Jõustatud ebanormaalsed seadused ja normid

[Külaline]

Kuidas tekivad täiesti haiged seadused, määrused ja tegutsemisjuhised? Ilmselt on siin taga mingid poliitilised kompromissid ja seetõttu ongi "välja tulnud nagu alati." Võtame kas või sellise asja, et alkoholihindu ei tohi reklaamida. Avan järjekordse kohaliku toidupoe reklaamlehe, kus on reas kõike arbuusist ürdivõini, hinnad kenasti juures, kuid sealhulgas hulk pilte alkopudelitest ilma hinnata. Kui ei teaks, arvaks, et tegu on küljendaja möödapanekuga. Aga ei, asi on hoopis mingis jaburas seaduses, mis umbes viimased 10 aastat kehtib. (Täpselt ei mäleta ja ei viitsi hetkel otsida ka.)

Järgmine asi, midagi, mida pole veel otseselt jõustatud, kuid mis sotside poolt läbi suruti: ettevõtte tulumaks 2%, mida plaanitakse koguma hakata avansiliselt. Ehk umbes sama moodusega nagu FIE tulumaksu: pead esitama kvartaalseid aruandeid. Raamatupidajad muidugi hõiskavad rõõmust, eriti need, kel oskusi vähem ja kliente ka: saab hakata tüütute aastaaruannete asemel kvartaalseid aruandeid tegema. Mikro- ja väikeettevõtete raamatupidamiskoormus kasvab koheselt vähemalt neljakordseks ning samuti saab maksuametisse tööle võtta lisainimesi, kes selle jamaga riigi poolel tegelevad. Ettevõtted ise aga kas pannakse kinni või siis e-residentide loodud ettevõtted liiguvad mujale, kus nii ebanormaalselt asju ei aeta.

Tallinna haigla projekt ja riigi suhtumine: olgu, saan aru, et riigil niigi kitsas käes, kuid oldagu kenda ja mingu tutvutagu reaalsete tingimustega Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Mõlemas on isegi s**ast saia tehtud, mis olemasolevaid ruume ja võimalusi puudutab. Kui reaalselt peaks asi hapuks minema ja oleks vaja kriisiolukorra meditsiinilist abi, siis ilmselt tulekski koridorid välivoodeid täis laduda ja pommitabamuse (ptüi, ptüi!) puhul lihtsalt käsi laiutada. Kuigi loodava Tallinna haigla puhul peaks justkui tegu olema tervet Põhja-Eestit teenindada suutva modernse kompleksiga.
Ida-Tallinna Keskhaigla puhul on veel teinegi "tore" asi - Arteri uusarendus otse teisel pool Juhkentali tänavat. Et kui seni oli ümbruse liiklus kohati umbes, mis umbes, siis nüüd lisandub sinna veel sadu autosid päevas. Kiirabiautod peavad varsti üldse maagiliselt leviteerima hakkama.

Tallinna linna ja arenduste teemasid ei jõuagi üldse ära imestada. Lisaks Arterile haigla vahetus naabruses ja paljudele muudele, on nüüd veel tulemas Hipodroomi arendus, kus Paldiski maanteel kavatsetakse sõiduradasid vähendada ja kuuldavasti täiendavaid puid istutada. Ja loomulikult sinna juurde PäPePe mõtteavaldused, kuidas praegune nõue minimaalselt üks parkimiskoht korteri kohta on liig, mis liig. Kuigi absoluutselt igal pool on näha, et seda on vähe: korterelamute piirkondades passib sul parkimiskohalt välja sõites kohe mitu autot, et saaks vabaneva koha hõivata, pargitakse haljasaladele ja üldse kuhu juhtub.

Kas terve mõistus lahkub inimestest koos poliitilisele positsioonile asumisega või mis toimub?

[Külaline]

Mina olen juba ammugi loobunud pimedast usust, et Eesti riigi seadus on ülim ja mõeldud inimeste hoidmiseks ja kaitsmiseks. Esiteks võib olla seadus ise loll, ja teiseks võimaldab pealtnäha normaalset seadust tõlgendada nii, et võidab alati tugevam.

