Mees ei mõtle kaasa

seks, suhted ja pereteemad
Vasta
Lepatriinu
Teerajaja
Postitusi: 90
Liitunud: 06 Juun 2024 18:18
Kontakt:

Postitus Postitas Lepatriinu »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 16:29
Kuidas sina ennast sellistes olukordades tunneksid? Ole praegu see mees. Vaata mulle otsa ja räägi - mida sa tunned? Mees, mida sa tunned, kui ma sulle igapäevaelus niimoodi teen?
[/quote]

Vaatan sulle virtuaalsekt otsa ja ütlen otse. Mul on kõrini sellest näögutamisest. Ükskõik mida ma teeb või ei tee. Ikka on kõik valesti. Kuna mind kiitsid või hea sõna ütlesid? Kuna mind kasvõi möödaminnes puutusid või kallistasid? Kuna sa voodis mulle lähenesid?. Ise. Ma saan aru, et olen sinujaoks mingil põhjusel pettumus. Lahuta ära siis. Saab asja ühele poole. Seniks istun mina oma arvutis, vahun telekat ja olen omaette. Nii on mul kergem. Ükskord saab ka sellest üksi olemisest kõrini. Siis ma tõusen ja lähen. Ära. Tagasi ei tule. Mul ei ole vahet kus ma üksi olen. Kas sinuga või iseendaga.
[/quote]

Tavaliselt selgub pärast lahutust, et vahe on. Kibestumine on siis veelgi suurem. Võimalus süüdistada oma hädades ainult teist inimest või vähemalt ka teda langevad ära. Aga eks arvuti, telekas ja võimalus omaette vahtida muidugi jäävad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Saan täpselt teemaalgatajast aru ja nagu meie elust räägiks. See lühinägelikkus ajab mind vahepeal hulluks. Ma ei hakka spetsiifilisi seiku praegu ümber jutustama, aga neid ikka koguneb. Minu lahendus on see, kui närv on mustaks aetud, siis annan mehele mõne suure töö ära teha või ostku mulle midagi kaunist.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

