

Selles point ongi ju, et pereelu muutub igal juhul mürgiseks. Ka siis, kui tõesti hoiad oma keele hammaste taga, siis sügaval sisimas ikka mäletad ja piinled. Ja NB! koguaeg närveerid ja kahtlustad, sest kes kord petab, teeb seda ju igal juhul varsti jälle.

Ja minu point on, et kui tead ette, et sa nii reageerid, siis ei olegi mõtet nalja teha, parem on kohe lahku minna. Kokku võib jääda, kui suudad ANDEKS ANDA. Kui keeruline on sellest lihtsast asjast aru saada?

Ja minu küsimus on, et miks peab andma sellise asja andeks? Kui on peaaegu täiesti kindel, et naine saab varsti jälle petetud? Sa oled vist vähe perekooli lugenud. Seal oli kamaluga selliseid teemasid. Andsin andeks - tegi varsti jälle. Ei teagi ühtegi sellist lugu, kus esimesele korrale ei järgnenud teist. Tõenäosus on hoopis see, et vahelejäämisele oli juba ka eelnenud mitmeid kordi - need lihtsalt ei tulnud välja. Ma nüüd nii pessimist ka ei ole, et ei usu, et ongi mehi, kelle esimene jääb viimaseks, aga kindlasti on see osakaal üliväike. Ja kindlasti ei ole selliste meeste hulgas TA mehesarnaseid, kes end süüdi ei tunnistagi, vaid veeretavad süü pahade naiste peale.

Ja, kui isegi annaks petisele andeks, siis MIKS ei tohi mitte kunagi enam teemat puudutada, kui naisel tekib soov teemat puudutada? Miks? Sest mees ei taha nii?

[Külaline]

Shoki ja läbitöötamise ajal (mis võib võtta päris kaua aega, siin ei saa teised ütelda, et saa üle juba) loomulikult võib ja peab rääkima asjad SELGEKS, tegema järeldused (eriti mees) ja selgub, kas on mõlemal soov ja valmisoleks juhtunust õppust võtta ja koos edasi minna. Kui ei, siis lahku minna. Kui jah, siis mitte iga tüli korral hakata vana asja saagima, kahtlustama ja enda psühholoogilist heaolu ohvriks tooma pideva põdemisega, kui ei suuda andestada.
Eelmisel vastajal oleks targem kohe lahku minna, sest ilmselgelt ta ei oska seda kunsti, kuidas paarisuhtes kriisidest üle saada.

Mina olen eelmine vastaja. Mina jätsin mehe maha pärast petmist. Nüüd on sellest möödas seitse aastat. Eksabikaasa otsib ikka regulaarselt kontakti ja soovib ära leppida ja pereelu jätkata. Igal juhul pean talle õigeks iga kord ka vastata, mida ma tema tegudest arvan. Just, tuletan talle meelde ja räägin talle asju iga nurga alt. Karjumist ja hüsteeriat mina ei poolda ja seda ma ei ole ka mitte kunagi teinud. Seda enam, et see ei aita mitte midagi. Küll aga ütlen talle kõik, kui ta minuga jälle kontakteerub (ja seda teeb ta sageli), mis keelel. Kui vastav tunne on, siis tuletan meelde kas või elu lõpuni. Absoluutselt ei huvita, mis on kellegi teise arvates õige või vale.

Ja mida su praegune mees sellest arvab?

Ma ei ole uuesti ametlikult abielus. Ja oma praeguse austajaga koos ka ei ela. Me lihtsalt "käime". Loomulikult talle ei meeldi see, et mu eksabikaasa mind niimoodi pommitab.

[Külaline]

Selles point ongi ju, et pereelu muutub igal juhul mürgiseks. Ka siis, kui tõesti hoiad oma keele hammaste taga, siis sügaval sisimas ikka mäletad ja piinled. Ja NB! koguaeg närveerid ja kahtlustad, sest kes kord petab, teeb seda ju igal juhul varsti jälle.

Ja minu point on, et kui tead ette, et sa nii reageerid, siis ei olegi mõtet nalja teha, parem on kohe lahku minna. Kokku võib jääda, kui suudad ANDEKS ANDA. Kui keeruline on sellest lihtsast asjast aru saada?