Ei viitsi siin praegu suuremaid näiteid tooma hakata, eks igaühel ole neid niigi hulgim varrukast võtta. Väikse suvalise näitena meenub, kuis ostsime endale abikaasaga vana talukoha suure õunaaiaga. Esimesel sügisel saime umbes 500 kilo õunu. Kuna oleme suured mahlasõbrad, siis tahtsime mahla ajada. Ent selgus, et mitte kusagil poes ei ole müügil masinat, millega õunamahla teha saaks. St, sellist kogust nagu meil vaja. Pakuti rõõmsalt ainult neid tibatillusid lelusid, kuhu torkad kaks õuna sisse ja siis tuleb välja pool klaasitäit hommikust mahla. Seejärel on too vahend juba umbes, vajab lahti võtmist ja puhastamist. Kuidas aga ajada sihukese kahe-õuna-mänguasjaga mahla 500 kilost õuntest?! Otsimise peale leidsime natuke suurema seadeldise, kus purustaja oli mahlapressijast eraldi, kuid seegi oli liialt pisikene.

Meile selgitas keegi ametnik, et Eesti riigi seadused keelavad soetada eraisikule õunamahla tegemiseks normaalset masinat. Et masinad peavadki nimme pisikesed ja ebaefektiivsed olema, või muidu veel saavad õunaaia omanikud liiga suure koguse mahla ja mis nad sellega veel teha võivad - äkki hakkavad müüma?! Nii ei tohi. Et me peaks vormistama end seetõttu FIEks, läbima toidukäitlemise koolituse, hankima load, maksma riigile makse ja siis alles tohime osta normaalse õunamahla tegemise vahendi.

See on ju täpselt üks-ühele sama nagu nõukogude ajal, mil ametnikud käisid aedlinnades mõõdulindiga kasvuhooneid mõõtmas ja kui kasvuhoone ületas piirnormi, siis tehti trahv ja kästi kasvuhoonest jupp maha lõhkuda. Ikka inimese "rikastumise" suures hirmus.

Kuidas see saaga lahenes? Panime Maalehte kuulutuse, saime ühelt sõbralikult vanapapilt kena Pärnus nõuka ajal toodetud mahlapressi ja oleme nüüd sellega 100% rahul. Viieliikmeline pere joob selle mahlakoguse ära ühe aastaga, lisaks jätkub laste sünnipäevadele ja sõpradelegi peole kaasavõtmiseks.
Rikume vist seadust? Aga lollakad riigikesksed ja inimvaenulikud seadused selleks ongi, et neid rikkuda.

[Külaline]

Mina olen juba ammugi loobunud pimedast usust, et Eesti riigi seadus on ülim ja mõeldud inimeste hoidmiseks ja kaitsmiseks. Esiteks võib olla seadus ise loll, ja teiseks võimaldab pealtnäha normaalset seadust tõlgendada nii, et võidab alati tugevam.

Ei viitsi siin praegu suuremaid näiteid tooma hakata, eks igaühel ole neid niigi hulgim varrukast võtta. Väikse suvalise näitena meenub, kuis ostsime endale abikaasaga vana talukoha suure õunaaiaga. Esimesel sügisel saime umbes 500 kilo õunu. Kuna oleme suured mahlasõbrad, siis tahtsime mahla ajada. Ent selgus, et mitte kusagil poes ei ole müügil masinat, millega õunamahla teha saaks. St, sellist kogust nagu meil vaja. Pakuti rõõmsalt ainult neid tibatillusid lelusid, kuhu torkad kaks õuna sisse ja siis tuleb välja pool klaasitäit hommikust mahla. Seejärel on too vahend juba umbes, vajab lahti võtmist ja puhastamist. Kuidas aga ajada sihukese kahe-õuna-mänguasjaga mahla 500 kilost õuntest?! Otsimise peale leidsime natuke suurema seadeldise, kus purustaja oli mahlapressijast eraldi, kuid seegi oli liialt pisikene.

Meile selgitas keegi ametnik, et Eesti riigi seadused keelavad soetada eraisikule õunamahla tegemiseks normaalset masinat. Et masinad peavadki nimme pisikesed ja ebaefektiivsed olema, või muidu veel saavad õunaaia omanikud liiga suure koguse mahla ja mis nad sellega veel teha võivad - äkki hakkavad müüma?! Nii ei tohi. Et me peaks vormistama end seetõttu FIEks, läbima toidukäitlemise koolituse, hankima load, maksma riigile makse ja siis alles tohime osta normaalse õunamahla tegemise vahendi.