--- või ostku mulle midagi kaunist.--

Kas see kaunis, mis mees ostab, teeb tasa kõik ta teod, mis sulle närvidele on käinud? Ja, mis aja jooksul ta peab midagi kaunist ostma, et su närvid jälle korda saada :)
Ei küsi paha pärast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 13:32
Külaline kirjutas: 16 Aug 2024 13:13
Külaline kirjutas: 16 Aug 2024 12:52
Ma ei tea, kuidas selliste inimeste mõte töötab, ja kas see üldse toimub mõtlemise tasandil. Mingi haiglane naudinguprotsess seal igaljuhul on, kui lineaarselt toimub suhtlus vastutöötamise meetodil. Reeglina JUST sel päeval, kui naine töölt varem koju lippab, et korraldada meeldiv õhtusöögiga õhtu, läheb mees pitsat ostma. Kui naine ütleks hommikul "võtame õhtuks pitsa, teeks köögivaba päeva", siis see mees pitsaga ju ei tuleks. Mehel on terve päev telefon näpu küljes, on aktiivses suhtluses, kuid vajalikul teemal vaikib, ja kui temaga see rangelt teemaks võtta, tulevad vastused ei tea, ise ju tahad jne. Seksiteemal sama lugu. Kraanilohvikuga sama lugu. Kokkulepetes sama lugu. Vabaajaeelistustes sama lugu. Vaatad sellist meest ja mõtled tõepoolest, mis selles inimeses küll toimub.
Aga naine nagu ütles mehele midagi oma varem lippamise kohta? Ei, sest "Endale valmistas meelehärmi nt, kui olin tõtanud töölt nimme varem koju, et valmistada perele maitsev mitmekäiguline õhtusöök." Ja üleüldse polnud selles loos tegemist mehe, vaid pereliikme, tõenäoliselt ämmaga.
Aga mees on muidugi süüdi, selge.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas mehele kah keegi kaasa mõtleb?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas mureteema tegi mees või? Mehel tavaliselt pole probleemi enne, kui naine ta juurest minema kõnnib. Kui naine räägib murest, siis näägutab, krt, ega üks õige mees seda kuulama ega veel vähem naise meele järgi midagi muutma ei pea siis! Ja siis ka ei saa ta aru, kui lahutatakse, et see on tema tegude ja tegematajätmiste tulemus, alati on naine süüdi, kui enam sellist poolkõva" pereelu" välja ei kannatanud, kus mees ei viitsi üldse mõttega osaleda ega pingutada. Siin on juba mitu vastajat öelnud, et neil on sama seis ja samasugused kogemused. Seega pole selline "mõttetu" mees mingi erandjuhtum.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 22:08 Kas mureteema tegi mees või? Mehel tavaliselt pole probleemi enne, kui naine ta juurest minema kõnnib. Kui naine räägib murest, siis näägutab, krt, ega üks õige mees seda kuulama ega veel vähem naise meele järgi midagi muutma ei pea siis! Ja siis ka ei saa ta aru, kui lahutatakse, et see on tema tegude ja tegematajätmiste tulemus, alati on naine süüdi, kui enam sellist poolkõva" pereelu" välja ei kannatanud, kus mees ei viitsi üldse mõttega osaleda ega pingutada. Siin on juba mitu vastajat öelnud, et neil on sama seis ja samasugused kogemused. Seega pole selline "mõttetu" mees mingi erandjuhtum.
Eks siis pead lahutama, kuna sinu järgi mees nagunii ei muutu, ja järgmiseks kaaslaseks naise valima.
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 22:08 Kas mureteema tegi mees või? Mehel tavaliselt pole probleemi enne, kui naine ta juurest minema kõnnib. Kui naine räägib murest, siis näägutab, krt, ega üks õige mees seda kuulama ega veel vähem naise meele järgi midagi muutma ei pea siis! Ja siis ka ei saa ta aru, kui lahutatakse, et see on tema tegude ja tegematajätmiste tulemus, alati on naine süüdi, kui enam sellist poolkõva" pereelu" välja ei kannatanud, kus mees ei viitsi üldse mõttega osaleda ega pingutada. Siin on juba mitu vastajat öelnud, et neil on sama seis ja samasugused kogemused. Seega pole selline "mõttetu" mees mingi erandjuhtum.
Tegelikult naine alateadlikult tahaks, et mees võtaks juhtimise. Kui eided majas kamandavad, on alati lõputu häda. Mees pole rahul, et on käsutäitja rollis ja naine pole õnnelik, et peab kamandama, sest tal puudub pikem plaan
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 23:11
Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 11:16
Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 10:43

