Suure-Lähtru lugu, kuidas võiks lõppeda?

[Külaline]

Ei ole nii, et normaalne ja tore inimene, mitte midagi viga ei tundu ja tegelt on vaimuhaige.

Sa vist pole vaimse tervise häirega inimestega eriti kokku puutunud?

Väljendit vaimuhaige kaasajal ei kasutata, see on sildistav ja solvav.

[Lepatriinu]

Kõik 9 kuud oli süüdimatu vaimuhaige, kes planeeris oma teod ja varjas lähedaste eest? Ära aja naerma.

Raseduse varjamine lähedaste eest ei ole ju kuritegu. Ka ei näita raseduse varjamine, et inimene kavatses vastsündinu metsa surema viia.

Oluline on õiguslikus mõttes ikka ainult see, kas inimene oli oma vastsündinud lapse tapmise ajal süüdimatu. Süüdimatu võib olla ajutiselt ka muidu täiesti terve inimene. Ja kindlaks teeb selle kohtuarstlik ekspertiis.

Varjamine on põhjusega, ei?

Jah, aga miks peaks põhjuseks olema kavatsus tappa? Enamik rasedust varjavaid naisi või tüdrukuid ju ei tapa.

[Külaline]

Ja loomulikult tuleb kõiki diagnoosiga inimesi ravida, mitte karistada.

Minu teada on karistuse määramise või mitte määramise puhul oluline ka see, mis seisundis oli inimene teo sooritamise hetkel. Kindlasti on seda raske, kui mitte võimatu välja selgitada, aga kahtlustan, et kaitse rõhub just sellele ja õige ka.

Ikka, ikka. Pärast teo toimepanemist oli ju kõik tšill ja maailma moeetendused ootasivad!
Ma ütlen teile, et Eesti riik peab veel hirmsuurt kahjutasu maksma hakkama, et julges daame elu oma lollakate küsimustega häirida.

Milleks ironiseerida? Teo eest tuleb karistus, see on selge, aga milline see tuleb, sõltub uurimisest. Me elame õnneks õigusriigis ja ma eeldan, et uurimisel ja karistuse määramisel võetakse arvesse kõiki detaile. Nii seda, et pärast tegu riigist lahkus, kui ka seda, et sotsiaalmeedia põhjal tundus ebaadekvaatne.

See lugu on nii kurb ning naise ja eelkõige tema pere pärast loodan, et uurimine läheb kiirelt.

[Külaline]

Juba see, et lähedased rasedusest midagi ei teadnud, näitab, et tegu oli planeeritud teoga.

Loomulikult. Sest otse loomulikult on võimalik pikalt ette planeerida millal sünnitus algab ja kuidas kulgeb. Ma loodan, et sa oled ikka kursis, et rasedus ja sünnitamine on naisele suur terviserisk ja seal võib niipalju asju valesti minna ning ilma tänapäevase meditsiini abita sureks paljud lapsed ja naised.

[Külaline]

Väljendit "vaimuhaige" tohib küll kasutada pika ja lohiseva "vaimse häirega inimese" asemel. Ükskõik kui eufemistlikult ja läbi lillede me midagi ka ei ütle, sisu jääb ikkagi samaks.

Mul on endal lähipiiris tegemist sellise diagnoosi saanud inimesega ja tõde on tõepoolest niisugune, et vaimuhaigus ei tähenda intellektipuuet - st, need pole omavahel seotud. Teine müüt on, et nendel nn ekspertidel on mingisugused müstilised imenipid sellise haiguse eksimatuks äratundmiseks. Tegelikkuses aga ei näe teise inimese pea sisse mitte keegi, ka ükski ekspert mitte. On olnud küll ja küll juhtumeid, kus psühhopaat lollitab ära terve karja eksperte nii, et nood peavad teda jumalast terveks. Vahel ka vastupidi - eksperdid lajatavad karmi diagnoosi kellelegi, kes on tegelikult terve, kuni isegi lausa eestkoste määramiseni välja. Klassika on lahutajad, kes teineteist kogu jõust mustavad ja eksperdid otsustavad valida uskuda seda, kes neile tundub usutavam. Aga mingeid imenippe neil selleks väga ei ole.