See on ju täpselt üks-ühele sama nagu nõukogude ajal, mil ametnikud käisid aedlinnades mõõdulindiga kasvuhooneid mõõtmas ja kui kasvuhoone ületas piirnormi, siis tehti trahv ja kästi kasvuhoonest jupp maha lõhkuda. Ikka inimese "rikastumise" suures hirmus.

Kuidas see saaga lahenes? Panime Maalehte kuulutuse, saime ühelt sõbralikult vanapapilt kena Pärnus nõuka ajal toodetud mahlapressi ja oleme nüüd sellega 100% rahul. Viieliikmeline pere joob selle mahlakoguse ära ühe aastaga, lisaks jätkub laste sünnipäevadele ja sõpradelegi peole kaasavõtmiseks.
Rikume vist seadust? Aga lollakad riigikesksed ja inimvaenulikud seadused selleks ongi, et neid rikkuda.

Lolle seadusi on muidugi küllalt, aga et suuremaid mahlapresse ei saaks osta, on küll valejutt. Esimene koht, mis näppu sattus: https://mahlapress.ee/. Eesti riigi seadused ei keela suuremat mahlapressi soetada.

[Külaline]

Mina olen juba ammugi loobunud pimedast usust, et Eesti riigi seadus on ülim ja mõeldud inimeste hoidmiseks ja kaitsmiseks. Esiteks võib olla seadus ise loll, ja teiseks võimaldab pealtnäha normaalset seadust tõlgendada nii, et võidab alati tugevam.

Ei viitsi siin praegu suuremaid näiteid tooma hakata, eks igaühel ole neid niigi hulgim varrukast võtta. Väikse suvalise näitena meenub, kuis ostsime endale abikaasaga vana talukoha suure õunaaiaga. Esimesel sügisel saime umbes 500 kilo õunu. Kuna oleme suured mahlasõbrad, siis tahtsime mahla ajada. Ent selgus, et mitte kusagil poes ei ole müügil masinat, millega õunamahla teha saaks. St, sellist kogust nagu meil vaja. Pakuti rõõmsalt ainult neid tibatillusid lelusid, kuhu torkad kaks õuna sisse ja siis tuleb välja pool klaasitäit hommikust mahla. Seejärel on too vahend juba umbes, vajab lahti võtmist ja puhastamist. Kuidas aga ajada sihukese kahe-õuna-mänguasjaga mahla 500 kilost õuntest?! Otsimise peale leidsime natuke suurema seadeldise, kus purustaja oli mahlapressijast eraldi, kuid seegi oli liialt pisikene.

Meile selgitas keegi ametnik, et Eesti riigi seadused keelavad soetada eraisikule õunamahla tegemiseks normaalset masinat. Et masinad peavadki nimme pisikesed ja ebaefektiivsed olema, või muidu veel saavad õunaaia omanikud liiga suure koguse mahla ja mis nad sellega veel teha võivad - äkki hakkavad müüma?! Nii ei tohi. Et me peaks vormistama end seetõttu FIEks, läbima toidukäitlemise koolituse, hankima load, maksma riigile makse ja siis alles tohime osta normaalse õunamahla tegemise vahendi.

See on ju täpselt üks-ühele sama nagu nõukogude ajal, mil ametnikud käisid aedlinnades mõõdulindiga kasvuhooneid mõõtmas ja kui kasvuhoone ületas piirnormi, siis tehti trahv ja kästi kasvuhoonest jupp maha lõhkuda. Ikka inimese "rikastumise" suures hirmus.

Kuidas see saaga lahenes? Panime Maalehte kuulutuse, saime ühelt sõbralikult vanapapilt kena Pärnus nõuka ajal toodetud mahlapressi ja oleme nüüd sellega 100% rahul. Viieliikmeline pere joob selle mahlakoguse ära ühe aastaga, lisaks jätkub laste sünnipäevadele ja sõpradelegi peole kaasavõtmiseks.
Rikume vist seadust? Aga lollakad riigikesksed ja inimvaenulikud seadused selleks ongi, et neid rikkuda.