Oma lamellid vahetad ju ka ikka suverehvide vastu, mitte ei sõida nendega.
See nagu ongi lamellide mõte, aastaringselt sõita...
Postitus on kustutatud
Kas vastus ei oleks võinud olla lihtsalt see teine lause?
Milleks see esimene ja viimane lause? Mis lisandväärtust need täpsemalt annavad?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 23:30
Kas vastus ei oleks võinud olla lihtsalt see teine lause?
Milleks see esimene ja viimane lause?
Et ära panna. Koht kätte näidata. Paika panna.
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Külaline kirjutas: 18 Aug 2024 00:24
Külaline kirjutas: 17 Aug 2024 23:30
Kas vastus ei oleks võinud olla lihtsalt see teine lause?
Milleks see esimene ja viimane lause?
Et ära panna. Koht kätte näidata. Paika panna.
See netis vaidlemine on nagu paraolümpia, isegi kui võidad, oled ikkagi värdjas edasi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See netis vaidlemine on nagu paraolümpia, isegi kui võidad, oled ikkagi värdjas edasi.
Sinu jutust jääb küll mulje, et oled naiste suhtes väga üleolev, ikka mingid eided kaagutavad, kellest sina oled kauge kaarega üle. Ja ennast sellisel juhul võidumeheks pead küll ainult sina. Huvitav, et ikka veel on olemas mehi, kelle arvates on juba tilli omamine mingi ääretu kingitus universumile. Midagi muud pole vaja. Tema jutt, tema arvamus, tema olek on kõik juba ääretult palju kõrgemal kui naise oma, sest ta on lihtsalt mees. Vahet ei ole, kas sellel arvamusel on mingit sisu või mõtet, aga ta on ju mees.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Algse teema juurde tagasi tulles - mina lahutasin sellise abielu. Samasugune osavõtmatus ja gaasikeeramine. Võiksin lõputult näiteid lisaks tuua, mis eraldi analüüsides "pole ju midagi", aga kokkuvõttes tekitasid ületamatu mäe. Tundsin, et olen täiskasvanud mehele nagu ema. Sellistelt tunnetelt tekkis ka null soovi seksida, see oli lihtsalt järjekordne kohustus, mis kodurahu huvides ära teha tuli. Ikka oli vähe, ikka õiendas, ikka oli õhkkond kodus kõike muud kui rahulik ja turvaline.
Aastaid püüdsin kodurahu huvides kohaneda, surusin iseenda vajadused täielikult alla, kuni lõpetasin raske depressiooniga. Ja kui süüdi ma end tundsin, kui julgesin paluda aega iseendale või seda, et mees eilse toidu üles soojendaks. See põlglik ilme ei lähe mul meelest.
Pole lahutust hetkekski kahetsenud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Aug 2024 13:35 Algse teema juurde tagasi tulles - mina lahutasin sellise abielu. Samasugune osavõtmatus ja gaasikeeramine. Võiksin lõputult näiteid lisaks tuua, mis eraldi analüüsides "pole ju midagi", aga kokkuvõttes tekitasid ületamatu mäe. Tundsin, et olen täiskasvanud mehele nagu ema. Sellistelt tunnetelt tekkis ka null soovi seksida, see oli lihtsalt järjekordne kohustus, mis kodurahu huvides ära teha tuli. Ikka oli vähe, ikka õiendas, ikka oli õhkkond kodus kõike muud kui rahulik ja turvaline.
Aastaid püüdsin kodurahu huvides kohaneda, surusin iseenda vajadused täielikult alla, kuni lõpetasin raske depressiooniga. Ja kui süüdi ma end tundsin, kui julgesin paluda aega iseendale või seda, et mees eilse toidu üles soojendaks. See põlglik ilme ei lähe mul meelest.
Pole lahutust hetkekski kahetsenud.
Sel lihtsal põhjusel eelistaksin mina, et teatud postitusi siin ei kustutataks - ka need kuuluvad nende lõputute õpetlike näidete hulka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Peale 10a sellist kirjeldatud kooselu ma olen juba 3 aastat üksi(ilma meheta siis, lapsed on ikka) ja oi kui hea on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Aug 2024 13:35 Algse teema juurde tagasi tulles - mina lahutasin sellise abielu. Samasugune osavõtmatus ja gaasikeeramine. Võiksin lõputult näiteid lisaks tuua, mis eraldi analüüsides "pole ju midagi", aga kokkuvõttes tekitasid ületamatu mäe. Tundsin, et olen täiskasvanud mehele nagu ema. Sellistelt tunnetelt tekkis ka null soovi seksida, see oli lihtsalt järjekordne kohustus, mis kodurahu huvides ära teha tuli. Ikka oli vähe, ikka õiendas, ikka oli õhkkond kodus kõike muud kui rahulik ja turvaline.
Aastaid püüdsin kodurahu huvides kohaneda, surusin iseenda vajadused täielikult alla, kuni lõpetasin raske depressiooniga. Ja kui süüdi ma end tundsin, kui julgesin paluda aega iseendale või seda, et mees eilse toidu üles soojendaks. See põlglik ilme ei lähe mul meelest.
Pole lahutust hetkekski kahetsenud.
Kas sa kooselu alguses küürisid-küpsetasid-keetsid või muutus see aja jooksul?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Aug 2024 16:24
Külaline kirjutas: 18 Aug 2024 13:35 Algse teema juurde tagasi tulles - mina lahutasin sellise abielu. Samasugune osavõtmatus ja gaasikeeramine. Võiksin lõputult näiteid lisaks tuua, mis eraldi analüüsides "pole ju midagi", aga kokkuvõttes tekitasid ületamatu mäe. Tundsin, et olen täiskasvanud mehele nagu ema. Sellistelt tunnetelt tekkis ka null soovi seksida, see oli lihtsalt järjekordne kohustus, mis kodurahu huvides ära teha tuli. Ikka oli vähe, ikka õiendas, ikka oli õhkkond kodus kõike muud kui rahulik ja turvaline.
Aastaid püüdsin kodurahu huvides kohaneda, surusin iseenda vajadused täielikult alla, kuni lõpetasin raske depressiooniga. Ja kui süüdi ma end tundsin, kui julgesin paluda aega iseendale või seda, et mees eilse toidu üles soojendaks. See põlglik ilme ei lähe mul meelest.
Pole lahutust hetkekski kahetsenud.
Kas sa kooselu alguses küürisid-küpsetasid-keetsid või muutus see aja jooksul?
Ikka algusest. Väga noorelt läksime kokku, otse vanematekodust, kummalgi polnud erilist suhtekogemust, kõrvatagused märjad alles. Arvasingi väga kaua, et ainult minus on asi, et ma polegi piisav. Pingutasin ja süüdistasin ennast. Silmad avanesid, kui suhtevägivallast rohkem kirjutama hakati. Umbes samal perioodil pidin hakkama tegelema ka vaimse tervisega ja pall läks hoolega veerema. Tagantjärgi on muidugi hea tark olla, kuid olles ise sellises suhtes, ei tule selle peale, et teistsugune lahendus on olemas. Arvasin, et ma pole lihtsalt armastust väärt, müüsin omale maha selle "armastus on otsus" jutu.
Ma ei süüdistagi ainult meest, ise ma olin selline tallanahk, tema oli täpselt nii laisk, kui olla sai. Mees käitus ja käitub ka teiste inimestega õelalt ja üleolevalt, ju siis ongi selline loomus. Nüüd ma näen seda kõike kõrvalt. Kui vabastav on mõelda, et mina neid okkaid enam siluma ei pea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Imelik kirjutas: 16 Aug 2024 08:33
Külaline kirjutas: 16 Aug 2024 08:19
Imelik kirjutas: 16 Aug 2024 07:57