Ma ise ei väsi imestamast nende põhilist nn diagnoosimisviisi, milleks on testide täitmine. Need testid on ju lihtsalt paberil olevad küsimused, mille ette peab siis linnukese tegema. Inimene võib neile vastata ükskõik mida, ja vastused ei pruugi olla üldse tõde. Näiteks kui depressioonitestis küsitakse, kui sageli sa seksid, siis võib meesterahvas vabalt panna vastuseks, et seksib mitu korda päevas. Ehkki tegelikkuses pole ta saanud pool aastat. Või ka vastupidi - juhul kui mehe sooviks on näidata oma naist võimalikult negatiivses valguses, siis paneb kirja, et lähedust pole olnud 10 aastat, ehkki tegelikkuses sai eile. Selline täielik inimlik faktor, et pane sinna linnukene nagu ise tahad, muudabki testid ebausaldusväärseteks. Ometi põhiliselt nende järgi vägev diagnoosimine tihtipeale just käibki. Ega vestluski pruugi selgust anda, sest jällegi - vähegi nutikam psühhopaat oskab jätta endast väga hea mulje. Samas kui mõni teine inimene, kelle jaoks selline psühhiaatriline ülekuulamine on väga alandav ja traumeeriv, võib selle tõttu olla ärritunud ja segaduses olekuga - andes sellega põhjuse diagnoosida ennast ebastabiilseks.

Seega on ka ekspertidel raske kindlalt tuvastada, mis siis seda naist ajendas oma tegu sooritama. Kas oli tegemist vaimse häirega või pikalt kaalutletud mõrvaga või mõlemaga. Ise omast kogemusest sellise inimese osas ütleks, et nad võivad rääkida uskumatult selget juttu, ent samas töötab nende aju kuidagi täiesti n-ö kitsalt ühes suunas. Ehk et, kui teemaks on näiteks soovimatu laps, siis vaimse tervise häirega naine võib sellele mõelda väga palju, aga samas mahub neile korraga pähe ainult üks lahendus. Terve peaga inimene seevastu suudab mõelda erinevatele lahendustele, ent vaimselt haige mitte. Terve naine kaalub võimalusi, et äkki räägiks oma perele, küsiks nende abi lapse üleskasvatamisel, või võtaks ühendust sotsiaaltöötajaga ja räägiks, et sooviks lapse ära anda. Aga vaimselt haige inimese peas raiub vaid üks lahendus. See ongi see udupeen koht, mis võimaldab ehk ära tunda vaimse tervise probleeme. Aga selliseid nüansse oskavad märgata ehk ainult need, kes selle inimesega pikki aastaid koos on elanud.

[Külaline]

Juba see, et lähedased rasedusest midagi ei teadnud, näitab, et tegu oli planeeritud teoga.

Loomulikult. Sest otse loomulikult on võimalik pikalt ette planeerida millal sünnitus algab ja kuidas kulgeb. Ma loodan, et sa oled ikka kursis, et rasedus ja sünnitamine on naisele suur terviserisk ja seal võib niipalju asju valesti minna ning ilma tänapäevase meditsiini abita sureks paljud lapsed ja naised.

Paarinädalase täpsusega küll. Ja vanematekoju ta ka läks. Unustades öelda, et rase. Unustades öelda, et ups, eile sünnitasin kah saunas. Unustas politseile öelda, et jah, minu laps.
Külmavereline inimene.

[Külaline]

Väljendit "vaimuhaige" tohib küll kasutada pika ja lohiseva "vaimse häirega inimese" asemel. Ükskõik kui eufemistlikult ja läbi lillede me midagi ka ei ütle, sisu jääb ikkagi samaks.

Muidugi tohid, igasuguseid sõnu tohid kasutada, mõned inimesed räägivad ju suisa roppusi, räägi mida ja kuidas tahad, ikkagi sõnavabadus. Lihtsalt mingite väljendite kasutamist ei peeta eetiliseks. Väljendeid vaimuhaige ja vaimuhaigus ei kasutata enam vaimse tervise häirete kirjeldamisel.

[Külaline]

Väljendit "vaimuhaige" tohib küll kasutada pika ja lohiseva "vaimse häirega inimese" asemel. Ükskõik kui eufemistlikult ja läbi lillede me midagi ka ei ütle, sisu jääb ikkagi samaks.