Lolle seadusi on muidugi küllalt, aga et suuremaid mahlapresse ei saaks osta, on küll valejutt. Esimene koht, mis näppu sattus: https://mahlapress.ee/. Eesti riigi seadused ei keela suuremat mahlapressi soetada.

Okei, sel juhul võtan konkreetselt mahlapressi osas sõna tagasi See lugu juhtus sel ajal, kui Eesti oli just astunud Euroopa Liitu ja siis võis tõesti niisugune seadus eksisteerida, mis tänaseks tühistatud. Ning teiseks ei pruugi ka ametnik inimesele tõest infot jagada.

[Külaline]

Noh neid lolle seaduseid on veel.
Nt
- et sul peab olema kinnistul terve hulk erinevaid prügikonteinereid.
- et peale linna veevärgiga liitumist tuleb olemasolev kaev likvideerida, amenik tuleb lausa kontrollima, aga kui veekatkestus tuleb, ei garanteeri sulle KOV puhast joogivett kuskilt - (meil oli suvilas õnneks kaev maja keldris, kontrollile näitasime aias vedelevat võssakasvanud kaevurõngast, saime kaevu likvideerimise eest linnukese kirja)
- et suvilates peab toimuma prügivvedu aastaringselt ka siis, kui kasutad seda parimal juhul vaid puhkuse ajal
- need lollakad pudelikorgid
- et prügimäele viidav vana kodumasin või romulasse viidav auto peab olema kompleksne - õnneks eriti ei kontrolli ega kobise, kui olen vanalt sügavkülmikult sahtlid enne välja võtnud, et neis keldris juurikaid hoida. aga avariinine või ärakukkunud sumbutiga auto pole ka kompleksne, kas seda siis ei tohi romulasse vedada
- prügikottide lahtilõikamine ja prügi mahakallamine prügiautojuhtide poolt osades KOV-tes, et tuvastada, ega äkki mõni kommipaber või jogurtitops pole olmeprügisse pandud. Muide, kommipaber on kleepuv, ta ei tohi minna vanapaberisse, aga ta on liiga õhuke, et minna kartongi konteinerisse, paberpakenditest korjatakse vaid joogipakendeid pakendikonteinerites.
- et puudega inimesed peavad iga 3a tagant tõestama, et nad pole vahepeal terveks saanud, nt jalg külge kasvanud või sünnist peale pime nägijaks saanud
jne

[Külaline]

Muide, kommipaber on kleepuv, ta ei tohi minna vanapaberisse, aga ta on liiga õhuke, et minna kartongi konteinerisse, paberpakenditest korjatakse vaid joogipakendeid pakendikonteinerites.

Millisel kommil on tänapäeval ümber paber? "Kommipaberid" ei käi kartongi konteinerisse (ja asi pole paksuses) ega vanapaberisse.

[Külaline]

Muide, kommipaber on kleepuv, ta ei tohi minna vanapaberisse, aga ta on liiga õhuke, et minna kartongi konteinerisse, paberpakenditest korjatakse vaid joogipakendeid pakendikonteinerites.

Millisel kommil on tänapäeval ümber paber? "Kommipaberid" ei käi kartongi konteinerisse (ja asi pole paksuses) ega vanapaberisse.

[Külaline]

Eesti keelele ülemineku seadus. Kallas korrutas kevadel korduvalt, et ei mingeid erandeid ega pikendusi, õpetajatel peab olema C1. No ja nüüd? Umbkeelsed panevad täiega edasi ja Kallas räägib, et saavad pikenduse.
Haridusasutustele antud lisaraha eesti keelele üle minemiseks läheb täiesti kontrollimatult lihtsalt venelaste taskusse. Tegemist pole väikese rahaga.

[Külaline]

Lugematud sihtasutused, mis kellelegi mingit kasu ei too, aga maksumaksja raha laristavad jõudsalt. Harno, näiteks. Selline tunne, et kohe, kui kuhugi eraldatakse raha, luuakse samal hetkel ka sihtasutus, kes selle raha ilusasti omale kirjutab.

[Tõutäkk]

Seda, et O2 haagistel (registrimassiga 751-3500kg) peavad talverehvid olema sama tüüpi mis vedukil. Et siis haagid teise auto taha, siis vaheta talverehvid ka ringi.
Tegelikult võiks O2 haagistel olla naastrehvid üldse keelatud, lõhuvad ju teekatet ja juhitavuses nad ju mingi rolli ei mängi.