Huvitav mõttekäik. Et kui naine julgeb mehega rahulolematu olla, siis on ta järelikult vana ja paks ka rahulolematu hoopis iseendaga. Kui sa oleksid 25-aastane modellivälimusega tšikk, kas siis oleks sellised olukorrad sinu meelest ok, kus partner su juttu ei kuule, su kohalolu ei näe ja su vajadustega ei arvesta? Või leiaksid ikkagi, et nõme suhe ja lõpetaksid suhtluse? Aga vaat keskealine ei tohi, pahapaha, kuidas sa häbematu julged mehest midagi tahta üldse, vaeseke peab kodus taluma, et naine tahab lambivalgust...
Sa oled sama tüütu. Mingi pikk blablabla käib.
Sa oled vist TA mees. Või feilisid mõnes teises suhtes sama käitumismustriga ja nüüd koogutad internetis kirjutada, kuidas ikka SINA läheksid kohe ära. Kust minema hakkad, tühjast üürikorterist?
TA on TA mehe armuke. Paar nädalat kooselu, mõned kuud küsimärgiga suhet.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 17 Aug 2024 22:50 sest tal puudub pikem plaan
Ja "ma ei tea, ma ei oska, otsusta sina"- mehel on mingi pikem plaan? Ära aja naerma. Sellise asjaga ennast lohutavad kõige saamatumad mehed, kes midagi eales tehtud ei saa- nemad "plaanivad".
Simon says: kirjutas: 18 Aug 2024 00:41 See netis vaidlemine on nagu paraolümpia, isegi kui võidad, oled ikkagi värdjas edasi.
Vat sellega olen küll nõus, väga täpselt ütlesid! Isiklikust kogemusest.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

[/quote]

Tavaliselt selgub pärast lahutust, et vahe on. Kibestumine on siis veelgi suurem. Võimalus süüdistada oma hädades ainult teist inimest või vähemalt ka teda langevad ära. Aga eks arvuti, telekas ja võimalus omaette vahtida muidugi jäävad.
[/quote]

Mees kibestub, aga VOT NAISEL HAKKAB UUS ELU. Nemad on õnnelikud arvutit, telekat ja võimaluse omaette vahtida. Ärge tehke neid mehi ka nii maha. Paljud mehed tunnevad, et suur koorem on tegelikult seljas langenud. Saavad reisida, sõpradega suhelda, hobidega tegeleda ja miks ka mitte erinevaid naisi pruukida.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 16 külalist