Muidugi tohid, igasuguseid sõnu tohid kasutada, mõned inimesed räägivad ju suisa roppusi, räägi mida ja kuidas tahad, ikkagi sõnavabadus. Lihtsalt mingite väljendite kasutamist ei peeta eetiliseks. Väljendeid vaimuhaige ja vaimuhaigus ei kasutata enam vaimse tervise häirete kirjeldamisel.

Vaimuhaigus pole roppus. Siin inimesed kasutavad seda sõna ja kõigile on selge, mida silmas peetakse. Kogu teema point on siiski see, et üks vastsündinu kaotas elu.

[Külaline]

Väljendit "vaimuhaige" tohib küll kasutada pika ja lohiseva "vaimse häirega inimese" asemel. Ükskõik kui eufemistlikult ja läbi lillede me midagi ka ei ütle, sisu jääb ikkagi samaks.

Mul on endal lähipiiris tegemist sellise diagnoosi saanud inimesega ja tõde on tõepoolest niisugune, et vaimuhaigus ei tähenda intellektipuuet - st, need pole omavahel seotud. Teine müüt on, et nendel nn ekspertidel on mingisugused müstilised imenipid sellise haiguse eksimatuks äratundmiseks. Tegelikkuses aga ei näe teise inimese pea sisse mitte keegi, ka ükski ekspert mitte. On olnud küll ja küll juhtumeid, kus psühhopaat lollitab ära terve karja eksperte nii, et nood peavad teda jumalast terveks. Vahel ka vastupidi - eksperdid lajatavad karmi diagnoosi kellelegi, kes on tegelikult terve, kuni isegi lausa eestkoste määramiseni välja. Klassika on lahutajad, kes teineteist kogu jõust mustavad ja eksperdid otsustavad valida uskuda seda, kes neile tundub usutavam. Aga mingeid imenippe neil selleks väga ei ole.

Ma ise ei väsi imestamast nende põhilist nn diagnoosimisviisi, milleks on testide täitmine. Need testid on ju lihtsalt paberil olevad küsimused, mille ette peab siis linnukese tegema. Inimene võib neile vastata ükskõik mida, ja vastused ei pruugi olla üldse tõde. Näiteks kui depressioonitestis küsitakse, kui sageli sa seksid, siis võib meesterahvas vabalt panna vastuseks, et seksib mitu korda päevas. Ehkki tegelikkuses pole ta saanud pool aastat. Või ka vastupidi - juhul kui mehe sooviks on näidata oma naist võimalikult negatiivses valguses, siis paneb kirja, et lähedust pole olnud 10 aastat, ehkki tegelikkuses sai eile. Selline täielik inimlik faktor, et pane sinna linnukene nagu ise tahad, muudabki testid ebausaldusväärseteks. Ometi põhiliselt nende järgi vägev diagnoosimine tihtipeale just käibki. Ega vestluski pruugi selgust anda, sest jällegi - vähegi nutikam psühhopaat oskab jätta endast väga hea mulje. Samas kui mõni teine inimene, kelle jaoks selline psühhiaatriline ülekuulamine on väga alandav ja traumeeriv, võib selle tõttu olla ärritunud ja segaduses olekuga - andes sellega põhjuse diagnoosida ennast ebastabiilseks.

Seega on ka ekspertidel raske kindlalt tuvastada, mis siis seda naist ajendas oma tegu sooritama. Kas oli tegemist vaimse häirega või pikalt kaalutletud mõrvaga või mõlemaga. Ise omast kogemusest sellise inimese osas ütleks, et nad võivad rääkida uskumatult selget juttu, ent samas töötab nende aju kuidagi täiesti n-ö kitsalt ühes suunas. Ehk et, kui teemaks on näiteks soovimatu laps, siis vaimse tervise häirega naine võib sellele mõelda väga palju, aga samas mahub neile korraga pähe ainult üks lahendus. Terve peaga inimene seevastu suudab mõelda erinevatele lahendustele, ent vaimselt haige mitte. Terve naine kaalub võimalusi, et äkki räägiks oma perele, küsiks nende abi lapse üleskasvatamisel, või võtaks ühendust sotsiaaltöötajaga ja räägiks, et sooviks lapse ära anda. Aga vaimselt haige inimese peas raiub vaid üks lahendus. See ongi see udupeen koht, mis võimaldab ehk ära tunda vaimse tervise probleeme. Aga selliseid nüansse oskavad märgata ehk ainult need, kes selle inimesega pikki aastaid koos on elanud.