[Nätakas]

Ilmselt ma pole populaarne, aga narkot puudutavad seadused tuleks üle vaadata ja mõelda, kas kanep peaks olema keelatud ainete hulgas. (Ise ei tarvita, mainin igaks juhuks, isegi proovinud ei ole.)

[Külaline]

- et puudega inimesed peavad iga 3a tagant tõestama, et nad pole vahepeal terveks saanud, nt jalg külge kasvanud või sünnist peale pime nägijaks saanud
jne

see olevat sellepärast, et inimene ju kohaneb ja siis äkki ei pea talle toetust maksma ja saab öelda et on ju töövõimeline. Kuhu krt see osalise töövõimega inimene läheb siis ka? Eriti ajab see vihale siis kui tegemist ei ole paraneva haigusega, aga ikka tõesta, et pole paranenud.

[Seebitükike]

Ilmselt ma pole populaarne, aga narkot puudutavad seadused tuleks üle vaadata ja mõelda, kas kanep peaks olema keelatud ainete hulgas. (Ise ei tarvita, mainin igaks juhuks, isegi proovinud ei ole.)

Peab küll, piisas ühest Hollandis Rotterdamis käigust et see kanepilõhn iiveldama ajas. Lisaks need autojuhid kanepiuimas, jumala suvaliselt sõdab, keerab siis nii et silm ka ei pilgu ja ise naerab veel pealegi.

[Külaline]

- et puudega inimesed peavad iga 3a tagant tõestama, et nad pole vahepeal terveks saanud, nt jalg külge kasvanud või sünnist peale pime nägijaks saanud
jne

see olevat sellepärast, et inimene ju kohaneb ja siis äkki ei pea talle toetust maksma ja saab öelda et on ju töövõimeline. Kuhu krt see osalise töövõimega inimene läheb siis ka? Eriti ajab see vihale siis kui tegemist ei ole paraneva haigusega, aga ikka tõesta, et pole paranenud.

Ehk teisisõnu karistatakse inimest tema tubliduse eest. Kui nt pime inimene suudab jalule tõusta, lõpetab ülikooli ja leiab endale erialase töö, siis on selle taga nägemispuuet kompenseerivad head (ja kallid) abivahendid, lisaks tema enese meeletu töö ja tahtejõud, samuti pere ja kodu suur tugi. Riik aga vaatab, et ohhoo! - on haritud, käib tööl - järelikult terve! Ja võtab toetused ära.

Ilma toetusteta aga ei saa inimene enam hankida/remontida oma puuet kompenseerida aitavaid abivahendeid ja rehabilitatsiooniteenuseid, et oma töökohta säilitada. Ometi vajavad just tööl käivad inimesed neid kõige rohkem: niisama kodus istudes ja nina nokkides pole peeneid abivahendeid ega rehateenuseid ju eriti vajagi.

[Külaline]

Tallinna kesklinnas on üllatavalt palju väga kalleid autosid, millel on puudemärk. Seest tulevad välja noored, pealtnäha terved inimesed. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis just puudega isikud urisevad, et mis te arvate, et me oleme vaesed, väetid ja abitud. Me töötame headel ametikohtadel ja meil on kõrgtehnoloogilised proteesid. Sellele ei vastatud, et võiks siis need parkimiskohad jätta vaesematele puudega isikutele, kes ei hüppa autost kepsutades välja nagu nende kallite autode puudega juhid.

[Külaline]

Tallinna kesklinnas on üllatavalt palju väga kalleid autosid, millel on puudemärk. Seest tulevad välja noored, pealtnäha terved inimesed. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis just puudega isikud urisevad, et mis te arvate, et me oleme vaesed, väetid ja abitud. Me töötame headel ametikohtadel ja meil on kõrgtehnoloogilised proteesid. Sellele ei vastatud, et võiks siis need parkimiskohad jätta vaesematele puudega isikutele, kes ei hüppa autost kepsutades välja nagu nende kallite autode puudega juhid.