Ja minu küsimus on, et miks peab andma sellise asja andeks? Kui on peaaegu täiesti kindel, et naine saab varsti jälle petetud? Sa oled vist vähe perekooli lugenud. Seal oli kamaluga selliseid teemasid. Andsin andeks - tegi varsti jälle. Ei teagi ühtegi sellist lugu, kus esimesele korrale ei järgnenud teist. Tõenäosus on hoopis see, et vahelejäämisele oli juba ka eelnenud mitmeid kordi - need lihtsalt ei tulnud välja. Ma nüüd nii pessimist ka ei ole, et ei usu, et ongi mehi, kelle esimene jääb viimaseks, aga kindlasti on see osakaal üliväike. Ja kindlasti ei ole selliste meeste hulgas TA mehesarnaseid, kes end süüdi ei tunnistagi, vaid veeretavad süü pahade naiste peale.

Ja, kui isegi annaks petisele andeks, siis MIKS ei tohi mitte kunagi enam teemat puudutada, kui naisel tekib soov teemat puudutada? Miks? Sest mees ei taha nii?

A mida see suhtele positiivset juurde annaks?

[Külaline]

Minu arust kirjeldas TA päris konkreetselt olukorda.

Just-just. TA kirjeldas. Kui sina oled solvunud ja haiget saanud, kas sa kirjeldad olukorda objektiivselt või pigem emotsionaalselt? Viimast, eks. Seega me EI TEA, mismoodi täpselt see mees seda kõike ütles. Isegi sõnastust ei tea, rääkimata kehakeelest või suhtumisest seal juures - need kõik mõtleb igaüks vastavalt oma senisele elukogemusele ise juurde. Me ei tea, kuidas see olukord reaalselt oli.

Eriti mees, kes pärast tegu isegi ei suvatse omaks võtta, et ta on süüdi ja tegi midagi valesti.

Kust sa võtad, et ta omaks ei võtnud? Kas eeldad, et teemaalgataja pani siia kirja sõna-sõnalt kogu vestluse? Mina ei eelda ja ei näe ka põhjust, miks sina peaks. TA tõi siin ära põhjuse, millele mees osutas - aga miks sa siit järeldad, et sellega nende omavaheline vestlus piirduski?

Siin teemas käib ikka metsik juurdemõtlemine ja eeldamine. Pidage kinni.

Ja minu küsimus on, et miks peab andma sellise asja andeks?

Ei peagi! Aga võib. Igaühele oma.

[Külaline]

Eriti sellise suhtumisega nagu teemaalagataja mees, kellel üks naine on süüdi, sest nädal aega seksi ei tee ja teine naine on süüdi, sest andis liiga kergesti kätte ja üldse on see vaene mees puhta õnnetu ohver.

Sa olid kõrval ja kuulsid, mida ja kuidas see mees ütles? Või lugesid kuskilt täpset transkriptsiooni? Mina ei näe kuskil, et mees oma naist süüdistaks. Mõte on selles, et seksi on vähe olnud. See on süüdistamine? Kui ütled, et taevas on pilves, siis süüdistad ilmajaama või vanajumalat sellega? Ei, sa kirjeldad olukorda. Samuti ei näe ma kuskil selle teise naise süüdistamist. Proovige natuke objektiivsemalt teksti lugeda.
Ja legend, et petja ilmtingimata uuesti petab ... no kamoon. Milleks neid muinasjutte kogu aeg levitada? Kuidagi endal mõnusam olla, kui kogu maailm on kahtlustusi täis?

Minu arust kirjeldas TA päris konkreetselt olukorda. Ja iga vähegi elukogemust omav naine saab aru, mis mehe sellise käitumise taga on. Seega, loomulikult mees veeretas süüd enda pealt ära - süüdi oli oma naine ja süüdi oli ka teine naine. Otseloomulikult olid kõik teised süüdi, aga mitte mees ise! Ei pea just eriline psühholoog olema, et aru saada, mis situatsiooniga on tegu.

Mina soovitan sul TA jutt uuesti läbi lugeda (vähemalt kaks kommentaari on ta siia teemasse kirjutanud) ja seal on ikka üsna täpselt ära öeldud, kuidas asi oli. Seal ei ole kaksipidi mõistmist.