Olen kunagi üht sellist testi täitnud ja võin öelda, et ni ilihtne see siiski pole. Need testid on koostatud nii kavalalt, et tegelikult sa ei tea, mis on "õige" vastus. Ja räägid end nö sisse.

[Külaline]

Väljendit "vaimuhaige" tohib küll kasutada pika ja lohiseva "vaimse häirega inimese" asemel. Ükskõik kui eufemistlikult ja läbi lillede me midagi ka ei ütle, sisu jääb ikkagi samaks.

Mul on endal lähipiiris tegemist sellise diagnoosi saanud inimesega ja tõde on tõepoolest niisugune, et vaimuhaigus ei tähenda intellektipuuet - st, need pole omavahel seotud. Teine müüt on, et nendel nn ekspertidel on mingisugused müstilised imenipid sellise haiguse eksimatuks äratundmiseks. Tegelikkuses aga ei näe teise inimese pea sisse mitte keegi, ka ükski ekspert mitte. On olnud küll ja küll juhtumeid, kus psühhopaat lollitab ära terve karja eksperte nii, et nood peavad teda jumalast terveks. Vahel ka vastupidi - eksperdid lajatavad karmi diagnoosi kellelegi, kes on tegelikult terve, kuni isegi lausa eestkoste määramiseni välja. Klassika on lahutajad, kes teineteist kogu jõust mustavad ja eksperdid otsustavad valida uskuda seda, kes neile tundub usutavam. Aga mingeid imenippe neil selleks väga ei ole.

Ma ise ei väsi imestamast nende põhilist nn diagnoosimisviisi, milleks on testide täitmine. Need testid on ju lihtsalt paberil olevad küsimused, mille ette peab siis linnukese tegema. Inimene võib neile vastata ükskõik mida, ja vastused ei pruugi olla üldse tõde. Näiteks kui depressioonitestis küsitakse, kui sageli sa seksid, siis võib meesterahvas vabalt panna vastuseks, et seksib mitu korda päevas. Ehkki tegelikkuses pole ta saanud pool aastat. Või ka vastupidi - juhul kui mehe sooviks on näidata oma naist võimalikult negatiivses valguses, siis paneb kirja, et lähedust pole olnud 10 aastat, ehkki tegelikkuses sai eile. Selline täielik inimlik faktor, et pane sinna linnukene nagu ise tahad, muudabki testid ebausaldusväärseteks. Ometi põhiliselt nende järgi vägev diagnoosimine tihtipeale just käibki. Ega vestluski pruugi selgust anda, sest jällegi - vähegi nutikam psühhopaat oskab jätta endast väga hea mulje. Samas kui mõni teine inimene, kelle jaoks selline psühhiaatriline ülekuulamine on väga alandav ja traumeeriv, võib selle tõttu olla ärritunud ja segaduses olekuga - andes sellega põhjuse diagnoosida ennast ebastabiilseks.

Seega on ka ekspertidel raske kindlalt tuvastada, mis siis seda naist ajendas oma tegu sooritama. Kas oli tegemist vaimse häirega või pikalt kaalutletud mõrvaga või mõlemaga. Ise omast kogemusest sellise inimese osas ütleks, et nad võivad rääkida uskumatult selget juttu, ent samas töötab nende aju kuidagi täiesti n-ö kitsalt ühes suunas. Ehk et, kui teemaks on näiteks soovimatu laps, siis vaimse tervise häirega naine võib sellele mõelda väga palju, aga samas mahub neile korraga pähe ainult üks lahendus. Terve peaga inimene seevastu suudab mõelda erinevatele lahendustele, ent vaimselt haige mitte. Terve naine kaalub võimalusi, et äkki räägiks oma perele, küsiks nende abi lapse üleskasvatamisel, või võtaks ühendust sotsiaaltöötajaga ja räägiks, et sooviks lapse ära anda. Aga vaimselt haige inimese peas raiub vaid üks lahendus. See ongi see udupeen koht, mis võimaldab ehk ära tunda vaimse tervise probleeme. Aga selliseid nüansse oskavad märgata ehk ainult need, kes selle inimesega pikki aastaid koos on elanud.