Mu laps tegi kunagi uurimustööd Maxima invaliidikohtade juures. 90 protsenti seal parkijatest olid vene jõmmid kalliste autodega, kellel polnud invaliidimärkigi, talle lihtsalt meeldis letti parkida, lisaks veel ristseliti üle mitme koha. Siis osad olid invaliidimärgiga krapsakad inimesed, kellel endal välise vaatluse põhjal liikumispuuet (teatavasti saab ainult sellega invaliidikohale parkida) ei olnud ja ka seda liikumispuudelist kaasas ei olnud. Nö põhjendatud puudega isikuid nägi paaripäevase vaatluse põhjal mõnda üksikut.

[Külaline]

Tallinna kesklinnas on üllatavalt palju väga kalleid autosid, millel on puudemärk. Seest tulevad välja noored, pealtnäha terved inimesed. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis just puudega isikud urisevad, et mis te arvate, et me oleme vaesed, väetid ja abitud. Me töötame headel ametikohtadel ja meil on kõrgtehnoloogilised proteesid. Sellele ei vastatud, et võiks siis need parkimiskohad jätta vaesematele puudega isikutele, kes ei hüppa autost kepsutades välja nagu nende kallite autode puudega juhid.

Mu laps tegi kunagi uurimustööd Maxima invaliidikohtade juures. 90 protsenti seal parkijatest olid vene jõmmid kalliste autodega, kellel polnud invaliidimärkigi, talle lihtsalt meeldis letti parkida, lisaks veel ristseliti üle mitme koha. Siis osad olid invaliidimärgiga krapsakad inimesed, kellel endal välise vaatluse põhjal liikumispuuet (teatavasti saab ainult sellega invaliidikohale parkida) ei olnud ja ka seda liikumispuudelist kaasas ei olnud. Nö põhjendatud puudega isikuid nägi paaripäevase vaatluse põhjal mõnda üksikut.

Sul on vist jube laisk laps, kes lihtsalt ei viitsinud end kohale vedadagi.

Ma tegin kah kunagi kursatöö õpilaste lugemusest. Mõtlesin küsitluse ja vastused välja ja nagu naksti oli töö paari tunniga valmis.

[Külaline]

Tallinna kesklinnas on üllatavalt palju väga kalleid autosid, millel on puudemärk. Seest tulevad välja noored, pealtnäha terved inimesed. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis just puudega isikud urisevad, et mis te arvate, et me oleme vaesed, väetid ja abitud. Me töötame headel ametikohtadel ja meil on kõrgtehnoloogilised proteesid. Sellele ei vastatud, et võiks siis need parkimiskohad jätta vaesematele puudega isikutele, kes ei hüppa autost kepsutades välja nagu nende kallite autode puudega juhid.

Esiteks, mida sa pead silmas "väga kallite" autode all? Ei usu nagu hästi, et jalutud inimesed reeglina Lamborghinidega sõidavad. Ja kui mõni üksik sõidabki, siis müts maha nii tubli ja visa tegelase ees.

Töötan puudega inimestega (koolituse vallas) ja sestap saan sõna sekka öelda. Korraliku sõiduki põhjendus võib vabalt olla näiteks selline, et puudega inimese auto peab olema kohandatud, ja kohandusi saab teha vaid uuematele ja kallima otsa masinatele. Näiteks jalutu juhi autos peavad gaas ja pidur asuma rooli juures, ja vanad pannid sellist ümberehitust ega kohandusi küll ei võimalda. Samuti kurdid juhid kasutavad palju lisapeegleid ja sellist lisavarustust, mis on suuteline tundma ära näiteks politseiauto sireeni ning kuvama kurdile selle info visuaalselt auto armatuurlaua juures olevale ekraanile. Ja nõnda edasi. Selliseid kohandusi vanad autod ei võimalda. Jah, proteesid on samuti olemas ja tublimad on suutnud neid ka päris hästi kasutama õppida. Samas see, kui jalutul on all jalaprotees ja kurdil on kõrvas kuulmisprotees ehk implantaat, ei tühista mitte kuidagi fakti, et üks on jalutu ja teine kurt.

Protees võib järgmisel hetkel minna katki, implantaat lakata töötamast ja siis pole neist mingit kasu. Seega protees ei tee jalutut terveks, ta vaid kompenseerib puuet, aitab hakkama saada. Jalutu saaks terveks alles siis, kui talle kasvaks asemele uus jalg.