Ja otseloomulikult peaaegu kõik petjad kordavad oma teguviisi. Eriti mees, kes pärast tegu isegi ei suvatse omaks võtta, et ta on süüdi ja tegi midagi valesti. Kui inimese mõte juba töötab niimoodi, et petmine on ok, siis võib oma naisele igast moosijuttu ajada ja end väljakeerutada, aga soodsa olukorra tekkimisel on mees jälle MEES, kelle inimõigus on saada seksi. Absoluutselt alati saab mees oma naisele välja mõelda mingi järjekordse ülikurva loo, miks ta oli sunnitud petma minema.

Kodus polnud süüa, mees läks sööklasse.
Petmine?

[Külaline]

Ja minu point on, et kui tead ette, et sa nii reageerid, siis ei olegi mõtet nalja teha, parem on kohe lahku minna. Kokku võib jääda, kui suudad ANDEKS ANDA. Kui keeruline on sellest lihtsast asjast aru saada?

Ja minu küsimus on, et miks peab andma sellise asja andeks? Kui on peaaegu täiesti kindel, et naine saab varsti jälle petetud? Sa oled vist vähe perekooli lugenud. Seal oli kamaluga selliseid teemasid. Andsin andeks - tegi varsti jälle. Ei teagi ühtegi sellist lugu, kus esimesele korrale ei järgnenud teist. Tõenäosus on hoopis see, et vahelejäämisele oli juba ka eelnenud mitmeid kordi - need lihtsalt ei tulnud välja. Ma nüüd nii pessimist ka ei ole, et ei usu, et ongi mehi, kelle esimene jääb viimaseks, aga kindlasti on see osakaal üliväike. Ja kindlasti ei ole selliste meeste hulgas TA mehesarnaseid, kes end süüdi ei tunnistagi, vaid veeretavad süü pahade naiste peale.

Ja, kui isegi annaks petisele andeks, siis MIKS ei tohi mitte kunagi enam teemat puudutada, kui naisel tekib soov teemat puudutada? Miks? Sest mees ei taha nii?

A mida see suhtele positiivset juurde annaks?

Ei annagi midagi! Sellepärast ütlengi, et pigem minna lahku. Mees on suhte mürgitanud ja rikkunud.

Aga, kui mitte minna lahku, siis ehk annab naisele võimaluse oma valu maandada. Väljaütlemine aitab rohkem kui enda sisemuses valutada. Usun, et on palju inimesi, kes isegi, kui teemaks enam ei võta, piinlevad juhtunu pärast sisimas ikka edasi. Mida see suhtele positiivset annab?

[Külaline]

Minu arust kirjeldas TA päris konkreetselt olukorda. Ja iga vähegi elukogemust omav naine saab aru, mis mehe sellise käitumise taga on. Seega, loomulikult mees veeretas süüd enda pealt ära - süüdi oli oma naine ja süüdi oli ka teine naine. Otseloomulikult olid kõik teised süüdi, aga mitte mees ise! Ei pea just eriline psühholoog olema, et aru saada, mis situatsiooniga on tegu.

Mina soovitan sul TA jutt uuesti läbi lugeda (vähemalt kaks kommentaari on ta siia teemasse kirjutanud) ja seal on ikka üsna täpselt ära öeldud, kuidas asi oli. Seal ei ole kaksipidi mõistmist.

Ja otseloomulikult peaaegu kõik petjad kordavad oma teguviisi. Eriti mees, kes pärast tegu isegi ei suvatse omaks võtta, et ta on süüdi ja tegi midagi valesti. Kui inimese mõte juba töötab niimoodi, et petmine on ok, siis võib oma naisele igast moosijuttu ajada ja end väljakeerutada, aga soodsa olukorra tekkimisel on mees jälle MEES, kelle inimõigus on saada seksi. Absoluutselt alati saab mees oma naisele välja mõelda mingi järjekordse ülikurva loo, miks ta oli sunnitud petma minema.

Kodus polnud süüa, mees läks sööklasse.
Petmine?

Postitus on kustutatud

Ära vasta talle! Näed ju, et Revolver on taas teemasse jõudnud.