Olen kunagi üht sellist testi täitnud ja võin öelda, et ni ilihtne see siiski pole. Need testid on koostatud nii kavalalt, et tegelikult sa ei tea, mis on "õige" vastus. Ja räägid end nö sisse.

Just! Ma olen ka teinud. Nipp seisneb selles, et ühte ja sama küsimust küsitakse testis korduvalt. Iga kord pisut erineva nurga alt ja teises sõnastuses. Umbes nii kaua, kuni end õige vastusega "sisse räägid".

[Külaline]

Lisaks on neis testides kontroll-küsimused, millega hinnatakse, kas inimene valetab või räägib tõtt. Kui valetab, siis ilmselt ka teistele testi küsimustele vastates püüab tõde varjata. Need testid on siiski väga peenelt koostatud, toetudes pikaajalistele uurimustöödele. Ei ole nii lihtne, et tavaline ilma vastava erihariduseta inimene näeb testist läbi ja vastab "õigesti", kuigi tõde on mujal.

[Külaline]

Juba see, et lähedased rasedusest midagi ei teadnud, näitab, et tegu oli planeeritud teoga.

Loomulikult. Sest otse loomulikult on võimalik pikalt ette planeerida millal sünnitus algab ja kuidas kulgeb. Ma loodan, et sa oled ikka kursis, et rasedus ja sünnitamine on naisele suur terviserisk ja seal võib niipalju asju valesti minna ning ilma tänapäevase meditsiini abita sureks paljud lapsed ja naised.

Paarinädalase täpsusega küll. Ja vanematekoju ta ka läks. Unustades öelda, et rase. Unustades öelda, et ups, eile sünnitasin kah saunas. Unustas politseile öelda, et jah, minu laps.
Külmavereline inimene.

Ajaliselt normaalne sünnitus on vahemikus 38-42 nädalat. See teeb 4 nädalat. Ja lapsed sünnivad ka enneaegselt. Või ei taha üldse välja tulla. Ja kui isegi sünnitus algab õigeaegselt, siis keegi ei garanteeri, et asi käib kiiresti ja lihtsalt. Ilmselt on kõigil tutvusringkonnas mõni mitu päeva ketnud sünnitus või erakordne keisrilõige. Ja rasedust varjav naine pole ilmselt ka arstile jõudnud. Ja ilmselt sai ta asjadt üldse liiga hilja aru, sest muidu oleks tal ju lihtsam lahendus olnud.

[Külaline]

Ega sellised inimesed nii täpselt ei planeeri ja ratsionaalselt ei mõtle nagu meie siin kommentaariumis. Nad sihivad umbes ja loodavad õnne peale, et ajastus juhtub õige ja enda tervisega midagi ei juhtu. Ja “õnne” tal oli, lihtsalt naabrikoera jalutuskäiku ei osanud ta ette näha.

Kes teab, äkki olid tal sünnitust esilekutsuvad ravimid olemas, tänapäeval saab kõike internetist tellida või amoraalsetelt arstidelt osta, ta ju reisis igasugustes riikides.

[Külaline]

Ega sellised inimesed nii täpselt ei planeeri ja ratsionaalselt ei mõtle nagu meie siin kommentaariumis. Nad sihivad umbes ja loodavad õnne peale, et ajastus juhtub õige ja enda tervisega midagi ei juhtu. Ja “õnne” tal oli, lihtsalt naabrikoera jalutuskäiku ei osanud ta ette näha.

Kes teab, äkki olid tal sünnitust esilekutsuvad ravimid olemas, tänapäeval saab kõike internetist tellida või amoraalsetelt arstidelt osta, ta ju reisis igasugustes riikides.

Vabalt jah, kuidas muidu lähed peres viimasena sauna ja siis täpselt sünnibki.
Pealegi käiakse naistega koos saunas, mitte iga pereliige üksi.

[Külaline]

Lisaks on neis testides kontroll-küsimused, millega hinnatakse, kas inimene valetab või räägib tõtt. Kui valetab, siis ilmselt ka teistele testi küsimustele vastates püüab tõde varjata. Need testid on siiski väga peenelt koostatud, toetudes pikaajalistele uurimustöödele. Ei ole nii lihtne, et tavaline ilma vastava erihariduseta inimene näeb testist läbi ja vastab "õigesti", kuigi tõde on mujal.