[Külaline]

Tallinna kesklinnas on üllatavalt palju väga kalleid autosid, millel on puudemärk. Seest tulevad välja noored, pealtnäha terved inimesed. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis just puudega isikud urisevad, et mis te arvate, et me oleme vaesed, väetid ja abitud. Me töötame headel ametikohtadel ja meil on kõrgtehnoloogilised proteesid. Sellele ei vastatud, et võiks siis need parkimiskohad jätta vaesematele puudega isikutele, kes ei hüppa autost kepsutades välja nagu nende kallite autode puudega juhid.

Mul on tuttav, kes sattus õnnetusse ja vajab 5-10 aasta jooksul umbes sama palju kirurgilisi operatsioone, et enam-vähem normaalne käimine taastada. Loomulikult on tal ka puudetõend ja -luba autol. Auto on suur maastur - sinna saab ta normaalselt sisse ja sealt välja. Madalasse autosse ta lihtsalt ei pääseks. Operatsioonidw vahelisel ajal, lui ta on juba enam-vähem taastunud, võibki jääda mulje, et tegu on terve inimesega. Lihtsalt lonkab ja liipab natuke. Aga opijärgselt on jälle mitu kuud sant mis sant. Nii et ei saa küll keegi niisama heast peast kellegi puuet hinnata.

[vihane]

Lugematud sihtasutused, mis kellelegi mingit kasu ei too, aga maksumaksja raha laristavad jõudsalt. Harno, näiteks. Selline tunne, et kohe, kui kuhugi eraldatakse raha, luuakse samal hetkel ka sihtasutus, kes selle raha ilusasti omale kirjutab.

Ooo Harno pole veel midagi. Meil on mööda maailma ringi traalivad tibinad ülikõrge palgaga EASKredex ehk siis EISA. Riik peaks kokkuhoidma aga......

Nimelt näitab EISA majandusaasta aruanne, et töötajate töötasudeks maksti kokku 16,5 miljonit eurot ning nelja juhatuse liikme töötasudeks 477 000 eurot. See teeb EISA keskmiseks palgaks 3616 eurot. Kui juhatuse liikmete palk välja arvata, on asutuse keskmine töötasu 3556 eurot. Juhatuse liikmetel mingi 9-10 000 + soodustused palk. Ligi 400 töötajat.
Siin siis prouake kuupalgaga ca 9500€ +muud kulud+aastalõpu preemiad jne

https://www.err.ee/1609418170/kusmin-ei ... tiiremonti

ja lugege seda artiklit

https://majandus.postimees.ee/8009241/u ... a-taskusse

Aga võtame siis lühidalt kokku

EAS-i ja Kredexi liitmisel tekkinud rahajagamise-masina ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) töötajate arv kasvas mullu 392 inimeseni ning keskmine palk oli 3616 eurot ehk 380 eurot suurem kui eelnenud aastal. EISA juhi Kati Kusmini palk on 9500.- eurot, mis on suurem kui peaministril.

Koondnumbrites toodi, et kulud moodustasid 2023. aasta eelarves 260,2 miljonit eurot. Nendest makstud toetused olid 197,5 miljonit, rakenduskulud 39,4 miljonit ja tööjõukulud 21,1 miljonit eurot, lisaks tehti 2,2 miljoni euro eest investeeringuid.

Kui võtta aluseks need numbrid, siis 197,5 miljoni euro laialijagamiseks kulus asutusel 60,5 miljonit eurot. Ehk nii-öelda ise söödi igast kolmest eurost ära üks.

Läinud aastal sai maksumaksja seda positsiooni toetada 38 miljoni euroga. Sinna alla lähevad administreerimiskulud 5,8 miljonit eurot, millest omakorda 3,4 miljonit on info- ja PR-teenuste kulu. Lähetuskulud ehk reisid läksid EISAs läinud aastal maksma 1,2 miljonit eurot. Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja muude ürituste kulud läksid omakorda maksma 19,2 miljonit eurot.

Et administreerimise all jäi PRist väheks, siis telliti selle positsiooni alt PR-nõustamist veel 2,3 miljoni euro eest. Ühesõnaga, 392 töötajast jäi veel väheks ja 2,3 miljoni eest tuli veel raha laiali jagada.

See on ainult üks näide raha raiskamisest sihtasutuste ja ametite pikas reas.