Olen see külaline, kes neist testidest kirjutas. Olen neid teste üsna palju näinud ja vahel ka ise täitnud. Endal küll vaimset häiret diagnoositud ei ole, aga nii tööalaselt kui ka sellise lähedasega koos elades paratamatult ka ise proovid ja katsetad ja annad ka klientidele neid täita. Ja julgen endiselt väita, et paljuski on need testid saadanast ega pretendeeri kindlale tõele. Esiteks see, et kui ühele küsimusele ei ole soovinud vastata ausalt, siis kindlapeale valetad kõiges, on ju puhas oletus. Kõik inimesed mõnikord valetavad. Kui mees ei soovi testis jätta endast muljet kui sooritusvõimetust impotendist, siis see ei tähenda veel, et ta valetaks samamoodi ka näiteks oma magamise või söömise või tööülesannete täitmise kohta.

Ja see erinev sõnastus... kohati on sõnastus niivõrd segane, et ka mina ise vastan kogemata valesti. Aga mitte soovist midagi valetada või varjata, vaid ma lihtsalt ei saa alati aru, mida seal nüüd küsiti. Hästi palju on topelteitusi, mille osas ei saa vastaja aru, kas nüüd tuleks öelda ei või jah. Nii et ei imestaks üldse, kui mind ennast ka nende testide tulemusel mingil hetkel F-diagnoosiliseks tembeldataks ja mu lähedane, kes on suht süüdimatu, võib saada lambist terveks. Kõik on võimalik. Ainuke, mis aitab, on lihtsalt inimese tundmaõppimine, samuti vestlused tema lähedaste, perega. Ehk siis pikaajaline rahulik süvenemine. Seda kunsti ei valda kahjuks kaugeltki mitte kõik eksperdid, ja üha vähemaks selliseid jääb.

Ning isegi kui diagnoos pandud, jääb küsimus - mis me nüüd siis edasi teeme? Saab kätte näiteks isiksushäire või bipolaarse häire või muu sellise diagnoosi, hakkab käima teraapias, hakkab saama tabletti. Aga inimese pea sisse ei näe ja mitte miski ei garanteeri, et teraapiad ja rohud teda niipalju aitavad, et ta enam kunagi midagi sarnast korda ei saada.

Ma väga loodan, et teemas kõnealuse naise ümber satuvad süvenemisvõimega professionaalid, kes viitsivad tõepoolest välja uurida, mis seal siis õigupoolest juhtus. Kas nad naise peas toimunust lõpuks sotti saavad, ma loota ei julge, aga optimist ju võib olla.

[Külaline]

Kõigepealt: see, et pere ei teadnud rasedusest midagi, on bsh. Ei tahtnud teada või salgasid, nii on hoopis. Kõik teadsid, külarahvas teadis, isegi võõrad teadsid pärast seda, kui daam poseeris kõhuga avalikult - ja oma ema ei näinud kohe mitte kui midagi? Räägi oma kassile seda. See näitab kaunis hästi midagi selle pere kohta.
Veel: piiritu ja silmitu usk "spetsialistidesse". Järgmine bsh. Sarimõrvarid oskavad psühhiaatreid väga peenelt lollitada, ükski spetsialist pole jumal. Ja kui need spetsialistid peaksid tuvastama, et jah, naisterahvas oli just sel hetkel täiesti sassis omadega ... sõitke seenele.
On terve hulk inimesi, kes kogu seda peret aastaid tunnevad. Seda fakti ei tasu ka eirata.

[Külaline]

Kõigepealt: see, et pere ei teadnud rasedusest midagi, on bsh. Ei tahtnud teada või salgasid, nii on hoopis. Kõik teadsid, külarahvas teadis, isegi võõrad teadsid pärast seda, kui daam poseeris kõhuga avalikult - ja oma ema ei näinud kohe mitte kui midagi? Räägi oma kassile seda. See näitab kaunis hästi midagi selle pere kohta.
Veel: piiritu ja silmitu usk "spetsialistidesse". Järgmine bsh. Sarimõrvarid oskavad psühhiaatreid väga peenelt lollitada, ükski spetsialist pole jumal. Ja kui need spetsialistid peaksid tuvastama, et jah, naisterahvas oli just sel hetkel täiesti sassis omadega ... sõitke seenele.
On terve hulk inimesi, kes kogu seda peret aastaid tunnevad. Seda fakti ei tasu ka eirata.

Muidugi. Loodame, et sind palgatakse antud kohtuasja prokuröriks, sest sina valdad tõde. Teised alles uurivad, midagi pole teada ega kindel, kuid vähemalt on üks inimene, kellel on kõik selge ning kellele võib toetuda sel raskel ajal. Kahjuks eksperdid ja kõrgelt koolitatud spetsialistid ei tea üldse midagi.

[Külaline]

Veel: piiritu ja silmitu usk "spetsialistidesse". Järgmine bsh. Sarimõrvarid oskavad psühhiaatreid väga peenelt lollitada, ükski spetsialist pole jumal. Ja kui need spetsialistid peaksid tuvastama, et jah, naisterahvas oli just sel hetkel täiesti sassis omadega ... sõitke seenele.
On terve hulk inimesi, kes kogu seda peret aastaid tunnevad. Seda fakti ei tasu ka eirata.

Ühesõnaga terve hulk inimesi, kes peret aastaid tunnevad, teavad kindlalt, et tegu on sarimõrvaritega ja mitte ainult see lapse tapnud ema, vaid kogu pere? No aga mis siis lihtsamat, viige oma tõendid prokuratuuri ja inimesed saavad oma karistuse.

[Külaline]

Veel: piiritu ja silmitu usk "spetsialistidesse". Järgmine bsh. Sarimõrvarid oskavad psühhiaatreid väga peenelt lollitada, ükski spetsialist pole jumal. Ja kui need spetsialistid peaksid tuvastama, et jah, naisterahvas oli just sel hetkel täiesti sassis omadega ... sõitke seenele.
On terve hulk inimesi, kes kogu seda peret aastaid tunnevad. Seda fakti ei tasu ka eirata.

Ühesõnaga terve hulk inimesi, kes peret aastaid tunnevad, teavad kindlalt, et tegu on sarimõrvaritega ja mitte ainult see lapse tapnud ema, vaid kogu pere? No aga mis siis lihtsamat, viige oma tõendid prokuratuuri ja inimesed saavad oma karistuse.

Minul tõendeid ei ole ja ma pole uurija, et oskaksin neid üldse leida. On terve mõistus, mis toetub üldiselt teadaolevale. Uurijad ei saa kohtus sellise aimusega, ükskõik kui kindlaga, esineda ja selle alusel ei saa kedagi süüdi mõista. Aga see ei tee seda aimust valeks. Kas sa pole kuulnud kohtuasjadest, kus süüdlane tuli õigeks mõista, sest uurijad ei suutnud piisavalt tõendeid leida ja advokaadid vahutasid maad ja ilmad kokku?

Mina pole selles mõttes kohtumõistja, et kedagi trellide taha saata. Aga common sense on ka olemas. Mõistetakse ta õigeks või pannakse pokri, selles mõttes vahet pole. Mulle pole ta midagi teinud ja mina pole ta vaenlane. Lihtsalt see meeleheitlik puhtakspesemise vajadus on niivõrd vastumeelne.

Inimene oli silmnähtavalt rase ja ema ütleb, et ei teadnud? Mingi nõrgamõistuslik ta ei olnud, seda näitab ta elukäik ja teavad need, kes teda tunnevad. Isiksusehäire aga ei peaks nagu süüst vabastama või kuidas? Sul on selline vajadus lapsetapjat õigustada, et mind täitsa huvitab, kui kaugele sa sellega lähed. Ja mida see su enda kohta näitab, mõtle sellele ka kord. Kus sinu empaatia ja õiglustunne on? Kui sa siin nii metsikult ei vehkleks , kõiki teadaolevaid tõsiasju ahastavalt ja pimesi eirates, oleks teema juba ammu soiku jäänud.

[Külaline]

On selge, et dna-ajastul ei saa tagasi ajada, et pole teinud ega olnud.
Kui ma saaks sellele noorele naisele nõu anda, soovitaksin tal lõpuni ütlustest keelduda. See õigus tal on. Oma karistust kannab sünnitanu eneses kahjuks kogu ülejäänud elu sh eriti kui laps antakse perele matta ning ühiskonna silmis on tegu andestamatu, mis põhjused soovimatust, ootamatust rasedusest või afektiseisundist ka polnuks.